1982-02-09-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 9. veebruaril 1982 — Tuesday, February 9,1982' Nr. 11
POUT
Spordimärkmeiä
Toronto Star kergejõustiku sisevõistlustel,
millest võttis osa mitme
riigi tuntud sportlasi, tehti kaks si-sevõistluste
maaihnarekordit ja parandati
Kanada rekordeid.
Meeste 50 j . tõkkejooksus jooksis
ameeriklane Renaldo Nehe-miah
uueks maailmarekordiks
5.92, purustades tema enese nimel
möödunud aastal Torontos saavutatud
rekordi 5.98. Teine Greg
Foster 5.99. '
. Meeste 50 m jooks: Emmit King
5.34, teine Ben Johnson 5.36, mis
on uueks Kanada rekordiks.
Meeste 1000 m esimene Don Pai-ge,
2.22,41, mis on uueks Kanada
rekordiks. Meeste 1500*m esimene
iirlane John Treacy 13.44,17.
Meeste miili jooks i esimene, tan-saanlane
Suleiman Nyambyi
4.07,16.
Teivashüppes saavutas uue maa-ibnarekordi
Bill Olson tulemusega
5.71, teine Earl Bell 5.65, kolmas
Dave Volz -5.64, neljas Thiery
Vigneron 5.50.
Kõrgushüppes oli esimene
Dwight Stones 2.25, teine toronto-
Ontario valitsuse
tunnustusdiplomid
Kalev Estlenne
võistlusvõimlejaile
Kalev Estienrie noorte vvõistlus-võimlejate
rühm, kuhu kuuluvad
12—f4-aastäsed tütarlapsed, on
juba teist aastat järjest võitnud
üle-kanadališel võistlusel kuldmedali
moodsas võimlemises, v 1981.
aastal võistlesid 7 provintsi võimlejad,
kus võitjaks olid Kalev Esti-enne
noorte võistlusrühm. Ontario
Valitsus andis tunnustusdiplomid
võitjaile, ametlik kätteandmise tseremoonia
toimub maikuul auhindade
kätteandmise õhtul.
lane Milt Ottei 2.21, kolmas Mil-ton
Goode 2.21, neljas Leo Williams
2.21.
Naiste aladel võitis Stephanie
Hightower 50 j. tõkkeid ajaga
6.50, Jeanette, Bolden 50 j . jooksu
ajaga 5,80, Grace. Veerbeek 800 m
jooksu ajaga 2.13,75, Jan Merrill
1500 m jooksu ajaga 4.17,46. De-
Ann Gutowski 600 m jooksu ajaga
1.31,40. .
Venemaal eelistataksi
ARVO MX6I
!STJ RAHVA AJARAAMAT
Eesti Päevalehe Mrjastnis Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 ainstratelooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud VeUo Kallas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva aja»
lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmiutogi
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eestt ajalugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sflndmmle
kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb JawldBrf
oletusi. Eriti sobiv noo^e Mnketeoseks.
ffind $26.— phsss $1.W saatekuln
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS:
FRED LIMBERG
ISAMAA EEST
lesti Vabariigi sõjajõudude
(organisatsioon ja juiitlcond.
leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tekkib
küsjmns: kubu nad on jäänud? Kuigi mõni neisi on oma malw
teekonna lõpetonudläftnes, on enamus h^vinenod koos Beitt
jlikllkn iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamM*
test leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust.
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 eenti
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
T.E. Võitlejate üMugu aktusel lainMs-l saatis G. Mtal.
Foto: Vabja Eestlane
Riiklike ettevõtete tööliste omaalgatuslikud
eratööd
MOSKVA — N. Liidus ou iga vabakutseline töömees riigivaenlsi-ne,
liiakasuvõtja ja ühiskondlik varas. Alaliselt paljastavad neid ametivõimud,
kuid tal on siiski võimalusi oma ameti pldsmsseks ja tubli pf(Q>>
fiidi teenimiseks, kuna ta on asendamatu.
' Aidake kaasa
.,V ^BÄ EESTLÄSf"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säüitamiselel
Privaatses ettevõtluses töötajad
on tavaliselt riigitöölised, kes töötavad
oma vabal ajal. Neil pole
kunagi tööandjaist puudus, kuna
riiklikud teenindusettevõtted, mis
on ametlikult ettenähtud torustiku
parandamisekSj külmutuskapi korrastamiseks
ja purunenud akende
asendamiseks, on nii aeglased ja
ebakindlad, et peab ootama kuid
nende järele, maksma kõrgemat
hinda ja sageli leppima väga madalakvaliteetse
tööga.
