Vaba eestlane , February 9, 1982

              Nr. 11 VABA EESTLANE teisipäeval. 9. veebruaril 1982 ~- Tuesday, February 9,1982 Lk. S
Fastor Andres Taui
kandideerib Peetri
koguduse õpetai^
kohale
Jaanuari viimasel pühapäeval
Jutlustas Peetri kirikus piiskop K.
Raudsepp. Jumalateenistuse lõpul
teatas kogi,iduse nõukogu esimees
A. Tprk, i et nõukogu on oma:
koosolekul seadnud üles koguduse
õpetaja l^andidaadiks pastor And­res
Tauli. Ta ori ainsaks kandidaa­diks,
kuid ühe kandidaadi üles­seadmine
on kiriku põhikirja ko­hane.
Täiskogu oma eeloleval märtsi­kuul
1 peetaval koosolekul hääletab
kandidaadile kas poolt- või vastu­häältega.
Vahepeal on ettenähtud r
kandidaadi proovijutlus pulmapäe­val,
14. veebruarel .kell '11 homm.,
kus külaliseks on helilooja Lembit
Avesson oriia orkestriga. Külalisjut-lustajaksl
oli ^ pastor A. Taul alles
hiljuti koos oma kiriku, Vana
"^"Sudusf % t 5 a ^ ^® soomlaste koorüe, ees koorijuht Veikko Nuppola.
kuulutativ vakantseks käesoleva
aasta 1. juulist.
Tänavu korraldatakse Peetri ko^
guduse juures E E L K Kanada
praostkonna sinod. 24. aprillil toi­muval
sinodil tulevad, valimisele
uus praostkonna juhatus praosti ja
abipraostiga, kelle ametiaeg selleks
ajaks lõpeb.
akery and Delicatessen
LAWRENCE.AVENUE E.-Tel. 261-2238 ' • -i
(Hillsi^ Plaza, Brimley nurgal)
Omanik Afce Saarinen
¥ärsked saadused iga päev
Kõik delikdtessid saate meilt
Äri avatod: teisip., kolmap. ja neljap.9--6, reedel9-~7, laup. 9-4.
Esmasp. suletud.
Kirjandite võistluse ihiirii
legi otsuseid
mm
Toronto Soome Meeskoor esines koos eesti hõimude meeskooriga Eesti Majas^ peetud pop-kontseÄ Vaa-
Foto: Vaba Eestlane
Ralivuslil(u sisuga
Eesti Päevad Austraalias
Washingtonis
orgainiiseeritaks<@
rahvafantssü
Noorte tööd nöitõvad head keeieos|(ust \^
rahvuslike kohustuste tundmist
^ Möödunud pühapäeval vaatas EKN Koolikomitee, kE.S. Täiendus­koolide
ja Eesti õpetajate Ühing Kanadas poolt korraldatava kirjau*
ditevõistluse zhürii, kuhu kuuluvad E^ Marten, Leida Marley^ Hella
Leivat, Henn Ründva ja H. Oja läbi sissesaadetud 74 tööd ja auhindas
aeist paremaid.
