Vaba eestlane , February 7, 1984

              VABA EESTLANE teisipäeval, 7. veebruaril ^^^^
Nr. 10.
wmamamsa.
Jaan Roos osutus ka sel aastal
maailmarekordimeheks kiirkõnnis,
lisades viis Kanada rekordit (5 km
sees ja väljas, 10 'km, 20 km ja
50 km). KarrXreile kuulub neli
Kanada rekordit 'hüpetes (kaugus
sees ja väljas, kõrgus ja kolmik).
Ermo Kulmar „uustulnukana" sai
käks ^Kanada rekordit sprintides
(100 ja 200 m), tema 200 m aeg
Veteranil Maailmamängudel oli pa­remuselt
kahe|csas 30-ne hulgast.
Mis puutub tabelis toodud Vä-lis-
Eesti rekorditesse, tehtud ainult
rahvusvahelistel võistlustel, siis
nende arv on kasvanud 89-le (20
tehtud sees ja 69 väljas), võrreldes
mulluse 59-ga. Ainult 33 rekordit
on veel jäänud eelmiste aastate ni­mekirja..:''':
• -^U -^^^
Tabeli ajaarvamise alguseks on
võetud august 11975, sest siis eesti
masterid Viktor Peters ja Arnold
till osalesdd Esimestel Veteranide
Maäilmalnängudel Torontos. Mui­de,
A. Tilli (55 pjušs klassis) tol­lal,
-kaheksa aasta ee^t, püstitätiid
kuulitõuke ja kettaheite rekordid
ületati tänavu J. Lentsi poolt.
Vaadeldes tabelit bn ilmne, et
mitmeü aladel terve rida vanuse-kiasse
on veel rekorditega täitmata
Ja, :et::veijdi•iile.;:50%,xekordeist
(47) on tehtud 60 pluss kuni
pluss vanuses masterite poolt,
iNüüdsel massijooksude ajajär­gul
oleks. põhjust loota, et ka
keskeasse jõudnud endised eesti
sportlased ja spordihuvilised hak­kaksid
osalema masterite tervise­spordis.
Preemiaks oleks keha
,s,roostetami§e"-mandmnise vältimi­ne,
kasvav elujõud ning uute ela­muste
salvestus. Eeskujuks võiks
ofla endme Kanada olümpiamees-konna
jooksja Ergas Leps, kes
nüüd teeb kaasa „EstQnia" võist­konna
40 pluss klassis.
öeldakse, et kunagi pole hilja
aiata. Seda tõendavad 70 pluss va-nuseiklassi
masterid' K. Trei ja E.
Kuhnar, kes kaheaastase kerge­jõustiku
treeninguga ja kuue Ka­nada
rdkordigä on jõudnud rah^
vušvahelisele tasemele või nii-öel-da
maailmaklassi lävele. Suuri
„sündmusi" võiks oodata Karl
Treilt, kes nüüd hakkab võistlema
75-pluss klassis! ,
S. EKBAUMI
iUULETUSKOGy
Nr.lO
Hind $10.- pluss saatekulu $1.7S
Saadaval Vaba Eestlase talituses
• : --.MÜÜGIL ; . I
ešti muinasjutte inglise keeles
TALES FROM
t&lkinud Gisela MeBride
ASIUITIJ JA KOKKIJVÖTE ,,KAI^
$5 J 5 5 0 ccnti postid
€i@dcnfal Voba Eestlase iol|1iis^
Ädelaideis koos M Eesti Päevadega toimusid ka XXV Eesti Mängud,
kus iiheks osaks OÜd võrkpalliyoistlused-Parimak meeskonnaks osu­tus
Adelaide meeskond, kes lubab eeloleval suvel ka Torontosse tulla
siinse Kalevi meeskonnaga jõudu katsuma. Pildil võidukas meeskond,
esireas vasakult Eaoul Tuul, Hillar Ranniko, (kapten) Indra Reinpuu,
teises reas Andres Lomp, Andrew Kirss Ja Bouglas Vainsaar.
Foto: Lia Mmberg
IMiis koidnstiükb T. £. S. TäiendsskooUde XVM
7iS{aMiideiia hnvüay laste- }a BOonooJDtt ^
M. SILLAOTSA
• Rahvusvaheline ' iKergejõuštiku-statistikute
.teotsiatsioon (ATFS)
on koostanud „perekondlikud" par
iemustabelid mitmevõistluse punk-:
litabdi alusel. Eesti edukaimaid
ffll983. ä.: ^ ^ .