Privaatne nga-töömees tuleb kohale
kiirelt, töötab hästi ja sage-
. E maksab vähem, kuid pinult
sularaha eest. Väga sageli tema
|a ametlik töömees on üks Ja
sama isik.
Kuidas inimesed privaatseid töömehi
eelistavad, sellest räägiti hiljuti
vene ajakirjas j,Literary Ga-zette",.
mis tõi näiteks ühe „mitte-patriootilise"
ettevõtja töÖ kirjelduse,
kelle nimeks anii Volodja.
Ta astus sisse, kui ühe uue kor-terimaja
elanikud. otsustasid, et
nad tahavad oma põrandaid lasta
liivapaberiga puhastada ja lakkida.
tMrnikud teadsid, et ametlik ettevõte,
mis on vastutav põrandate
puhastamise ja poleerimise eest^
võib tulla alles kolme kuu pärast.
Volodja, relvastatud tööstusliku lü-vapaberimasinaga
käis läbi 69 kor^'
terit rekordilise ajaga.
Ainult üks üürnik keeldus Volodja
teenuidusest, kes põbunõt"
teüselt valis riikliku ettevõtte. Ta
ootas kolm kuud ja riikfiku ettevõtja
tööline, kes lõpuks kohale
tuli, oli tuntud seltsimees Volodja.
• -
Ta oli hapus ja pekstud meeleolus.
Ta puhastas põrandad halvasti,
jättis suured augud põrandasse ja
praod põrandalaudade vahele ning
värnitsaga katmine jäi laiguliseks.
Lõpuks ta nõudis ambtlikku töötasu,
märkides: „Mis sa said ootamisest?
See maksab sulle nüüd ühe
rubla rohkem, kui sa ajanuks asja
minuga otse."
Bernard Kangro
vaatles Riici osa
^esti ajaloos
Eesti Pensionäride ühingu kokkutulekul
Lundis pidas ettekande
kirjanik ja luuletaja Bernard
Kangro, kes käsitles Riia osa \eesti
äjälõos, peamiselt just kirjandus-lilhist
aspektist. B. Kangro külastas
Siguldat 1939, mistõttu ta puudutas
ka Mai Roosi traagilist saatust.
Läti vabariigi pealinn Riia on
mänginud eesti maa ja rahva elus
suuremat osa, kui ükski teine linn
väljaspool meie rahva ürgset elamispinda.
Ettekandja alustas ristiusu
tuleku ajastuga ja puudutas
omaaegset Rüa Polütehnikumi eestlaste
hariduse koldena, kus said
alguse Korp] Vironia ja üliõpilasselts
Liivika. Ta meenutas oma külaskäiku
Rüga Ejrjanike Lüdu
esindajana ja vestles süs muistsest
Lüvimaa alast Koiva jõe ja Mai
Reosi looga, mis on aineks pisaratega
loetavale jutustusele.
ANDRES KÜNG
MIS TOIMUB SOOME
Kajastus Välis-Eesti & EMP
mik. Hind $14.00 hr.-f saatekulu 50£
Ees^ ajakirjaniku teos põhineb laialdaste alUkmaterjalie. Ta
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat, riigi tSntpSeyast di-korda
ja suunda/Nõukogude liidu Soome-poUltikat, Soome valitsust
presidendist parteieluni ja palju muud, tuues Soome saatusest
huvitatud lugejaile paQu uusi andmeid.
MUugil Vaba Eestlase talituses
Haiin'^ Kompusse
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTE
JXRELE • •
$ 1 1 o » - , saatekulu 85
IVfüti^ ,^aba Eestlase" talituses
niHiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiH^^
ierfo Ruck
ÜDÄMEVALLUTAJAD
iissiiiiiHinnitsiiifiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiinniiiiHHiiiiiiiitiiiiiuisttniiHiiiiiiBiiitniii^
lo
Kujutlege kolme tõesti nägusat
tütarlast nagu meie — ja siis seda
pesa, milles elame! Armas aeg!
Mis pagana pärast pidid meie vanemad
nii väga varajaste abielude
vastu olema?
