Vaba eestlane , June 16, 1977

              feional LiC|3?ary
GeiioAcquisiti(
Ottawa yOnte,
KlA 0N4 :
56255
Seeond class mäU regis-tratSon
number — l$g9.
Nr; 45 (2392) XXVI aastakäik Neljapäeval, 16. juunü 1977 — T^iursday, June 16, 1977
o e aarav
Ši Michaeli syur 2000 Istekohaga katedraal jäi eesficsstele, lätlastele ja leedylastele
kitsaks — ialti Uit ja keskorgaiiisatsi® ' ' " " " " - - - . ^ L . . . . . ! ! . ..^^M^^Z.^
inimõiguste prifitsiipide rakendamiseks
Torontos St. Michaeill suures
katedraalis möödunud teisipäeva
õhtul Balti Liit Kanadas poolt
korraldatud küüditatute mäles­tamise
jumalateenistus ja kont-sert-
aktus 2000 eestlase, lätlase
j a leedulase kaasaelamisel kuju­nes
väärikaks ja võimsaks apel­latsiooniks
vaba maailma süda-snetunnistusele
ning kommunis-liii
ohvriks langenud süütute ini­meste;
mälestamiseks'. Suur ka­tedraal
oli inimestest viimase või­maluseni
täis kiilutud ning hilise­mad
tulejad ei pääsenud enam
jümalakotta sisse. Mälestamistee-iiistusel
esitati Balti liudu, Salti
Naiste Nõukogu ja Kanadas te­gutsevate
Balti keskorganisatsi­oonide
poolt läkitus Kanada pea­minister
Pierre Trudeaule, milles
nõuti Kanada valitsuselt, et see
alati nõuaks inimõiguste printsü-pide
rakendamist^'^ Balti riikides
ning mujal maailmas.
Seekord oli e^tlasi aktuseil^ju-
.mailatonistusel märgatavait roii-keixi
ikui eelmistel aastaitel ning
ka eestlaste panus kavalises oöas
oli eriti ftüsedaikoeline Toronto
Bösti Segakoori ja | Estonia or­kestri
ettekannete näol Uno
Kook'i jiihitimisel.
Jumalateenistusest osavõtjate
arv oleks ^ olnud kahtlemata
paJju suurem, kuid tulekaitse
eeskirjade põhjal ei lubatud
katedraalis püsti seista ning h i ­lisemad
tulejad, kelledel ei ol­nud
enam istekohta, olid sun­nitud
lahkuma.
. Teeaaistus algas lippude sisse-toocn^
tseremooniaga. Rongkäi­gu
eesotsas sammusid kõrgemad
vaimulikud — eesti piiskop K.
Raudsepp, läti peapiiskop A. Lu-sis
ja leedu piiskopi esindaja
. rrDQiKignor ^ J . Balkunas. Järgne­sid
kanada, eesti, läti ja leedu
rahvusiipud, mida kandsid võit-lejaite
ilüijngute liikmed ning selle
järöle skau^likudTgaidJlikud prga-nisalsiQonid
oma'lijipudega, mil­liseid
oli ^kümmekond, peamiselit
9 ^ i skautlike organisatsioonide
lipud. Rongkäigu sisenemise. ajal
kõlas Estonia orkestril „Eš&ti
Pärast 'pfüliakirja lugemist kol­me
piiäkopi poolt kõlas rahvarõi­vais
Toronto Eesti Segakoorilt
koos oorikestriga J . Aaviku püha-
Ijk , M a / JiimaJl, Eestit", onida
rahvas kuulas püsti seisites. Pä­rast
seda kui 'läiti-ljenor R. Stri-maHiBŠ
oli esitanud A. Malofbte
Rahvamassist Viimase kohani täiskiilutud Sl!;.,Michaeti suur katedraal. küüditamise mälestiiisteenistuse
ajal.
„Jumala palve" laulsid kirikuai-sed
.ühiselt „Jumal, Sind me kii­dame"
— iga rahvas omas keeles.
Jutluse pidas inglise keeles
piiskop K. Raudsepp, kes kir­jeldas
elavates värvides 14.
juuni küüditaniispäeva 1941.
aastal, mis teostati Venemaa
kommunistide poolt tohutu
brutaalsusega.
Piiskop mainis, et kuigi meie ela­me
s im mugavates tingimustes, ei
unusta meie seda ^ülekohut. Ta
krüpšutas eriti alla maailmas va­litsevat
kurjust ning toonitas, et
inimese südant (tuleb muuta ja
kurjus kaotada. •
Järgnes Läti meeskoorilt „Vies-tursllt"
J . Barussl juhatusel V.
Bastiksl ,Mana Tauta". mille jä­rele
kantälisse asus leedu piisko­pi
esindaja monsignor J . Balku-nas,
kes väga mõjuvalt kirjel­das
Balti rükides toimuvat vastu­panu
kommunistliikule rezhiimile.
