1980-02-21-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
latibnal Li'brary 56253
•GOetnt.aAwcaq ^uOfnstiet ioas Sectioa
Second class mail regis-tratioB
nninber — 1089.
xaxa
Ä 1 Ä ^
Nr. 15 (2650) X X E aastakäik
T L
;Neljapäeval 21o' veebruaril; 1980'
L E K J Ä
Ilmrsday.-Febrnary 21,1980 üksikniuubri hind 4S cenü
^ Taas astub eesti rahvas mõttes oma kodumaa hälli Juurde Ja
hitseb^ päeva, millal 62 aastat tagas!, tules ja võitluses, sündis Ees
tj Vabariik. Me teeme seda austusega nende vastu, kes otsustavatel
momentidel ei keeldud enda panust ja enda verd Eesti Vaba-rüid
luues ja hiljem seda kaJtstes^ioü paljudel võitluse tallennaa.
^KuioMmesimnltud siirduma võõrsile ja õiglase lootusega rääkisime
oma kodumaa anastatud saatusest algaastatel, siis ei osatud
meist aru saada. Tihü vaadati meie rahva esindajatele seUepärasi
i s e ^ umbusklikult, sest tõstsime kõige raskepad s
kogude Vene vastu r - läänevõimude toHeaegse,,liitlase" vastu.
Aeg ise on aga näidanud iolleaegse „liitlase<* tõsist palet maa-ilmale
Ja tuünistanud toeks meie süüdistused, andiud k a a l u meie
väidetele ja õigust meie nõuetele. Ungari saatus aastal 1956 avas
nii mõnedki silmad I^äänes. TshehhoslovakMa jä Poola sündmused
lisasid tõde tõele. Ja praegune Afganistani saatus ei ole jätnud iihe-legi
arusaajale läanemaaüma kodanikule ega valitsusele kahtlust,
mida tõeliselt tähendab ja taotleb Mõikogude Vene imperialistlik
kommunism, t e l e m a a i l m a riikide pead ja välismiidstrid r^givad,
nagu saatusjiB kiuste, ^samu sõnu, sama veendunult ja loodame ka
sämä põhilise eesmärgiga, mida meie rahvas on rääkinud j u l a üle
kolmekümnevüe aašjta. Eesti Vabarügi saatus on kordunud nüüd
Afganistanis. Haud, mida meie oleme kuumana hoidnud Teise maa-imäsõja
lõpust saadik, on lõõskama löönud!
Teatavasti diktatuuriliiie koloniaalvõim saab kesta ainult niikaua
kui ta on võimeline laienema. Jääb ta aga seisma, siiS; ta tardub
ja stagneerub, nõrgeneb jsi lõpuks laguneb. Ön jõudimd öcg, kus
vaba maaUm on näiliselt paniemas piiri Nõukogude Vene võimu
laienemisele maailmas, kas ühel või teisel vMsil. Kas pole se© mitte
esimene-samm?'
Oleine teadlikud, et ka mei, koos teiste meie saatust jagavate
Ida-Euroopa rahvastega, o]| olnud seal oma vaikne, kuid järjekindel
|a naõjüv osa mängida: Nõukogude LUdu dekoloiiseerimise mõte ei
ole mitte enam ainiüt meie endi soovunelm, vaid seda mõtet on
avaldanud kä Kanada polütikud avalikult tuhandete juuresolekul.
Eesti rahva võitlus jätkub. Selleks pühitseme Eesti Vabariigi aastapäevi;
selleks tuleme kokku mõttes oma rügi hMü juurde igal 24.
veebruarikuu päeval. Sellieks heiskame lä^iemaaüma linnaide raekodadel
oma piihasini-miist-valge. Kui me sedp ikka
matult teeme, süs teame kindlalt, et loome alust seiele ajale, kus
' kord eesti rahvas taas helskab need värvid meie
Torontos,
veebruar! 1980.
