1978-11-09-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VÄMMHBJA: o/ü ¥aba Eostiaa©, 135 Tecumseth
,. V TOIMETÜÄ: H a m ^
POŠmÄDKES^i F.Ö. Box 70, Sta. G, Toronto S,
fELEFONID: t o i m ^ 3^7321, t a ^ ^
ja veerandaastas |15w-^
imiMISHINNÄD: v ä l j a b
tas 119.- ja
158*--, |MM)laastas^^|^
1':-
$34,50 ja veerandaastas $18^.
40 c.
Free Estomaa iPubllshery Ltd., 135 Tecumsei
Toronto 3, Oä. M6J 2H2
N. Liidule on üheks suuremaks
vimäse aja diplomaatiliseks ta>
gasööö^ koostöö- |a \sõpmsle-flngu
Sõlmimine Hiina ja Jaapani
vahel. Vanad antii^onl^ "S^i-sfe
maailmasõja päevist tuntud
verivaenlased ulatasid IVIoskva
suureks meelehärmaks üksteisele
sõbralikult käe ja tugevdades N.
laidu vastast ^^^r^ Äasia$, rajasid^
nad stabiilsema olukorra
Kaug-Idas, kiis venelased pidasid
endid sen! täielikeks peiremees-
:ieks.;; :\ -•//•:; ^
\ N. Liidu ja; Hiina vahekorrad
on teatavasti juba aastaid olnud
pineyad, mis on ühest küljest tingitud
veristest piiritülidest ja venelaste
ahnusest teiste riildde
maade järele kuid Jeisest küljest
ka ideoloogilistest lalikhelidest,
kuna Pekingi valitsejad ei aktsepteeri
Kremli retsepti järele k^
kiBedetud kommunismi ja tahavad
elada oma ideoloogide poolt piis-titatud
reeglite järele. Veel vähem
isübab 900 miijoMine hüna rahvas
leppida sellega, et ta peab hakka*
Ma N; Lüdü pealinnast keeldusid
Jä Itäskusid vastu võtma ning oma
•Ä** selle järele seadma. N. Liidu
miure agressüv^^ ja laiutamls-ahnuse
vastu on Hiina uus rez-hiim
hakanud eriti energiliselt otsima
lütlasi, lootes eriti tuge saada
telmoloogiliselt ja tööstuslikult
arenenud kapitalistlikelt liikidelt,
e e Ä t Ämeerijb^
Ja Jaapanilt ÜhendriMdega oh
Hiina vahekorrad aües arengufaasis
kuid Jaapaniga jõuti nüüd
lõpuks nii ^I^ugelej et sõpnise> Ja
Nii Jaapan kui ka^ Hiina sõlmisid
äsjase lepingu kahest
tist lähtudes. Esiteks loob selline
koostööliue lÜt tugeva kaitsevalli
N. Liidu imperialismi vaStu, kuid
žefsekš oia see koostöö mõlemale
fooleis ka niajanduslikult kasulik,
kuna hiinlased hakkavad saama
Jaapani kaugele arenenud
moodsat tehnoloogiat ning JaapaiB
võib samal ajal asuda Hüna suurtee
maapõuevarade kasutamisele
Eiing kindlustab oma tööstuskau-padele
Hunas laiaulatuslikud tu-
;irud.'.
: Jaapani ja Hiina valaelfiiiie. ma-
Nr. n Nr, 8ä
geMkulfc enne koostöö- ja sõprus-kokkuleppe
sõlmimist: Käesolm
aasta; esimesele pool^ sõlmisid
mõlemad riigid kaheksa aastat
vältiva ^0 miljardi dpilrt kokkuleppe,
ihüle alusel hihdased
hakkavad saama 28-lt Jaapani ettevõttelt
ms^inaid ja tööstussassr
duši. Tehingu raamides ehitavad
jaai^nSa^:^ hiiiüastele ka 3 miljardi
dollarilise uue moodsa terasetööstuse.