J . Balkunas erakordselt liea
oraatorina rääkis inimõiguste
allasurumisest Balii riikides,
sealsetest vabadusvõitlustest
niEg nendest orgamisatsiooni-
Foto: T. Säägi
dest Ja isikutest, kes cn raska-, j Torcoito Eesti Segaikoor, M l e
nud oma eluga ning saaiiiud va-"^i^li^i kõlas võimsalt ja haaraxnalt
basse maailma ja Liitunud Rali-vaste
Organisatsioonile läkitusi
enesemääramise õiguse taotlus-tega.
•
Rõneleja kuinitas, et eestlased,
lätlased ja leedulased ei öle akt­septeerinud
kommunistlikku rez-hiimi
vaid nad nõuavad endile va­badust.
Oma kõne lõpul mälestas
vaimulik Balti riikidest deportee-rituid,.
mida rahvamass kuulas
püsti seistes. - : .
KÄRAVANI pidustuste raamis toimuvad auhiimatiiid
EESTI HELIFILMI
(ijQgliskeelse tekstiga)
eiea(tesed Toff^ntos: esmasp., («isip. ja kolin^., 27., 2S. Ja 29.
keH 8^6. OISE auditooriumis, 252 Bloor St. West
P^med $3-- eelmüügü KARAVANI ajal Eesti Majas Ja
etenduste ajal ÖISEKS I
Kanada parlamendiliige R. Stanbu-ry
kõnelemas küüditatute mäles­tamise
aktusel-Jumalateenistusel.
Foto: T. Säägi
katedraali kõrgete võlvide all,
esitas kolm laulu — A. Topman'i
„RequiemT' ning „Estonia" or­kestri
saatel K. Tümpu „Priiuse
hommikul" ja M. Härma „Veet
kaitse kange Kalöv oma lapsi".
Pärast kolme piisikopi palvust
ja õnnistamist iaullsid teenistuse:&t
osavõtjad ühiselt kolmes keeles
„Isamaa kogudus, astu nüüd Is­sanda
etüev'. ,
Külaliskõnelejaks. oli kaaiada
föderaalparlamendi liige liberaa­lide
parteisse kuuluv R. Stanbu-ry,
keda tutvustas Balti Liidu esi­mees
Laas Leivat. Kooieleja tegi
ühtlasi teatavaks, et aktusele-ju­malateenistusele
on telegrammi
saatnud iKanada (kpnservatüvidie
partei juht Joe Clark. Ta nlainis
lisaks, .
et vabasse maailma on saabu­nud
keerulisi teid kaudu Eesti
Vabariigi president Pätsi kolm
kirja, mis ta on kirjutanud Ve­nemaal
vangistuses. 1954. aas-
• tal. .
L. Leivat luges ette väljavõtteid
sellest kirjast, anis on adressee­ritud
Liitunud Raihvaiste Organid
saitsiooiiEe ning lauis nõutakse
Balti riikidele nende vabaduste
ja õiguste taastamist.
R. Stanbury oma kõnes mainis,
et Bafliti riikides itoimunud suu­rest
itoüüditamisaktsioonist on
nüüd möödU2iud 36 aastat kuid
see päev ei-ole unustatud. Ta kin­nitas,
et (Kanadas m vabaduis ga-rantseritpd
ning seetõttu ei osa­ta
siin vabadfust sellisalit, hinnata
nagu seda teevad balti raihvad.
(Järg lk. 4)
Üksiknumbri hiad » ce^
^ - i ^ . . . . m n i n ' y . i ••••mil linn
Eesti Vabariigi esindaja Ühendrükides peakonsul E.Jaak-son
avaldas 11. juunil New Yorgis jpeetud Ülemaaibnse Eesti
Kesknõukogu koosolekul kobn president K . Pätsi poolt van­gistuses
Venemaal Mrjutatlud kirja, mis on määratud eestlas­tele
kodumaal, ja välismaadel ja üks M r i Liituiiud Rahvaste
peasekretärile. Need kirjad jõudsid peakonsul E. Jaaksoni
kätte möödunud nädalal eriteid kaiidu. Kirjad on president
K. Päts kirjutanud ajaliselt arvatavasti 195S. või 1954. aastal,
enne K. Pätsi 80-aastaseks saamist. Kirjad on kirjutatud K.
Pätsile omaseks ohmd käekirjas, niis on tuntud, ja ka ta all­kiri
pn endisel kujul. Kõigile kolmele kirjale on nagu kinni­tuseks
pandud K. Pätsi sõrmejälg. Allpool avaldame presi­dendi
kirjad.. . j ••"
' ESIMENE K I M : . / N
Kell 9 õhtul vabaõhuteatris 11. vabaõhuetendus —
Eesti Rahvusteater esitab August Kitzbergi komöödia
Kell 5 p.l. lauluväljakul
Palvus; piiskop Karl Raudsepp.
