Vaba eestlane , February 21, 1980

              :glSÄiiiillliiM
.-.i^^^^": '""^r'^''''V-"-^i?^t>^ •'^-'••V/;^^^^:;^^^^?^^^
y.'.y.-iy^ci^'^^^'^'.-•y^'-^-^'y%'y^^
- '^yy:^/yyy'^^yyy-}p)&iM^
F'a:^aii8Ht«asfiiiiii^^
VABA EESTLANE neljapäeval, 21. veebmaril £8J— Thursday, Febraary, 21, 1980 Nr. 15
VABADE EESTLASTE EMLE,
VÄLJAAKBJA: O/Ü Vaba EesUane, 135 TeciHiiÄSth B. Tmmtm
TOIMETAJA: jHamifö Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Oit. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimis^ ImulutiBsed,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, $19.50 ja
veerandaastas ^10.50, kiripoštiga aastas $56.—,
ja veerandaastas $16^
TEIJ.IMISHINNAi) väljaspool Kanadat: aastas |38.-j
tas ^21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripoštiga USA-s:
$61.--^ poolaastas $32.50 Ja veerandaastas ^17;—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—> pcolaa^
$36.—ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 45
PublMbyFree Estonian P u ^ 135 Tecuais©th St.
Toronto Ont. MeJ 2H2
Paguluses on kujunenud kõigis valla nagu purunenud tammi ta-
^eestlaste keskustes
siooniks tähistada suuremate
kutnlekutega, aktustega^ ja
teenistustega Eest! Vabariigi aas­tapäevad
Ehkki sünjä seal kostab
Juha eestlaste endi suust üksikuid
üagasihoidUkke hääli, et seUe täht­päeva
täMsta^išel |a meenutami­sel
ei ole nagu enam mingisugust
mõtet, kuna Eesti iseseisvuse kao­tamisest
on möödunud Juba 40 aas­tat,
dn eestlased ja eesti organisat­sioonid
jäänud kindlaiks oma se-laistele
põhimõtetele Ja aadetele
ning peavad Vabariigi aastapäeva
tähistamist üheks tähtsamaks lü­liks
mööda maailma laiali pUlatud
eesti rahvakildüde ühendamisel.
Milleks süs see aastapäeva tä-
Mštamine? Kas see on ainult selle
päeva vormiliseks mälestamiseks,
mü Tallinnas avaldati 1918. aasta
24. veebruarü venelaste täandumi^
sel ja saksa ökupatsioonijõudude
saabumisel Eesti Iseseisvuse mani­fest
ja kuulutati, et tänasest päe­vast
peale hakkab eesti rahvas ise
oma saatust juhtima? Me võtame
oiqla aastapäeva aktuseid Ja nende
, sisustamist vaga kitsapüriliselt kui
meie sellele pinnale asuksime.
Meie ülesanne meie aastapäeva ak­tustel
ja seMega seoses olevatel
sündmustel on suhtuda Eesti Vaba-
Tiigi aastapäeva palju laiemalt,
palju sügavamalt ja palju ammen­davamalt.
Vabariigi aastapäeva
kokkutulekutel ja aktustel ei tule
meil oma silmade ette maalida
mitte ainult Vabariigi väljakuulu-tamist,
sellega seotud sündmusi
ning hiljem puhkenud ägedat vaba­dusvõitlust
vaid ka meie iseseisvu­se
perioodi, mis tegejikult voolis
eesti rahva, mis andis meile rah­vusliku
uhkpse ja enesekindluse,
mis pani aluse meie mitmepalgeli­sele
ja Mirelt arenevale kultuuri­elule
ning mis tegi meist sellised
inimesed nagu meie seda praegu
• v o l e m e . , ;
.: Meie .ei ole võibolla. selle üle tõ­siselt
mõelnud, et peaaegu l^õik,
mida meie siin paguluses mi oma
Isiklikus elus kui kä organisatsioo­nilisel
ja kultuurilisel alal oleme
saavutanud, võlgneme meie oma
Vabariigi ajastule ja sellele rah-ivuslikust
vaimust ning. kultuurilise
tõusu ülekeevast vaimustusest pul­bitsevale
miljööle. Eui meie mõt­leme
ainult sellele võimalusele, et
sügaval tsaariajal oleks Torontos­se
elama sattunud praegune siin­ne
eestlaste arv, umbes 10.000 ini-mest
— kas sün oleks olnud sellist
peensusteni organiseeritud ja pal­judes
erisektoriteks kulgevat eest­laste
elu nagu meie näeme seda
praegu? Kas siis oleks meü olnud
sellist suurt Eesti Maja, Tartu Col-lege*
i, kirikuid, laste suvekcdusid
ja skautlike noorte suvelaagreid?