orelikontsert
Pähäpäeval, 31. jaaä. andis ula­tusliku
kontserdi orelil helilooja
Lembit Avesspn. Kontsert toimus
üle pikemW vaheaja jälle
I griilMis ( ^ n i 10-aastäšeä)^iss
saadetud. 24 tööst aühinriati i e s i - j a auhinnad jagatafo välja
,,Tule, tule tantsi.. kutsus mese,iteiseyl%olman
Washingtoni Eesti Seltsib nov«mb- janda auhinnaga, kahele m 5. märt$il,\lms^ 1 ^
rikuu ringkiri; Kutsele vastas ;22 lohutusauhinnaks eesti raam kuulajaile ka esikohtadele tulnud
isikut. Uue Washingtoni Eesti I&h- II gruins (H--13-aastaseä)^;
vatantsu Rühma esimene organi-Tnätisiss^säadeüid 16 tööst 1 esime^ Zl?iiiü leidis, et
seerimi.s-harjutus toimus Mjüti.se.l^M^
XI Eesti Päevade ja X X I V Eesti Mängude puhul oU Meltooimel LongfeUow koolis; Virginias. Koha ja 1 v^iienda auhinnaga, kahele ja antud teemadel kirjutanud vä-kogunenud
üle tuhande osavõtja Austraaliast ja mõningaid ka ülemere- muretses Rima Vesilind, kes sa- määrati lohutusauhinnad,
maadelt, nende hulgas t31emaaiMi^e^Eesti Kesknõukogu esunees UmUt koolis õpetab muusikat. III grupis (13-15-aastased) oli
Savi Ameerika Ühendriikidest. • . . • , sissesaadetud tööde
. . . t'. Harjutused toimuvad korrapära- t - i - , , , ^
Pärast pidulikku jumalateemstust ni4 kus margiü^et irähvushku kasr ii^^j^ egj^^^s^^ nhtnV HnvnnrV
Asutati Rahvusliku Kasvatuse Keskus
Austraalias
arv suurim,
- me piKema yaneaja - jaue 25. detsembril siirduti rongkäigus vatuse sihiks on anda igale noorele ^^Xoht samuti ^ S a ^ ^^^^^ «^«^««^^ "^"^
Peetri kirjkus Kontserdi kava oM jjawthorn Halli, kus toimus Ee^ti kokkukuuluvustunne eesti rahvaga, ( S ^ ^ ^ ^'t ^^"^"^^ ^^'^'^
-Mhest^ küljest kolge mitmepalgeli. p^^^^^^ ^^^^^^^^^ Rongkäigus d i Eesti saatuse ja kultuuri tundminö, U e and S a t e H Was ^^-^^^^ ^ esimest, 2 teist, 2 koi-l^
em ]a teisest küljest Avessom nii 3^ pistev lippude rohkus. Ava- eesti keele oskamine ja et noored WnXni üiTrsr^^^^^ nende 4 neljandat auhinda,
muusikalist km orehyaldamise voi- ^ gesti h a k k * i d » eesti ühiskond- Skol^r^^^^^^ neljandas grupis U6-17-aasta-
Päevade ja X X I V Eesti Mä^igude likku tegevust' nii tööga kui ka ^.^^^^ tantsima. Küsimustega pa- sed) määrM I tdne auWniJ, k ^ ^
ga huvipakkuvaid töid, nii or­janduslikust
kui ka rahvuslikust
aspektist eesti keelt ja kultuuri
käsitledes.
Karl Linnase
protsess lätkufe^y^^^^^^^fe^^
imiplnicf ihitviicfav ." 7. . IM i \ k a« i . n pereüuuiiau ja suuraa un KUisuiuu, v^ w — « « « v«
mewisi raivusiav. ^ p^^^^^^ ^ X i y ^^^^^ Mängude likku tegevust mi tööga km ka ^.^^^^ tantsima. Küsimustega pa- sed) määrati 1 teine auhind, kuna Karl Linnase edasikaebiis Long
Johann Sebastian Bächi loommg Äustraalias^tildjuht Evald Mõisa, majandusliku toetusega ja püüak- ^^^^j^^ helistada Maria" Pedak- esii^ene ja kolmas jäid välja and- Islandi distriktikohtuniku Jaeob