Praegu ei ole veel
selge, niifilega hiinlased kõik need
suured telimised Mnni maksavade
kuid tõenäoliseit kaetakse
oša kulusid Jaapanile toprõM müü-
Tämävu sügise! langevad väga omapärased Meed.
suhtes ka kahtlevaid Jä kritiseed-vald
hääli. Mõned ppMikud kardava^
et hiinlased hakkav seda
uut koostööd donünetädma ja
nõuav^ Jaapanilt sõjakamat poliitikalt
N. Liidu vastu. Jaapani
vallfsus oh Jäänud selle kriitika
vastu külmaks, mainides, et see
koostöö ei oBe suuiiatuä ühegi
kohnanda riigi vastu.; Kuid- Jaapa-.
hi valitsus ei Saa salata, et tohutu
tööstuslik Ja tehnoSpogiline abi
Hiinale aitab tug^dada ja • moderniseerida
.;,Hiina relvastust •ja
kujundad^ Hiinast tugeva sõjalise
Jõm piilust arengut Kremlis jälgitakse
kprtsus kuhnul, Tekkhmd
kahtlustsisi ja Mcpu "väljendas
kõige tabavamalt ükis vene diplomaat,
kes lepingu sõlmimise puhul
mainis, et see leping Ja Hiina
peaministri asetäitja tengi pidulik
Milaskäik TbMosse märgista-vad;:
šõjalise::kpostöö Mpst Hiina
ja Jaapäiü^'i^d.^.:'
Äsja sõimitudileph^ toobiMit-lemata
suuri niuudatusi ja uusi
olukordi |Eaug-Idas ja
Kuid mitte ainult inaakera^ti^
poolel. IKa i^eeiika t)hendriiki-desja
teistes'
sel puiuü jtõhj^
sest mida t^ muutuvad
Hiina ja tema selja taga seisev
Jaapan, seda suuremal määral
peab N. Lüt hoidnaa oma diviise
Kaug-Idas ning seda rohkem
sulavad kokku sija võimalused
Euroopas. ^ .
Mõned kuud tagasi ihnus raanmtuturule^^t^ teos
„The Ends of Power*^ Ra^mafu autortki^ Richard Nixonl Valge Maja staabiülen^
<caüef of Staff to the President) Harry R. Haide man. President Nixoni usalduslUnuna ja lähima
kaastöölisena võttis H. R. Haldemann osa pea kõigist tähtsamatest nõupidamisteSt. Temale ei
ei jäänud teadmatuks ka kõige tähtsamad riiklikud saladused. Käesolevas raamatuis leiab peamiselt
käsitamist Watergate^ ypsimus. Kiiid Haide man avaldab ka samas president Nixonl mõningaid
senibi saladuses hoitüC<^ni^ordseId pblütilisi samme^ kaasaarvatud l^õukpgude L i i d i ^ tuumasõja
tekkimise võimaluse vältimine kahel Juhul. Mõlemad olukorrad olid sama ohtlilmd ku!.
irakettide kriis Kiiiiba|lS«^^ ^
5000 s^emlcist
STOKHOLM (t) ---^
tekit^ud pettumust see, et
Moskva 1980.1 a. olümpiaadile pääseb
loodeti^d 125000 sc^mlase aše-md
vähem kui 50(K). -
Senistel andmetel on Soome kommunistlik
reisibüroo „Lomamat-ka^^
võtnud 12000 isiku tellimised.:
Kõigi teiste reisibürcsõde
kaudu on tellitud kokku umbes sar
ma palju olümpiareise 'Moskvasse.
imd 011 Liidu amett
wimud pakkunud |S<^
ku 30000 piletit. ary^ et
iga külaline ^aab ühe pääsme iga
võistluspäeva kolita, siis p ä ä s^
Moskva võistlusi jälgima väh6m
kui 5000 soomlast. On selge, et selliseile
väga ^ordihuvilisele rafevsr
ie kui soomlastele see cm liiga vä^
|ie arv: Soomlased tahaksid^ 3 ^
-pileteid eelkõige kergejõustiku
võistlustele, 60% kõigist soomlas-
. tele antavatest plletit^t
i) EndmeBora&i Eesti Seltsi esi-jnjees
Bootsis Voldemar BruB
elab nüüd koos abikaasaga Saa
Diego lähedal Vistas. V, Bnin on
(maaegps jalgp?ü!aisiportla^^ Tallinna
,Äoniast"v Ka tema abikaasa
on kodumaa ;
•lane.: - •
Olümpiaadi ajal lastakse välismaalasi
J^kvasse J^^^ Tat
linnasse ainult c^mpiaadi jäi-gima.