Kas oleks meil süs olnud sellisel
määral eesti organisatsioone, laulu­koore,
eesti teatreid, eesti koole,
eesti kirjanikke, eesti raamatuid,
eesti ajalehti. Eesti Päevi, eesti
laulupidusid ja kõike innud, mida
siin ei suuda üle loetledia? Vastus
on kindlasti eitav.
^ Võiks üteMa, et see oi otse ime­väärne,
mida suutis eesti rahvale
^nda lühike ainult 22 aastat kest­nud
iseseisvuse periood. Meie rah­va
vaimsed väärtused ja löövad
Jõud pääsesid iseselsvise perioodil
' Praegu on veel elus ja paguluses
terve rida inimesi, kes selle esime-võod
ning
püüdsid kõigu elu- ja kultuuriala­del
pidevalt uute kõrguste poole.'
VõiboUa oli nende! aastatel ka meie se iseseisvuse kuulutuse Pärnus
suureks alateadvuses arenenud kaasa on elanud. Tahaksime loota,
tüvustajaks pikk ooteaeg, paljud et nad onva mälestused; sellest aja-võõra
võiinu all elatud aastad, loolisest sündmusest kirja paneksid
miMedekesterakumuleenisid meie ning
rahva latentsed jõud suureks jõu-kaudü teatav
Nagu üldiselt teada, kuulutati Eesti iseseisvus esimesena välja PärnuSi See sündis päev varem
kui Tallinnas. Kuid selle sündmuse üksikasjadest m võrdlemisi vähe teada, kuigi asjaosalised on sel­lest
omal ajal kirjeldusi .avaldanud. , ^
reserviks, mis rakendusid produk­tiivsele
|a tulemusrikkale tööle ise­seisvuse
saabumisel. •
Meie kirjandus, meie muusika Ja
koorilaul,.. meie kunst., • Ja , rahva­kunst,
meie teadus, meie koolid ja
Seekord aga teeksime lühida kok­kuvõtte
sündmuste käigust mõ­nede
asjaosaliste poolt varem
avaldatud ülevaadete andmeil.
'Kasutame seejuures võimalikult
ülikoolid ja meie keel tegid lühike-! varasemaid kirjeldusij et vältida
se iseseisvuse perioodi kestel läbi liigse fantaasia sattumist ajaloölis-tohutu
arengu Ja meie loovad Jõud se ülevaatesse.
andsid meile selle vaimse vunda- Meil on kasutada kahe sündmus-hariduse,
oskuste, teadmiste
rahuvsliku uhkuse. Ning nendest
mendi, inülele oleme rajanud oma .tes osalenu kirjutused, mis on ava
elu paguluses. Meie ei saanud Ees- datud iseseisvuse esimese aasta-tist
põgenemisel kaasa tuua inidagipä^^^^^^^ tähistamise puhul. 24. veebr,
le vaimse pagasi, peale oma 1919 ajalehtedes „Postimees*VJa
„Vaba Maa", üks neist on tolle­aegse
üliõpüase ja päTiastisö-Laiu-teguritest,
nagu meie Võime nüüd j gg pastori Jaan Järve sulest, kes
kõnes olevate sündmuste ajal oli
Pärnus kooliõpetajaks ning ühtlasi
ajalehe „Pämu Postimees" toime­taja.
Teine samuti üliõpilase ning
hilisema Pärnu pikaaegse linna-konstateerida,
on Jätkunud piisa
vait meie praeguse elti ülesehita­miseks
ning meie rahvusgrupi ja
eestluse säüitamiseks.
Kuid sellel iseseisvuse perioodil
on sama suur tähtsus ka eestlaste] pea Oskar Kase sulest.
Icindlustatud kohalikkude^ võimude^
tegevusvabadus.
KOHALIK OMAVALITSUS
ASTUB TEGEVUSSE .
