1985-02-21-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l a t i o n a l L i jr
Gcn. Acquisi
OTTAWA, OntC^A'
jregbtratiitm nmnb^ 0'
aa masi
Nr. 15 (3128) XXXIV aastaks
E S T L D J A
Ndjaj^yal, 21. veebruaril 1985— "Kiiirsday, Febniaiy 21,1985
MMUB IGAL TEIÜPIUSVAL
JA NEE^APAEYAE»
t)lQsaaiimibri hfaid 70 centSl
Sä* kiinmekordselt I to
ent Jandlaim Misy kui rõhutud,
sä, keda kõik on s õ^
safeUe nieel ei nõtk^
su mulda
; verel kastet mättail
;/SeUelsil v(on ^ ^ ^ i ^ kontrolli ai 'olevaks vaevast ;ja; •
Wat, kui Eestil
aasta 2 4 veebniaril välja k^ Ühendriikide mÕjiB
ti ja peaaegu 45 aastat kui eesti alla kuuJuvakis demokraatlike riiki=
rahvas 194(Ka, juunis oma ise- de bbkiks. Tuumasõja ähvardus,
seisvuse kaotas. Need on aastate mida N. Liidu propaganda lakka-»
kuIgM arvesse võttes kullaltki mär- matult trumm^dab ja hirm ^aksa-kimlsväärsed
arvud, kuid kahjuks maa taasühepdamise pärast, mida
peitub nende arvude taga ka meie kardetakse võrdse värinaga idas ja
rahva kurb Jšaatus Jä traagika —- lääiaes, on nendeks tähtsamateks te-nii
saime Õnnelikku iseseisvuse ae- guritefcs, mis aitavad status quo*d
ga maitsta amult pisut üle 22 aas- säilitada. Ja selle praeguse olukor-ta,
kuna ligemale kaks korda joh^ ra säilitamise hinna peavad Nõu-kem
aastaid on eesti rahvas pida- kogude Venemaad orjates välja
nud elama võõra riigi ja julma maksma Ida-Euroopa riigid, kaasa-koEiMnunistSSku
fezMInü okiBpat- arvatud Balti riigid. . \.
s i o o m : a H . : ' ' ; - - ^ •'^•--^-•--•'-•\/'-'. r . j t . t . . ' ' ^ - , ' ^
/ Millised on meie lootused antud
Kodumaalt Teise maaÜmasõja olukorras Eestile vabaduse taasta-lõpufaäsjs
võõrsile põgenenud eelst- miseks?
lased ön juba 40 aasta kestel tähis- l^ahjükfe ei ole need praeguste
tanud kõigis maailmaBrarirades^es- eelduste juures silmaga nähtavad
ti Vabariigi aastapäeva päev kui midagi
haste aktuste ja kõnedega; ak- ettenägematut ja ootamatut ei juh-tustel
esitatud lauhid ja teised ette- tu, mis praegused kalkutäta^
kanded, mis baseeruvad^^^ täiesti segi löÖb. Läänes kalkulee-vaimse
kultuuri varadei; on põhiU- ritakse, et Ida-Euroopa riigid või-
Isdtjääiiud samaks, siis ei saa se- vad vabaneda pikaajalise protsess!
