Vaba eestlane , February 22, 1977

              Geii»Ac(iuisitionB
Ottawa^Onto
Seeopd class mail regi*
tiatioD number i®g9.
i E S I i S T 1
[r. 14 (S361) xxvii aastakäik Teisipäeval, 22. veebruaril 1977 — February 22, 1977 üksümumbri hind 85 ceaftS
Kilada välisminister Doiiald Jamieson andis Toronto etnlMsie ajalehtede ioimeta-jatele möö­dunud
kolmapäeval jutuajamise, käsitades Helsingi kokkulepete rakendamise küsimust N* Mdus,
kriipsutades eriti alla raudeesriide läbi laliutatud perekondade kokkuviimise vajadust. Välisminis­ter
andis oma jutuajamise küsimi!isfe>vastu&te Mijul, andes omapoolse seletuse kõigile õrnale est-taud
küsimustele.
VMisminister tähendas, et Ka­nada
parlamendi poolit vastuvõe­tud
resolutsioon, onUiLes niõistefti
huMsa insya dissidendi arreteeri­mine
N. Liidus, antaikse edasi
dipdos^naaitilisi kanaleid -kaudu
Modkvaie.
Jutuajamisel selgus, et pere­kondade
ühendamise küsimus
ei ole läinud nii ladusalt nagu^
seda esialgu kavandati ning et
N. Ludust väljapääsemisel on
ilmnenud mitmesuguseid takis-
• tusa.. • . •
....Välisminister nentis, et eelolo-val
suvei toimub Belgradis Hel­singi
ikcÄuleipöte revideerimise
konvareEfts, »l5us tulevad adndlasti
anstusste ka inimõiguste feüsimu-
5ied. SeHeks koaverentsiks iiak-kab
Eaaada välismlnisitearium
õuna faaiva kojostama e9löl€ivas
niäotsEŠ..' • •
Kidhaillku poGüa lehe esindaja
kirptis, et Poodasse on siit võima­tu
saata raamatuid, ikuna Poola
ei tase si^se isegi täiesti apoliitili­si
raamatuid.
Välisminister' mainis, et sellised
väärnähted tulevad töpselt re.
gistreerlda, mis annab võimalu­se
Poola võimudelt seletuse kü­simiseks
ja vajaduse kosral sel­le
küsimuse foi Belgradis üles
võtmiseks.
Minister Jamieson toonitas eriti,
et Belgradi konverentsil kaebusi
esitades ei aita lüdistesit sõnavõt­tudest
vaid voneüa&tde ftuieb esi­tada
konkreetseid jxMtjmeid, niis
on kõigjti tõestatud..
....Välisministrile toonitati eriti,
et Kanada peaks dema albtiivsem
inimõiguste eest võitlemisel kom­munistlikes
riskides ja mainiti, et
parlament oma huikkamõistva re­solutsiooniga
on lasunud siin õige-le
teede.
Ministrilt küsiti muuseas ka,
miks Eanada peab tihedaid ma­janduslikke
suhteid N. Luduga
Ja annab venelastele kredüte,
mUlega tugevdatakse komraiu-lustlikku'
rezMtmi.. - '
toimunul
Minister main^ et see on deli­kaatne
probleem ning kiüsimusde
tuleb Äeneda mitmest seisuko­hast,
kusjuures Meb aavesitada,
et sellised suhted vähendavad
'rahvuisvaihelist pinget. , Lõpuifcs
mainis välisminister, ©t protestide
esitamine raudeesriidetagusitele
riikidele (peab /toimuma sobivatel
hetketel, kui tahetakse saavutada
maksimaallset efekti.
Ta mainis ka, et need küsimu­sed
tulevad tõenäoliselt arutu­sele
käesoleval nädalal Was­hingtonis
kui peaminister Tm-deau
külastab president Cart©-
• rit. • -
Eesti organisatsioonide esindajaid Kanada riigisekretäri vastuvõtul. Vasakul Eesti Liit Kanadas esimees
R. Kreem, Aime Kungla, Eestlaste Keskwõmkoga Kanadas esimefö if. Petersoo. Paremal Kanada pärla-
' :e.S. Haidaszl- .'^• . . ^'\ r: . v F o t o : TommyTomsoii.