Ontarii) peaministri kantseleist on saabunud „Vaba Eestlasele'^|
järgmine peaminister WUliampavise läkitus eestlastele Eesti VaV
barügi aastapäevaks, liäkitufee sisu on järgmine:
24. veebruaril 1918 toimunud Eesti iseseisvuse väljakuulutamis©
aastapäeva pühitsemise puhul on mul eriline hea meel anda edas!"
meie eesti iihiskonna kõigUe liikmeUe minu, Ontario rahva ja Ontario
valitsuse soojemad tervitused ja õnnesoovid.
Selle teie kodumaa ajaloolise sündmuse mälestamine meenutalu
kõigUekanadalastele neid miljoneid inimesi, kelledel puuduvad põhilised
vabadused, mida meU Kanadas on võimalik olnud kaua nautida
ja mida meie võibolla sageli võtame garanteerituina. Ühendatuna
meeles, südames ja va|mus peame hoolitsema selle eest, et
meie armastatud maa jääks igavesti vabaks kuj kindel pärandus
tulevastele generatsioonidelei
Kasutan seda võimalust, et tunnustada tänumeeles teie paljusid
tähtsaid panuseid aastakümnete jooksul kõigis Kanada elusfäärides
ning annan teile kõigile edasi oma isiklikud parimad soovid selle
suure
WILOÄM G. DÄVIS
BP
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS Vaba Eesti sümbol sini-must-valge lipp Pikk Hermanni tornis.
Vabariigi aastam^ä puhul toimub
laupäeval, 23. veebruaril Toronto
Raekoja juures E K N korraldusel
Eesti lipu pidulik heiskamine
Raekoja lipumiasti. Eesti Upu heiskamise
tseremooniale ön om£^ kaasabi
andnud linnavolinik Tony Bup-recht,
kes võtab osa lipuheiskamisest
ja on kutsunud sündmust kaa-saeläma
oma ringkonnas i elavaid
eestlasi. Lipp jääb Raekoja lipuvardas
lehvima ka pühapäevaks,
24. veebruariks. Lipuheiskamisest
osa võtta soovijaid palutakse
aeda laupäeval kell 12.45
iinnavolinik Tony Ruprechfi büroosse
(aldermas offices), kust
kell 1 päeval minnade lipuheiskamise
tseremooniale. Eestlasi palutakse
sellest tseremooniast osa
•'võtta.'
võitsid juurde
Saskatchewanis ja Briti
> SYDNEY — Kuigi Austraal^
ESTO-80 toimbõiizia poolt örgan^
seeritud ühislennuga on Rootsi pidustusele
minejaid 130, arvatakse
siiski, et muudel teedel sõitjatega
tõuseb pidustusele minejate üldarv
200-le. Teatud pahameelt on
/tekitamid. Ameerika mandrite
poolt Stokholmis pidustuse külar
listele "vartutud odayamate korterite
„kaaperdamine", k p d seegi
probleem on nüüd rahEläavalt lahendatud.
-
OTTAWA — Möödunud esmaspäeval toimunud Kanada parlamendivaliniised lõppesid suure VJ
võiduga liberaalidele, kes saavutasid 282 lükmelises parlamendis absoluutse enamuse — 146 kohta.
ni võimul olnud konservatüvid saavutasid 103 kohta ja uusdemokraadid (sotsialistid) 32 kohta, küna
ühes valimispiirkonnas jäi ühe kandidaadi ootamatu surma tõttu valimised korraldamata ja lükati
•..edasi. •SociälCredtt partei, kellel seni :oli kõige suurem, poolehoid Quebecis, jäi .uues parlamendi, koos-seisus-
ilma.esiitduseta. •: . v ^
Nagu eelgiistei valimistel kujunes
ka seekord ikaaltikeeleks Ontario
oma suurema linna Torontoga.
Kuna Atlaaidi provintside parla-mendiköhad
j agunesid liberaalide
; ja konservatüvide vahel, Quebeci
prõvittts läks täies uiatuses liberaalidele
ning läänes oli liberaalides
väga väike poolehoid, siis Otsustas
valimised Ontario.