Taevas teab, ise nad abiellusid
küllalt noorelt. Isa oli kahekümne-üheaastane
ja asunud tööle suures
jahiehitusfirmas siin linnas. Ema
oli seitsmeteistkümneaastane. Olge
head, see on tervelt aasta nooremalt
kui mina praegu. (Koolis peer
ti mind kaheksateistkümneaastasena
varaküpseks.) Ja seda sellepärast,
et olin lugenud palju ja mõelnud
neist loetud asjust. Tean, et
need kümme aastat, mis ema oli
abielus meie ilusa isaga, olid õnnelikud
ja et nad olid väga. armunud
teineteisesse, Ja mis pagana pärast
seadsid nad siis säärase rumala tingimuse
oma testamendis?
See tingimus on kõikide meie
murede põhjuseks olnud!
Miks ütlesid nad, et tädi Viktoo-ria
(proua Verdeley) pidi kandma
hoolt nende kolme tütre (need oleme
meie) eest, kuni nad on kahe-kümneviieaastased,
et nad ei as-tuks
järsku mõtlematult liiga vara
abiellu? '
Kui nad tahtsid saavutadaj et
Evelyn, Nancy ja mina jääksime
vanatüdrukuiks kahekümne viie
aastanij siis on nad kindlasti teinud
hästi, kui saatsid meid siia paika.
Lubage mul kirjeldada seda magusat
kohakest.
Kujutlege küla,\ Jumalast maha
j aetud küla, Inglismaa kõige lagedamal
idarannikul.
Kujutelge poritasandikke, tuu-.
lest sasitud rannamaid ja merd,
mis roomab kilomeetreid ja kilomeetreid
piki randa, mis omakorda
sarnaneb lugematu hulga märgade
pruunide paberipoognatega.
1 Kujutelge tänavat väikeste, punaste
telliskivimajadega. Kujutelge
mõned laevatehased; lisage juurde
küla muruplats, postkontor, kirik,
mõni parem maja ja raudteejaam.
Rongid lähevad kaks korda päevas
5,Eikuhugi"i mis on raudtee sõlmpunkt,
kust pääseb siia külla. Ja
see ongi nüüd too rõõmustav maa-ilmanurk,
kus elame! -
Küla nimi? Jaa, võib olla kor-rektoreile
ei meeldi, kui nimetan ta
õige nime. Nimetan- teda seepärast
„Porikülaks". Küllalt tabav nimi
tema jaoks.
Ja nüüd^kujutelge maja, mis on
nagu osutita kell ehk, teiste sõnadega,
maja täis naisi, kus ei ole lä-hedalgi
midagi mehetaolist. Penny,
jooksva tõttu lonkav aednik, kes
on kurt nagu post ja vähemalt sada
ja viiskümmend kuus aastat
vana, ei tule vist arvesse. Vaeneke,
ta on nii vana, et^arvas, et ei või
võtta vastu kohta meiegi juures. -
Vana ea traagika, eks ole? Kuid
kindlasti mitte traagilisem kui
hieiCj noorte, traagika.
Aga asja juurde tagasi pöördudes:
. .
Kujutelge elu, kus midagi, jah,
mitte kui midagi ei juhtu!
Kujutelge tõusmist hommikul,
vaatamist aknast, pruuni, madalat
kallast ja kauget merd mõne üksiku
kalapaadi purjega siin-seal veepinnal.
Kujutelge rõivastumist
maarõivastesse. Ei ole tähtis, mis
nägu need ön, sest keegi neid niikuinii
ei vaata, ega näe, kas oled
keskpärane või kena, vanamoeline
või shikk. Kujutelge saada hommi-^
kueineks alati sama putru, kala
(sest tädi Viktooria ei armasta sinki),
pruunistatud saia, apelsinimoo-si
ja teed. Kohvi meil kunagi ei
keedeta. Liiga palju vaeva ühe
naispere pärast. '
Ja siis kujutelge hommikuti lauda
istudes näha neidsamu nägusid.
Üks vana nägu, see on tädi Viktooria,
ja kaht: noortj õde Evelyn
(kakskümmend ja üks aastat vana)
ja Nancy, kes tuleval kuul saab
kakskümmend.
Kui keeraksin pisut pead, et
vaadak kuldraamiga peeglisse kamina
köhal, näeksin kolmandat
noort nägu — minu enda oma.
Tõesti, vahel olen sellestki pildist
sama tüdinud kui oma ümbruskonnast.
Nancy ja mina oleme tihti kõnelnud,
et oleks nii hea, kui ühel
hommikul vaadates peeglisse' vahiks
meile sealt vastu hoopis võõras
nägu. Hoopis erineva tiitarlfjp-se
nägu: ütleme brünett blondi
asemel (sest kõik kolm olenie tülgastavalt
blondid; vahel olen sellest
nii tüdinud, sellest kulla, sinise ja
valge värvingust). •
Või veel parem, kui keegi meist
muutuks järsku vurrudega noormeheks,
ilusa tahtejõulise lõuaga.