See kõik toimub eriliste
olünipi^re^de raames; Need sisaldavad
sõidud, hotelli, toidu, mõningad
piletid l%)võistlustele ning
mitmel juhul ka ringreisid N. Liidus
või selle poolt vallutatud ala-
.dei..;.;
..Moskvasse;;oodatakse.'; 600 000
olümpiakilialist. j^iletid jagatakse
nii, et moskvalased, ihujalt N. Liidust
tulevad isikud ja välismaalased
saavad igaüks kolmandiku
nendest.
^eed (kaiks ©raikpi^t olukorda
mõjutasid tunduvalt ühendrüldde
väliapoliitika suunamuutmist. Et
hoida ära ^ tuumasõja puMemist,
pii vaija senine eitav hoiak Puna^
suihtes võtta muutmisele,
äijal jätkati Nõukogude
Liiduga detente poliitika viljele-niist:
ja tovatseti: s&da i©^i elm-tada;
;
Et Rar^mini am saada sellise
drastilise välisjK)liitilise suuna
muutmise vajadusest,
oleks põhjust lähemalt kirjeldada
neid kahte seni saladuses
hoitud hävitava sõja tekkimise
võimalust iiii hagu seda Idrjet
cQab Haldeman oma' raamatus. ^
Kaidman kirjutab kuidas septembrikuul
1070 HeniryvKissinger
fcoinnastenia büroosse paksu akti-kaustaga
kaenlas ja laotas suured
fotod lauale. Need oiid õhuvõtted
IJildištatud Glenfuegose sadamast
Ituufeas. Eotod näitasid, et kuuba-iased
eihitaisid sadpna lähedusse
šocceri (jalgpalli) väljakuid. Kis-singer
ütles, et need jalgpalliväl-jaikud
võivad tähendada sõda.
,^?auibalased mängivad pesar
paUi, venelased mängivad jalgpalli
(socceryv, tähendas Kissinger.
Siis taipas Hatenan. Venelased
on tagasi Kuubal. Jalgpalliväljakud
Cienluegos tähendavad, et N.
Liit on ehitamas Kuubal endale
merebaase; Ja ikiii Kuubasse saabus
N. Liidu IKBÄ^ allveelaevade
tto pargas,
mis oli varustatud
ülejÄide käsitamise vahendite^
ga, siis ootasime kolge
Nõukogude Liit oli (rajamas
tuumarelvade merebaasi Kuubal.
See oli 1%2. aastal tJhendr^
ja Nõukogude Liidu v aM silmitud
kokkuleppe tõsine miurdmine
Kokl^epe Mrjuta^^^^^
Kuuba rakettide ki^si ja seMe
• Ie^pe:köiifeir:N^^^
baduse loobuda
•paigutamisest Kuubale.
Venelaste soov paigutada tim-malaengutega
rakette
de lähedusse, oli tingitud nende
tehnoloogia puudulikl^est;
Kasutades eraikordse täpsusega
•feesfcrnise feaugusega STIX rakettide
süsteemi, oleiksid venelased
võimelised olnud allveelaevadest
hävitama kõige tähtsamaid kohti
ühendriikides^ ilma et ameeriklastel
oleks Jäänud maiksiniaalselt
efektset tasumisvõlmalust
Mida teha?
arutasid kriisi kitsamas ringis.
Esimene võimalus oli talitada
täpselt nii nagu Kennedy seda oli
teinud varasema kriisi puhul
Ä dramaatiline.teadaanne tele^
visioonis ja seada, N/Lüt ioriis.^
ette kas öõda või rahu?'
Kuid N&on ptsustas taliM
teisiti. Ta valis lahenduse rahu
suüiias. Tema jä Kissinger ajasid
detente poliitikat ja katsusid vältida
( k ^ i k t i . Kissinger kohtas\^
Liidu saadikut Anatoli' 1>>br5ninl
ja ^pnneeris te(^ v a i k^
allveelaevade baas'*ei hävita IXks-
]^es koos|;öÖpoliitikat vaid teOdtab
kardetava raikettide kriisi Kui
baasi ehitamine käökestatakse,
siis sellest tulevikus enam ei kõnelda.^
'
Möödus nädal Löpuiks saatis
föss;ingeir venelastele vee^ erateel
teate, et president vaatab tuumar
rakettide allveelaevade baasi ehitamisele
Kuiibas (kui; vaenuliM
aktile; 22. oktoobril ülte-^A^
Gromõko Nixonile, et 1962. aasta
kotkkdepp^st peetafl^ kmni
novembris pandi, allveelaevade
baasi ehitamine täielikult seisana.