andis Avessomle hea võimaluse oi- ^^es oma lühemas ingliskeelses sõ- sid omakorda luua eesti perekonna j^^^.^^^ ^^^^^ 889-3275. mata. V grupis (18 aastased ja va- Mishleri otsuse peale n.n. sõjakuri-la
läbipaistev polüfoonilistes epi- navõtus selgitas lühidalt Eesti ja järelkasvu kindlustamiseks. Lisaks ' - nemad) sissesaadetud tööle määra- tegude pärast kodakondsuse ära-soodides
ja küllalt lüüriline homo- eestlaste saatust kommunismi all sellele veel, et nad^ saavutaksid Esimesel har]Vm:?i^? oU noori ~ ti Eesti Noorsoo 'Kasvatuse Seltsi võtmiseks oli arutusel apellatsido-fooniüste
osade Esitamisel. Tehni- ning rõhutas eesti keele tähtsust eesti soost ensugupolvede vahel kõige noorem vUe-aik5;tane - ja va- Tütarlaste Gümnaasiumi vüistlaste nikohtus. f
liselt eriti raske Tokaata F-duuriö eesti kultuuri säilitamisel. üksteise mõistmist ja tolerantsi nemaid, oli algajaid ja vfemud rah- auhiiid. Kohus võttis endale aega otsuse
esitab suuri nõudmisi ka pedaali »gneväs kavalises osas laulsid mng tõmbaksid kaasa eesti uhis» vatantsijaid; oU eestlasi ja amee- zhürii otsused tehakse teatavaks vormuleerimiseks ja kuulutami-õed
Amie ja Maie Kirss, Kersti konda ka muulastega abiellunuid, riklasi. Kõik nautisid toredat, lõ- T . E . S mängimisel. Need ületati' siin la* Täienduskooü Eesti Vaba^seks, nii et praegu ei ole teada tu-
Susalt ning voolavalt. - Nõgeste deklameeris Marie Underi Kongress otsustas koostöös busat tantsu-õppimist jä lubasid ta- jjarügi
«Mälestus ja tõotus", Juta Haller Austraalia Eesti Seltside Liiduga gasi tulla.
Peetri kiriku oreli registratsioo- deklameeris, «^„«s«^ TO«iu*™«ri™. rr
* os^aniseendaMahvushkra Kasva- /õpetajat
tiKe Keskus Austraalias, kuhu ja SvehRoosüd jä Raivo Vest. õpe-võivad
laiutada kõik seUel^^Ä
. tegutsejad-#tegtttseda tantsu näol õpivad kõik kä natuke
mng mille; sihiks on:
aastapäeva aktusel, lemust.
l i paindlikkust ja värvirohkust
tõestati Avessoni poolt nii Bachi
] tõsimeelsete ^koraali-eelmängudega
kui Haydni „naerusuillste" , variat»
sioonidega.
soprain Tamara Norheim Kana­dast
lablis suure sisseelamisejE^
Mart Saare ^Unustamata laul"
ja Mu kodu**.
XI Eesti päevad Austraalias sealse
seltside liidu esimees R. Kalamäe,
Meri, kõrred, mardisandid
x . - M ^ . . . r - . . . . . . . . . . . . . . . - c - x ^ o . « M . « ^ . ^ t« t . . jaks esialgul on Washingtoni Eesti
^ujmies kahtlamatult Mendels- nirenevas tervito^^^ osas tõid saavutamine^ 3, rahvuslik,
lohni 6. Uhsonaat. See sonaat on ,.S'l1tn,TSt Tb.!^ ^^^^^^^
l Z^sr: ka;vatuse eduta- ^f^^fllf" T.E.R.R. ..Kungto" tavokohane kevadtalvine
tantsulavastus
T.E.R.R.,,KungIa** tavaks saanud iga-aastane^s^^
udai märtsi! vaheldusrikka kavaga, nagu ilmineb juba pealkirjast.
