Vaba eestlane , April 16, 1986

              (
1 I
1. > • I 9
( I .
' 1 .
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd, 1955 Leslle
DonMiHs, Ont. M3B 2M3 '
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA:'Olaf Kopviliem
TQIMETUSE KOLLEEGIUM: Käfl Arro, Heino Jõe, Olev' Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe . tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.—, ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt Sl()7.—, $57.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—/poolaas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt USA $11L—, $59.—, $31.—, myja! välismaal
$136.—,
Aadressi muudatus $1.— _ Üksiknumbri• J4i i*n d 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks |olI ühel veerul: $5.00, esikul-jel
$6.—, KMulutusI võets^^ vasöm! nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp-homm. kella lO-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. yäijaspool^t^ Marley 223-0080
V inimõiguste Konverentsi avamiee Ambassador hotellis. Pealauas istuvad vasakult
BVL abiesimees (lätlane) dr. Ansis Blakis, konverentsi näituse korraldaja lätlane Ya-nisBraukis,
õpetaja Walter Taal, kon vere ntsi juhata ja ja BVL abiesinaine Viivi Piiri-sild,
Lithüanian World Commü Vytautas Kamantas, ERKÖ peavolinik
'av-m\
Km MlkM möö^ jMieBBk^ eestlased on §ellei^ 300 mru^ms Boiti riiyde p itilme$t0
liidy IiBimõigus^ konm senistest ndivarohke*
riigianiet-
»d balti öi^misatsidoiii^^
sele ja taiUiEseie Mihhail Gor-ii
ajal oosia : iiiiiberniöl^/^batshoy tahab rajada ^sina uue sna-leenmistöö;
partä^^: niis
liretarMädk:jafoSÄlt» senisest: suureBOBai; saiääral, kuid
semise uuei^diSig^
määral iiihuie---^^^k^^^^ Saal välja
festimrt^^^
üud tema ^ suuremad: vastased Ja maftsii s^, ilBnuBiud «Fmancia! V •
asendatud mm meestega, kes tema TiBjies*V ^clle esindaja Öavid: Konverentsi juhatajaks oli Balti Franciscost: Lätlasi ja leedulasi oli Järgnevalt tervitasid Leedu tJle-
•Äimohti: nii sasepoliltlli abiesinaine Viivi-.pii-JÜ \ • CoSoradost;'maäilmse: vke^^^
täiste tegeBOTBseSis nlrag Ika ^ ä i i s | ^ Tisild. kes samuti tegutses teadusta- Washiiigtonist ja teastest osariiks-hüanian World ^ ^C^
llitiliselt li&edama^^^^^ 1^^^^ BiBchan maenife» e^^ Balti iiäitiise peakorraldajaks dest. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m^^
- I * . . ^. , _ . i no , „ J. tm . Keskorganisatsiooni ALA informat-fele
ainult ukssicud partei keskorgan andja Abel ApniM
Ja ,^vafoadDkide^ pir»: tatud - eestlaste maj
õigel ajal j^ka-perBmentldest ning
uue Jutu seisukohtadega koha» suguse süsteemi rakendaniist teistes Eesti osakonna juhataja Karl Laan-neda
ning ;ÖorbatshoVB .DCst ning Eesti
on esestlastelõnnestiD- Rahvusi
neranniku esindaja Heino iõgis San vichilt,
- \,...nnielt'"
nõu- oli lätlane Janis Braukis, kuna
on vaimus- B V L esimees Avo Piirisild oli üld-ses,
la Eesti mai aj
_ siöonidirektor Valdis Paviövskis
ete korraldajaks: Kaugemalt tulnud 7 ^""'<> ' ^ ^ " ' •V Kaltfbrirä ka esimehe Aristids Urn-sama-
eestlasteks olid Ameerika Hääle p^Sfi Deukmejianill, tervitused ja Ülemaailmse
fahfornm senaator Aan Gran- utiFöderatsicxjni esimehe dr. 01-
stonilt, te,/^geU^^^ gierts Pavlovskise tervitused. ER-S.."^!!!*
t S e Ä -n^'' läänerannikul Heino
">a rarlameiu!» liilK- tõi esimehe -Juhan Simonsoni
tervitused.
