Vaba eestlane , February 7, 1984

              L k / 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 7. veebruarel W^"— Tuesday, February 7 1984 Nr. 1 0
VttJAANDJA: Vaba EesÜane, 1 9 5 5 L^li© St Dtoa
: ' '.- Ont.M3B2M3
. TOIMETAJA: Hannes
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Kärl Arro, Heino
TELEFONID: toimetus 4 4 4 - 4 8 2 3 , talitus (tellipiis
ekspeditsioon) 4 4 4 4 8 3 2
TEüLiMISHINNAD Kanadas: aasta
^ ja veerandaastas $15.—
TELLIMISH]|NNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$ 3 5 . — j a jveeraDdaastaa $ 1 8 . —
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $ 4 . 7 5 , tekstis $ 5 . — „ esiküljel $5o50)
FRIE ESTOyI
JPublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1 9 5 5 Lesüe St Don Mills, Ont. M3B 2M3
iSTO-84|ci Eesti Maj^
Juba mitu kuud käinud läbi-
Fääkimised, anitlused ja mõne!
määral koguni vägikaika vedami­sed
Eesti Maja otstarbekama ka°
sutamise üle suvisel ESTO-84 nä­dalal.
•
ESTO-84 peakomitee m selle et-tenäinud
näitustele, nii foto-, etno-graafüise
kui ka globaalset eestlust
kirjeldavaks näituseks, mille hõl­ma
alla mahuksid ka raamatunäi­tus
ja filateelia koos postkontoriga.
Sellega oleks enamus nende päeva­de
ajal toimuvaist näitusist ühe
katuse aU, väljaarvatud kunsünä!-
tus 0'Keefes, fotonäitus Eaton
Centreis, etnograafiline näitus On­tario
muuseumis jä kaks päevasft
näitust eesti rahvarõiva mustriga
seljariietest Royal York'is.
XBBB
Mitmed organisatsioonid aga
leiavad, et Eesti Maja peaks olemsi
Moment T. Eo VõiiejMe tlhiam 31. asstopäeva avamisest Vasakul kõnepuldis teadustaja Aadu Tooming, ^'^^^^ ^-^^^tnt^tlf^^^^
jinfiia^ hü^ A« r « . Toi.„-s ir! - j ^ « , « « n inhünnpc KircSnii» ^« AiK»r* 1 T o W a i defilee juht Arvo Lehari, Rene Ikdemann, Johannes Kirsipuu Ja Albert ]ir»nc4i»iir T<^on«i KUS saaKs suua ja luuavaiega ves-
Saarmfldu poolt/ valmistatud siiffidmi^ kaumstus.;
Taustal kunstnik Joann
Foto: Vaba Eestlane
Eesti vabadusvõitluse osig^lsee-miUe üle domkeedva^ H. Liir Allj
maisel välfisanaailmas on alati oma tsatellütidega, Euroopa pä-snurt
rõhku pmidttd Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni võim^- radikaalsed riigid,
kde abile eesti lavale tema pc^^^^
iste õigusse taastamiseks. Abi saa-
Avaldasime „Vaba Eestlaseis'' Eesti kaardi sellel leiduvate N. Liidu sõjaliste baaside asukoIaMegsi.
nende asukohad |a isikulise koosseisu suuruse.
telda. Peakomitee poolt on selleks
ettenähtud praeguiie ko{hvik, kuid
see on väga väike. Ka on Eesti Ma»
ja juures J parkimisvõimalused ta­suta,
kuna Roykl Ybrk^i juures on
hinnaks $2.00 tund ja mõnes kohas
isegi kallim, kuid ka neile parki­miskohtadele
on ali-linna liikluses
ligipääs turismihooajal raskenda-tud
ning parkimisvõimalused kogi-
TANKIÜKSÜSTE BAASM
mise lootused on ohiisd ka kõigiti
põhjendasid, kuna maailmaorga-
Müsatsiooni põliiahistes kriipsuta»
Peakomitee pakkus ideed, et koh°
viktt laiendamiseks võiks Eesti Ma­ja
õuele asetada suurem telk, mis
söökla ja kohtumispaiga ülesannet
vaaciiviiuiia uulwo täldaks. Kuld seda vlst ka soovl-x
v w i i u i i u o ^ V aaciiviiuiia juiuva; ^ tegüa cl võtuud tõslselt: tuU-laagrite
valyemeeskonnas 150. , " ' ' « ' J * * wf., , * « M • kuuma ja mõnikord lämmatavalt
nüske ilmaga muutuks see taluma:
tuks nii toitudele, aga veelgi roh­kem
inimestele.