siooni kogumine ja vahendamine;
ka luterUkule koraalUe ehitatud, külalised, teiste hulgas loeti ette ka 4";;h7u¥kü"\asvatm7"^^^^^^^ Stokholmis
Jqyastafivkse
Nagu teada oh meremehed jiib^^
kaua olnud tuntud elumehed, kes Tavaliselt |kogunesid noored snõ»
ga värvis või dünaamikas. Aves- Heinsoolt. Viimasena tervitas just k a s W slfelemLtiimel^^^ TammSOare ..Mö ettesattuvaid^ võimalusi n«Se taHu k»s ämb« riietaü
son lahendas seUes sonaadis esine- ie„„uväljalt saabunud tJEKN esi- „eerimtee inStidavTok ]^Zn^^^ nagu need tulevad. See tajb nu k^^^ nn, e ne.d ara e. tmtaks-Vahh
vadmi'mun?lkaUsedbiikätelinffl. mees Lembit Savi neerimine ja seueKs saaaaval ole- armaStaSin SakSlaSlr lasaagi kui ka naiste suhtes. Palju mardusa ja mardiema;
sed fflesänd^d väga veenvalt ja Jn- järgnevate jÄvade jooksul olid ^'«y—>d?,«t3.onaalne kasu- näitekunstnik juhtuda ajsd, kui Ä teised osavõtjad oUd mardilapsed
malaknia-fõsiselt oie,.™ riS»,™,! Vn<,^ii nm ' TT TT . on-merel ja naised uksmda jaetudL voi maskeerisid nad end mõneks
malakoja tõstelt. f Aeda sisuga paevad^^^^^^ Keskuse tegevuse raames soovi- Lensi Kommeri dramatiseermgima • nädalalõpp on kätte jõudnud, loomaks. ÜheskL m'indi talust
Nii helUqojate kui stiiUde poolest " U t ? l^t.rl^ n^^^^^^ 'S^» lavale A,H. Tpmsaare romaam kiiiasTantsupidu. Seltskondi tallu andeid koguma,
vaheldusrikas Avessoni orelikont- J,—J^^^ kes tahapeal p ü ^ d vUa r.h. ^'^^^^^^^^ lik õhtu haarab kõiki noori, kõikWikesed lapsed muidu^^ kartsid
^ , , vusliku kasvatuse mõtteid *. "^™*^^^"s^e tanistei . Jiaasiegevaa kaasa. Tehakse ka jou- mardisante ja peitsid end van&-
R a h v u ^ : k a s v a t ^ S ^ h ^ M t e on Vera Särgava, Elmar Nerep, ^^^^^ ^^gemaks, kes on tuge^imimate^^
pärnaks: oh noore » lavastaja ja dramatiseerija Lensi noorte hulgas? õhtu lõputantsu perenaine äga tõM^^
identsuse .kuiunemme Austraa- Lisaks'j neile esitas Tiiu Salasoo Römmer, Edmar Kuus, Süri Krii- valguvad noored laiali — oo- Välja. Madrisaiitide^^^^^^^l^^^^
uas . rea ett^Äekuid sama põhimõtete sa, Jüri Nerep, Katrin Paabo ja .
Kongressist võtsid osa. 46 huvilist, täpsustamiseks. . \^äW Eonga. T^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^V^^^^^^^^^^^^^^ '
nendest veerand noori. :,' • v;'.;'
Peale ettekannete kuulamist ja
vaheldusrikas
sert Peetri kirikus lõppes bravuur­se
Widori Tokaataga, mis mõnes
mõttes sümboliseeris ilmataadi
«koostööd** selle õnnestumud muu­sikalise
sündmusega.
Kirjanik Karin
Saarsen Rootsi
Lennuväe Sõprade
ühingu liikmeks
Rootsi Lennuväe Sõprade Ühingu
liikmeks Wõeti ajakirjanik Karin
Saarsen-Karistedt. Temale anti pi­dusöögil
üle ka liikmemärk. Liik-meksvalimine
toimus pärast Ka­rin
Saarsenivreportaazhi ühenduses
USA kaitseministri Caspar Wein-bergeri
külastusreisiga Rootsi
möödunud oktoobris, mil välisaja­kirjanikud
olid kaasas mere-, len^
uu- ja maaväe baasides.