Viibides möödunud nädalal Torontos võttis välisminister Bonald
Jamieson omal algatusel vastu siinsete rahvusgruppide esimehed,
vesteldes nendega rahvusgruppe huvitavaist välispolütilistest küsi­mustest.
Kokkusaamisest võtsid osa kümnekonna rahvusgrupi esi­mehed
või nende esindajad. Eestlasi esindas EKN esimees U. Pe­tersoo.
Läbirääldmistel välisminister D.
Jamiesoniga oli lähemalt kõne all
Helsingi deklaratsiooni põhimõte­te
elluviimine inimõiguste küsi­mustes
ja eelolevaks Belgradi kom
verentsiks ettevalmistamine. Nen­des
küsimustes oli välisminister
.saanud parlamendiliikmelt M. 0'-
Comiellilt pikema kokkuvõtte hil­juti
Balti Ludu koosolekul Eesti
Majas esüe toodud mõtteist. Kana­da
valitsus on võtnud omale üles­andeks
perekondade ühendamise
küsimuses aktüvse väljaastumise
ja sel alal soovitakse koostööd et-nüiste
ringkondadega.
Etnilistesse gruppidesse kuulu­vaid
isikuid võidakse ekspertide­na
inimõiguste küsimustes kaasa
võtta ka Belgradis hiljem toimu­vale
konverentsile.
EKN esimees U. Petersoo võttis
Eestis mõne aja eest toi­munud
vangistused ja karistused
lütimud Rahvastele läkituste saat­mise
pärast. Välisihinister soovis
selles küsimuses saada lähemat m-formatsiooni.
üldiselt oli dissiden­tide
küsimuses pikemalt kõnet.
Katada on,asunud seisukohale, et
iüimõiguste rikkumise küsimuses
tuld) avalik arvaminej esüe tuua
ja sellega survet a,yaldada, nagu
seda neil päevil tehti Kanada par­lamendis
vastuvõetud otsusega.
EKN ja Läti Liidu esimehed
võtsid kõnelusel üles ka okü-peeritad
Baltikumist vabasse
maailma' saadetavate kommu­nistlike
ekskursioonide piirami­se,
kuna nendega sünsetes rah-vusgruppides
tekitatakse sega^
duši.
Mõte leidis toetust ka teiste rah­vusgruppide
esindajate poolt.
Kohtumisest välisministriga jäi
osavõtjaile mulje, et välisminister
on Ida-Euroopa küsimustest hästi
informeeritud ja suhtub heatahtli­kult
rahvusgnippidel sel alal esine-vaisse
probl^midesse. Kõnelused
välisministriga kestsid umbes kaks
tundi.
PRAHA — Kaiks kompartei aja­lehte
Prahas on teatanud ametli-kult,
et võltlys ,,Oharta 77" esita­jate
vaisstu on (lõpetatud.,3^eie
oleme öelnud, mis meil on öelda.
Edaspidi räägivad meie teod."
MilliQeks kujunevad iteod, ei ole
teada; Arvatavasti tahab kom­partei
sumbutada igasuguseid
vaidlusi enne suvist Belgradi kon­verentsi.
•
Kuningas Hviss©ii m smnui
dollareid
WASHINGTON —• Washingtonis cü saanud teatavaks, et Cen(t-mllntelligence
Ageney on maksnud tohutuid summasid mit­me
riigi riigipeale altkäemaksudena. Nii on selgunud, et Jordaa-,
-^nla kuningas Hussein on saanud 20. aasta kestel miljoneid dolla­reid
onrn isiklikuks kasutuseks, millele vastutasuks kuningas
Hussein on andnud CIA-le luureanomeid Eesk-Ma
Peale Husseini on CIA summa­sid
veel saanud; Jamo Kenya*ta
Keenias, Nguyen Van Thieu Lõu-na-
Vietoamis, Joseph Mobutu
Zaires, Forbes Bumham Guajaa­nas
ja Willy Brandt lÄäne-Saksa-maal.
President Jimmy Carter Ja
Ühendriikide välisministeerimn
ei kinnitanud esialgu summade
maksmist teiste riikide riigi­peadele,
kuid samuti ei lükatud
neid teateid ümber.
