Vaba eestlane , November 9, 1978

              ass aaaxasmsj
..VABA EESTLANE" oa Ilmub 2 ftordo nädofas ^
fefsipöevof fo ne//apcievaf
tao.
•': CHICAGO— l^odulooxnad© mo-
Mli avas üiks loomaarsti<iest absr
Äpaar iPmme View te
Bofeis. ^ on „äeluxe" Mfissfet
Ejiotell, üctiJiu igaüks võib
oana Ikx^eoca v^õi kassid Isöbuse, feuld-jsalav
vöötoa:!^^ või esitiiima ^©est
isegi b(Kgn[iaö/Oin^^ saadö-taifese
immüüfca mülelt ta var
Mb oma liarnimklpCKmale motellis
vübžmise ajaiks toidu. Näit. on
beiMdiinedt© jaoiks hoznmiku-eineks
6 lõdikti peakaait,
praetud muna (kaui^ piima
pudruiieli/Btegai > lioosBatoidu-töösturitel
on ©hik ebam©Bldiv
kuulda, et purgitöitu loomadele
ei anta, vaid kõik on .^puiias ja
eht". KJoertele on imnstmiurudi T. E . Seltsi
nngyooksmise^ puud
ja icatusöhärjad. ronimiseks. Ning
omanikud tõotavad, et kui looma-omanik
saadab reisilt oma kodu-
: locÄnast lemniikÜe postkaardi,
siis sm kindlasti loetakse tema
lemmikule ette. '
sutämine või näpistamm©;joii eriü
moes Itaalial ja Löima-Am^^
• fe. Itaalias on naiste
;idxlüd nüüd komm^, .et
just smna,J imda võõrad mehed
iöoige tayalisemait patsutavad,
pannakse padjaike pisilceste nõel-
; feega. Juba' on seeffcõttu Palermos
nii palju käsi veriseks patsutatud,
et nüüd üks itaalia rne©^
haifckas kohtult abi otsima, et see-
; sugused nõelpadjad ära keelatak-
; parlamendiliiget katsusid lõipetar
da surmanuhtlust l^rasitsüsmaal
sep^, et soovitasid võtta ära gil­jotiinide
korrastamise (kulud. Et-
.tepaneik Ä
de lastele, kes • end olid mltmesugiisfeesse fiietusse: maskeerinutl. Foto: Vaba Eestlane
Möödunud laupöevd oli T . E . S.
Lasteaias suur mardipidu ehk õi­gemini
mask^^ noore
üniber: pidasid; p^^
tilise pidustuse, millest ka vane­mad
osa võtsid, ikes,lä!ist€ie laulu
ja mängude eest aplodeerisid.
Kasvataj ad käisid lastega- ringi
mängides, näidates mida lapsed
juba käesoleval sügisel <on jõud­nud
õppida. 1?'äga mitmesugustes
kostüümides ja osalt maskeeri^
tuina, näis lastele selline pidu yär
ga meeldivatning nad laulsid suu-m
vaMiustuse ja innukusega kas­vatajate
juhatusel ---pealegi^^o^
sid pärast kava iklassiruumides
miaiustused ja joogid.
Saniasugune, aga väiksemate
osavõtjate arvuga pidu toimus ju­ba
nädala se>es kooskäijaile. Erae-gu-
m' lasteaia'-nimekirja® Wöku
85 last.
A I N Ö L M N E M E T S
Ena
aaäised loet®
EESTLASEST"'
LISSASON —Ämm
eoiamusega PortugaU p^^
suudeti ära hoida valitsuse poolt
teras olnud beissüni hinna tõst-xnihe.
P r a ^ on bsnsüni hinnaiksi
V':l2.62-ga]län;.;:';--
: ' BERLIIN 1000 p Ä ü s t ' van­gi
vabašteti Ida^aiksamaal kom­munistlike
võimude poolt. Tänavu
tahebaikseiveel vabastada umbes
i. Vabastatud vangi­del
lubataikselJmber asuda Lääne-
Mcsamaaie. leeliselt tegemist
vangide ostmisega, sesst Lääne-
Soiksa valitsus maJksab iga vangi
' 0®t teatava summa;
m^Y(^ Tervishoiu-Ä
e t teatab, ^ oodata oii uut Ve-ee
fluu (Muentsa) a t aM
ikannab nkiie A/UÖSR/77 ja see
pidavat tabama feõige enam noori
alla 25 a. ,^ünnÄi" vastu on
tervishoiuametil valmis 610.000
«must vaipsM^ New Yor­gi
linn saab 65.0Ö0 annust. Vene
fluu tabas New Yorgi pürk<mda
ija laimud laastal. Kõige rohkem öli
ImgestumM 4- West Pointi šõja-ikoolis!