Järgnevalt vaatleme kuidas lahenes
senini saladuses hoitud raske
sõijaline kriis, mille esile kutsus
N. Liidu ja Puna-Hüna vaheline
konflikt.
les hiljem ta olevat ikuulnud iM^.
judeist detailid^. V"
Maaitoale on^teatavaiks saanud
piiri icokkupõrked 1Ö6Ö. aastal
Ussuuri, jõe joonel. Mida aga ei
teata on^ see, et luureandmete köfe-imselt
oli N. Liit koondanud oma
tuumarelvadega vaalastatud divü-sid
ikähe müli kaugusele piirist.
Ühendriikide õhuülesvtptted näitasid
riita laotud sadu rakette: üleöö
oli pdistMud üheksa jala sügavusse
lumme ka suurel arvul
telke soomusjõudude jaoiks.
et N.
Liidu esindajad on aastaid rün<
nanud Ühendriikide diplomaatilist
ja sõjalist juhtkonda järel-jätmata
sooviga, et Hiinale ei
tule anda võimalust muretseda
.endale tuumarelvi. • ; .i
Möödunud nädalavahetusel VaE-couveris
toimunud maailma sotsialistlike
parteide Juhtide konverentsil
peeti palju kõnesid, kuidl
peakõne oli konverentsil doininee-riya
tegelasena esinenucl Lääne-
Saksamaa endiseU^^^^^
kantsler Willy Brandfiltj kes oaa
ühtlasi sotsialistide rahvusvahelise
organisatsiooni esiinees. ;
Willy Br^ pidi teatavasti
kantsleri kohalt lahkuma suure
skandaali tulemusena, knia temsi
lähedaste sõprade ja nõuandjate
ringkonda oli osanud ennast poetada
kommunistliku Idä-Saksamaa
Jiks rafineeritum^^ kes
Bnuidti kaudu sai teada kõige
suuremaid riikiiii[ke saladusi ning
andis need edasi Ida-Berlimi oma
ülemustele, kes saabud iuforma^-
siooni läkitasid Moskvass^^^
Kuid nüüd pn Byandt sellest
löögist nähtavasti üsna tõhusalt
paranenud ja toibunud, kuna ta
omab maälhna sotsialistlikus liikumises
pi-ominentse positsiooni ja
tema mõtted, ideed ja ettepanekud
leiavad tema mõttekaaslast©
poolt kõrget hIndamistL
Willy Brändt oli teatavasti Lää-ne-
Saksämaa uue idapolütika n.ii.
Ost^olitikl isa nin^ aitas sellegii
kaasa Nixonile ja Kissingerile hävitava
detente poliitika rajamiseks,
yaneouveri konverents näi^-
tas, et ta ei ole onia senistest ideedest
ja kommunistidega koostöö
ötsunisest taganenud. Rääkides
maailma ähvardavatest ohtudest,
mamis Brandt, et autult suurvõimude
vaheline ,,poliitiline partneriks
olemme" kindlustab rahu ning
et konflikti võimalused ida ja lääne
vahel pn muutunud väiksemaks,
kuna Euroopa pihe respekteeritakse
praegusel kujul ja kel-legil
ei pruugiks enam muretseda.
Ja lõpuks pidas WiQy Brandt
vajalikuks esile tõsta 1975.^ aaštai
Helsingis toimunud koostöökonverentsi,
mis Brandti arvates näitab,
et tahe koostöövõimaluste otsimiseks
on tugevam konfliktide
teele asumisest, p
Willy Braiidti taohsed mehed ei
ole nähtavasti elust ja möödunud
aastate sündmustest midagi õppinud.
Bran(9ti Ostpolitik ei ole viinud
Lääne-Saksamaad Ida-Saksa-maale
ega teistele kommunistlikkudele
riikidele lähemale vaatamata
sellele, et Boimi valitsus
neid On meelitanud suurte summade
khikimisega, samuti ei ole Helsingi
koklailepped läänemaailmale
mi^gi andnud, kuna venelaseö
kindlustasid endile valelike lubadustega
Teise maailmasõja aegsed
vallutused. Selliste läbikukkunud
väidetega rahvusvahelise konverentsi
ette tulemine ei anna Willy
Braitdtist kahjuks pilti kui kaalukast
riigimehest. Kuld mida võibki
loota ühest polütikust, kes oli niivõrd
naiivne, et tema isuurimaks
sõbraks ja nõuandjaks oli
Saksamaalt tulnud spioon?!
