Vaba eestlane , December 7, 1982

              ;.2: EESTLÄ^fE teisipäeval, 7. (jetsembril 1982 — Tuesday, December 7, 1982 Nr.81
VABADE EESTLASTE HMLEEANDJA
mBA
VÄUAANBJA: o/ü Vaba-EesÜ^^^
;:r,:Ont. :M3B: 2M3 V
^TOIMETAJA: Hannes Oja •; . - O .
TOIMTUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass ;
TELETONID: toimetus 444-4823,^ (tellimised, kuulütusedp
; ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas.$48.— poolaastas $26.—'
ja veerandaastas $14,"—
T E L U m S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $58.--, pool­aastas
$31.— ja veerandaastas $16.-—
Aadressi muudatus 50 c. —-Üksiknumbri hi^^^^
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
HUIIIlilllililiillilllinilllllllillillllJllllillliliiiilliiillilliH
Vaade eesti organisatsioonide esindajaile ESTO-84 informatsiooniköosolekul, paremal peakomitee esi­mees
Toomas Metsala selgitusi andmas. Foto: Vaba Eestlane
Kas lühikesekis ajaks õitsele löö­nud
poola rahva vabaduslilkmnine
on diktaatorlikii kbmmnnistlikD
sõjaväevalitsnse poolt täielikult
Ilik^deeritud? Mida tuleb järeldada
põranda alla läinud vaba ameti­ühingu
Solidaarsuse esindajate
poolt äsja välja antud korraldusest
detsembrikuus plaanitsetud protest-demonStratsiöonide
ja lüMajaliste
streikide tiihistamiseks?
^ Poolas valitsev olukord ei ole
välisvaatlejatele praegu täpselt sel­ge,
kuid põgus pilguheitmine Poola
Igapäevasesse elim ning diktaatorll-
Ikn valitsuse viimased sammud la­sevad
oletada^ et kindral jaružels-
Ml ja tema ümber koondunud
kommunistlikul sõjaväevalitsusel
on õnnestunud sõjaseisukorra daa­mides
rakendatud terrorivahendite-ga
ja politsei löökrühmadega Soli­daarsuse
ja :teisi vabadusliikumise
Juhte neutraliseerida ning töölisi
töölt vallandamise ja arreteerimise
ähvardusega tööle sundida.
On tunnusmärkej millest võib
Järeldada, et diktaatorlikult valitsev
kommunistlik sõjaväeline valitsus
turineb end täielikult olukorra pe­remehena
ning ei näe Solidaarsuses
Ja sellega ühmenud intellektuaali­des
enam ohtu Poola kommunistli­kule
parteile ja kommunistlikule
süjsteemiie. Solidaarsuse juhi Lech
Wäleša vabastamine pärast 11
larad kestnud vangistamist, Paavs­tile
loa andmine Poola külastami­seks
ning kuuldused sõjaseaduse
kaotamisest 13. detsembril toimu­val
parlamendi istungil jätavad
mulje, et valitsus e! arvesta põran­daaluse
lüknmisega enam kiBi tuge­va
vastasega ning loodab seda
peatselt täielikult kõrvaldada. Va­litsuse
esindajad mainivad avali­kult,
et põranda alla jäänud väike
grupp Solidaarsuse tegelalsi ei män­gi
sündmuste käigus enam märki­misväärset
rolli ning neÜ ei ole
enam mõju Poolas toimuvate
sündmuste arengule.
Kahtlemata on Solidaarsuse ju­hid
saanud vümasel ajal suurte
pettumuste psallisteks ning on pi­danud
veenduma, et neil on raske
palja käega võidelda hambuni rel­vastatud
komniunistlikurezliiimi
]politseiväe ning valitsuse käsutuses
olevate survevahendite vastu, miS-lede
rakendamisel on võimalik võt-ita
inimestelt nende eksistentisivõi-malus.
Põranda all olevatele Soli­daarsuse
juhtidele oli esimeseks
suuremaks tagasilöögjQ^ planeeri-tod
8-tunnilise üleriikliku streigi
ebacjanestamiMe 10. novembril.