Tõesti, see alles oleks mõnu! An-^
naks tõepoolest ei tea mida säärase
muudatuse eest! .
Ei põlgaks isegi muutust pahe-muse
poole. Ei taha öelda, et oleks
midagi veel halvemat kui praeeune
olukord, sest me ei näe krüosugi
välisilniast, vaatamata sellele, et
oleme; Londonist vaid kahe ja
poole tunni tee kaugusel. Tädi Viktooria
ei luba meid künad kiihugi.
Väga raske on ka, kui saame küila-kutseiH
kooliõdedelt. Oleks ju kole,
kui läheksim/e ja tegelikult näpiksime
midagi tõelisest elust. Võime
ainult ajalehist lugeda, mis juhtub
mujal maailmas. Ja kas pole hale
sel teel saada teada, näiteks, mida
mängitakse teatris või mis kübarad
moes on?
Isegi sõja puhkemine ei häirinud
Poriküla rahu. Hulk kuid pärast
seda kui mujal kõikjal valitses ärritus,
siin keegi ei näinud' undki
sellest. Üksikutel noortel meestel
külas ei näinud olevat muud huvi
kui kalastamine või lonkida vilistades
mööda laevatehaseid nagu tavaliselt,
ühtegi sõdurikuube selle
värvi aga ehitab meile vaid vastik
maastik! Ei sõjaväeharjutusi,; ei
rünnakuid, ei midagi selletaolist!
Ütlesin juba tüdrukutele: „Ei
usu, et siin pesas oleks märg;ata vähimatki
muutust isegi siis, kui
sakslased maabuksid või kui Saksa
keiser asuks Buckinghami lossi
ja paneks seal. valitsema oma vastiku
kotka meie Inglise lipu asemel!
Isegi säärane sündmus ei
võiks seda paika teha mädamaks,
kui ta praegu on."
Niisugune oli meil meeleolu
umbes kaks nädalat tagasi. /
Ja nüüd võite kujutella: meie
maja elanikkude tundeid, kui saabus
suur uudis. ^
* •
Kui ütlen ,5elanikud", siis' mõtlen
selle all muidugi meid kolme,
Evelyni, Nancyt ja mind ennast.
Oleks" võimatu uskuda, et kuue-kümnekaheaastasel
rooma ninaga
tädil Viktoorial, kes ise konksus
nagu tugitool, oleks veel mingisuguseid
tundeid. Muidugi, kui te ei
pea tunneteks näiteks seda, kui
loetakse mudaplekke- vaibal, kriimustusi
mahagonimööblil, uuritakse
kaminavaiba kuluvust ja uut
pasjanssi, just, õpitud arsti vanatüdrukust
õe. käest.
Aga nüüd suure uudise manu!
Olen nii lobisenud muist asjust,
et päris unustasin peaasja, mtda
ofeksin pidanud nimetama kõigepealt.
See ongi minu omadus, mille
pärast pälvisin nime ,^Tüule-pea".
Igaüks, kes mind tunneb,
teabki ainult mind selle nime järgi,
ignoreerides mu õiget nime ja asjaolu,
et kannan juba kuus kuud
(täpselt nii kau^ kui olen siin soo-mülkas
kiratsemas pärast kooli lõpetamist)
juukseid üleval. Te ei
saakski seda kohta nimetada
muuks kui vaid sooks, vähemalt
kuni suur...
Ah jah! Suur uudis!
Hüva, suur uudis on nimelt
järgmine: Porikülas hakatakse
korraldama sõjaväeõppusi. Sõdurid
ohvitseridega tulevad gruppide
kaupa ja jäävad iga kord kuueks
nädalaks. Teevad läbi õppuse, kuidas
ehitada pontoonsildu, kuidas
lasta maju õhku, ja muidki vaimus-tavafd
asju, mida peavad hiljemini
tegema sõjaliinil. Ja kui üks grupp
on lõpetanud õppuse, tuleb kohe
teine ja kõik algab otsast peale.
Pika jutu lühike sisu on see, et
Porikülla, sellesse koletusse kohta
kümne miili kaugusel Eikuhugi
sõlmpunktist, sellesse tagamaa tagaõue,
kus asume, kus ei ela kedagi
peale mõne vana inimese, mõne
laevaehitaja ja mõne üksiku
teise elaniku — Porikülla tuleb
kari mehi!
„Mehi, mu armsad!" ütlesin tüdrukutele.