Seekordsetel valimistel olid libe^
raalid erakordselt edukad Metro-
Torontos j a Lõuna-Ontarios, kus
konservatiivid kaotasid terve rea
kohti ning võimaldasid sellega
liberaalidele
tada.
ffl D •
Vastu külma taeva-müüri hiilgas terastääk,
Kahurvägi liikus metsas, lummus üinber-ringi laane radadele
Jäänud võitlusring. Nuttis jäiseid pisaraid kodu kannatuste
Üle iga hing, Eespool, taeva-kaarel sähvis tulevälke,
Raksus mürske mulda siin ja sääl — viimaks talvekülmas
Kindlal käel kirjutati kulda vankumatä rahva võidu-tekst.
Meie/ maa, niikaua olnud kütkeis, laubal Lunastaja
Okaskroon, ajas seisnud tummalt kannatuste lävel, järsku ülijulgelt
võitlustesse läks. J a sest tuli tuhal teed meid
Viima vabadusse, rinnal kangelaste võidutähed. Õitses vili, -
Laulis lind ja mühas mets, nü kuis ei üal enne — maa
Hoidjaks prüus-päikse önnekilp. Kadus palgelt pisar märg
J a silmis ^ r a s rõõm, vabad teed koik südameis muistne
Kändl^^cõneliha 1. .^^^^ ^^^^^V : ^ ^ •
Ökaskrooni asemel taas rukkilille p ä r g , ..
Nõnda tuli Vabadus... suur ja püha.
VABA EESTLASELE ; r:
VABARHGI AASTAPÄEV 1980
kuna Albertas läksid kõik koliad
eebniste valimiste eeskujul kon*
servatiividele..
Liberaalidele andsid oma hääled
3.621:489 (46,2 prots.), ikoaiservatii-videle
2.484.175 (31,7 prots.) ja sotsialistidele
1.495.084 (19 prots.)
iiääletäjatfest/ Poliitilised vaatlejad
arvavad; et- konservatüvidele kujunesid
saatuslikuks ribmapingu-tamise
eelarve ning parteijuiü ja
peaministri Joe Clarki kogenematus
partei ja riigi juJitiniisel.' .
päeva
Kui liberaalide käsi käis hästi
Ida-Kanadas, siis lääne pool On-,
tariot võitsid liberaalid ainult kaks
kdita, mis näitab, et Kanada on
jagunenud oma poliitiliselt mõtlemisviisilt,
kaheks suureks poolu.
seks. - . ••.V
Lääneprovintsides saavutasid
erakorralise edu sotsialistid, kes
Möödunud laupäeval toimus Eesti Majas Tallinn Festiyali '8®
organiseeriv koosolek, kus olid arutlusel eeloleval suvel kavatsetavad
pidupäevad, muie korraldamisel on seni olnud mitmesuguseid
seisukohti j a kaalutlusi. Koosolekust võtsid osa E K N abiesimees
ja väliskomisjoni esimees Laas Leivat, E K N esimees Udo
Petersoo, E K N vabadusfondi esimees Kalju Jõgi ja E K N rahvuä-kultuurikomisjoni
esimees Avo Kittask.
Enne koosolekut oli neil olnud kanada ajalehtedes. Eriti tahetak-kpkkusaamüie
Etlinic Heritage se tuua esile- eesti spordi tähtsust
Festival '80 peasekretäri ja abi- ja eestlaste edu' iseseisvuse aeg-i
m
Korraldaja: Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
Korraldamisel ringreisid Soome enne Eesti Päev! ja Soome,
Norrasse või Euroopasse pärast Eesti Päevi
Informatsiooni ja reservatsioonid: P^ Lawson Travet Ltd.,
2 Carlton St., Süite 1415, Toronto, M5B 1K2, tel.: 862-8187
esimehe lätlase Edvins Kalyins'-
iga, kes selgitas oma organisatsiooni
ja pidustuse kava. Viimane,
toimuks samal ajal kui Karavani-pidustus,
20.—28. juunini. Tal on
juba teada 15 osavõtjat, kuigi
nendega pole veeL lepingut öõlmi-tud.
Ta loodab süski, et ta sa?ib
kuni paarkümmend paviljoni. Nende
pidustuse passi hinnaks ori
$3.00, mülest $2.00 läheb paviljonile.
;
Võrdluseks olgu toodud, et K a ravani
passi hinnaks on $6.00,
sellest antakse $1.00 pavüjofiile.