Nagu mäletab Oskar Kask' eel­mainitud
kirjutuses^ astunud Pär­nu
tegelased juba 22; veebr, kokku
ning kuulutanud välja sama päeva
õhtuks kell 6 suure rahvakoosoleku
„Endlä" teatris. Pärastlõunal pee­tud
ka linnavolikogu erakorraline
koosolek, kus otsuseid tehtud' kor­ra
pidamiseks koostöös sõjaväega.
Õhtune rahvakoosolek ,jEndlas"
olnud rahvarohke ning vaimustus
suur. Peale tuliste kõnede võetud
vastu resolutsioon, et
elu'kujundamisel ja vaimse kindla
hoiaku säilitamisel kodumaal. Eesti
rahvalt kodumaal on võetud kõik
võimalused oma polHtiüste ja rah­vuslike
õiguste eest välja astumi­seks,
kuid eestlased hoiavad oma
elujõä Ja vastupanuvõimed alal
rikkaliku ktütuurilise tegevusega.
On tõsi, et ka süa kipub tihti vabele
segama okupatsioonivõim^ raske
käsi, kuid kultuuriline tegevus, eri­ti
laul, muusika ja rahvatants om
need olulised tegurid, mis hoiavad
rahva meeled elevü ja ärkvel ning
ei lase rahvuslikel tunnetel kustuda
orjaöö pimeduses.
Sellest lühikesest kokkuvõttest
näeme, et meU on Eesti Vabariigi
aastapäeva kokkutulekutel eriti va­jalik
esiplaanüe tõsta kogu meie
Vabarügi ajastut Ja selle perioodi
erakordselt suurt tähtsust eesti rah­va
kujunemisele, arengule ja eest­lusele
tema suure sisu andmisel.
See lühike iseseisvuse periood an­dis
kogu maailmale ka selge tõendi,
et eesti rahvas vaatamata oma
väikesele arvule on võimeline, suu­teline
ja tahteline iseseisvat elu
elama Ja kuulub kõrge kultuuriga
rahvana maaüma kultuurriUude
perre, snida ei saa kaugeltki utel-da
kõigi nende rahvaste kohta, kes
on saanud pärast Teist maailmasõ­da
iseseisvaks Ja kuuluvad Lütu-nud.
Rahvaste. Orgamsatsioomi liik*
meskondat
Meie riigi loomispäeva Ja iseseis-'
vuse aastate suuri saavutusi mee­nutades
on meil põhjust kõigüe
rahvuskaaslastele südamele panna
— ärge unustage kunagi neid lühi­kesi
aastaid, mis kudusid eesti rah-va
tiigevakoelise Ja rahvusmustri-lise
elukanga, arge unustage kuna­gi
neid mehi ja maisi, kes selle suu-re
ülesandega toime tulid, ärge
linustage, et meie, Eestis sündinud
ja kasvanud vanemate generatsi­oonide
inimesed, oleme kõik selle
ajastu lapsed, keäa vormisid, ku­jundasid
ja meelestasid ühe köidi­kutest
pääsenud noore vaba rahva
Ideelised püüded üha suurematesse
ja
MIKS JUST PÄENUS?
Kuidas see juhtus, et Eesti ise­seisvus
just Pärnus esimesena
avalikult rahvale välja kuulutati?
Kuigi Maanõukogu Vanematekogu
poolt volitatud Eesti Päästekomitee
oli kavatsenud seda teha Haapsa­lus,
kus tol ajal paiknesid Esimese
eesti polgu suuremad väeosad. Sel­listel
juhtudel on toelik juhus tih­ti
mäiärävaks teguriks. Nii ka Pär­nus,
kuhu Päästekomiteepoolt Tal­linnast
välja saadetud iseseisvus-nianifesti
eksemplar maakonnalin­nadest
ainsana kohale jõudis. Aas­taid
tagasi iseseisvuse kuulutamise
asjus kadunud Karl Ast-Rumorit
küsitledes jutustas ta, kuidas tema
Tartusse määratud manifesti ek^
semplariga jõudis ainult Jõgeva
raudteejaamani.
Sealt edasi aga enam ei pääse­nud,
sest Vene taanduvad väe­osad
takistasid rongilüktast lõu-
•: nässe.
Teisi lüklusvahendeid aga ei leidu­nud.