arutlehiist võett^ vastu resolutsioo-m
tama järgmist pidu. j eest tuli ju tasuda, see andis põldu-
Kava sügisesse jõudes saäbuli 'dele viljakust ja t d ^ õnne.
mardipäev. „Mardiküüned kulme- Sellele lõSusale kavale pakuvad
tavad, mardi varbad valutavad!" muusikalist toetust Lindau õdede
— mi kostis laul sügisõhtul läbi ansambel, Positiivsed mehed ja
küla! Mardipäev oli eesti rahva- „Jaaniku" grupp,
kalendris üks omapärasemaid täht- - Tulge teiegi veetma mõnusat õh-
ESTO MUTUAL FUND, LTD
Laupäevaõhtul toimus Eesti Majas suures saalis Saarlaste ühing päevi, seotud paljude kommete j a tut m^e rahvapäriir^
Torontos traditsiooniline küünla
Suures saalis oli Saaremaa ja Midiumaa kaart selle kohal oleva peal-Äkfcsia
hind 3. veebraarii 11.4(5'^ kirjaga „Teretiiilemst!** Saaremaale, seekord siiski amult sõbralike
saarlaste hulka. Laes rippusid merelmnud |a lava lees ühingu märk.
Toronto, Önt. M5H 1J8
145 King St. W., Room 19C0
Telefon päeval 364-mi
õhtu 925-^812
Murray E. Mewbiqging
MATUSEMAJA
Aaa^ktimnets kogemus esstteste teemmiseks Oskuslik fi6«jaEm«
' ja mõõdukad liiimad.
M. WAYNE HAMILTOW
Funeral Director
m Mount Pleasant M
(lõunapool Eglintom)
Helistada tel. 489-8811 o mmi
Esimehe: Ärni Kääridi monesõ- tervitusi saatnud Sault Ste. Marie
nalise.tervitusegaalgasseltskondlik Saarlaste : Selts, üks abielupaar
osa ja jäigi /selliseks perekondil- Texasest, samuti lauldi elagu Saar-kult
lähedaseks koosviibimiseks V ; laste Ühingu kauaaegsele juhatus-
Gustavsoni orkestri rütmikuses. liikmele Madis Peekerile tema hil-
Kavalises osas esitasid ,,Positiiv- juti 80-aastaseks saamise puhul,
sed mehed" valiku hoogsaid laulae, Sünnipäevalaps, vaidles sellele
alates iseendid tutvustava lauluga numbrile vastu, väites et tunneb
„Positiivsed mehed**, järgnesid end alles 20-aastasena keerlemas
„Karine rand", mis pühendatud tantsupõrandal,
saarlastele, ja edasi ,,Rändur", Toronto Saarlaste Ühing avaldas
„Roosi", „Purjus isa", ,jMere ar­mastus",
j,Vanäisa kell" ja hoog­ne
„Kikilips"; Lisapalaks „Veel
kord^'.
Nejaliikmelises grupis laulsid Ja
saatsid end kitar|;idega Alar K i -
. vilo, Mark Teose,' Erik "^eose Ja.'
HiMar Tork,
üleskutse saarlastele.^
Säilitamaks saarlaste keele oma.
pära, kavatsetakse välja anda
raamat, mis sisaldaks saare mur­desõnu
yanu ütlusi, vanasõnu,
mõistatusi, laule Ja muid rahva­pärimusi.
Sellekohast materjali palub ühing
saades oma hoogsate ja kaasahaa- saata J . Rosinale^ äadress-55 Lang-ravate
laulude eest väga rohket ap- ley Ave., Toronta, Orit. M4K 1B4.
lausi. . •• . ^ ' ' koos valla nimega kust saadetud
Saarlaste koosviibimisele olid materjalid pärinevad.
St§eei:T.E.ll.R. Kungla suuresiiemisest möödunud aastal.: .
. Foto: Vaba Eestlane