World Ami-CommunistLeague au- BVL esimees Avo
Tiilei6ii8selks<Ma, ei esimehelt dr. Ku Kongressi li
tea-töökodade
produktiivsus on tõus» sama organisatsioon Bpb Dornan esitas I resolutsiooni,
s i ip» •! ^ W8jd prots. ning töölised W
jagamisega.„Finan€ial TB- . . ^J^A B«» - w i w ^ i vm- i J V; ' " " et USA ei tunnusta Eesti, Lati ja
«J^a«^B«^^^^^ teenivad kuus 3S0 rubla ja rohkem- Vabaduskomitee(Finland Freedom , _ .„ ... . i^J^^^A
Leedu.kommunistlike partelde;^^^^^^ •. . . ..u- A
A ^^^^ e E-^^s. ,^s««««-«-^^ , , « :B,..*...^^^^ Söma too niit. ja mis tehakse teatavaks Ühinenud
Ö ^ e v k i a l f välja läti Rahvaste organisatsioonis, nagu see
l a v a s t r : - ^
Ä ja kelledele on eestlased siiski saavute^^
©Iha j^o^ edasi jääda^i^^ on olnud ^®^**^""'"**V ^««^stioni operatsi» esimehe Avo Piinsild poolt koos- Esimesena kõneles konverentsil
kuifil,nad peavad oma võS^^^^ tatu^ p r ^ ^ i ^ Parks Pennsylvania osarii-ttise
sekretäri tiitlit kisndvate^s^^
ol^Kegi Mies^ostnud küsimuse, kas ^^^k^^^ piHidega/ See raa- Kaisa Randpere liige. Henno Parks
• matuke leidis väga suurt tähelepa- ütles, et Nõukogude Liit on suur
juse põhjuste otsimine ei
(sriti raske, kuna Balti
jiinenud majanduslikult
; vait oma siiuru^e ja rahvaarvule tisainete
^ Suur^Vehemaa kiilge yä
mainis-nähtavasti f"
kMB.«^nikLiHenstem. Ühte saali os- mist,kü^
seatud eesti, läti ja lee- eemal last oma vanematest. Kaisa
ita «kuidas sot- ^r.^^^ seintel olid rahva- Ran
Wt ei ole see Kffld Vaino e^tei^^^^^ laudadel vitatud peale Ühendriiki^ Ka­te
parteimeeste tIMj, vald E©stl,^L^^ ehted. Eestipoolse nada ja Prantsusmaa juhid.
öi KLw^ u V- i ' vntnnPl Sam
DMis-erftr silma torkab
osariikide : v i l ^ ^ ^ ^ ^ töölistele osa liseidtuto^^
j i a - * . i t . ^^^^ Konverents alffas Pp.cfi la»; s i
ElektroBB. mis hõlmab 48 välkest nel
võrk Ja tema abilised, k « on ise^
et töökad ja
.nu obli^iiks^^
onEestrien^tooriumlula-^^^^m^^^^
Moskvas tõenäoMseM teato^s^^ i^Sne
uSA lipu valvet juhatas Posti iuha- Ta markis, et ta on ülimalt pananc
_ ™ „ _ , " jiš^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ U^^^^
.o^a . _ .t ^ , ^ • Ja kas Gorbatshov vad president Reaganit ja l ^ » "»
« . . n n : c « a » . o ^4 4 J . «-r " ™.- nõuandjat Pät Buchanani ptesiden-
. . ^ tunmstama, et tuudi lõpetanud Walter Taal, tu- di boliitika oärast Kesk-Ameerikas
kui halvasti m^eeritud miratud soovides jõudu president Reaga- popto
niie nlng^ k^^^ juhtIM© V
Av« la V M ms»t«ni^B^ '"ärgneb) '
ette näM
ning soovi neid saada esitati ka vangla, kus inimõigused ei tähenda
ettevõ- USA riigiametnikest kõnelejate midagi ja isegi vä süütut, paa- ^
poöh. Konverentsi puldi taga oli riaastast last hoitakse vangis,
suuremõõtmeline 5 Inimõiguste Nõukogude Liit on rikkunud kõiki
«iduse ülem Gus- ^''"^^'^'1^^^^
•
Et õlihind mitte
Õlihinnad maailmatumi m p
ustanud mäjandusringkonda<
peatu olukorra, Mida madalam
vajub vaadi hind, seda enam te
probleeme õli tootvais riikid
kuldas oma majandust ümber k
raldada. õli oli neis riikides
janduse aluseks, kes viimastel a
tate nautisid enneolematut rikku
Ikka veel arvestatakse tipphin
dega ja leitakse millised kahjud
tekkbiud õlihinna langusest.