Ärritatud Kissinger
detsembril Haldemani
roosse jat ütles, et Hüna ja N.
Lüdü vahekord on äärmiselt tõsine.
•
Kissingeri oletuse kolalt oli väga
suiur võimalus, et N.'^ Liit atakeerib
Hiinat 15. aprilli paigu.
Haldeman #^utaib, et Kissinger
avaldas sageli oma muret N. L i i du
viõlmaliku kalialetungi pärast
Hiinale, kuid enamik detaile N.
Liidu ja Hiina kriisi sojhtes hoiti
sellides saladuses, et isegi Haldemani
sellest ei^informeeritud. M - i
1962. aastal USA kaitseminister
Robert McNaniara küsis
õhujõudude arvamist, kuidas
saaks anda hädaohutut lööki
(surgical strske) Hiina tuumarelva
tehastele nende hävitamiseks.
Uurimus lõipetati siuure saladuskatte
all. • •
Sõjalised juhidLMdsp
ajal USA-l ei olnud ti^umarelva
mis oleifes olnud nii puha® oma
järelsademete (fallooit) poolest
et 6 ^ oleks saanud hädaohutult
kasutada tehase või tehastegrupl
hävitamiseü^s. USA kõige väiksem
tuiimappanm oleifes hävitanud
müjonid inimesed onia järelsademete
tõttu.
N. LÜt alustas 1960. aastal mitmel
korral ühendrükidega läbirääkimist
sellise ,ysurgical strike"
ühiseks läbiviimiseks. Nixon lükkas
alati tagasi N. Liidu ettepaneku,
ikuid ta kohkus, kui teda informeeriti,
et" N. Ludul on kavas
ka ülöi sellise hävitava operatsiooni
läbiviimine.
-Nixon oli aastaid Ameerika
eesrindlifcum kommunistliku Hüna
vaenlane. Kuid Nixon on alati
olnud kaval ja tema • suuiiamtuu-^
diatus Hiina ;suhtes Ilmnes juba
1967. aastal, mÜ ta avaldas mõjü-fcas
ajakirjas Foreign Affairs vas-t&
t& artikli.
(Järg m; •?)
Meil oh põhjust jerüise
jälgida, mifi^ga lõpeb Ühendriikides
kahe vene salakuulaja protsess.
Kaebealused mõisteti hüjnti
50-ks aastaks vangi kuid lasti
ÜhehdriUd[de vaUtsusvõimude soo-vU
vabadusesse nü kanaks kui
nende pi^otsessapellä^^^
ette tuleb. $elüse kummalise otsuse
^ustžd ei oinn^ ime kui mõlemad
kaebealused ~ eestlane Val-dik
Enger ja venelane Rudolf
Tshemjajev pärast kohtuotsuse
väljakuulutamist lõbusalt naersid.
Tundub, et venelaste nõndmme
Ehgeri ja Tshemjajevi väljanõudmiseks
muutub iilia ägedamaks ja
tungivamaks niiig tekib isegi küsimus,
kas Ühendriikide valitsus
on nü tugeva ja kmdla hoiakuga, et
ta sellele survele vastu suudab
panna. Tassi teatel on N. Valitsus
oma saatkonna kaudu juba esita*
nnd nõudmise, et mõlemad spioonid,
kes OÜd Lütunud Rahvaste
Organisatsiooni teenistuses, tuleksid
kiiremas korras koju saata;
Ning selle nõudmise põhjenduseks
on Brezhnevi nõuandja Ühendriikide
küsimustes Georgi Ärbatov
esinenud juba avaUku deklaratsiooniga,
mainides, et kui ameeriklased
tahavad venelastega paremaid
suhteid arendada, süs pear
vad nad Engeri ja Tshernjajeva
välja andma, pealegi kuna mõle-m^
hed olevati süütud ning
(Järg lk. 3)
VALVEAI
NÄDALALi
i i . ja 12. nov. on val^
H, Tari, tel 922-3824.