Peakomitee on kõigiks kohtumis-võitluslendureid
ja muudes sõja- lai piiratud,
väeüksustes (üks lennuväli on
Kökkü umbes 30 sõjalaeva ja Uinbes maa-alune) kokku 4500. Pärnus
^ EhkM ^Ühendriikides leMsip f®- tankiüksustes, õhujõüdudes, trans-iiitikuid
Ja singkondi, kes toonito^ linnas ja Paldiskis, allveelaevad Tankiüksused asuvad Tallinnas, pbrtüksustes ja tööpataljonides,
vad, et^leane prkpatricku väited Paldiskis ja Naissaarel,. tuümaener= Kloogal, Paldiskis, Pämus, Köhi- öOOOi Lihula lennuväljal 1000,
^ ^ ^'^c'»*'™'^^®^^^^' Rummus (Vasalemma juures) töö-lakse
eritis enesemäärai^
liunõtte alistmnist nmg: inm : • ISIKULINEKÖOSSEIS^^^^^^;^ V Aegviidu rakettide • baasis 120a
^est ja :põMvabadustest-Ing^ Ä ameer&lased MAKETTIDE Kunda rakettide baasis ja Vainu-mist
Neid toseib sih^ Tallinnas on Jäevastikus sõja- pea lennuväljal 2000. Toilas piiri-loodi:
balti rahvusgruppide esinda- ^ mööduEud aa^ta Suurupis ja Hiiuniäal oo praegu väelasi 5000, piirikaitsÄsusis valveüksusites 200. Letipeal 100/
|atest ÜBX)liikmesrükide mõjuta jooksul kõigi oma^^ ettepandrate eiiHamisel, Aegv^ Kundas, 3000, KGB eriüksuslasi 1200, Narvas 1000, Köhtla-Jarvei 3500, ^^«^^.^^ ^^.s,-^^
uniseks jaineüe vajaliku informat- ^fäletmnisel^ sageli üksi või said ViljandiSi Tartus ja Valgas vai- MVD (Siseministeeriumi) eriüksu- Sillamäel valveüksüstes uraaniumi paikadeks ette näinud Royal York
sioöni andmiseks erilmeorganisat- ses 1300, tankiüksustes Männikul, kaevanduste juures 1000, Vääna- hoteUi kuhu ju sündmused suurelt
sioon, mis BAT1JN4^1^ Odra tänaval, Liival, Raudalul Jõesuu lennuväljal 500, Loksal osalt on paigutatud. Ka kasutasid
ha aastaid tegutsemid ning nende "^«'sed Greimdass^ er^^l^^ , Jcokku 1500 meest, sadamakaitses piiriyalveüksuses 800, Tapal side- lätlased seda hotelü oma samasu-,
põWmõte alulsel võttis ka ning likvid^da,^^^^^^;^^^;^^^^^^:^^^^^^^^^^^^^^ : ; 500, transportüksustes 420, raud- üksuses, raudtee-pataljonis, lennu- gustel rahvuslikel^päevadel peaae-
I^apailament vastu Ä Balti '^^"'^^ Euuba poolt võimule . Eesti pinnkl on 22 sõjaväelistlja teeüksustes 420, sadama miiniük- väljal 4500. Suurupi stratee^lises gu täismahuga.Koüc oleksid maju-imkiäe
enesem tsiviil- ning tagavaraleniiuv^ašuses 420, muusik^^ 200. Viljandi pa- tätud samas hotellis, üritused toi-sunüsfr
ÜÄO kömisjonide^^^^ 3^^^^^^ umbes 350 sõjalennukiga mitm?^^^ rashütistide üksuses. Õhuväe rün- mukšid alumistes saalides ja lähe-maUkuIt'
Ika'^ iäsa I^aas- liigist. . ^^^^^^^^^^^ 600, . tööpataljonides naküksustes, mdiaähilistes väeosa- duses asuvad ka inuud üritused,
viimiseks. Peale ieUe on teostatud valiteuse _ , des 350a Viljandi rajooni raketi- eriti kuna hotellist saab otse all-mitmeid
teisi % i a M ^^^"^.^^^ 100, eriüksuses ja muudes baasides 1200, Paide maaraudteele ja selle kaudu sood-Ühendrükide
Ä Greuadesse** hukka ja tunnte mh Rocca ai Mares 300, muudes ük- rajoonis 2500, Raplas 300, Rak- salt mujal asuvaisse ürttuste asu-on
loodetud Ühinenud Ibh^^ annavad kokku vere rajoonis 2000, Kuusiku len- kohtadesse. Selline süsteem töötas
Organisataoöni 1 mkriiesriM^^^ nuväljal 500, Adaveres (12 km tõesti BaltimoresESTO-7e ajal, kui
balti küsmiulse maailma^ avälÖosle ühehdiükide imSilffliofP^ » (Mustjõel), ^Viljandis, Naissaarel ja teistel saartel asu- Põltsamaalt põhja poole) maa-alu- kolmes suures hotellis asus väljast-lEoorumile
viimisdts. analüüsilaFl»!^ tü^r Mustlas Kpigi-Numsis, vad5000 meest, mis tõstab TaUin- sel lennuväljal 800, Koigi-Nurmsi poolt tiünute enamik janeed hoteU
Kahjuks ei V)Ie nendd aktsiooiu-^ ™ eksperdid on pöli|aMult; pea), Kohtla-Järvel (Kahüla) osade arvu 24.680-le.