Abielupaar 21,46 Ramoii ja
gus:l;78.:-;'.
Vennad 2001 p. Tanno ja Raul
¥algepea, k ^ ^
õed 1863 p.^^m ja Maie
taatsperai k^õrgus |1.70 ^ kaug^
Vend ja õde 1927 p. Kalev ja
Mare Külv, ketas 65.34 >- 43.90.
Isa ja poeg 1905 pi. Oskar ja
\Enn Erikson; ketas 47.84— 61,96
Ema^^j tütai- 1859 p. Helgi ja
Kaie Kivi, kõrgus lv65 — 1.74.
Isa ja tütar 2020 p. Rein ja
Liina Aun, kümnevõistlm
•"-^ kõrgus 1.71.
Kui mulluses Kanada murdmaa-teatejooksus:
,,EStONIA" kohnene
meeskond saavutas teise koha, siis
tänavu toodi esimene koht, ühtlasi
murdes Metro^^^^^^^% Fitness
Club'ikauaäegn© hegemoonia, 60-
phiss vanuseklassis.
Igaaastasel põneval Kanada
Märterldubide iCarikayõistlusel,
mis peetakse kaheksal alal, ES­TONIA"
näitas väikest edu 9354
punktiga mulluse 9331 Vastu.
Klubide järjestuses jäi aga eesti
klubi neljandaks, kiina möödunud
aastal oldi kolmas.
Hästi ei ikäinud käsi ka initnie-kördsdi
karikaivõitjäl Läti TF Klu­bil,
kes d i nüüd teine 9905 punk­tiga.
Ootamatult võitis känadalas-test„
Masters Sprmt Glub", mullu­ne
neljas, kes parandas oma punk­te
2967 võrra (!), viies need
10665-le. ;,MSC" Jdu^
aitab ka nende piiramatu võimalus
hankida uiisi liikmeid, mis on aga
piiratud väikese etnilise rahvus­grupi
juures, eriti siis, kui endiste
sportlaste hiilgas on
,,loorberitele puhkama
mentaliteeti.
Aasta 1984 võib kujuneda
tiliseks sHs, kui eesti ja läti klubi­de
positsioonid ei parane või hal-toiüief
ysele s^ddetyd
kirf
EESTLASES!
venevad. Läti masterite kuulsus A.
Ticmanis avaldas juba mõtte, et
nende ja meie klubid peaksid
koonduma ,^BM;ri'^^^^^n^ alla,
mis;,.v(
nu väikerahvastele.
Tervisespördi-teemalise referaa­tide
õhtu korraldas„Bstonia"
Masterite. KhJbl 23. juunil 1983
„Eesti Kodu" saalis, ScarboroSj
umbes 50-le pealtkuulajale vane-niast
põlvkonnast. Kõnelejad oli J.
Roos, V, Peters ja E.Kuhnar tee­mal
«Kehaline vormisolek pärast
40. eluaastat ja tervise-kõnd" Näi­dati
ka filmi, et huvi elustada ke­hakultuuri
harrastamiseks. Noore-maealised
näivad unustavat, et õi­ge
ri'kkus seisab tervises,
m
näst hoida „Vanemuislastele" —
segakoorile hüüdmast: „Elägu Ees­ti
lauljad!" Koorist vastas keegi
K. A. Hermanni deviisiga: ,„Elagu
Eesthnaa, üleüldse ja igatepidi!"
Rutt laskis taadi käevangust
lahti, viibutas oma nokkmütsi ja
Salme Ekbaum, ÕHUMÄRGI
ALL. Viies kogu, luuletusi, Toronto
1983. 64. lk. Kogu sisaldab tsüklid
,,Saatuse puu", ,iJärelhõõgus;S
- AjahunfS „Tunamulluseid ridu",
„Angelus" ja „õhtu tiiva all".
REPORTS ON GOMMUNIST
ACTIVITIES I N EASTERN EU-ROPE
m*. 517/518 — 1983. Eesti
Rahvusfondi büUetäänis on avalda­tud
mitmeid artikleid ja teateid,
mis kirjeldavad rasket elu okupee­ritud
Eestis Ja teistes Ida-Euroopa
'.TEBK Misjomtoimkonna väljaan­des
on avaldatud M. Polasheki
luuletus „Kristus", H. Elleri „Jõu­luvalgus",
,,Teen World Outreach",
Esther Sirotkini mälestuste „Sihi
poole" järg, D. Richardsoni ,,Ra-huläps",
,,Võidutsev usk", Pan-
Ameerika evangeelse misjoni tööst
misjonikirju Paapua Uus-Gineast.