ühendrükide ajaleht Washington
Post mainib, ot isummad ikuningas
Husseinile anti üle CIA'kohapeal­se
osakoirmsjuhaitatja John Õ'Gon-vteai!
idu,..kes-^on pmegu.W^
hingt^nis adyokaatt ja Jordaania
valitsuse esindaja,'
õigusministeeriumlst saadud
andmete kohaselt on tema ad­vokaadifirma
saanud 1973. aas­tast
saadik 333.00Ö dollarit Jor­daania
valitsuse esindamise
^:eest.
Kõik need andmed olid toodud
ühes thendrülddes 1974. aastal
ilmunud raamatus, kuid olid kus-tutätud
sealt CIA nõudmisel.
BUKAREST — Raudeesrüdetagused inimõiguste eest võitlejad
on oma tegevuse laiendanud juba Rumeeniasse, kuš on arretee-ritud
terve rida isikuid, nende hulgas ka hästituntud kirjanik
Paul Goma. Partei peasekretär ja president Geausescu nimetas
mimõiguste nõudjad reeturiteks ja tulevasteks emigrantideks.
Ceausesou itäh^das parteitege-lastele
peetud kõnes, et tmõnel
pool hakatakse Helsingi ikokku-leppeid
tõlgitsema vääriti
ning kasutatakse meid teiste rii­kide
sisemistesse asjadesse sek­kumiseks.
Ta mainis, et need inimesed, kes
tahavad Rumeeniast välja ränna­ta
ning kes teevad prcipagandait
oma kodumaa vastu, on reeturid.
42-aaistäne kirjanik Paul Goma
oh üks neid mehi, kes kirjutas
alla isikuvabadusite nõudmise
deklaratsioonile,
mis saadeti edasi Belgradi, kus
suvel toimub konverents
singi kokkulepete Tevideerimi-sma^
27. veebruaril 1977. a. algusega kell 4 p.l. toimub Toronto Ülikooli aulas (Convocaftioin
HaU) Kmg's CoUege Rd.
EESTI VABARIIG5 51^^ Ä^^^
AMusekõae — EKN Rahvuspoliitilise Komisjoni esimees HARALD TEDER. ® Tervitus eestlaste­le
Kanadas — E.V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO. (D Langenute mälestamme — leitnant PEE­TER
KASS VR n/3. ® Tervitus külaUstele — OSCAR MÜLLERBECK. o Kontsertosas kaastege­vad—
Estonia Orkester UNO KOOKI juhatuseL Toronto Eesti Meeskoor HARRE TOI juhatusel.
© Skautide ja gaidide sõnaline põimik ENE RUNGE juhatusel. © Aktuse auvalve — Toronto lEesti
' skautlikud nooreC -
• — . • •
Sissepääs $4.— koos kavaraamatuga. Vormis gaididele ja skautidele ning õpilastele ja lastele tasuta.
Uksed avatud kell 3 pJ. TORONTO EESTI SELTS
LONDON — Inglismaal, Qxfor-dis,
suri niöödunüd laupäeval Ing-lisamaa
valisminiBiter Anithony
Cix)9lanö. Kadunu oli 58 aiastat
vana ning teda tabas nädal aega
erine surma ajurabadus,. mille jä­rele
ta ei tulnud eiiam meele-mänkusele.
Crosiaind oli praegu
võimul oleva tööerakonna pare­ma
tiiva esindaja ning teda peeti
Üldiselt suurte võimetega poliiti­kuks.
Kalkuleerital^se, et peami­nister
James Callaghan nimetab
uueks 'Välisminiatriks praeguse
rahaminister Denis Healey.
Möödunud nädalal viibis Torontos Kanada peamto E. T r i - I
deau, suur osa keskvalitsuse ministreist ja Kanada kodakondsuse
kohtunikke mitmest Kanada osast. Paari päeva jooksul toimus üksi­kute
ministrite nõupidamisi vastavate siinsete, kas etniliste või
majanduslike gruppidega, samuti korraldati esmakordselt välja^
pool Ottawat valitsuse koosolek ja viimase suurema üritusena uue
kodakondsuse seaduse väljakuulutamine ja selle alusel peaniuiistri
poolt uute paberite pidulik kätteandmine 15-le uuele Kanada koda­nikule.