del olnud sem loodetud tulemu^^^
Euroopa parlamendi otsuse ÜRO- PoS^JKseid uurinud ja jõudnud ot- ^ - v - . - - . ;.-
sše viunise ^siooni lõpptulemu- «"sele, et sim pu tegemist peami­sed
ei ole veel feeIgmiud,^^^^^^W '^^j^'^" S»5l^"''ga^^^
BATUN-i tegevus ja mitmed iei- ^"^^^
TEISTES KOHTABESs
jal 420, Võhma lennuväljal 500, kondüku südamiku; Baltimore Ees-
Tooma lennuväljal 420, Sauga ti Maja oU eemal; kuigi soal oM
lennuväljal 600, Jõgeva rajoonis väiksemad sündmused, jäi see üldi-
1000, Tartu rajoonis rakettide pa- sest tegevusest eemale.
. Kloogal tanki- ja inseiaeriüksus- tareides, lennuväljadel ja^eriüksus- .
tes 2200, Vasalemma lennuväljal tes 9000, Põlva rajoonis 1200, Stokholmis asusid^Eesti Maja 3a
sed aktsioonid k 600, Prang- Võru rajoonis tankiüksustes, ka- ESTO-SO keskus teineteisele väga "^"^I^^^ seda roh- li saarel 200, Pakri saarel 300, hurväes õhujõududes, mehhanisee- lähedaL Vümases ohd näitused
mide^ t t o e n u d ; R ^ saarel 100, Hiiumaal ra- ritud üksustes 3500, Valga rajoo- teatrietendused, mformatsioom va
^satsiooni komisj^^
da,/raatamata^Peaassamblee^^^^k^^^ k^gemjud sööke, kc^^
olekutest. Mõnede lükmelsrilkide
meie püüdlustesse, teised keMta-vad
kaastnndllknlt õlgu ja kol­mandad
ei talia ^alti riikidest ja
ueUe tehtud ülekohtiist midagi tea-toSkT^
pSiSe^
KraatüKe pnntsupide p r ^ ^ piirkonna isikulise ^gal?^»! ESTO-^
• kide valitsus tegi teatavaks, et ta Sõmera-Kaida lennuväljadel, võit- koosseisu saame N. Liidu väeosa- ^*si lõunatamas voi õhtust soomas,
lahkub aasta pärast msailmaorga-luslendüreid ja piirivalveüks^ üldarvuks Eestis t22.480. ' ^^a ka sealseid y^s^nj^d nartw^V
nisatsiooiffli hariduse, teaduse Ja kokku 5510, teistel saartel 1000. Sõjaväelastega koos arvatakse vaatamas, voi^lihtsalt tuttavatega
misel. Vene diplomaatidel OE õimes-^
timud osava propagandaga uusi
sotsialiistlikiult häälestatud liikmes­riike
oma sõiduvette manöövcrda-
- (United Paldi^is laevastikus, õhujõududes, olevat nende perdconnaliikmeid
da.^l^dma(M^amsafsioo^^^^ Educational, Scientific võitluslendureid, tankiüksustesõ- vähemalt 25000, mistõttu üldkok-koos
vesteldes.
Fetärid ön alati hoidunud Balti rfi/JUöres ameeriklased on teinud sel
kide probleemidelt nagu katkust ^^^^^^tnadPalestüna küsimuse
eemale ning seHe organi^teiooni probleemide
uksed, kes peaks,kõigi rahvaste õi- ajanud objektiivset ja erapooJetut
gusi kaitsma ja ii^nde eest võitle^ S?!!!!!?^^'^^^ ©u koonud
Ma, on
Miks?