Kõne aU oli ka asjaolu, et Karavan
võiks teise samalaadilise ürituse
vastu kohtuprotsessi alustada,
kuid leiti, et kohus selle siiski tõenäoliselt/
tühistaks.
Eestlased arutlesid oma probleeme,
kusjuures leiti, et 28. juu;.
nü on Seedriorus oma 25.
üritus,
publikij ära. Samuti osavõtt ESTO-i
i 80-st viib kaasa osa Juhtkonnast
ja esinejaist. \
Seda kaalutledes otsustati korraldada
nelja päevane Talliim
Festival *80 kolmapäevast, 18.
juunist kuni laupäeva, 21. juunini,
millest kaks viimast päeva
oleks samaaegsed teiste
tustega.
mis võtaks viunase päeva
seü olümpiamängudel.. Selgitades
eesti sporti kanadalastele, tuleks
röhutamisel© ka, et tänavune
olümpiaregatt toimub okupeeritud
maal. Sellega on kaudselt protesti
cLvaldatud ka olümpiamängude
vastu..;.:;
Teatavasti kahel suurpidustnsel
ei tohi oma paviljonides pplüti-iist
propaganda teha, TaUinn
Festival 'iSO aga iseseisvana es
kuulu sellise keelustamist alla.
Praegiisse juhatusse kuuluvad
esimees A.' Kittask, abiesimees J .
Järve, sekretär P, Aruvald, passide
müük ja nõuandja K. Jõgi, reklaam
ja broshüür Laas ; Leivat
ja L.Later laekurina.
lesti saared iihliievad
üheks syureks saareks
• ..' - - •.' ' . ' . ' ' •.
Umbes 2000 aasta pärast ühinevad
kõik Eesti saared Läänemerel.
Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa,
Vormsi jt. saared moodustavad süs
ühise suure saare. Põhjuseks on
merepõhja pidev tõus selles piirkonnas.
Näiteks veel käesoleva sajandi
algul oli Kassari iseseisev
saar, nüüd aga vaid poolsaar Hiiumaa
küljes.
vBalti mere ranna vete probleemi
•on uurinud Eesti Teaduste Akadee-
Seekord on kavas rõhu asetami- mia geoloogid. Uurimistulemused
ne oma- kultuuri tutvustamiseks tegi nüüd teatavaks ETA geoloogia
teistele rahvastele kuulutamisega instituudi asedu-ektor H. Viiding.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800221 |
Description
| Title | 1980-02-21-01 |
| OCR text | latibnal Li'brary 56253 •GOetnt.aAwcaq ^uOfnstiet ioas Sectioa Second class mail regis-tratioB nninber — 1089. xaxa Ä 1 Ä ^ Nr. 15 (2650) X X E aastakäik T L ;Neljapäeval 21o' veebruaril; 1980' L E K J Ä Ilmrsday.-Febrnary 21,1980 üksikniuubri hind 4S cenü ^ Taas astub eesti rahvas mõttes oma kodumaa hälli Juurde Ja hitseb^ päeva, millal 62 aastat tagas!, tules ja võitluses, sündis Ees tj Vabariik. Me teeme seda austusega nende vastu, kes otsustavatel momentidel ei keeldud enda panust ja enda verd Eesti Vaba-rüid luues ja hiljem seda kaJtstes^ioü paljudel võitluse tallennaa. ^KuioMmesimnltud siirduma võõrsile ja õiglase lootusega rääkisime oma kodumaa anastatud saatusest algaastatel, siis ei osatud meist aru saada. Tihü vaadati meie rahva esindajatele seUepärasi i s e ^ umbusklikult, sest tõstsime kõige raskepad s kogude Vene vastu r - läänevõimude toHeaegse,,liitlase" vastu. Aeg ise on aga näidanud iolleaegse „liitlase<* tõsist palet maa-ilmale Ja tuünistanud toeks meie süüdistused, andiud k a a l u meie väidetele ja õigust meie nõuetele. Ungari saatus aastal 1956 avas nii mõnedki silmad I^äänes. TshehhoslovakMa jä Poola sündmused lisasid tõde tõele. Ja praegune Afganistani saatus ei ole jätnud iihe-legi arusaajale läanemaaüma kodanikule ega valitsusele kahtlust, mida tõeliselt tähendab