^ a ütelda aktusekõnede kohta, mil- tulÄsena,^^^^^^^m^ kujunemisel
lede šSsu on tunduvalt muutunud, mängivad olulist osa N Š Venemaa
Kui meie kõnelejad esimeistel 4^a- sisepoliitilised komplikatsioonid,
bariigi aastapäevadel p^^^^^
olid suured optimistid, kes ^ n h i - ses majanduslikii olukorra halvehe-tasid
ette kodumaa pealsrt vabanev nemisega Venemaal ja Moskva
iriist, siis nüüd on kõnelejad miililt- rusika alla painutatud riikides Mõnud
oma ettekuulutule esitmriisel ned poliitilžsed eksperdid ennusta-tunduvalt
ettevaatljykumaks ja ta- vad rahulolematuse kasvamist
gasihoidlikumaks. Isegi kõige paa- Moskva impfeeriumiš, kui läänest
toslikumad sõnavõtud on sunitud üha rohkem informatsiooni läbi
tugejva sordiini aUa ja isegi kõige j^^^seeesriid^^ seMe taga
entusiastlilqimad polütilised ülepak- iieyita
Wad ei Julge
Eesti saab peateelt vabaks^ banemise tund on ligidal või kau-
Kuid need ei ole ainult Vaba- Sel — see moment ei tohi siiski
riigi aastapäeva aktuste kõnelejad, J^^^dagi mõjutada negatiivseM^ meie
kellede sefeukohad ja arusaamad panust siin vabas maailmas eesti
on muutunud meie kõik oleme ^fahvale ta õiguste ja iseseisvuse
aetate kestel läbi elanud selle ine- taastamise nõudmiseks. Suurriikide
tamörfoosi ning oleme õppinud ^i^i^a^iöKne mäng ja ähvardav
oma soövunehnaid asendama rea- tuumaisõja oht veeretavad meie va-liteetidegä.
Vaba maaihna tähtsa- badusvõitluse teele suuri takistusi,
mates poliitilistes tsentrumites ela- j ^ * ^ ärme unustame, et takistused
deš, Sois eesflastel on tekkinud si->sieie ees tõusid kõrgete mägedena
demeid ja kontakte siin^tepolüti- ka feti Vabariigi loomisel. K u i
kute, riigimeeste ja avaliku arva- "utte keegi muu, süs kommunistlik
mise kujundajatega, ei ole me pilt- süsteem ise kaevab endale haua —
likult üteldes aaitte ainult tundma isegi vaatamata sellele abile, mida
õppinud „ilma j a inimesi", vaid. ta pidevalt • on saanud i^pitälistli-meie
silmaring on võtnud tohutult l™lt demokraatlikult maailmalt,
avaramad mõõtmed nmg meie ei Peame meeles, mida ütles president
ole enam/nii naiivsed, nagu^j^^^ Reagan oma äsjases kõnes Ühend-eestlasedj
kes ootasid Teise määil- riikide rahvale: „Kõik on yõhnalik
masõja ajal saksa okupatsioönijõu- kui meil on iiskp, tahet ja südant."
dude taandumisel ,^olmändat või-^. • K, M,;
-maiust**,.' • " \.• - ' " •• " : '< • • •" • •
Me teaine nüüd, et 1945. aasta
veelmiaris Jaltas toimunud Ühen^^
riikide, Suur-Britanniä ja N . Lüdu
riigipeade vahelisel kohverentsil
tõmmati Rooseyelti Ja ChurchilÜ
järeleandmiste ja naiivsuse tulemusena
risti läbi Euroopa südame pu--
nane joon, inillest ida pool asuvad
Eesk-Euroopa ja Balti riigid jäeti
Moskva mõjusfääri ja kontrolli alla.
Lääneriikidel oli õigus Jalta
kokkulepete põhjal nõuda neis
piirkondades vabu valimisi,: kuid
kahjukis ei leidunud läänes ühtegi
' juhti, kes oleks nõudnud selle ülimalt
olulise kokkuleppepunktS Ä -
KESKNÕUKOGU KANADAS
Kui täiia, meie Eesti Vabariigi 67. a. sünnipäeval, heidame
pilgu minevikku -—siis'selleks, et leida teed tulevikku.
Siit kogeme, et peame säilitama tungi vabadusele ja
kokkuhoiutuiide, et võita vaenlase ja nägematud raskused.