„Kas saate aru? Tõelised,
elavad noormehed pükstes (sõduri-püksid,
armsad õed), suurte saabastega,
piipudega ja madalate
bassihäältega. Jumala eest, uhked
kõnnakud ja teod, tubakakoti^ ja
kõik need asjad,,mida otsisime ja
igatsesime asjatult siinses üksildu-
:ses!" •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 9, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820209 |
Description
| Title | 1982-02-09-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 9. veebruaril 1982 — Tuesday, February 9,1982' Nr. 11 POUT Spordimärkmeiä Toronto Star kergejõustiku sisevõistlustel, millest võttis osa mitme riigi tuntud sportlasi, tehti kaks si-sevõistluste maaihnarekordit ja parandati Kanada rekordeid. Meeste 50 j . tõkkejooksus jooksis ameeriklane Renaldo Nehe-miah uueks maailmarekordiks 5.92, purustades tema enese nimel möödunud aastal Torontos saavutatud rekordi 5.98. Teine Greg Foster 5.99. ' . Meeste 50 m jooks: Emmit King 5.34, teine Ben Johnson 5.36, mis on uueks Kanada rekordiks. Meeste 1000 m esimene Don Pai-ge, 2.22,41, mis on uueks Kanada rekordiks. Meeste 1500*m esimene iirlane John Treacy 13.44,17. Meeste miili jooks i esimene, tan-saanlane Suleiman Nyambyi 4.07,16. Teivashüppes saavutas uue maa-ibnarekordi Bill Olson tulemusega 5.71, teine Earl Bell 5.65, kolmas Dave Volz -5.64, neljas Thiery Vigneron 5.50. Kõrgushüppes oli esimene Dwight Stones 2.25, teine toronto- Ontario valitsuse tunnustusdiplomid Kalev Estlenne võistlusvõimlejaile Kalev Estienrie noorte vvõistlus-võimlejate rühm, kuhu kuuluvad 12—f4-aastäsed tütarlapsed, on juba teist aastat järjest võitnud üle-kanadališel võistlusel kuldmedali moodsas võimlemises, v 1981. aastal võistlesid 7 provintsi võimlejad, kus võitjaks olid Kalev Esti-enne noorte võistlusrühm. Ontario Valitsus andis tunnustusdiplomid võitjaile, ametlik kätteandmise tseremoonia toimub maikuul auhindade kätteandmise õhtul. lane Milt Ottei 2.21, kolmas Mil-ton Goode 2.21, neljas Leo Williams 2.21. Naiste aladel võitis Stephanie Hightower 50 j. tõkkeid ajaga 6.50, Jeanette, Bolden 50 j . jooksu ajaga 5,80, Grace. Veerbeek 800 m jooksu ajaga 2.13,75, Jan Merrill 1500 m jooksu ajaga 4.17,46. De- Ann Gutowski 600 m jooksu ajaga 1.31,40. . Venemaal eelistataksi ARVO MX6I !STJ RAHVA AJARAAMAT Eesti Päevalehe Mrjastnis Stokholmis 1979. 256 lk. Kaas, 20 ainstratelooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud VeUo Kallas. Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva aja» lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmiutogi maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eestt ajalugu. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sflndmmle kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb JawldBrf oletusi. Eriti sobiv noo^e Mnketeoseks. ffind $26.— phsss $1.W saatekuln MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES ILMUS: FRED LIMBERG ISAMAA EEST lesti Vabariigi sõjajõudude (organisatsioon ja juiitlcond. leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tekkib küsjmns: kubu nad on jäänud? Kuigi mõni neisi on oma malw teekonna lõpetonudläftnes, on enamus h^vinenod koos Beitt jlikllkn iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamM* test leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust. Hind $18.00 pluss saatekulu 70 eenti MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES T.E. Võitlejate üMugu aktusel lainMs-l saatis G. Mtal. Foto: Vabja Eestlane Riiklike ettevõtete tööliste omaalgatuslikud eratööd MOSKVA — N. Liidus ou iga vabakutseline töömees riigivaenlsi-ne, liiakasuvõtja ja ühiskondlik varas. Alaliselt paljastavad