ja taotleb Mõikogude Vene imperialistlik kommunism, t e l e m a a i l m a riikide pead ja välismiidstrid r^givad, nagu saatusjiB kiuste, ^samu sõnu, sama veendunult ja loodame ka sämä põhilise eesmärgiga, mida meie rahvas on rääkinud j u l a üle kolmekümnevüe aašjta. Eesti Vabarügi saatus on kordunud nüüd Afganistanis. Haud, mida meie oleme kuumana hoidnud Teise maa-imäsõja lõpust saadik, on lõõskama löönud! Teatavasti diktatuuriliiie koloniaalvõim saab kesta ainult niikaua kui ta on võimeline laienema. Jääb ta aga seisma, siiS; ta tardub ja stagneerub, nõrgeneb jsi lõpuks laguneb. Ön jõudimd öcg, kus vaba maaUm on näiliselt paniemas piiri Nõukogude Vene võimu laienemisele maailmas, kas ühel või teisel vMsil. Kas pole se© mitte esimene-samm?' Oleine teadlikud, et ka mei, koos teiste meie saatust jagavate Ida-Euroopa rahvastega, o]| olnud seal oma vaikne, kuid järjekindel |a naõjüv osa mängida: Nõukogude LUdu dekoloiiseerimise mõte ei ole mitte enam ainiüt meie endi soovunelm, vaid seda mõtet on avaldanud kä Kanada polütikud avalikult tuhandete juuresolekul. Eesti rahva võitlus jätkub. Selleks pühitseme Eesti Vabariigi aastapäevi; selleks tuleme kokku mõttes oma rügi hMü juurde igal 24. veebruarikuu päeval. Sellieks heiskame lä^iemaaüma linnaide raekodadel oma piihasini-miist-valge. Kui me sedp ikka matult teeme, süs teame kindlalt, et loome alust seiele ajale, kus ' kord eesti rahvas taas helskab need värvid meie Torontos, veebruar! 1980. Ontarii) peaministri kantseleist on saabunud „Vaba Eestlasele'^| järgmine peaminister WUliampavise läkitus eestlastele Eesti VaV barügi aastapäevaks, liäkitufee sisu on järgmine: 24. veebruaril 1918 toimunud Eesti iseseisvuse väljakuulutamis© aastapäeva pühitsemise puhul on mul eriline hea meel anda edas!" meie eesti iihiskonna kõigUe liikmeUe minu, Ontario rahva ja Ontario valitsuse soojemad tervitused ja õnnesoovid. Selle teie kodumaa ajaloolise sündmuse mälestamine meenutalu kõigUekanadalastele neid miljoneid inimesi, kelledel puuduvad põhilised vabadused, mida meU Kanadas on võimalik olnud kaua nautida ja mida meie võibolla sageli võtame garanteerituina. Ühendatuna meeles, südames ja va|mus peame hoolitsema selle eest, et meie armastatud maa jääks igavesti vabaks kuj kindel pärandus tulevastele generatsioonidelei Kasutan seda võimalust, et tunnustada tänumeeles teie paljusid tähtsaid panuseid aastakümnete jooksul kõigis Kanada elusfäärides ning annan teile kõigile edasi oma isiklikud parimad soovid selle suure WILOÄM G. DÄVIS BP EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS Vaba Eesti sümbol sini-must-valge lipp Pikk Hermanni tornis. Vabariigi aastam^ä puhul toimub laupäeval, 23. veebruaril Toronto Raekoja juures E K N korraldusel Eesti lipu pidulik heiskamine Raekoja lipumiasti. Eesti Upu heiskamise tseremooniale ön om£^ kaasabi andnud linnavolinik Tony Bup-recht, kes võtab osa lipuheiskamisest ja on kutsunud sündmust kaa-saeläma oma ringkonnas i elavaid eestlasi. Lipp jääb Raekoja lipuvardas lehvima ka pühapäevaks, 24. veebruariks. Lipuheiskamisest osa võtta soovijaid palutakse aeda laupäeval kell 12.45 iinnavolinik Tony Ruprechfi büroosse (aldermas offices), kust kell 1 päeval