Selleks vajame head tahet ja seda vaimu millest sündis
Eesti Vabariik. K a siis oli loovate isikute reas mõni kõhk-leja;
ja võimalused kitsad. Kuid ime sündis meie haptlaste,
tööliste, sõjameeste - - k o g u rahva ühise tahte ja pingutuste
saavutusena.; ;^ ;
E i ole ebareaalne et seda enam ei juhtuks, kui meie ei
kaota usku, kui meie ei lahe kaasa ebakindlate ideedega —
vaid jääme ausateks võitlejateks oma rahva eluõiguste eest
—-siis tõesti tõuseme jälle, ja patriootilise jõuga saavutame
taas V A B A E E S T I . , ' • ,
Kord ütles suur eestlane, luuletaja Henrik Visnapuu:
^VEeie peame päästma eestlase hinge eestlusele. Meie ei taha
olla lisatäiteks niõnele suurele rahvale. Vähe on sellest, et
laulame eesti hümni mõnel tähtpäeval, me peame enesele
võtma, kohustusi meie kultuurielu vastu. Me peame moodustama
solidaarse rahva, kuhu kuuluvad kõik eestlased;'
Kui kord küsime endilt, kas olen ka mina midagi V A BA
EESTI taastamiseks kaasa aidanud — kas sõnas, teos, või
materj aalse toetusega ? K u i vastus on eitav, siis vÕime seda
peatselt muuta jaatavaks. Selleks jätkugu tahet ja indu!
Kodumaa vabastamine ikkest olgu kõikide eestlaste si-
Selies võitluses meie ei tohi väsida ega lõheneda. Ker-ka
mitmete eriarvamuste sünteesist raamistik ja alus,
millele kord rajatakse jälle V A B A EESTI.
Olgu. Eesti Vabariigi iseseisvuspäev selleks pühaks, mil
oma truudusvannet kodumaale taas uuendame ja lubadusi
püüame täita.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rgalis.
NEW YORK ~ Natsi sõjakurja-tegija
Josef Mengele, tagaotsitud
,^surmaingel**, kes olevat mõrvanud
tuhandeid inimesi II maailmasõja
ajal, oli asunud Portugalis
veernü hiljuti kui 1980, tea^^^^^^^
senaator Alfonse D'Amato. Tagaotsitav
olevat nüüd jälle Para-guays,
kuigi Paraguay seda eitab.
Konsul EvJaokson
president Reagani
ametisse vdnnutamiset
Jaanuaris toimunud USA presidendi
Ronald Reagani ^ ametisse
vannutamisel viibis paljude USA-s
akrediteeritud välisriikide esindajate
hulgas Eesti Vabariigi esindaja
Ernst Jaakson. Konsul kasutas
.võimalusi Eesti probleemide tutvustamiseks.
MOSKVA — N. Liit soovitas, et
USA ühineks tema plaaniga, viies
Kesk-Euroopast välja 33.000 sõdurit.
Ettepanekut, mis tehti Viinis
peetud Ida-Lääne relvastuse vähendamise
läbirääkimistel, nähti kui
käiku vahekordade ummikust välja
murdmiseks. Kuid lääne diplomaadid
ütlesid, et N. Liidu idees
on vähe uut, selliseid on enne seeriate
viisi tehtud.
Noored või^kpalli huvilised
4 märtsa 1985. a.kdl7.30—9J0õh«
Kent Semor PuWic Schöol,
980 Ditfferiii St. (Dufferm
öomaa, nu
kes teab,: kui^ pea kord;pung: ei. p M e —
'šooliilia ;iilike: :•:.:;-^^ '
:;aU ^.sambla, .:ms;M^ enesele
juurt jöötes veres, Ä
ravese või'
Luuletuskogust „Kuun silta" tõlkinud Aiits Oras
spektaakUna kirjutati Helsingis alla
tokkiilepped, millega ^ N . Liidu
Teise maaihnasõja vallutustele anti
kaudne tunnustus. Vastutasuks l u bas
M Ä v a N>. Liidus;inimõigiiiste
rakendamist ja raudeesriidega UhU"'
tatud 'perekondade ühendamist
Need olid kõik ainult „moka otsast"
antud lubadused, mida N .
Liit ei mõelnud kunagi täita.
N i i siis oleme praegii ^Sukoinras,
kiis .Euroopa ,on jagatud kaheks:
erinevaks maailmaks •— Moskva
T. f.Aimdusklubl
,28.
1985 kell 7.30 õ.