Tervelt 4400 fe^
ikuijul fhm lä-
' M kamiÄdav;, • •.
^^^^ fer«ili^ leiu-ižsed
igapäevase elu tarbeks on
paljuid teinud miljonäriks, feuid
l ^ u d poile ^teeninud midagi.
. Ameerika lulku (zipper) leiutas
näit. 1893. ä. iW. L. Judson. ^ ei
töötanud häsb ja Judson jäi elu
d teatsetajaiks
loaim Saamilt pidas möödimüdhädalalõpiil oma 30. iseseisva
kimstlnäituse, pakkudes jälle oma kaliepalgelist loomingulaadi.
oiMa/masstikuiiniaaMd^ ©e§. Foto: Vaba Eestlane
Läiniid nädalalepul toimus Ees­ti
Majas Joann Ssmmüdu 30. ise­seisev
juubelinäitus. See elupik-kiisega
loojateekond on kandnud
palju vilja* aga m näidanud ka
suurt töökust'; ja iinspiratsiooiiirik-
Kuid 1018. G. Sundback paran­das
s^elükuosa, võttis uue pa-jjendi
ija sai miljonäriks. H. M.
Rose avitas 1873 okastraadi. See
jäi teona jä naabrite Ifcasu^
larjaaedadeks. Kuid 3 ameerik­last
võtsid lõppeks sellele padendi
ja said riki^aiks: õhusurve ventiili,
mida ikasut^taikke paijudd press-puaMdel,
avastas Nixoni sõber
R. H. Abplaoalp, ikes nüüd- on
lanbes 100 miljonit rikas. Keegi
Maine tüdruk Mattie löiight leiu­tas
12-aastas©nä pabedst t u Ä
sama, mida nüüd näete poes.
See levis iküresti üle Ameerika.
Kui Mattie M4. a. km, d i tal
vaid I3Ö0. Elektri-rasmi-
•X' Saarniit tull sSia mancMe 30
aastat tagasi ja alustas niipea kui
.Walnut'*" oli HÄaxI sadamas
, oma vä!
aintikommuiüstlike tööde missloo-i!|
ga> kus tsi Nõukogude Ludus
kogetud õudusi ja raskusi on kir­jeldanud.
Juba Inimene näitus
Halifaxis oli elmimapanev kuns-tiseeida:
N., I J ^ ^
•Käsikäes . ongi. J.;^ Saahiiiöu
kunst; arenenud, saaiiiifita vabaks
N. liidus Eblelatud elukogemus­test,
SuureiE muudatus johtus,
kui ta liäkkas niaaima ja elu ning
ajalugu .nägema sumerlaste sinis-te
silmadega, i i ^ d e s selle s tp
ja vormiga hakkavat teenSina Su­meri,
kui eestlaste kaugete .esiisa^
de pärimuste ühendamist ja :elus-tamist.
Sumerlike sümbolite ja
il, • mis.',
maalitud J. Saarniidu omase siä^
gemuslikkuse müstikaga, kus
kunstniku käekiri ori tugev ja vei
di rahutute tomntetegä. Need on
peamiselt maastikud, aga ka mä­lestustele
'elütatud^siimbollstllkud
tööd, kus slavismi hävitavaid
püüdlusi on rõhutatud.
; Äsjasel juubelinäitusel on
akrüül-segatelmilist tööd ja 36
Õlimaali, kus viim^s^ kirjeldavad
tema loojaisiksuse taudu Põlsja-
Ontarios üähtud
OTTAWA Kanada olgusmi-
Jtto Lang teatas, et. valitsus;
võtab vastutusele postiteenijate j
ametiülälngu kohalikud juMd To­rontos,
Yancouverls, Haiifasds ja
Montrealis seoses parlamendi ot­suse
ignoreerimisega äsja toimu­nud
postistrelgi ajal. Varem on
valitsus esitanud süüdistused pos­titeenijate
ametiühingu k^eskjuha-tuse
liikmete vastu eesotsas pre­sident
lean-Qaude Pargttlga,
ühtlasi teatas Kanada Fublic- Ser.
vice- Stalf Relations Boardl esi­mehe
asetäitja David Kätes, et ta
toetab seda otsust, millega Toron^
tos möödunud veebruaris vallan­dati
postiteenijate metsiku strei­gi
organiseerinud kaks töölist ja
mille põhjal kolm töölist saadeti
ajutiselt koju, Torontos vallanda­ti
postiteenindusest Pet# teivo-vitsh:
ja Mary^ Xew, kelledÄ^-:^l-mene
kuulub Kanada komniimist-liku
partei liikmeskonda. ..Säma
partei liikmeskonda k u u ^ .ka
ajutiselt
StrOKiie.
on
'ja leiutas Jtwjöb'; Shiök 1918; a. väga rohkesti töidl®omud, mis m
Kiui ta siuri 1^37^ ei o l ^
teiigivörd levinud. Alles inüüd oh eestlaste ühlskoEsnapliri.