„ , , ^ . ^. ,. . .., . . , ^ , , Neüe sündmusUe kõrvutades ei f ^^firLÄ*'^^ ^f^^ kuvottes^sa^me N. Ludu okupat- saa Eesti Majjt osa jätta siiski mit-iaendatult
UNESCO). Ühendnikide tööpataljone, allveelaevade ja soonijbudude ja nende perekonda- j.^ amult näitustele kuhu praegusel
vaSitfeuse otsus on seda mõjuvam^ muudes laevastikuüksustes 25.000. de suuruseks 147.480. '
et ameeriklased maksavad ligema- Haapsalu kahes> lennuüksuses,
je. veerandi selle organisatsfoöii!
suureks paisunud väljaminekutest.
EWA-sHii
N. Liidu bloM. togevuse tuBemu- ^ ' 1^^ põiii|iiisena : toob
aa on ÜRO otsused kujune^^ ^
^„ , , . ühekülg^eiks ning maaümaorgani- te, et UNESCO teeh peaaegu k^^^^
| t e k v a , ^ iseloomus- oma otsused polütilis/tagamõS
ü ^ . ^ ^ u i ül^m^nud^ Ra^^^^ örigmaalsete põhialuste pa- niug on vaenAie vaba ühiskonna
ka ühepdnigid ja t ^ I ^^
l a ^ ^ ^ ^ m a o r g a i ^
ujmee^id ja ta pohit&at juhtisid, võetud Peaa^mblee või mõne .«iii.
nuud on ameeriklased kaota^
loskva otsivat v8em€i1yst©m
0.1*
SUS
korral nagu inimestel enam muud
asja ei olegi tulemiseks, mis aga
seniste ESTO-de puhul on kahjatse-tavalt
vähest ^ähelepanu leidnud ak-tüvsemate
kõrval. Aga miks ei vii­da
näitused sinna, kus on üritused,
kuhu on majutatud inimesed, süs
satuvad need ikkagi vaatajate sil­made
ette? Ja Eesti Maja jääks
selleks kohaks kuhu tullakse tutta­vatega
kohtuma, jalgu puhkama,
eesti ühiskohdlikku iihiskodu vaata­ma.
Eesti Abistamiskomitee rikka­likust
müügiärist suveniire ja ees­tipäraseid
e^meid pstma, sest neid
ju mujal Põhja-Ameerikas sellises
MOSKVA .-— N. Liit .olevat teinud salajase katselise pakkumise
voi mõne mille peamiseks eesmä vägede Afganistanist äratoomiseks 18 Jtuu jooksul. N.Lüdu al-l
^ v ^ ^ a . Samal ajal ühendriikide rahadega tmantseeri-likažst on kuuldud pakkumist, millest oli rääldtud Juba möödunud ap-sõna
nme tooniandva n « mänm- * .j: .-^T''^^^
sona nmg tooniar^a^^^^ sageti hukkamõis» rilisi, teadusKkke ja haridus^^^
Mwue on fluud^^^ arengumaades SeMe otsusele did venelased kuuüseks ajatabdiks vendaste väj- valikus pole saad
Ludu kätesse, ühendriikide taga- poolt, kirfiukuiiubdiktaatorlikke v jõudnud põhjusel, et pikemaajali- jatõmbamisdks. Põhjusel, mida po- Maja inimestele koguneniiseks ker-plaahilesunimist
iseloomustab rezM^ Võib oletada^ et Ühendriikide |a ne konflikt muhamedi partisanide- le avaldatud, pole selldiohane gemmi kättesaadaval, kus pealegi
kujukamalt ameerika peade-^^j^^^ ga Afganistanis on jõudnud viiki arutlus süski kaugemale jõudnud mmgisugupe ESTO-84 büroo asub
legaat ÜRO.S lea^^ on pinevamaiks j^ komplitseeritu-- ja poliitüine lahendus, kus garan- ja lühike N. liidu ja Pakistani su- M
kes kinnit^, et Ühendriikide p o - o i u k ^ hete soojenemine muutus kohe , ^onn/^ ri, u
satsioon maailmäo^gänisäta^^^ vahtaktee. sus, deks nito parim vastupidiseks. ^Jumasel ESTO-84 üldkoosolekul