neid ametivõimud, kuid tal on siiski võimalusi oma ameti pldsmsseks ja tubli pf(Q>> fiidi teenimiseks, kuna ta on asendamatu. ' Aidake kaasa .,V ^BÄ EESTLÄSf" levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säüitamiselel Privaatses ettevõtluses töötajad on tavaliselt riigitöölised, kes töötavad oma vabal ajal. Neil pole kunagi tööandjaist puudus, kuna riiklikud teenindusettevõtted, mis on ametlikult ettenähtud torustiku parandamisekSj külmutuskapi korrastamiseks ja purunenud akende asendamiseks, on nii aeglased ja ebakindlad, et peab ootama kuid nende järele, maksma kõrgemat hinda ja sageli leppima väga madalakvaliteetse tööga. Privaatne nga-töömees tuleb kohale kiirelt, töötab hästi ja sage- . E maksab vähem, kuid pinult sularaha eest. Väga sageli tema |a ametlik töömees on üks Ja sama isik. Kuidas inimesed privaatseid töömehi eelistavad, sellest räägiti hiljuti vene ajakirjas j,Literary Ga-zette",. mis tõi näiteks ühe „mitte-patriootilise" ettevõtja töÖ kirjelduse, kelle nimeks anii Volodja. Ta astus sisse, kui ühe uue kor-terimaja elanikud. otsustasid, et nad tahavad oma põrandaid lasta liivapaberiga puhastada ja lakkida. tMrnikud teadsid, et ametlik ettevõte, mis on vastutav põrandate puhastamise ja poleerimise eest^ võib tulla alles kolme kuu pärast. Volodja, relvastatud tööstusliku lü-vapaberimasinaga käis läbi 69 kor^' terit rekordilise ajaga. Ainult üks üürnik keeldus Volodja teenuidusest, kes põbunõt" teüselt valis riikliku ettevõtte. Ta ootas kolm kuud ja riikfiku ettevõtja tööline, kes lõpuks kohale tuli, oli tuntud seltsimees Volodja. • - Ta oli hapus ja pekstud meeleolus. Ta puhastas põrandad halvasti, jättis suured augud põrandasse ja praod põrandalaudade vahele ning värnitsaga katmine jäi laiguliseks. Lõpuks ta nõudis ambtlikku töötasu, märkides: „Mis sa said ootamisest? See maksab sulle nüüd ühe rubla rohkem, kui sa ajanuks asja minuga otse." Bernard Kangro vaatles Riici osa ^esti ajaloos Eesti Pensionäride ühingu kokkutulekul Lundis pidas ettekande kirjanik ja luuletaja Bernard Kangro, kes käsitles Riia osa \eesti äjälõos, peamiselt just kirjandus-lilhist aspektist. B. Kangro külastas Siguldat 1939, mistõttu ta puudutas ka Mai Roosi traagilist saatust. Läti vabariigi pealinn Riia on mänginud eesti maa ja rahva elus suuremat osa, kui ükski teine linn väljaspool meie rahva ürgset elamispinda. Ettekandja alustas ristiusu tuleku ajastuga ja puudutas omaaegset Rüa Polütehnikumi eestlaste hariduse koldena, kus said alguse Korp] Vironia ja üliõpilasselts Liivika. Ta meenutas oma külaskäiku Rüga Ejrjanike Lüdu esindajana ja vestles süs muistsest Lüvimaa alast Koiva jõe ja Mai Reosi looga, mis on aineks pisaratega loetavale jutustusele. ANDRES KÜNG MIS TOIMUB SOOME Kajastus Välis-Eesti & EMP mik. Hind $14.00 hr.-f saatekulu 50£ Ees^ ajakirjaniku teos põhineb laialdaste alUkmaterjalie. Ta analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat, riigi tSntpSeyast di-korda ja suunda/Nõukogude liidu Soome-poUltikat, Soome valitsust presidendist parteieluni ja palju muud, tuues Soome saatusest huvitatud lugejaile paQu uusi andmeid. MUugil Vaba Eestlase talituses Haiin'^ Kompusse KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTE JXRELE • • $ 1 1 o » - , saatekulu 85 IVfüti^ ,^aba Eestlase" talituses niHiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiH^^ ierfo Ruck ÜDÄMEVALLUTAJAD iissiiiiiHinnitsiiifiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiinniiiiHHiiiiiiiitiiiiiuisttniiHiiiiiiBiiitniii^ lo Kujutlege kolme tõesti nägusat tütarlast nagu meie — ja siis seda pesa, milles elame! Armas aeg! Mis