Kaliforniast, Brasiiliast, Indiast,
Kanada Northwest Territories'üt,
Filipiinidelt, Guatemaalast, Bang­ladeshist,
Surmast, Jaapanist, lõ­puks
jõulutervitusi misjonäridele,
misjoni sõpradele ja „Valged Põl-
.lud" lügejaüe.
TRIPS, TRAPS, TRULL
postiteel: L. Maiiey, 9 Pamvrano Coort, WiDowdale,
Ont M2R 3Š8 yoi ^Vaba Eesdasie** taUtosest
HIND $4.0®postitcd^
MAARJAMAA k^^^
rajamatud müügU Yoba Eestlase^^^M
Ifiri Ulooilsa , , £ e ^ ^ lepingud vdorMeega XM
$4.-
Ukn Maasing „Uda Toonela jddt*^ ....
Uka Maasing ,^&idele Pyydes^ . ..
npotiy esConl^ — eesti fande mtcdoogto
EOfa L e ^— Death has a Child^i Eyes . ...
Saiasoo >i Salo — VSlisHEesti perioodika
V. Salo — Rift |a kfrftnd
Anftttmmg m der Etnischen Sprach (Eafanene bnfeei
eeMi keele gnmnnatika Ja aSnnaamatn koostanisdkgj
H. Stddi SDleat aastal 1637) ^^^.^^^.^^^^.U.^..^^ . . . . .:
Reedik ivm«n WSmanni ^Ydmid** . . . . ..
B l ^ Pascal
Antonio Posievino — EM Mantova lierfiwgiimide . .
Arno VHialemm — Knnsini[ eesti kirjandim^
Aarand Roos Juntide knn&ngas Talllnnas^.. . . ...
Ilona Laaman — Üks Üsna keige haigos (lissaletnsed)
Kangvcr — 40 küünalt
R. Tagoro Poayil^ipS
A. Roos Jranalaga, Kaifei ja Enunpi
4^
€^
4.—
4.—
6^
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
j^ljea . madjar!" möirgas 'ü^^ dainaks: see' „side" mmite.- Kae^
Jiabemik, ju ta vist veel hõimu-kongresse
mäletas. „Laabas riitas!"
liitus keegi teine — ju vist sibe-rak,
kes laagris leedu keelt kuul­nud.
Ja paiguti tundus juba nagu
paabelis, kui välismaa koorid
mööda marssbid: ei olnud seal
maad ega rahvast kelle keelt mõni
eestlane poleks osanud. Ainult
5,ameerik^ keelt" ei kuuldunud,
kuigi seda ju ^esti koolides pisut
ikka õpetati.., Aga ei olnud ju
ka ameeriklasi. TrummipÕristajad;
ja pasunakoorid tegid oma märu­lit
„šeest yäljaspoole" —• aga ka
nendel tekkis hea kontakt pealt­vaatajatega.
Mida samm kaugema­le
Võidu väljakust ja mida lige-
— .seda tihe-vurite
koorile skandeerisid lapsed
— kes neid õpetanud oli? ——
jjEadakpõõsä juure aU
eluruum tal sügaval..
Kaevurid vastasid vapralt lausa
lauluga „Elas ükskord muti­onu
. . ."
Viljandlastele lauldi: „Mulgi-maal,
seal on hea elada!" ja mul­gid
jätkasid ise oma viljakandva
maa kiitmist. Korraldus rongkäi­gus
mitte laulda, oli -ununenud.
Vaatajate tervitused muutsid mee­leolu
ja pidi lausa imestama, miks
teeäärsed ja teepealsed üksteisele
kaela ei langenud ja tantsu lööma
ei 'kippunud. Aga omajagu mõõ­dukas
on see eestlase keskmine
temperament Ei: suutnudüks ©n^-
j^ElagU' eesti noorus! Elagu
poistekoor!" •
Siis lisas ta veel: „Tere Hillar!"
Hüütu märkas Rutti, viipas tervi­tuse
— aga kui ta midagi ütles,
siis seda Rutt ei kuulnud just te­ma
nina all mängima plahvatanud
orkestri tõttu. Tütarlaps kummar­dus
taadi kõrva lähedale ja ütles:
jjTead — see Hillar on Ahti
vend!" ' •
iKusagilt eestpoolt kostis laul
Miku mängust Manniga.