Samal ajal kui hind langeb
hakse katseid selle üles viimise
Kanada õliprovhitsi peaminister
otseühenduses araabia õlisheiki
ga ja katsub õlihhida sabiliseer
ning veelgi suuremast langu
päästa. USA energiaminister J
Merrington hoiatas Saudi Araab
et see on viimase siiü ja võib k
sa tuua „poliitilisi implikatsioo
kui senist õlipoliUikat jätkatak
USA abipresident Bush
külaskäigu Saudi Araabiasse nõ
maks produktsiooni vähendamis
,,The New York Tlmes(*V juh
jänik arvestab, et võibolla
valitsus katsub päästa oma sõp
de kodumaiseid õlikompaniisid,
muti kartes, et valitsus on mu
kodumaise ebastabiilse õlihinna
kemaks ajaks püsima jäämise i
mis mõjutab produktsiooni ja
tarvitamist. Praegune $10 hfain
me õlivaat võivat kümne aa
jooksul tõusta jälle fSO-le. Valit
mõistvat korrektselt „haigus
aga praegune ,,meditsiin'* või
olla vale. Polevat mõtet ma'
rohkem OPEC maadele kiii sa
võiks saavutada oma kompaniid
NII liiõlüeb dUmaana USA.
ial õlihind on siiski terven
süst käsivarde õlikasutavaile m
dele. Sellega vähendatakse tööst
riikides faiHatsooni, võimaldata
laenuprotsentide vähendamist
stimuleeritakse investeerim
Vaesed riigid saavad topeltk
madalamatest õliaryetest ja ma
lamatest välisvõlgade protse
Probleem on, et madalamad
Mnnad õhutavad õli kasutam
aga on ka põhjuseks produktsi
vähendainisele. Majandusspet
listid usuvad, et kui praegune
kord peaks muutuma kus
]l$90.ndail aastail, võivat peo
Pärsia lahe õlieksportööre haa
kontrolli maailma majanduse
Jälle tunneksid maailma vae
riigid külma oma kodudes või
duksid keetmisest, et Saudi A
bia printsid ja Indoneesia pol
kud võiksid nautida suurimat
sust ÜSA energiaministri ülesa
olevat hoida õlihind veidi mad
mai möödunud aasta $30 vaai
äga palju kõrgemal praegu
$10-st. Sellel vahepealsel hinn
semal võivat Texas püsida
suvõimelisena ja olla abiks pä
sii kui ÖPEC hinnad tõusevad
juhipositsioonile. Aga see võ
viia miljarde dollareid võõras
õliprodutseerijaile. .
USA valitsusel on olnud kõn
Importeeritava õli maksustam
kuid see on vastupidine presi
Reagani seniseie vabaturu ots
Nii on õliniaadel oma mu
Kunagine õlipiiudus (mille^^ k
nüüd arvatakse, et see oli si'
tekitatud! andis võimalusi õlih
oma soovi kohaselt tõsta ja t
tuid kadusid olitarbijiiilt riik
välja võtta, mida praeguse õli
üleküllastuse juures taga nut
0 . <i 9 J'