Nagu j . Saamilt eshnesel näitu­se
päeval ütles, - dn ;Toronto. eest­laskonnas
ilmselt nrärgatav muu­datus
suhtumises kunsti vastu.
Kui enne oli kunstinäituse avami
na laiemat rahvahulka kokkutoo-vaks
sündmuseks, siis nüüd ollak­se
hoopis ükskõiksemad. Vane­mail
on kodud jkunstitöödesi; flk-noortele
eesti tosti ei ole
Iisraeli peaminister Mešaachem
Begin saabus feüläskäiguie Kana­dasse,
peatudes möödunud teisi­päeval
Ottawas. Kohalikud amab-lased
korraldasid deniiohstratsi-oone,
nimetades teda terroristiks.
Araablased nõudsid födöraalvalit-suselt,
et sed^ ei onnalks Iferaelile
sõjalist ja majanduslikku abi ning
toetaikis iselle ,asemel Palestiina
araablaste niõudmlsi enesemäära­mise
* i^tesaadav ideaal ^,0^
varoog; (toidab ainult y i l^
WASHINGTON — Ändrüki-des
toimusid möödunnd teisipäe­val
(kogu rügi ulatuses valimisedu
mille raamides valiti ^ üut senaar
torit. fepgu Esindajatekoja fepos-seis
ja 36-e osarügi kuberxs^d.
Valtaiistfe tulemused kinnitavad
üld^t, et demokraadid silitasid
oma khidla enamuse lüt
kui ^!ndaja»ojm J..;'
lõikustänupühal kõik suured
veelkordselt ma^
kodusse kokku kogunevad.
Suvi on. siis küE juba läi­nud,
agipuudeH kukub Ilu­said
lehti, oja voolab endist
viisi ja mõni konngl hõljub
samblatükil või veslroo->
silehel. No tegemist igatahes
leidub juba sellepgl, et kõik
suvised ^had tuleb üle vaa-ata.,
Nõnda nad siis tulevad. TO-na
on esimene, kes sisse tpl^•
mab ja sädistab:
,Mõtle ometi, meU oli kaks
„pied" kaasas, aga pidurda­misega
kukkusid karbid üm­ber
ja üks läks nii puruks,
et ema viskas ta lihtsalt au­tost
välja. Äga teine ori ikka­gi
veel alles ja siiri ta siis on
— sule lõikustänupühaks,
vanaema!".
Teise pere esindajana tuis­kab;
kui
;lial::viibütad^;-
' tervitäbV- l",;,. :CC-'-^-'^^^
inipudd''ori' miie'..: isa;
saadetud ja vanaisale
tänupühaks määratud!" mis
Aadama magusasti muigama
paneb.
Söömaaeg algab igaaastase
korra kohaselt. Igaühele
peab saama tema õiget värvi
kruus, suurtele suured ja väi­kestele
väikesed noad-kahv-
Ud, enne söögipalvet keeg^ toi­du
kallale ei tohi asuda olgu
kõht nii tühi kiü tahes ja
kõik läheb päris tavakohaselt.
Siis aga juhtub midagi era^
kordset. Üsna söömaaja lõ­pul,
kui juba hämarduma
hakkab ja vanaema pÜldl juu­rest
veel millelegi Üsa tooma
hiiüab ta äkitselt koh^
„Sa heldus küll! jääge igap
üks vaikselt Istuma ja tulge
siis tasartasa akna juurde, re­bane
on akna taga!'*
Kogu Sõjavägi hiilib akna
juurde, tõsi, tõesti tõsi uk­se
taha unustatud sopakotl
kallal on rebane. KÕimake,
suure saba ja kikkis karvade­ga,
tiirutab ümber koti ja
veeretab seda ninaga edasi-tagasi.
Ja siis ei pea seda
noortpöret enam ükski vägi
ning suure rüsinaga torma­takse
välja trepi peale. Kuus
väikest kätt ~ võib-ollä ka
poole rohkem, sest mõni pisi­ke
peab tingimata koguni
kaks kätt välja sirutama —
pakub metselukale midagi,
mis parajasti f eos juhtub ole­ma^
olgu se^ siis kalkunlr
kont, koogitükk, saiapala, mi­dagi
hoopis muud või tühi
peokenegi.
Eebane kohkub, jätab so­pakotl
ja jookseb mõniküm­mend
sammu eemale, pöörab
seal ringi ja istub paksu hõ­bekuuse
ette, imestunud ja
üllatunud nagu lapsedki.