Eesli Majas
Hilja Jukkum
Soovime õpetada EESTI NOC)R^
kuteie ja poistele 10—15. a« vanuses õiget võrkpalli
nn. kliinikutes. v
Informatsiooniks hei. 233-2480, 233-6482,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850221 |
Description
| Title | 1985-02-21-01 |
| OCR text | l a t i o n a l L i jr Gcn. Acquisi OTTAWA, OntC^A' jregbtratiitm nmnb^ 0' aa masi Nr. 15 (3128) XXXIV aastaks E S T L D J A Ndjaj^yal, 21. veebruaril 1985— "Kiiirsday, Febniaiy 21,1985 MMUB IGAL TEIÜPIUSVAL JA NEE^APAEYAE» t)lQsaaiimibri hfaid 70 centSl Sä* kiinmekordselt I to ent Jandlaim Misy kui rõhutud, sä, keda kõik on s õ^ safeUe nieel ei nõtk^ su mulda ; verel kastet mättail ;/SeUelsil v(on ^ ^ ^ i ^ kontrolli ai 'olevaks vaevast ;ja; • Wat, kui Eestil aasta 2 4 veebniaril välja k^ Ühendriikide mÕjiB ti ja peaaegu 45 aastat kui eesti alla kuuJuvakis demokraatlike riiki= rahvas 194(Ka, juunis oma ise- de bbkiks. Tuumasõja ähvardus, seisvuse kaotas. Need on aastate mida N. Liidu propaganda lakka-» kuIgM arvesse võttes kullaltki mär- matult trumm^dab ja hirm ^aksa-kimlsväärsed arvud, kuid kahjuks maa taasühepdamise pärast, mida peitub nende arvude taga ka meie kardetakse võrdse värinaga idas ja rahva kurb Jšaatus Jä traagika —- lääiaes, on nendeks tähtsamateks te-nii saime Õnnelikku iseseisvuse ae- guritefcs, mis aitavad status quo*d ga maitsta amult pisut üle 22 aas- säilitada. Ja selle praeguse olukor-ta, kuna ligemale kaks korda joh^ ra säilitamise hinna peavad Nõu-kem aastaid on eesti rahvas pida- kogude Venemaad orjates välja nud elama võõra riigi ja julma maksma Ida-Euroopa riigid, kaasa-koEiMnunistSSku fezMInü okiBpat- arvatud Balti riigid. . \. s i o o m : a H . : ' ' ; - - ^ •'^•--^-•--•'-•\/'-'. r . j t . t . . ' ' ^ - , ' ^ / Millised on meie lootused antud Kodumaalt Teise maaÜmasõja olukorras Eestile vabaduse taasta-lõpufaäsjs võõrsile põgenenud eelst- miseks? lased ön juba 40 aasta kestel tähis- l^ahjükfe ei ole need praeguste tanud kõigis maailmaBrarirades^es- eelduste juures silmaga nähtavad ti Vabariigi aastapäeva päev kui midagi haste aktuste ja kõnedega; ak- ettenägematut ja ootamatut ei juh-tustel esitatud lauhid ja teised ette- tu, mis praegused kalkutäta^ kanded, mis baseeruvad^^^ täiesti segi löÖb. Läänes kalkulee-vaimse kultuuri varadei; on põhiU- ritakse, et Ida-Euroopa riigid või- Isdtjääiiud samaks, siis ei saa se- vad vabaneda pikaajalise protsess! ^ a ütelda aktusekõnede kohta, mil- tulÄsena,^^^^^^^m^ kujunemisel lede šSsu on tunduvalt muutunud, mängivad olulist osa N Š Venemaa Kui meie kõnelejad esimeistel 4^a- sisepoliitilised komplikatsioonid, bariigi aastapäevadel p^^^^^ olid suured optimistid, kes ^ n h i - ses majanduslikii olukorra halvehe-tasid ette kodumaa pealsrt vabanev nemisega Venemaal ja Moskva iriist, siis nüüd on kõnelejad miililt- rusika alla painutatud riikides Mõnud oma ettekuulutule esitmriisel ned poliitilžsed eksperdid ennusta-tunduvalt ettevaatljykumaks ja ta- vad rahulolematuse kasvamist gasihoidlikumaks. Isegi