Vaba eestlane , February 28, 1985

              Nr. 17 VABA EESTLANE neljapäeval 28. veebruaril 1985 — Thursday, February 28,198S Lk. 5
todnmaafi
unaga
[erekommga
Iga
ipuu
ri Stokholmis aja-jüri)
Pärnpuu. Ta
lud nädal varem,
Ikodušt põrandal
lamamas raban-
[adunu oli viima-mud,
kuid vaim-veel
möödunud
fci-75. sünnipäeva.
Jeti' üheks pari-j
l tundjaks,- kes
'aslikku tegevust
poisina. Hiljem
|e'f~ Tallinna toi-•
bvalehe", „Spor-jlehe"
juures, 30-;
feileri kontserni
ima. oli,see,': kes
ste ruumi i viis
leküijeni. Ta oli
a. olümpiamän-
[loriks^ 1936. av
?si Klubi„01üm-
:ks. Ta olika ise^
js mängis jalg-istikku,
kuid pä-jnnise.
Veel pä-tuli
ta meeskon-meistriks.
,
Lis Saksamaale,-
lis DP osakon-res.
1947. a. asus
aednikuna, kuni
as ta Antwerpe-jvale,
kus ta sõi-iil
asus Rootsi
'aldajana töötas
|itädes samaaeg-
?htedele.
jaanuaril 1985
linud 3. juulil
aanuaril Alfred
29: septembril
§11 mm,
Head sugulast ja sÕpra
mmm
vara,
sõpra
mälestame sügavas: lekias
Puhka rahus!
AUGUST ja SUMA NÕMM Torontos
MEINHAEDJa MULI NÕMM Vancouveris
„Ole jylg© ja tugev fõese Eesfi rahvesr
Eesti Vabariigi aastapäeva täiiistamine on eestlasi!®
endiste aegade eeskujul jäänud aasta tõsiseimaks ja meeli»
haaravaimaks pühaks. Kuna 24. veebruar tänavu oli lani"
genud nädalalõpule, pühitseti seda Y.-Andrese kirikus
laupäeva õhtupoolikul piduliku jumalateenistuse ja aktu­sega,
millest vaatamata otse kevadisele paduvihmale oli
osa võtma tulnud hulk kaasmaalasi.
• mu
•MIN KORI perekoimnaga
MEETA LAINURM
Päevakohaselt lehvisid aukohal
sini-must-valged lipud pühakoja us­tel,
j a skaütide-gaidide auvalves
hoiti riigilippu kirikus kogu juma­lateenistuse
ajal. Sini-must-valge
värvides läululehte kaunistas E. V.
ajal kujundatud Vabadussõjas lan­genute
ausambe siluett ja pid.ulikku
meeleolu aitasid tõsta isamaalise
sõnastusega ühislaulud, nagu ülis­tav:
„Ma tänan sind, mu Isa tae­vas,
et andsid mulle selle maa; et
kõigist teistest maadest ilmas Tal,
rohkem ilu andsid ka!"
Eriti kaunis oli jumalateenistuse
muusikaline osa,
milles organistina esines Lembit
Avesson Ja Vana-Andrese kogu­duse
tsegakoor Asta Ballstadti |u^
hatusel
laulis J. Sibeliuse võimsa ,,Finlan-dia"
ja U. Kasemetsa „0h Jumal,
laota armutiivad". .
Solistina esines bariton Avo Kit-task,
kandes ette V.-Andrese kiri­kus
suurepäraselt kõlavad ja heas
esitused antud aaria kantaadist „Je-saja
kuulutus" — J. Hiob ja S.
Purre — „Valguse poole".
Kogudus© hingekarjane pastor
Udo Petersoo oli oma jutluse alu­seks
valinud pühakirjaread Johan­nese
evangeeliumist 8:31--32:
„Kui te jääte minu sõnasse, siis te
olete tõesti minu jüngrid ja tun­nete
tõde ja tõde teeh teid va­baks."
T^õde peab 'igaülcs leidma Jse
oma südamesv ent ka<s tõde ja
vabadus on seotud vaid inimese
sisetundeis? Ei, tõe ja vabaduse
eest tuleb vajaduse korral või-
Kuigi siin elades on meil kõike
külluses, on meil ometi igatsiss
kodumaa^ järele. Mälestused ko­dumaast,
eestlaste vastupanust
vaenlasile — see käib meiega
kaasals,
kuigi kodumaal valitseb terror, mis
ei kao vaatamata võimumeeste va­hetusele.
Ometi peame olema op­timistid
ja teame, et lõpp meie
maa vallutamisele siiski kord tuleb.
Kõneleja lõpetas Lj^dia Koidula
luulesõnadega: „Eesü muld ja Ees­ti
süda — kes neid suudaks lahu­ta!"
Kõnele järgnes kontsertosa, mil­les
esines bariton Avo' kittask, ke­da
klaveril saatis Asta Ballstadt.