Kõne: Heikki Leesment. Vabaõhukontsert:
Laulab ansambel „Cantabile*S jul|. Üno Kook
Lavastus: LYDIA VOHU J a KAAREL SÖÖDOR. Üldkorraldus vaba­õhuteatris:.
ENE REBANE. Osalised: Lydia Vohu, Tamara Norheim,
Ehia ybe, Leena Kalm, Kaarel Söödor, Edgar Kink, Kaljo Anja,
Heino HaUmgr Jaan Lents, Erik Kastein/Pa^^^
Kell 12 (keskööl) Mälestussamba esisel:
Sl
ee
0 » 0
— abipraost Tõnis Nõmmik
Tantsuifs GEORG ILTALI KAPELL
KÄASMÄÄLASEp! •
Terwitaai Teid meie wõitlewal ködumatal, mi ka Wene wang-lates,
wäljamaal j a Teie siininikoihibadel j a soowin Teile kõSke
head ja ikindlat meelt ja jiõwiu Teie õiglases, wastupanüs.
Warsti w*abaneme kõžk. Terwitusi sa;adain ka kindiiameelsete-le
Leedu j a Läti raliwaste wastupanevatele kangelastele ja
kõigile ipaguilaStöle. Mina olen uhke meie kindlameeihie raSi.-
was. olge julged ja kindlad ja «püüdke jõoida meie suurele
eesmärgile, nimelt et wabalks jääikšid meie kodud meie wabOi
•kodumaal.-'
: ' . : K, P M ^ (allkiri) ,
. T E I N E - K I E I t ' ;
. ÜEL ÜLEMSEKRETÄRILE . ' •/
Mina pööran ÜRL poole j ä kogu haritud ilma poole paäwe-ga
aidata Eesti, IJiti j a Leedu raihwaid, kelle wastu Wene
waidajad vägiwaüda tarwitawad j a ^kes sõle tagajärjel; wöiwad
kaduda. ''•;
•::Mina' temsstan- Ba^^ riikid©,.lütmls8, mis, teostati IMO ;aas-..
tal 'tooreks rabwuswaiieil^e Õiguse r i k k u s
tud rahvaste waba tahtmise wõltsimiselfcs. Peaiatke need rali-wad
täielikust häwist j a lubage, et need ralivad ise oma saa­tuse
wõlksid wabalt otsustada. Seadke Balti rükides ÜRL
wõimu ©situs sisse sellöfcs, et Balti riikide kodanikud wõik-sid
nende järetlvalve all wabalt oma raihvaheaietuse kaudu
oma tõsist taihet awaldada. •
Wabad j a iseseiswad olgu Eesti, Läti ja Leedu riigid. .
K. PÄTS (allkiri) •
. KOLMAS k i R i : : ' • \/ •
PRESIDENDI KIRI HAIGLAST ;.
Alates 1940 aastast olen mina ilma kohtu otsuseta ilma
mingi süüdistuseta Wenemaai wangina juudi waesfce haiglas
kui mingi wamg kinni peetud. Mind on kui Eesti wabarügi
presidenti lastud juutidel igal wüsil alandada, minu elu äh­vardada.
Minu rauga ea j a kirjeldamata raske öiuikorra ta­gajärjel
on minu terwis siin palju halwemaks muutunud
On raske kirjeldada kõik seda, 'kuidas siin on minu
wägiwalda tarwitatud, minult on kõik ära wõeitud, mis mul
loma asjades on kaasas dnud, mul keelati isegi o rm nim©
tarwitamast. Siin oleai am ainult No. 12. Minul ei õle luba
isegi oma. .perekonnaga k i r j u wahetsda ja nende käest min­gisugust
toetust isaadia. Toit on siin halb, ma oleai nõrgaks
jäänud, minu kuulmine ja (nägemine on nõifeemid. Minu pro-tota,
eit mind siin ilma seadusliku aluseta kinni peetakse ei
panda tähele. Minul ei ole enese kaitsöks isegi seda itoÄst,
mis mujal paMwad looma kaltse iihised. Mina olen waisti
80 aastat wana, elupäevi jääb miul wähe jäjele. M i ^ taMc.
sin kui wabalt sündinud k a wabaduses surra. ^ *
Mina ei ole mingisuguse k a r i s t u s ^ nuheldud, caenwaba
inimesena elanud j a soowifcs k a wabaduses oma elupäievi lõ­petada.
Mina olen praegu Ikka weel Eesti wabariigi presi­dent
j a minul õigus enese . . . . . . . . . . sellekohast kohtle-mfelt
oodata, isQst minu kodumaa on waba j a J s e ^
Mina loodan, et õiglane a v a l k arwaanine k a m i m inimese õi­guse
oma kaitse aJHa wctab j a seöleiks kaasa mõjub> ©t ma
Cpääseks?) seüiest hirmsast isimniasupaigast, feuis walitšeb
vägiwald .ja piiramata iiMsohus. Mirm olen siin kui Eesti
wabariigi president
K.PÄTS (aWkiri)