Heikki ja Väino hommikupool­ne
päev oli vaba. Nüüd astusid
nad, silmad lahti, teeäärt palistava
rahvamassi seljataga ikka rohkem
Kadrioru poole. — seal pidi pare­mini
nägema. Nüüd aga müksas
Väino ühe kitsama koha peal ke­dagi,
kes oma kaaslasega laia soo­me
keelt puhus. '
„Väbandage," ütles poiss, aga
soomlane naeratas lahkesti ja lau­sus;
„Ei se mitään!" Et nüüd.tutvus
juba kogemata oli sõlmitud ja poi­sid
hõimuvennale nähtavasti meel­disid,
küsis see:
„Kuinka võitte? teillä on tääl-la
hauskaa! Oletteko tyytyväisP
HyVä juttu tämä neuvo&tojärjes-tys,
eikö niin?"
Poisid, nagu suurem osa Tallinr
na noori, olid veendunud, et nad
soome keelt hästi oskavad. Sooni-lase"
küsimused olid „täysiii ym-märrettäviä",
aga vastamiseks' öÜ
keeles nagu kida„ Üsnagi ebakind­lalt
ütles Väino: „Kyllä mina
mõistan, niutta en osa hästi soo-meksi
ütelda." Samal hetkel mär­kas
ta rahva hulgas oma venda
Matit, hüüdis soomlasele ,,Hetki,
palun!" ja juba trükis Mati poole.
„Tule!" hüüdis ta, ,,mul on seal
kaks soome jutumeest, aga ma ei
saa neile midagi öelda, keeled lä­hevad
suus segi!"
Mati tuli ja kõike tarkust kokku
võttes ütles Väino soomlastele: .
„Tämä on minun veljeni, hän
puhuu suomeo oikein hyvin."
Vennale aga ütles ta poolel hää-
„Paistayad vist jpunäsed Jussid
olevat... Tee neile väike tööütis."
Tuttavaks saadi kergesti — sel­les
rahvamöllus ja niisuguses mee­leolus
pole see mingi mure.
Antti ja Eridci olid Kotka lin­nast,
mehed kõrge haridusega ja
mõnel määral Mati kolleegid. Jutt
käis väledalt ja kotkalased tükki-sid
korduvalt halvustavaid märkusi
pillama • oma „porvarite" kohta
ning siinseid „tövereiid" kiitma.
„Kui arvate, et viisakuse pärast
meie punaseid kiitma peate, siis
jätke see, mina ei Ole marksist."
Aga soomlased iinnitasiid, et
pole nende jutus midagi „pelkkää
kohteliaisuutta" — nemad jälle on
marksistid, vaata kuidas. Sellepä­rast
nad oma „isokenkäištest" üht­teist
p^ha teavad ja ütlevadki,..
Matti tegi lihtsalt jä lõbusalt sel­geks,
et nii suure-saapamehi Soo­mes
ei olegi kui meil siin praegu.
Ja • märksi-sotsialismi poole Liidus
ammugi mitte! Kas. teie suurtel ni­nadel
ja parteibosside] on näiteks'
omaette ja teistele sissep^äsmatud
poed, kust kõige parem?! taVarat
saab kõige odavama hion^ga? Ei?
Aga meil on..'; _ ;:
,,Noo-noo!" imestas Erkki,
,,mutta Neuvostoliito on sittenkin
ensimmäinen sosialistinen valtio ja
yanhin..."
„Juba liigagi vana", ütles Mati,
„aga ei-sosialistinen..."
„01edša usklik, baptisti tai ku-ka?"
küsis Antti. Mehed olid ihna
tseremooniata sinatama hakanud.
Mati he^ soome keel oli selle
enesestmõistetavaks teinyd.
„Pole ma päästearmeelane, aga
pole ka: punaste kogudusest", ütles
Mati ja lišas: „KuuIake pisut —
seietan teile seda asja. Eestlane
pc)|le iial olniid õige usklik ega ka
õigeusklik. KrisÜus toodi meüe
mõõgaga, sellepärast oli õige eest-lan
700 aastat ainult lahja kristla­ne.
Nägu ja nimepidi küll. Kuid
olid meü omad pietistidki, aga si­semiselt
pole see jõuga pealesuru­tud
üsk meile iial oma olnud. Ja
veel vähem on seda tankide ja
vangiraudadega toodud punane
uus usk — ehk saate aru? Seda
vÜniast me vihkame, Eshnesega,
luterlusega, oleme välispidi harju­nud,
teeme kombeid kaasa, ja eri­ti
jpraegu, kuna vana kirik on
meie liitlane uue kultuse vastases
võitiüses ja vene ptügijumalate usu
vihkamises!"