Pärnusse jõudis aga kuller
manifestiga kohale laupäeva, 23.
veebruari pärastlõunal. '
Teiseks juhuseks oli, et taandu­vad
Vene väed koos' võimul olnud
enamlastega olid lähenevate Saksa
vägede hirmul linnast lahkunud ju­ba
21. veebruaril, miUe järel korda
pidama olid asunud enne Oktoobri­revolutsiooni
töötanud ametnikud.
Üldine julgeolek ja kord oli tagatud
Pärnus paiknenud Esimese eesti
polgu kolmanda pataljoniga. Nende
asjaolude kokkusattumisega oli
EESTI
ISESEISEV.
Laupäev, 23. veebruar oli Pärnus
rahulik. Oodati, mis saab edasi.
Tallinnast puudusid kindlamad tea­ted.
Seal olid veel võimul enamla­sed
ning väiksed pünakaardi osad
olid saadetud Keüasse Saksa väge
de edasiliikumist tallinna suunas
pidurdama.
Samal päeval toimunud Keila la
hingus löödi väljaõppeta puna
kaardi osad suurte kaotustega
laiali ja taganema.
Selle päeva meeleoludes! Pärnus
Idrjutab J. Jäxve: „õhk oli täis
elektrit,-Oodati midagi põnevusega.
Oodati otsustavat sammu Maapäe­va
Vanemate Nõukogult, kelle kät­te
Maapäev oma volitused
oii.>-Läksm pärast lõunat kella
5 paiku Maapäeva saadiku H. Kuus-neri
poole. Vaevalt olime mõne sõ­na
poliitilise seisukorra kohta rää­kida
saanud, kui saali umbes 40-
aastane tüseda kasvuga, mulle
tundmata härra astns. Nagu pärast
selgus, oli see maavalitsuse amet
nik Soop
jPääle teretust küürutas ta sõna
lausumata ja tõmbas kalossi va­helt
mingisuguse kokkukeeratud
paberUipaka välja ja ulatas meie
toimunud kiirelt kokku kutsutud
omavalitsus- ;ja seltskonnategelaste
riõupidamine, kiis manifesti ettelu­gemine^
õhtul tehtud ülesandeks
Pärnu linna saadikule Maanõuko­gus,
adv. H. Kuusnerüe. Samas ot­sustatud
korraldada järgmisel päe­val,
s.o. pühapäeval, 24. veebrua­ri
keskpäeval linnas pidulik rong-cäik
ja meeleavaldus iseseisva Ees­ti
tervituseks. Selle korraldajaiks
ja juhtideks määratud. J. Järve ja
O.^Kask.;
Õhtuks oli rahvast rohkesti ,;End-la"
teatrimaja ette kogunenud. Ja
kell 8 ilmunud maanõunik H. Kuus-ner
koos kohalike tegelastega ma­jaesisele
rõdule, kust lugenud tõr­vikute
valgusel „valjul ja selgel
häälel" ette „Manifesti kõigüe
Eestimaa rahvastele", müle lõppe­misel
sõjaväelased lasknud aupau­ke
ning laulnud rahvushümni.
Meeleolu olnud ülev Ja lootušri
kas, kuigi teati, et linnale olid
lähenemas Saksa okupatsiooni
, väed.,' •
Trükitud manifesti on laiali saade­tud
J. Järve toinietatud „Pärnu
Postimehe" lisana ning saadetud
kohtadele linna külastanud talu­meestega,
korraldusega et see et­te
loetaks ^ jumalateenistusel. On
teada, et mitmel pool on seda teh
tüd. Lisame, et 1980. a. kuu- ja nä­dalapäevad
langevad täpselt kokku
1918. aastaga ning 24. veebruar oli
pühapäeval.
TOIMAS MEELEAVALDUS
EESTI ISESEISVUSELE ^
vormidele. Ja lõpiks — ärge unnS"
tage, et meie tulevik oleneb sellest
kui palju ja kui suurel m^al va-nemad
generatsioonid nii pagulu­ses
kui kodumaal suudavad meie
noortele edasi anda kõike seda,
mida andis meUe ja mida tähendas
meile iseseisva Eesti loomhie ja
Teise s am aisuguse paberi kiskus ta
kasuka vahelt välja. Nende pool-poogna
suurustele paberitele Oli
masinaga trükitud Eesti Maapäeva
Vanemate Nõukogu manifest Eesti
iseseisva vabarügi väljakuulutami­se
kohta.