m impotentne, i ^ ^ ^ v . i r ^ i o A n o A B . ^ V - . ^- • ^ ^^t' t fud ning ameeriU^^d peavad pea- gedälgatuse^^^^ nii kau- Vastutasuks 110—120.000 vene Pakistam ameüvomiud kinnita- Eestr Maja parast virisevad aüiult
aegu alati leppima olukorraga, et leiaksid ü h k e Ä Balti riikide küsimus s õ ^ i väljatõmbamisele lood©tak-sid, et N. liiduga oli juttu selü- Torokto eestiased, kaugemalt tuU-mende
ettepanekuni hääletatakse^^n^^ seMoskvas, sest ajatabeüst süs, j^^
maha. SeUe olukon-a taustaLw^ käsitimiicrf-.. , , n ^ . . , . ; ^ . , . das (teaksid nad ohikorra parast
mõistetav, et Walshingtonis teg^^^^
sev Heritage Foundation atakee- gg
rib pidevalt ÜRO^,yäitös, et sel­lest
suurte lootustega rai
jonides vajalikku ja
käsitamist — kui nad
Ou arusaadav^ et Ühendriigid
käsitamisele võetakse,
Nüüd, kus balti rahvaste allasum^
inme, ümben-ahvušt^mine ja güfete-maatiline
hävitamine on jõudisud
oma kõi^imkti, on viimane aeg
vsfövahelisest organisatsiooulst qu oh sdlise^ olukorras lilimalt häiri- selliseks aktsiooniks;
ew Yop» K o
kui Moskva oti näidanud vähssl «urfseda, mida nad ei tmme ja mis
pamdlikkust Afganistani mvasi- neid aUes sim ees ootab?
oonios^s, EŠTO-84 on nii Ugidai, et nagu
aga nad ütlesid, et Moskva ei ole ^««^ planeerimisest
Ön kuuldud, et Pakistan on tei- kunagi sellega lähenenud ametlikul
• ofeapodse: ett^aneku^;,^ • gärgik. 3 ) •
oma
ja takistaks meeste ning relvade
liikumist N. Liidu podt ametis­se
pandud rezluümi vastu.
Nr, 10
VÄLV!
11. ja 12. vcek.
dr. Ti Sauks,|
18. ja 19. veebr,
dr. H. Tm,
Kunstnik
Hermcsn T<
10. jaanuaril
Herman Talvik;
maalija ning grai]
nud tuntud jä hii
laste hulgas, vai]
esinenud ka rc
rootsi arvustajad
tema kohta vägj
võtnud ning mui
ostnud. Ta alujj
õpinguid TalUnnaj
tuskoolis, järgnes
singis ja Pariis,
täiendas end viis
alustas realistükl
jana, 30-ndate
jõudis Talvik
ja sellisena ta 01
gija" praeguses
realistiikus maail
ne tunne ei ole
la i^sutunnistusej
Talviku looni
mõeldakse esmaj
tele lehtedele, k|
on ta loomingus
perat, hüisemal
maale.
Lauljatar
SentaMõõj
Lauljatar-peda
Hallberg suri lj
kas, Rootsis. T?
jaan. 1920 VõJ
Gümnaasiumi 1
Pedagoogiumi lj
tüs algkooUõpetf
mai ajal Tartul
kakoolis lauhiii)
Tartu Ülikoolis
nikuna Rootsis
lasena Stokhc
Ooperi koorüiü
mõnikord solisti]
mai ajal kui tä
holmi Muusikas
mitmel korral
Rootsi raadios,
kontserdi ning \
eestlaste ürituste
sioniikka jõudi
ninglikku Oopei
Leopold
suri
SaoPaulossui
sündinud Leopoll
on seal olnud I
eestlaseks ja sel
,Sao Paulos töq
aastail hambatl
saabus Brasiiliaj
ja vennaga. Vüi
tagasi Eestisse,
tagasi Eestit, oi
Baptisti Kogud]
Kuusikule, kes
maale, et seal;
Tallinnast oli
maale sugulast
Kwarnström tei
Baptisti koguduij
oli Sao Paulo sil
ter, korraldasid
ti kooli, mille all
Brasiiliasse saal
kaat Helmi Kabi
Äsja surnud lj
. mi Eestisse sjij
tütar, kes oli sj
Temale võimaik
tagasi oma 1
praegu töötab
puuterite alal.
Koniment(
(Algi
rääkida, kõik
valmimise ääre^
juhatuse Ja n
vahelised aruth
list otstarvet pej
mid täitma nci
päevadel.