minnade lipuheiskamise tseremooniale. Eestlasi palutakse sellest tseremooniast osa •'võtta.' võitsid juurde Saskatchewanis ja Briti > SYDNEY — Kuigi Austraal^ ESTO-80 toimbõiizia poolt örgan^ seeritud ühislennuga on Rootsi pidustusele minejaid 130, arvatakse siiski, et muudel teedel sõitjatega tõuseb pidustusele minejate üldarv 200-le. Teatud pahameelt on /tekitamid. Ameerika mandrite poolt Stokholmis pidustuse külar listele "vartutud odayamate korterite „kaaperdamine", k p d seegi probleem on nüüd rahEläavalt lahendatud. - OTTAWA — Möödunud esmaspäeval toimunud Kanada parlamendivaliniised lõppesid suure VJ võiduga liberaalidele, kes saavutasid 282 lükmelises parlamendis absoluutse enamuse — 146 kohta. ni võimul olnud konservatüvid saavutasid 103 kohta ja uusdemokraadid (sotsialistid) 32 kohta, küna ühes valimispiirkonnas jäi ühe kandidaadi ootamatu surma tõttu valimised korraldamata ja lükati •..edasi. •SociälCredtt partei, kellel seni :oli kõige suurem, poolehoid Quebecis, jäi .uues parlamendi, koos-seisus- ilma.esiitduseta. •: . v ^ Nagu eelgiistei valimistel kujunes ka seekord ikaaltikeeleks Ontario oma suurema linna Torontoga. Kuna Atlaaidi provintside parla-mendiköhad j agunesid liberaalide ; ja konservatüvide vahel, Quebeci prõvittts läks täies uiatuses liberaalidele ning läänes oli liberaalides väga väike poolehoid, siis Otsustas valimised Ontario. Seekordsetel valimistel olid libe^ raalid erakordselt edukad Metro- Torontos j a Lõuna-Ontarios, kus konservatiivid kaotasid terve rea kohti ning võimaldasid sellega liberaalidele tada. ffl D • Vastu külma taeva-müüri hiilgas terastääk, Kahurvägi liikus metsas, lummus üinber-ringi laane radadele Jäänud võitlusring. Nuttis jäiseid pisaraid kodu kannatuste Üle iga hing, Eespool, taeva-kaarel sähvis tulevälke, Raksus mürske mulda siin ja sääl — viimaks talvekülmas Kindlal käel kirjutati kulda vankumatä rahva võidu-tekst. Meie/ maa, niikaua olnud kütkeis, laubal Lunastaja Okaskroon, ajas seisnud tummalt kannatuste lävel, järsku ülijulgelt võitlustesse läks. J a sest tuli tuhal teed meid Viima vabadusse, rinnal kangelaste võidutähed. Õitses vili, - Laulis lind ja mühas mets, nü kuis ei üal enne — maa Hoidjaks prüus-päikse önnekilp. Kadus palgelt pisar märg J a silmis ^ r a s rõõm, vabad teed koik südameis muistne Kändl^^cõneliha 1. .^^^^ ^^^^^V : ^ ^ • Ökaskrooni asemel taas rukkilille p ä r g , .. Nõnda tuli Vabadus... suur ja püha. VABA EESTLASELE ; r: VABARHGI AASTAPÄEV 1980 kuna Albertas läksid kõik koliad eebniste valimiste eeskujul kon* servatiividele.. Liberaalidele andsid oma hääled 3.621:489 (46,2 prots.), ikoaiservatii-videle 2.484.175 (31,7 prots.) ja sotsialistidele 1.495.084 (19 prots.) iiääletäjatfest/ Poliitilised vaatlejad arvavad; et- konservatüvidele kujunesid saatuslikuks ribmapingu-tamise eelarve ning parteijuiü ja peaministri Joe Clarki kogenematus partei ja riigi juJitiniisel.' . päeva Kui liberaalide käsi käis hästi Ida-Kanadas, siis lääne pool On-, tariot võitsid liberaalid ainult kaks kdita, mis näitab, et Kanada on jagunenud oma poliitiliselt mõtlemisviisilt, kaheks suureks poolu. seks. - . ••.V Lääneprovintsides saavutasid erakorralise edu sotsialistid, kes Möödunud