Esitatavat kava tutvustas A. Kit­task
ise; ta oli ettekandeks valinud
väga kohased, lootusi äratavad ja
ta mehisele baritonile eriti sobivad
helitööd. R. Toi kantaadist «Män­gumees"
laulis A. Kittask aaria,
mille kohta ta väitis, et see sobi­nuks
kuningale, kui eestiaste maal
seda vaid ohuks. Ettekanne oli või­mas
ja väärib väljatõstmist. Järg­misena
laulis ta Anna Haava sõ­nadele
Mart Saare viisistatud „Ju
valgus tõstab tiibu". Edasi järgne­sid
koha- ja ajapärane Arthur Kapi
„Kütkes" ja lisapalana Leo Virk-hausi
viis Juhan- Liivi sõnadele
„Kui tume veel kauaks sinu maa".
o,Kal@vafa"-ainellsedl
loengud 01+awas i
Torontos
Vabadus on loomulik tunne ja va­jadus
ning osa Jumala loomingust.
Ainult inimene orjastab inimest ja
vabaduse eest tuli oneilgi 67 a. ta­gasi
Võidelda relvaga, sest orjasta­jad
püüdsid seista tõe vastu. Juma­la
teid me ei,tea, ent ka nüüd või­dab
kord jälle õigus; kuigi see õi­gus
võib tulla kannatuste kaudu.
„01e julge ja tugev tões, Eesti rah­vas!"
lõpetas pastor Udo Petersoo.
Pidulik jumalateenistus lõppes
hümniga:„Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm" ja sini-must-valge lipu aus­tamisega,
mille järele siirduti selts­kondlikku
saalib rikkalikku kohvi­lauda.
E.V. 67. aastapäeva aktust alus­tati
ühislauluga „Kaunistagem Ees­ti
kojad kohne kodu värviga", mil­le
järele kiriku Nõukogu esimees
T. Orav tutvustas aktusekõnelejat,
kauaaegset Eesti Abistamiskomitee
esimeest Alfred Sepat, keda hiljuti
vääristati Ontario Provintsivalitsuse
kuld-teenetemärgiga ühiskonnale
tehtud vabatahtliku töö eest enam
kui 25 aasta jooksul.
A. Sepa oma kõne motiiviks oli
võtnud lause ühest endisaegsest
laulust:,,... tühatkordse õnne sees
oled kodumaal!"
Eesti Sihtkapital ]g:anadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
I - .
kaudu tulumaksuvaba kvÜtungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Qnt
M4K 2R6
Laupäeval, 2. märtsil toimub
OSKU, Ottawan Suomenkielen
Koulun (Ottawa Soomekeele Kool)
korraldusel loeng-vastuvõtt, millel©
järgneb õhtusöök. KülaliskÕnele-jaks
on Sooine saadik Mr. Uggen-dahl,
«Kalevala mõjudest visuaal­ses
kjunstis" kõneleb Süjalkähei-monen-
Lmdgren Torontost, katkeid
„Kalevalast" esitab Ilona, Murto
Ottawast. Lähemat informatsiooni
tel. (613) 828-8645 Marja-Leena
Majeed, (819) 777-8937 Yicky
Koskela.
Reedel, 15. märtsil kell 12.15—
1.15 toimub Toronto Ülikooli
School of Continuing Studies juu­res
oleva University Lunch ^ and
Learn Club korraldusel Innis Col-lege
Town Häiris (St. George ja
Sussex tänavate nurgal) Seeria III:
Kunst ja muusika tänapäeval.^Silja
Ikäheimonen-Lindgren'i loeng „Kir-janduslik
temaatika j,Kalevala"
maalides".
Pi^oöstV. Täkkel
yueks assessoriksi
EELK kirikunõukogu valis pea-püskop
Konrad Veemi ettepanekul
uueks konsistooriumi vaimulikuks
assessoriks .dr, teol. Ivar Poelliv
surmaiga vakantseks jäänud koha­le
praost-Voldemar Takkeü.
Praost y.Takkel On sünd. 26, apr.
1914. Ön Tartu ülikooli hariduse­ga;
vaimulik ja teenib Gävle ning
Uppsala EELK" kogudusi, olles sa­mal
ajal ka EELK Rootsi praost­konna
praostiks. Vümasel kondis*
tooriumi koosolekul kinnitati tema
valimine vaimulikuks assessoriks.
Ta on ainus vaimulik kirikuvalit­suse
lüge Rootsist, teised asuvad
väljaspool Rootsit.
Rootsis olles on ta paralleelselt
teeninud nü Rootsi, riigikirikut ioü
ka EELK'd. Riigikiriku teenistuses
on ta ohiud 35 aastat, peamiselt
kaugel PÕhja-Rootsis. Selle kõrval
ta peab EELlils teenimist auas­jaks
ja pärast pensionUe jnineküt
ongi jäänud: ainult eestlasi Gävles
ja Uppsalas teenima.
HELLÄRRA
SERVI
ONTAMO I Vana-Andrese koguduse segakoor külastamas Peetri ko^
lust, Juhatas
raamatupidamine
ja tulumaks
Helle Rannils
Onl.
694-6241 heshvalitsuse
tuluinaksurevideni