18. ja 19. nov. on vah
A.Mae, tel. 493-7231.
Torontos Tork'!
vutas magistri
ses keemias Helle
^Undaja), Oma
kraadi analüütilisi
^B. Sc.) saavutas ta|
üUkoÖiis Hamütonis.
dik töötab Burlingto^
Valitsuses (National
search Institute) eri^
mise alal.'On kirjuta^
danud ajakirjades 8
alalist ^UOit, vüms
all ,J?hotodecomppslt
(sitiogennc Aqueous Gojj
KÕIKIDE!
KINDLUSTUST
H.LATER
i t d ;
"INSURANi
1482 Batiiurst St.J
(Bathurst-St.
telefon kontoris 6E
. ••:6S
KINDLUST
23 WESTMORE DrI
Rexdale» Ont.
Tel. 745-46J
6Cominentaari(
(Algus lk.
lende protsess eiolei
pooletn.
Arbatov ja teised v<
kes nõuavad spioonil
mist, toovad üsal
ühendriikide ärimt
Crawfordi loo, kelle
sed väbritseerisid
distuse valuutaga
pärast ja lasid tal
mõistmist Ühendrükj
minna. On päris t(
Crawfordi vastu tõste|
tus seUeks, et teda
tembekada jä siis
tegutsevate kinnikui
spioonide vastu välja
Kogu see lugu on
dav. Ausad ameeriklj
venelastega Jiästi lä]
head äri teha, kuid kj
tegemise rajad on
sed ja ameeriklased|
tüiti nende jalgade
kivide ja kändude otj
reerib ühendriikides
nidc võrguga ja Mos]
juba ette, et mõned
dest võivad sisse kiik^
langeda. Spioonide ji
rahustatakse neid se|
vahetatakse nüpea ki
Liidus arreteeritud jj
tetud ameeriklaste v(
tu välja. Need tehing
sel ajal osutunud lääj
re vastutulelikkuse i\
pulaarseüis ning KGl
seb selle eest, et ve
oleks alati üks konti|
seeritud süüdistuste
Mõistetud anieerikl?
rahvuste liikmeid, kt
^ Ilk Ameerika ühem
olekule suuri kahjus]
salakuulajate vastu
Seda kõüJe nimetJ
teks või venelaste
Ihaselt pingelõdvendul
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 9, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-11-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781109 |
Description
| Title | 1978-11-09-02 |
| OCR text |
VÄMMHBJA: o/ü ¥aba Eostiaa©, 135 Tecumseth
,. V TOIMETÜÄ: H a m ^
POŠmÄDKES^i F.Ö. Box 70, Sta. G, Toronto S,
fELEFONID: t o i m ^ 3^7321, t a ^ ^
ja veerandaastas |15w-^
imiMISHINNÄD: v ä l j a b
tas 119.- ja
158*--, |MM)laastas^^|^
1':-
$34,50 ja veerandaastas $18^.
40 c.
Free Estomaa iPubllshery Ltd., 135 Tecumsei
Toronto 3, Oä. M6J 2H2
N. Liidule on üheks suuremaks
vimäse aja diplomaatiliseks ta>
gasööö^ koostöö- |a \sõpmsle-flngu
Sõlmimine Hiina ja Jaapani
vahel. Vanad antii^onl^ "S^i-sfe
maailmasõja päevist tuntud
verivaenlased ulatasid IVIoskva
suureks meelehärmaks üksteisele
sõbralikult käe ja tugevdades N.