kõige paa- Moskva impfeeriumiš, kui läänest toslikumad sõnavõtud on sunitud üha rohkem informatsiooni läbi tugejva sordiini aUa ja isegi kõige j^^^seeesriid^^ seMe taga entusiastlilqimad polütilised ülepak- iieyita Wad ei Julge Eesti saab peateelt vabaks^ banemise tund on ligidal või kau- Kuid need ei ole ainult Vaba- Sel — see moment ei tohi siiski riigi aastapäeva aktuste kõnelejad, J^^^dagi mõjutada negatiivseM^ meie kellede sefeukohad ja arusaamad panust siin vabas maailmas eesti on muutunud meie kõik oleme ^fahvale ta õiguste ja iseseisvuse aetate kestel läbi elanud selle ine- taastamise nõudmiseks. Suurriikide tamörfoosi ning oleme õppinud ^i^i^a^iöKne mäng ja ähvardav oma soövunehnaid asendama rea- tuumaisõja oht veeretavad meie va-liteetidegä. Vaba maaihna tähtsa- badusvõitluse teele suuri takistusi, mates poliitilistes tsentrumites ela- j ^ * ^ ärme unustame, et takistused deš, Sois eesflastel on tekkinud si->sieie ees tõusid kõrgete mägedena demeid ja kontakte siin^tepolüti- ka feti Vabariigi loomisel. K u i kute, riigimeeste ja avaliku arva- "utte keegi muu, süs kommunistlik mise kujundajatega, ei ole me pilt- süsteem ise kaevab endale haua — likult üteldes aaitte ainult tundma isegi vaatamata sellele abile, mida õppinud „ilma j a inimesi", vaid. ta pidevalt • on saanud i^pitälistli-meie silmaring on võtnud tohutult l™lt demokraatlikult maailmalt, avaramad mõõtmed nmg meie ei Peame meeles, mida ütles president ole enam/nii naiivsed, nagu^j^^^ Reagan oma äsjases kõnes Ühend-eestlasedj kes ootasid Teise määil- riikide rahvale: „Kõik on yõhnalik masõja ajal saksa okupatsioönijõu- kui meil on iiskp, tahet ja südant." dude taandumisel ,^olmändat või-^. • K, M,; -maiust**,.' • " \.• - ' " •• " : '< • • •" • • Me teaine nüüd, et 1945. aasta veelmiaris Jaltas toimunud Ühen^^ riikide, Suur-Britanniä ja N . Lüdu riigipeade vahelisel kohverentsil tõmmati Rooseyelti Ja ChurchilÜ järeleandmiste ja naiivsuse tulemusena risti läbi Euroopa südame pu-- nane joon, inillest ida pool asuvad Eesk-Euroopa ja Balti riigid jäeti Moskva mõjusfääri ja kontrolli alla. Lääneriikidel oli õigus Jalta kokkulepete põhjal nõuda neis piirkondades vabu valimisi,: kuid kahjukis ei leidunud läänes ühtegi ' juhti, kes oleks nõudnud selle ülimalt olulise kokkuleppepunktS Ä - KESKNÕUKOGU KANADAS Kui täiia, meie Eesti Vabariigi 67. a. sünnipäeval, heidame pilgu minevikku -—siis'selleks, et leida teed tulevikku. Siit kogeme, et peame säilitama tungi vabadusele ja kokkuhoiutuiide, et võita vaenlase ja nägematud raskused. Selleks vajame head tahet ja seda vaimu millest sündis Eesti Vabariik. K a siis oli loovate isikute reas mõni kõhk-leja; ja võimalused kitsad. Kuid ime sündis meie haptlaste, tööliste, sõjameeste - - k o g u rahva ühise tahte ja pingutuste saavutusena.; ;^ ; E i ole ebareaalne et seda enam ei juhtuks, kui meie ei kaota usku, kui meie ei lahe kaasa ebakindlate ideedega — vaid jääme ausateks võitlejateks oma rahva eluõiguste eest —-siis tõesti tõuseme