Vahepeal külastas peapinister Torontos ühte keskkooli, kus
• taloEycstaus õpüastega.; j;-^^ /
On arvata, et peaminisitri ja va- vahelehiüiüdjale Toronto üllkoG^
professor Peter Roseaiithalile an­tud
viieminutiline kõneliQmise
võimalus. Rösenthal oma kaaslas-litsus
© Torontosse t i Ä oli seo­ses
liberaalide partei madala po­pulaarsuse
protsendi tõsJtmiseks,
mis ilmselt ka teostus, sest mi tega leuulub Rassismi Vastasesse
koolis, äga veelgi enam suurel KomiteesBe.
rahvalsogunemisel Toronto She- Rosenthal süüdistas- valitsust
raton Cenitre*is, millest 5000 ini- rassismi tekitamises ja tema sõ-me
®t puupiMi täis otoud saalis
osa võtsid, •
võis jälle märgata seda liieele-olu,
mida kanada ajakirjandus
on aastaid iseloomustanud
>,imdeaumaaniana".
Peaminiater võitis koihaloiijaite
südamed, kes hüüdsid , Me soo­vime
Trudeau^d'', ,,Me armastame
Trudeau'd'* ja . „Bravoo Tru-deau!"
Pidulikul Kanada uue '. kodžu
kondsuse akti väljakuulutamisel,
kus on kodakondsuse ©aamisel
kõigil rahvail samad tingimused,
kuiia kaiotaiti stesnised briti koda.
kondsuse privileegid, oli «kaniada
demofcmatiait iseloomustavaks"
vahejuhtumiks ipeaministri kõnele
nadest võis järeldada, et ühete
rahvale elaiita väljavalitii sei-
, sundit. '
Rahvas ifcarjus ta maha ja soovi­tas
tal ,^o?slcvasse imjniha''. ;
Oma kSnes ipeaminisiter rõhuifcais
Kanada \ mitmerahvaJisušit kui
ühist perekonda. Ta kordas seda
mõtet mitmes ebnilises keeles
saades suuri ovatsioone.
Enne kodakondsuse akti välja­kuulutamise
'sündmusit toipi^ sa­mas
h c « i s Kanada riigisekretär
ri 'kutsel vastuvõtt ajakirjandu­sele
ja etniliste gruppide esinda-jaEe,
millest võtsid osa eesti aja-lehtede
toimetajad ja EKN esi­mees
U. Petersoo, i?LK esimefö
R. Kreem ja teisi.
Väiismiii!ster ¥^ii€e lõpefcis ©mci reingreb
WASHINGTON ÜhendriiMde väÜsmSnister Cynis V ^ ^ ^
petas möödunud pühapäeval oma diplomaatilise ringreisi Kesk*
Idas, katsudes leida võinialusi rahu saavutanilseks l i ^ ^
Araabia riikide vahel. Välisminister kohtas kõige viimaJks Süüria
presidendi Hafez Ässa4'iga, kes oli kokkuleppe võimaluste i©id-
. mise suhtes eriti skeptiline.
Süüria on viimasel ajal avalda­nud
ttugevat survet Palatuna Va­bastamise
Organisatsiooni :juliti..
dele oma hoiaku pehmendaani-seks
Iisraeli suhtes, kuid olukord
on välja kristailliseerumata.
IK KÄÜPSI iö
KAUPS-TÄYLORI
ÕLID. Q> AKVARELLID O MONOTÜÜPMB ;
S.-^12. inärtsmi T.E. Baptisti kiriku kõrvalsaalis
883 Broadview Ave. Toronto
Avatud laup. kl. 3-9, neljap.. reedd Id. 6-9
HIHUIIIII
Välisminister Vance andis Äs-sad'ile
edasi president Garteri
kutse Washingtoni sõitmiseks,
kus toilmüks koos teiste Araa­bia
riikide juhtidega KeSk-Ida
küsimuste käsitamine ning nesi-le
lahenduste võimaluste ot§!-
' ;mine.
President Ässad ei andnud
Vance^e kindlat vastust selesit
nõupidamisest osavõtmiseks.
Ässad suhtus väga pessimistli­kult
välisminister Vancei kavat­s
u s t e käesoleva aasta teisel
pooM Gerifis rahukonverenrfjsi
kokfcukutsumiselss. Süüria pre­sidendi
arvates puuduvad seili!-,
seks konvereotsjks eeldused,
kuna Iisrael ei ole valmis te^
gema kompromisse ja andma
tunnustust Palestiina Vabasta­mise
!e.