pagana pärast pidid meie vanemad nii väga varajaste abielude vastu olema? Taevas teab, ise nad abiellusid küllalt noorelt. Isa oli kahekümne-üheaastane ja asunud tööle suures jahiehitusfirmas siin linnas. Ema oli seitsmeteistkümneaastane. Olge head, see on tervelt aasta nooremalt kui mina praegu. (Koolis peer ti mind kaheksateistkümneaastasena varaküpseks.) Ja seda sellepärast, et olin lugenud palju ja mõelnud neist loetud asjust. Tean, et need kümme aastat, mis ema oli abielus meie ilusa isaga, olid õnnelikud ja et nad olid väga. armunud teineteisesse, Ja mis pagana pärast seadsid nad siis säärase rumala tingimuse oma testamendis? See tingimus on kõikide meie murede põhjuseks olnud! Miks ütlesid nad, et tädi Viktoo-ria (proua Verdeley) pidi kandma hoolt nende kolme tütre (need oleme meie) eest, kuni nad on kahe-kümneviieaastased, et nad ei as-tuks järsku mõtlematult liiga vara abiellu? ' Kui nad tahtsid saavutadaj et Evelyn, Nancy ja mina jääksime vanatüdrukuiks kahekümne viie aastanij siis on nad kindlasti teinud hästi, kui saatsid meid siia paika. Lubage mul kirjeldada seda magusat kohakest. Kujutlege küla,\ Jumalast maha j aetud küla, Inglismaa kõige lagedamal idarannikul. Kujutelge poritasandikke, tuu-. lest sasitud rannamaid ja merd, mis roomab kilomeetreid ja kilomeetreid piki randa, mis omakorda sarnaneb lugematu hulga märgade pruunide paberipoognatega. 1 Kujutelge tänavat väikeste, punaste telliskivimajadega. Kujutelge mõned laevatehased; lisage juurde küla muruplats, postkontor, kirik, mõni parem maja ja raudteejaam. Rongid lähevad kaks korda päevas 5,Eikuhugi"i mis on raudtee sõlmpunkt, kust pääseb siia külla. Ja see ongi nüüd too rõõmustav maa-ilmanurk, kus elame! - Küla nimi? Jaa, võib olla kor-rektoreile ei meeldi, kui nimetan ta õige nime. Nimetan- teda seepärast „Porikülaks". Küllalt tabav nimi tema jaoks. Ja nüüd^kujutelge maja, mis on nagu osutita kell ehk, teiste sõnadega, maja täis naisi, kus ei ole lä-hedalgi midagi mehetaolist. Penny, jooksva tõttu lonkav aednik, kes on kurt nagu post ja vähemalt sada ja viiskümmend kuus aastat vana, ei tule vist arvesse. Vaeneke, ta on nii vana, et^arvas, et ei või võtta vastu kohta meiegi juures. - Vana ea traagika, eks ole? Kuid kindlasti mitte traagilisem kui hieiCj noorte, traagika. Aga asja juurde tagasi pöördudes: . . Kujutelge elu, kus midagi, jah, mitte kui midagi ei juhtu! Kujutelge tõusmist hommikul, vaatamist aknast, pruuni, madalat kallast ja kauget merd mõne üksiku kalapaadi purjega siin-seal veepinnal. Kujutelge rõivastumist maarõivastesse. Ei ole tähtis, mis nägu need ön, sest keegi neid niikuinii ei vaata, ega näe, kas oled keskpärane või kena, vanamoeline või shikk. Kujutelge saada hommi-^ kueineks alati sama putru, kala (sest tädi Viktooria ei armasta sinki), pruunistatud saia, apelsinimoo-si ja teed. Kohvi meil kunagi ei keedeta. Liiga palju vaeva ühe naispere pärast. ' Ja siis kujutelge hommikuti lauda istudes näha neidsamu nägusid. Üks vana nägu, see on tädi Viktooria, ja kaht: noortj õde Evelyn (kakskümmend ja üks aastat vana) ja Nancy, kes tuleval kuul saab kakskümmend. Kui keeraksin pisut pead, et vaadak kuldraamiga peeglisse kamina köhal, näeksin kolmandat noort nägu — minu enda oma. Tõesti, vahel olen sellestki pildist sama tüdinud kui oma ümbruskonnast. Nancy ja mina oleme tihti kõnelnud, et oleks nii hea, kui ühel hommikul vaadates peeglisse' vahiks meile sealt vastu hoopis võõras nägu. Hoopis erineva tiitarlfjp-se nägu: ütleme brünett blondi asemel (sest kõik kolm olenie tülgastavalt blondid; vahel olen sellest nii tüdinud, sellest kulla, sinise ja valge