Nüüd aga astuvad mängu
Aadama pojad. Nad on mõle­ma
juba poisikesest saati
olnud metsi pidi jõlkujad ja
Tiit —• see kolme maimukese
isa — kellest metsamatkade
eriteadlane on tulnud, kära-holate
rebaseist eeiria-le!
Loom võib olla marutõves,
sest nõndamoodi metsarelukas
inimestega tavaliselt ei käitu.
Kui ta endale nii ligi laseb,
on
ära."
mad hädakisa plat^ ema
kallikesi kogumas. Bebane
aga on selfieks ajaks läinud
majast teisele! poole;; äinuift
veidikese eÄaie, Istub par­gitud
iMitode vahele ja uudis-tab
tähelepanelikult inimräh-va.
tgeyust.-
Kui siis toas lapsed peade
järele on üle loetud ja arv'
Mapib^ alustab vanaema:
j,Pole midagi hnelikkn. Siin
on ainult psühholoogiat tar­vis*
Nähtavai^i ori vaiksetel
aegadel rebane harjunud
meie sopaauku revideerimas
käima ja sealt ta ju alati mi­dagi
leiab. Täna häid lõhnu
kõik kohad täis, tuli jäUe^
leidis hoopis ukse tagant jäät-mekoti
ja asus kallale. Koh­kus
ja oli ijllatunud, kui ter­ve
kahejalgsete sõjavägi väl­ja
Umus. Np mis ta tegema
pidi? l^ma rajoon, jäi yaata-nia
ja uudistama, et elik on
eksitusega tegu ^
ööseks saavad välja pari-
^ d söömaaja jär^äägid,
koguni terve kalkuni kere ja
hommilmks -r- ei ole kuskii
kondiklllukestki järel; Ka
järgmiseks ööks väljapandu
kaob jäljetult ja homniikukoi-dus
näeb Margu^ -4 see teine
Aadama poegadest — metsa­vahel
jällegi rebast, kes aga
snetsaeluka kombel kärm^
minema lidub.
Nüüd on meil ifebane.
sul kahju ei ole, et ta
su jänesed nahka on pannud,
põldpüüsid pole ka enam nä­ha,"
õrritavad teised. Aga ma
tean, et pole mõtet ta^anutta
neid, keda enam pole. Tagasi
ei too neldiikski vägi ja ma
•:,vastan:;' •
:; „Nagii te teate, on meil pi­nud
küU kodune skunk, lüee^
lütud jänesed, omakssaanud
pesukaru, taltsutatud šUka-paelarmaod
ja ei tea veel ke­da
muldld* Oma sõpru oleme
võtnud nii, nagu ndd antud
on. Eks olgu süs rebpnegi.**
Nüüd ma siib ostan söögiks
rohkesti liha ja õpetan tüdru-
V ;^kutelegl:
,,Ostke ikka kondiga Uha!
Vaat, kontides on kaltsiumi,
need on vahvad närida j a
kontide vahel öeldakse olevat
kõige magusam liha. Ega
maksa kontegi ära visat^^
ise ei taha, hoidke mulle —
keedan suppi või buljoi^
git... ja rebasele on ta saak
söökikohal kindlustatud. Aga
ei ma lähe $eda teistele kuu^
lutama. No jääb ju endalegi
suutäieke silt tehie sealt jä­rele
— eks ta ole loomal hea
••• võtta.
Kui te nüüd kunagi üle
meie niiaa peaksite minema—
ükstapuha kas jalutades või
suuskadel talvepoole siis
vaadake ette, et te meie re­bast
ei himiuta! Arge talle 11-
g^ minge, võlb-ollal on maru­tõbine
või muidu tige loom,
kust mina seda tean!
Kui te aga püssiga tulema
peaksite, siis on asi väga tõ­sine.
See rebane on nii kaval
loom, et püssimeest tema
ründab selja tagant. Kl^üb te
tagumise poole lõhM, tõmbab
enda siis hinge täis, läheb
suureks kui koletis ja neelab
teid koos püssiga ühe sõõmu­ga,
^alla, nagu tegi hunt Punar
mütsikese jutus vanaemaga.
Vaat, nõndaviisi kavalaks
on see meie iriebane välja õpe-tatud!
kmdrciiif
WASHINGTON ~- Ühenäriikide
võimud on alustanud kohtulikku
menetlust, et Ühendriikidest Viet­nami
konmiunistlikuüe valitsuse­le
välja anda endist Lõuna-Vietna-
! 'Mndralit Nguyesse Ngoe hmiX
kelle ühendriikide ajakirjanikud
tegid kuulsaks sellega, et nad fo-tografeerisid
kindrali momendil
kui ta lasi Saigoni tänaval 1968.
aastal revohrist niaha ühe viet-kongi
ten-oristi. Kindral Loan, kes
kaotas sõjas jala, peab Washmg^
tonis praegu välisest vSetiami r ^