Kotka marksistid märkasid Mati
kõne tulisus^. Erkki katsus meest
vähe jahutada märkusega:
,,Ei marksism usk ole, see on
teadus!" :
«Kristlik teoloogia on ka teadus
— Kas pole?"
„Mutta Lenin ei ole jumalan
poika^ hän on nero..
,,Eesti keeles öeldakse näru. Ta
oli tatarlasest aadliku poeg, äga
Kristus ainult puusepa..."
,,Voi kauheata!" ohkas Antti,
5,pane mees tähele: minu isa
leninist ja niin minäkin!"
„Hoia siin sihnad lahti — kõr­vad
kah —- ja veendud varsti, et
aeg on sul on^a kogudusest välja
astuda ja vana kah kaasa tõmma­ta!"
„Isäni on kuoUut", üties Antti
lihtsalt, ,,agi sinuga sünniks pike­malt
rääkida. Vihane virolainen,
tule õhtul hotelli!"
„Ei meiesugust sinna praegu sis­se
lasita, mul pole vastavat pro-puskit.
Vestleme siihsamas — või
laulupeoväljakul, kui lusti on. Mi­nul
küll on, sest soomlased on
mulle sümpaatsed oma talve- ja
jätkusõja pärast ja ma tunnen en­nast
nagu misjonär, kes teie paga­naid
peab õigesse usku pöörama".
Jutt jätkus tõesti vabas õhus.
Juba kusagil enne lauluväljakut
leiti tühi laud ja õlut — aga janu­tama
ajas, kõvasti. Kõige raskem
oh Matil soome vendadele selgeks
teha, et uut usku marksismi ase­mel
pole vaja otsidagi, nagu ka
mitte nii lamedat elumõtet, kui
see mida omaaegsed pärispunased
kuulutasid: aina parema homse ni­mel!
Kellele parema? Oma nina­meestele
nad selle said — masside
viletsuse ja poolorjuse hmnaga.
„Täna näete venelasi vähe —
nad püüavad võõrastele muljet jät­ta,
et neid sün teab kui palju po­legi.
Aga |ces meid tappis, vangis­tas,
küüditas? Kes hoiab meil suu­korvi
peas, kelle tsensorid ja hlav-litsid
need on, kes meie posti, kir­jandust,
filmi ja kõike kohitsevad,
keelavad ja ümber teevad, valeks
teevad?"
•^eb)
Salme Ekbl
gei, romai
Kooperatiiv
•Sk.
Sahne Ekbaui
gi laia haardega]
selt lugeja ette
raga, luuletuski
Luuletuskogu
leiab käsitlemii
vaatieme romal
Autor üüeb
et „selle teose tl
siakujud. -Nend|
sattuvus tegelil
lik." Nii tavatsl
autorid, kuigi
teavad, et iga
alati teatud mai
lihe.'
üle poole rc
sepölve ja kohi
ga häälestatud
. dusele. Romaai
väga sisutihe
mi et raamatut
panna, lugeja
kordade lahenj
aga mitmeid.
• Tervet romaj
he naise vahelij
esinev vii
kompleks. Ingel|
naiste nimed
lapseeas samass
Kuivõrd armunj
küli lugeja ki
romaan on kirj|
ja lugejat pühe)
nategelase Aini
näeb lugeja nii
näeb, kelle „vj
ta ja sellest tin|
viha. Ingel on
haselt ta elu m|
noorusearmastusi
ammugi juba
mistul, lõkkab
lüstus Ingli Sl
edasi. Nimelt vc
mase öö kodum|
kuigi Ingel kini
jem, et nende
"midagi, poisil lil
ööd veeta, on s€
sedagi uskuda
Aini ei suuda
enam revideeridJ
test rääkimata.
Aini vend sai
mise ajal Saksj
seal Inglit. Neis
võinud abielupaj
Aini Rootsist sell
. leks peale pann|
taolisi seiku arv(
mängida ideega,
kujunenud romaj
nategelane oldks
Aini muidugi j
kaks lastki, kuid
gu „Tuulest viid^
ra abielu, kelle
mineviku idealisc
le. Sisetõkete lõti
kodumaa kaotus
tingitud elamata
VABA El
TOIMETUS
avatud esr
reedeni kel
Toimetaja H
tel.48|
Telefonid: toir
talit
KlJi;JLU
. VABAE3
on tasuv afall
levikul
m toll llhel
kuulutuste kUlJl
tekstis ....
esiküljel ....
Knnlutnsi Võ\
nädala esimesse
emasp. homm.
nMala teise aji
map. homm.|
ieL44^
Väljaspot
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale, Oi