laupäeval toimus Eesti Majas Tallinn Festiyali '8® organiseeriv koosolek, kus olid arutlusel eeloleval suvel kavatsetavad pidupäevad, muie korraldamisel on seni olnud mitmesuguseid seisukohti j a kaalutlusi. Koosolekust võtsid osa E K N abiesimees ja väliskomisjoni esimees Laas Leivat, E K N esimees Udo Petersoo, E K N vabadusfondi esimees Kalju Jõgi ja E K N rahvuä-kultuurikomisjoni esimees Avo Kittask. Enne koosolekut oli neil olnud kanada ajalehtedes. Eriti tahetak-kpkkusaamüie Etlinic Heritage se tuua esile- eesti spordi tähtsust Festival '80 peasekretäri ja abi- ja eestlaste edu' iseseisvuse aeg-i m Korraldaja: Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas Korraldamisel ringreisid Soome enne Eesti Päev! ja Soome, Norrasse või Euroopasse pärast Eesti Päevi Informatsiooni ja reservatsioonid: P^ Lawson Travet Ltd., 2 Carlton St., Süite 1415, Toronto, M5B 1K2, tel.: 862-8187 esimehe lätlase Edvins Kalyins'- iga, kes selgitas oma organisatsiooni ja pidustuse kava. Viimane, toimuks samal ajal kui Karavani-pidustus, 20.—28. juunini. Tal on juba teada 15 osavõtjat, kuigi nendega pole veeL lepingut öõlmi-tud. Ta loodab süski, et ta sa?ib kuni paarkümmend paviljoni. Nende pidustuse passi hinnaks ori $3.00, mülest $2.00 läheb paviljonile. ; Võrdluseks olgu toodud, et K a ravani passi hinnaks on $6.00, sellest antakse $1.00 pavüjofiile. Kõne aU oli ka asjaolu, et Karavan võiks teise samalaadilise ürituse vastu kohtuprotsessi alustada, kuid leiti, et kohus selle siiski tõenäoliselt/ tühistaks. Eestlased arutlesid oma probleeme, kusjuures leiti, et 28. juu;. nü on Seedriorus oma 25. üritus, publikij ära. Samuti osavõtt ESTO-i i 80-st viib kaasa osa Juhtkonnast ja esinejaist. \ Seda kaalutledes otsustati korraldada nelja päevane Talliim Festival *80 kolmapäevast, 18. juunist kuni laupäeva, 21. juunini, millest kaks viimast päeva oleks samaaegsed teiste tustega. mis võtaks viunase päeva seü olümpiamängudel.. Selgitades eesti sporti kanadalastele, tuleks röhutamisel© ka, et tänavune olümpiaregatt toimub okupeeritud maal. Sellega on kaudselt protesti cLvaldatud ka olümpiamängude vastu..;.:; Teatavasti kahel suurpidustnsel ei tohi oma paviljonides pplüti-iist propaganda teha, TaUinn Festival 'iSO aga iseseisvana es kuulu sellise keelustamist alla. Praegiisse juhatusse kuuluvad esimees A.' Kittask, abiesimees J . Järve, sekretär P, Aruvald, passide müük ja nõuandja K. Jõgi, reklaam ja broshüür Laas ; Leivat ja L.Later laekurina. lesti saared iihliievad üheks syureks saareks • ..' - - •.' ' . ' . ' ' •. Umbes 2000 aasta pärast ühinevad kõik Eesti saared Läänemerel. Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Vormsi jt. saared moodustavad süs ühise suure saare. Põhjuseks on merepõhja pidev tõus selles piirkonnas. Näiteks veel käesoleva sajandi algul oli Kassari iseseisev saar, nüüd aga vaid poolsaar Hiiumaa küljes. vBalti mere ranna vete probleemi •on uurinud Eesti Teaduste Akadee- Seekord on kavas rõhu asetami- mia geoloogid. Uurimistulemused ne oma- kultuuri tutvustamiseks tegi nüüd teatavaks ETA geoloogia teistele rahvastele kuulutamisega instituudi asedu-ektor H. Viiding. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-21-01