„Hra Soop oli suure vaevaga
enamlastest läbi pugeda saanud,
kes teda teel Tallinnast Pärnusse
kinni võtta tahtnud. Võtsih parema
eksemplari ja viisin kohe trükikot­ta,
ühtlasi saatsin teated laiali, et
õhtul kell 8„Endla" juures ise­seisvuse
manifesti ettelugemine on.
Kella 7-eks oli mõni tuhat eksemp­lari
manifestisid juba valmis trü­kitud."
Olgu lisatud, et ühes hilisemas
mälestüsMrjutuses täpsustatakse,
et kuller Jaan Soop saabunud Tal­linnast
mootorrattal. 0. Kask mär­gib,
et toodud manifesti äraWrjal
ei olnud tema väljaandmise kuu­päeva..;-../
\
ISESEISVUSE. MANIFEST ^ .
KUULUTATAKSE PIDULIKULT^ .
JA LEVITATAKSE '
• Manifesti trükkimise ja välja­kuulutamise
ettevalmistuste ajal
Ülevas ja lootusrikkas meeleolus
on kulgenud ka pühapäevane rong­käik
ja meeleavaldus, mülest osa
viotnud kooliõpil^ased, sõjavägi or­kestriga
ning suur rahvahulk. Kin
nitatakse, et kogu linn olnud, väl­jas.
Lühidate avasõnade ja tervi-tusfcõinede,
järel kogunemiskohal
„Endla" ees tehtud rongkäik or^
kestri saatel ja lehvivate lippude­ga
läbi linna. Tagasi „Endla" esi­sel
väljakul ohiüd Veel vaimusta
vaid kõnesid, vabariigi elada lask-misi
nmg hümni laulmist, erine ku
rahvas laiali läinud.
Pärast manifestatsiooni olnud
õhtupoolikul taas seltskonna- ja
omavalitsustegelaste riõupidamme
millest seekord ka kohalike saks­laste
esindajad osa võtnud. Aruta-tud
küsimust, mis Saksa vägede
saabumise puhul ette võtta. Saks­laste
esindajate poolt soovitatud
neid sõbralikult vastu vptta. Ena­muse
pooldamist on leidnud reser­veeritum
seisukoht/ v
ISESEISVUS KOLMVEERAND :
AASTAKS VARJUSURMAS
Ööl vastu esmaspäeva, kella 3—4
Mõtlen sageli kodumaale Ja ligi­nevale
Vabarügi aastapäevale.
Oleme seda pühitsenud senini roh-kem
võõrsU kui kodumaal, võõrsil
35 ja kodus 23 korda. See on yäga
kurb bUanšs. Oleme ustavalt kõiik
need pikad aastad Vabarügi aasta­päevadel
kokku tulnud, et ühiselt
mälestada ja jõudu koguda. Kuid
suurem tähtsus nendel kokkutule­kutel
peaks olema asukoha maade­le
ja nende valitsustele meeldetü-letada,
mUlist ülekohut on tehtud
meüe, seda eriti Stalini ja Hitleri
kokkumängu äbü^eed peasüüdla­sed
on lahkunud polütUiselt aree-mlt,
mõlemate tegevus on vastu­vaidlematult
maailma poliitikas
hukkamõistetud. Miks peavad Bal­ti
rügid süs ikka veel alluma N.
Venele selle leppe alusel?
Teame, et meie nõue ei vabasta
veel Eestit, kuid see aitäh meeld®
tuletada, et sarnane rahvas eksis­teerib
Ja nõuab omale eluõigust
nagu seda õigusega teevad Aafrika
rahvad, kuigi nende olukord üldi­selt
on parem. NeUe on vabanemi­ne
sageli toonud kannatusi ja ma­janduslikke
tagasUööke. Meie aga
oma lühikese vabaduse kestel tegi­me
otse imet, mõelgem meie põl­lumajandusele,
tööstusele, kooli­korraldusele
Jne. MeU oli oma õlid
ja bensün põlevkivist juba 50 aas­tat
tagasi, mUlega võimsad suur­riigid
pole senini saanud veel hak­kama.
Võtke meie kohtukorraldus,
süs võrdluseks mõneski eeskujuli-ras
läänerügis on see meile mõis-atuseks.