jälle, ja patriootilise jõuga saavutame taas V A B A E E S T I . , ' • , Kord ütles suur eestlane, luuletaja Henrik Visnapuu: ^VEeie peame päästma eestlase hinge eestlusele. Meie ei taha olla lisatäiteks niõnele suurele rahvale. Vähe on sellest, et laulame eesti hümni mõnel tähtpäeval, me peame enesele võtma, kohustusi meie kultuurielu vastu. Me peame moodustama solidaarse rahva, kuhu kuuluvad kõik eestlased;' Kui kord küsime endilt, kas olen ka mina midagi V A BA EESTI taastamiseks kaasa aidanud — kas sõnas, teos, või materj aalse toetusega ? K u i vastus on eitav, siis vÕime seda peatselt muuta jaatavaks. Selleks jätkugu tahet ja indu! Kodumaa vabastamine ikkest olgu kõikide eestlaste si- Selies võitluses meie ei tohi väsida ega lõheneda. Ker-ka mitmete eriarvamuste sünteesist raamistik ja alus, millele kord rajatakse jälle V A B A EESTI. Olgu. Eesti Vabariigi iseseisvuspäev selleks pühaks, mil oma truudusvannet kodumaale taas uuendame ja lubadusi püüame täita. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rgalis. NEW YORK ~ Natsi sõjakurja-tegija Josef Mengele, tagaotsitud ,^surmaingel**, kes olevat mõrvanud tuhandeid inimesi II maailmasõja ajal, oli asunud Portugalis veernü hiljuti kui 1980, tea^^^^^^^ senaator Alfonse D'Amato. Tagaotsitav olevat nüüd jälle Para-guays, kuigi Paraguay seda eitab. Konsul EvJaokson president Reagani ametisse vdnnutamiset Jaanuaris toimunud USA presidendi Ronald Reagani ^ ametisse vannutamisel viibis paljude USA-s akrediteeritud välisriikide esindajate hulgas Eesti Vabariigi esindaja Ernst Jaakson. Konsul kasutas .võimalusi Eesti probleemide tutvustamiseks. MOSKVA — N. Liit soovitas, et USA ühineks tema plaaniga, viies Kesk-Euroopast välja 33.000 sõdurit. Ettepanekut, mis tehti Viinis peetud Ida-Lääne relvastuse vähendamise läbirääkimistel, nähti kui käiku vahekordade ummikust välja murdmiseks. Kuid lääne diplomaadid ütlesid, et N. Liidu idees on vähe uut, selliseid on enne seeriate viisi tehtud. Noored või^kpalli huvilised 4 märtsa 1985. a.kdl7.30—9J0õh« Kent Semor PuWic Schöol, 980 Ditfferiii St. (Dufferm öomaa, nu kes teab,: kui^ pea kord;pung: ei. p M e — 'šooliilia ;iilike: :•:.:;-^^ ' :;aU ^.sambla, .:ms;M^ enesele juurt jöötes veres, Ä ravese või' Luuletuskogust „Kuun silta" tõlkinud Aiits Oras spektaakUna kirjutati Helsingis alla tokkiilepped, millega ^ N . Liidu Teise maaihnasõja vallutustele anti kaudne tunnustus. Vastutasuks l u bas M Ä v a N>. Liidus;inimõigiiiste rakendamist ja raudeesriidega UhU"' tatud 'perekondade ühendamist Need olid kõik ainult „moka otsast" antud lubadused, mida N . Liit ei mõelnud kunagi täita. N i i siis oleme praegii ^Sukoinras, kiis .Euroopa ,on jagatud kaheks: erinevaks maailmaks •— Moskva T. f.Aimdusklubl ,28. 1985 kell 7.30 õ. Eesli Majas Hilja Jukkum Soovime õpetada EESTI NOC)R^ kuteie ja poistele 10—15. a« vanuses õiget võrkpalli nn. kliinikutes. v Informatsiooniks hei. 233-2480, 233-6482, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-02-21-01