värvingust). • Või veel parem, kui keegi meist muutuks järsku vurrudega noormeheks, ilusa tahtejõulise lõuaga. Tõesti, see alles oleks mõnu! An-^ naks tõepoolest ei tea mida säärase muudatuse eest! . Ei põlgaks isegi muutust pahe-muse poole. Ei taha öelda, et oleks midagi veel halvemat kui praeeune olukord, sest me ei näe krüosugi välisilniast, vaatamata sellele, et oleme; Londonist vaid kahe ja poole tunni tee kaugusel. Tädi Viktooria ei luba meid künad kiihugi. Väga raske on ka, kui saame küila-kutseiH kooliõdedelt. Oleks ju kole, kui läheksim/e ja tegelikult näpiksime midagi tõelisest elust. Võime ainult ajalehist lugeda, mis juhtub mujal maailmas. Ja kas pole hale sel teel saada teada, näiteks, mida mängitakse teatris või mis kübarad moes on? Isegi sõja puhkemine ei häirinud Poriküla rahu. Hulk kuid pärast seda kui mujal kõikjal valitses ärritus, siin keegi ei näinud' undki sellest. Üksikutel noortel meestel külas ei näinud olevat muud huvi kui kalastamine või lonkida vilistades mööda laevatehaseid nagu tavaliselt, ühtegi sõdurikuube selle värvi aga ehitab meile vaid vastik maastik! Ei sõjaväeharjutusi,; ei rünnakuid, ei midagi selletaolist! Ütlesin juba tüdrukutele: „Ei usu, et siin pesas oleks märg;ata vähimatki muutust isegi siis, kui sakslased maabuksid või kui Saksa keiser asuks Buckinghami lossi ja paneks seal. valitsema oma vastiku kotka meie Inglise lipu asemel! Isegi säärane sündmus ei võiks seda paika teha mädamaks, kui ta praegu on." Niisugune oli meil meeleolu umbes kaks nädalat tagasi. / Ja nüüd võite kujutella: meie maja elanikkude tundeid, kui saabus suur uudis. ^ * • Kui ütlen ,5elanikud", siis' mõtlen selle all muidugi meid kolme, Evelyni, Nancyt ja mind ennast. Oleks" võimatu uskuda, et kuue-kümnekaheaastasel rooma ninaga tädil Viktoorial, kes ise konksus nagu tugitool, oleks veel mingisuguseid tundeid. Muidugi, kui te ei pea tunneteks näiteks seda, kui loetakse mudaplekke- vaibal, kriimustusi mahagonimööblil, uuritakse kaminavaiba kuluvust ja uut pasjanssi, just, õpitud arsti vanatüdrukust õe. käest. Aga nüüd suure uudise manu! Olen nii lobisenud muist asjust, et päris unustasin peaasja, mtda ofeksin pidanud nimetama kõigepealt. See ongi minu omadus, mille pärast pälvisin nime ,^Tüule-pea". Igaüks, kes mind tunneb, teabki ainult mind selle nime järgi, ignoreerides mu õiget nime ja asjaolu, et kannan juba kuus kuud (täpselt nii kau^ kui olen siin soo-mülkas kiratsemas pärast kooli lõpetamist) juukseid üleval. Te ei saakski seda kohta nimetada muuks kui vaid sooks, vähemalt kuni suur... Ah jah! Suur uudis! Hüva, suur uudis on nimelt järgmine: Porikülas hakatakse korraldama sõjaväeõppusi. Sõdurid ohvitseridega tulevad gruppide kaupa ja jäävad iga kord kuueks nädalaks. Teevad läbi õppuse, kuidas ehitada pontoonsildu, kuidas lasta maju õhku, ja muidki vaimus-tavafd asju, mida peavad hiljemini tegema sõjaliinil. Ja kui üks grupp on lõpetanud õppuse, tuleb kohe teine ja kõik algab otsast peale. Pika jutu lühike sisu on see, et Porikülla, sellesse koletusse kohta kümne miili kaugusel Eikuhugi sõlmpunktist, sellesse tagamaa tagaõue, kus asume, kus ei ela kedagi peale mõne vana inimese, mõne laevaehitaja ja mõne üksiku teise elaniku — Porikülla tuleb kari mehi! „Mehi, mu armsad!" ütlesin tüdrukutele. „Kas saate aru? Tõelised, elavad noormehed pükstes (sõduri-püksid, armsad õed), suurte saabastega, piipudega ja madalate bassihäältega. Jumala eest, uhked kõnnakud ja teod, tubakakoti^ ja kõik need asjad,,mida otsisime ja igatsesime asjatult siinses üksildu- :ses!" • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-09-06