Sõjaväeteenistus oli meil
auasi igale võimelisele noormehele,
gaüks teadis, mis on tema koda­niku
kohustus rügi ja rahva vastu.
Läänes kahjuks neid kohustusi e!
untä, tuntakse ainult kodaniku
piiramatiüd Õigusi. Palgasõdurid
pole vist veel kunagi sõda võitnud,
tuigi neid kutsutakse uuemal ajal
kõlava nimega vabatahtlikeks.
Oma mineviku nimel peaks meil
olema täieük õigus ja isegi kohus­tus
nõnda meie kodumaa vabasta­mist
võõrast võimust. Kodumaal
mehed riskivad oma vabadusega
ja võibolla eluga nõudes vabadust
Eestile. Siin väljas kaitstud ja va­baduses
oleme olnud lüga leebed,
ofenie palunud, aga miks peame
paluma seda mis on ürgsest ajast
saadik kuulunud meüe Ja mis on
meilt võetud ülekohtuse võimuga.
Meie Vabariigi sünnipäeva pühit­semine
ei tohiks olla passiivne na­gu
kirikuteenistus, vaid äktüvne
rahvuspoliitiline isamaaline kokku-tulek.
Esimene punkt peaks plema
massiline osavõtt, mitte külustada
gruppide Ja organisatsioonide oma
pidustustega vaid sel päeval peame
kui mobüiseeritud sõjavägi ühiseks
lahinguks kogunema.
Teiseks see kokkutulek ei tohi pi-duruumide
nelja seina vahele jää­da,
vaid tema otsused peavad ula­tama
välja kuni kõige kõrgemate
võimu esindajateni. Koosolijad
peaks sisseminnes või väljatulles
meie nõudmistele allkirja andma.
Need nõudmised tuleb veel avaliku
hääletamisega kinnitada. Nõudmi­sed
koos allkirjadega tuleb saata
polütüistele parteidele, kohalikku­dele
parlamendUiikmetele ja valit­susele.
Poleks paha kui seda teha
ka ajakirjandusele ja televisiooni­le.
See oleks palju mõjuvam kuir se­da
teha koostöös läti ja leedu rah-vusgruppidegaf
Võibolla tuleks ha­kata
isegi ühist Balti Vabariikide
aastapäeva pidama, et sellega
ühist ja tugevamat mõju avaldada
avalikkusele ja valitsustele. Praegu
on soodsam aeg julgesti nõudmiste­ga
esineda, sest Ameerika silmad
on esimest korda meie vaenlase
suhte^ lahti läinud. Kui meie ei la-paiku
hommikul tunginud Imna
väiksem Saksa väeosa. Kuigi esi­mestel
päevadel veel „Pämu pos­timees"
võinud ümuda ja ka eesti
pataljonide relvad kätte jäetud, al­gas
õige pea meüe üldiselt tuntud
karm Saksa okupatsioon saksasta­mise
survega ja Balti hertsogiriigi
rajamise taotlustega. Toimetaja J.
Järve ning adv. H. Kuusner toime­tatud
trellide taha 5. märtsü. Neist
se oma häält praegu kuulda, süs
unustatakse meid jooksvate mure­de
varjus. Laseme aga oma õigla­si
nõudeid kuulda, süs annab see
läänerükidele ainult rohkem õigust
ja põijust meie ühise vaenlase vas­tu
võitlemiseks.
vümane kirjutab, et teda kõige
karmimalt koheldud. Iseseisvuse
lootused langesid 9 kuuks varjusur­ma,
kust need võimsana ellu ärka­sid
pärast Saksa okupatsiooni kok­kuvarisemist
novembris 1918.
ELMAR JÄRVESOO
Nr. .15
23. ja 24J
532-9863.
1; Ja 2.
tel. 921-7771
AD
A D
HETU)
Adl
365 Bay
õhtuti
tCSB
V
El
ADl
Room 10(
Torontl
PostiaädrI
Ont (BiJ
T(
24-tuniil
aclv(
133 Riehi
Toi
ChaH
'•• I
55 Univj
Toronl
DOCTOR
North Scarj
re'is, 3420
juures) Sci
TEl
KTl
1482
(Bat
Telefoni
txtUtrv
23 WES
Rexdi
Ajalugu
dade ja tej
gakiusami^
tähtsamad
hauakambil
1 rilMm