laidu vastast ^^^r^ Äasia$, rajasid^
nad stabiilsema olukorra
Kaug-Idas, kiis venelased pidasid
endid sen! täielikeks peiremees-
:ieks.;; :\ -•//•:; ^
\ N. Liidu ja; Hiina vahekorrad
on teatavasti juba aastaid olnud
pineyad, mis on ühest küljest tingitud
veristest piiritülidest ja venelaste
ahnusest teiste riildde
maade järele kuid Jeisest küljest
ka ideoloogilistest lalikhelidest,
kuna Pekingi valitsejad ei aktsepteeri
Kremli retsepti järele k^
kiBedetud kommunismi ja tahavad
elada oma ideoloogide poolt piis-titatud
reeglite järele. Veel vähem
isübab 900 miijoMine hüna rahvas
leppida sellega, et ta peab hakka*
Ma N; Lüdü pealinnast keeldusid
Jä Itäskusid vastu võtma ning oma
•Ä** selle järele seadma. N. Liidu
miure agressüv^^ ja laiutamls-ahnuse
vastu on Hiina uus rez-hiim
hakanud eriti energiliselt otsima
lütlasi, lootes eriti tuge saada
telmoloogiliselt ja tööstuslikult
arenenud kapitalistlikelt liikidelt,
e e Ä t Ämeerijb^
Ja Jaapanilt ÜhendriMdega oh
Hiina vahekorrad aües arengufaasis
kuid Jaapaniga jõuti nüüd
lõpuks nii ^I^ugelej et sõpnise> Ja
Nii Jaapan kui ka^ Hiina sõlmisid
äsjase lepingu kahest
tist lähtudes. Esiteks loob selline
koostööliue lÜt tugeva kaitsevalli
N. Liidu imperialismi vaStu, kuid
žefsekš oia see koostöö mõlemale
fooleis ka niajanduslikult kasulik,
kuna hiinlased hakkavad saama
Jaapani kaugele arenenud
moodsat tehnoloogiat ning JaapaiB
võib samal ajal asuda Hüna suurtee
maapõuevarade kasutamisele
Eiing kindlustab oma tööstuskau-padele
Hunas laiaulatuslikud tu-
;irud.'.
: Jaapani ja Hiina valaelfiiiie. ma-
Nr. n Nr, 8ä
geMkulfc enne koostöö- ja sõprus-kokkuleppe
sõlmimist: Käesolm
aasta; esimesele pool^ sõlmisid
mõlemad riigid kaheksa aastat
vältiva ^0 miljardi dpilrt kokkuleppe,
ihüle alusel hihdased
hakkavad saama 28-lt Jaapani ettevõttelt
ms^inaid ja tööstussassr
duši. Tehingu raamides ehitavad
jaai^nSa^:^ hiiiüastele ka 3 miljardi
dollarilise uue moodsa terasetööstuse.
Praegu ei ole veel
selge, niifilega hiinlased kõik need
suured telimised Mnni maksavade
kuid tõenäoliseit kaetakse
oša kulusid Jaapanile toprõM müü-
Tämävu sügise! langevad väga omapärased Meed.
suhtes ka kahtlevaid Jä kritiseed-vald
hääli. Mõned ppMikud kardava^
et hiinlased hakkav seda
uut koostööd donünetädma ja
nõuav^ Jaapanilt sõjakamat poliitikalt
N. Liidu vastu. Jaapani
vallfsus oh Jäänud selle kriitika
vastu külmaks, mainides, et see
koostöö ei oBe suuiiatuä ühegi
kohnanda riigi vastu.; Kuid- Jaapa-.
hi valitsus ei Saa salata, et tohutu
tööstuslik Ja tehnoSpogiline abi
Hiinale aitab tug^dada ja • moderniseerida
.;,Hiina relvastust •ja
kujundad^ Hiinast tugeva sõjalise
Jõm piilust arengut Kremlis jälgitakse
kprtsus kuhnul, Tekkhmd
kahtlustsisi ja Mcpu "väljendas
kõige tabavamalt ükis vene diplomaat,
kes lepingu sõlmimise puhul
mainis, et see leping Ja Hiina
peaministri asetäitja tengi pidulik
Milaskäik TbMosse märgista-vad;:
šõjalise::kpostöö Mpst Hiina
ja Jaapäiü^'i^d.^.:'
Äsja sõimitudileph^ toobiMit-lemata
suuri niuudatusi ja uusi
olukordi |Eaug-Idas ja
Kuid mitte ainult inaakera^ti^
poolel. IKa i^eeiika t)hendriiki-desja
teistes'
sel puiuü jtõhj^
sest mida t^ muutuvad
Hiina ja tema selja taga seisev
Jaapan, seda suuremal määral
peab N. Lüt hoidnaa oma diviise
Kaug-Idas ning seda rohkem
sulavad kokku sija võimalused
Euroopas. ^ .
Mõned kuud tagasi ihnus raanmtuturule^^t^ teos
„The Ends of Power*^ Ra^mafu autortki^ Richard Nixonl Valge Maja staabiülen^
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-09-02