Yalitsuis rakendas selle algatuse
mniija ajaniiseks vabrikutes erilised
valvemeeskoimad ning tõi linnade
tänavatele suured politselüksused,
imillede abfl elimineeriti ja maha
swuti iga väiksem demonstratsioon
tilng võeti sellega Sohdaarsuse juh­tidelt
võimälufe! valitsusele surve
avaldamiselss ning järeleandmiste
Tekkinud olukorras on Solidaar­sust
juhtidel vähe mänguruumi
oma võitluse jätkamiseks. Tundub,
et Solidaarsuse juhid otsivad kato«
liku Mriku abi valitsusega mingi
tagasihoidliku kompromüssi saayu-tamseks,
mis annaks töölistele pii­ratud
õigused oma huvide eest
kostmiseks ning mille raamides va­bastatakse
ka kõik arreteeritud So­lidaarsuse
aktivistid. Vangiist vaba­nenud
Lech Walesa on kaotanud
näiliselt oma endise löögivalmidu-se
|a agres^vsuse mng tema eba­määrastest
väljendustest võib järel­dada,
et ka tema pooldab valitsuse­le
suurte järeleandmiste tegemist
ja kokkuleppe saavutamist.
Neid rezhiimiyastaseid, kes vaa­tasid
Solidaarsusele kui Poola va­badusvõitluse
sümbolile ja tsentru­mile,
häirib eriti, et mõningad
Lech Walesa väljendused lasevad
oletada tööliste eemaldumist rez-hiimivalstastest
intellektuaalidest,
kes andsid Solidaarsusele laiaula­tusliku
rahvusliku sisu ja võitlus-paroolid.
Intellektuaalide organl-
KOR-i toetus Solidaarsusele oli va-litsusele
eriliseks mürgiampilliks,
kuna KÖR-i nõuannete ja telgita-gulse
juhtimise tulemusena kujunes
Solidaarsus poliitiliselt mõjuvaks
liikumiseks, mille kõrval kommisi-nistlik
partei tundus isehakanud
karjeristide klikina.
Poola massidele ja yälisvaatleja-tele
ei ole selge ka mõjuvõimsa
katoliku kiriku osa Poola praegu-se!
s poliitilises malemängus. Näib,
et Solidaarsuise Juhid ei ole rahul
Poola katoliku kiriku jiiM peapiis-
Jozef Glemp'iga, kesiihe põ-ehk
„ma annastan venelast
gas, enamasi ikka nii,
et uzbekid Eestis Ja eestlased
kuski Siberis, lätlased Kirgiisias .. 1. . X J idUöd mus.
ja kirgiisid Leedus.
Eesti koolipoisi klrfaföä vuliekordodesf ossuure venndgci
Peale DzhugashviU enda oli nende riigid seisavad — Eestist Ar- Kõige tähtsam on see, et keegi
hulgas palju tema rahvuskaaslasi, meeniani — suure" ja andeka vene kuskil teda ei salli. See on nuhkid^,
oU palju juute, lätlasi ja veel mõn- rahva austajatena ainult ta püssi- politrukkide ja alatuste armee —
dagi. Eestlasi väga vähe. toru ees paigal. Sotsialisliiku sõprus- koletu suur ja kokkuvõttes väga ru-
Nüiidsiigäva rahu ajal tee neid armasta- mai. Aga meie peame teda armas-kõigi
teiste rahvuste sõdurid tud okupante täis. Aga, aga . . . Ju- tarna . . . meie ajalooakadeemikud
oma simdaega vene soldatite hui- goslaavia armastus jahtus^ ammu- ja professorid, superargpüksid
gi. Rumeenia väldib suurt sõpra Kahk, PuUat, Siilivask, alatuse
kohtumast ja suur Hiina nmg pisi- ülemlaulik Paul Vihalem ja kadu-ke
Albaania on vene„kallimaga" Artur Vassar, mõned teisedki
püüavad meile argumenteerida,
Kus teda siis armastatakse; seda niiks?.
Meie mail, Baltikumis, näeb vene kõigi prioriteetidega rahvast ja te-soldateid
ainult suurte riiklike pü- ma vahvat võitmatut soldadit?
hade aegu - - muidu hoitakse neid Itaalias, - kust ,,soldati" nimigi pä-kasarmuis.
Aga neid näeb ka va- rit? Prantsusmaal, kiis teatakse, et
hest hoopis teisiti, mundreis mehi kolm miljonit tsaaririigi emigranti
nimelt. Pariisis ja Marseilles teenisid kel-
Ajalehtede ja muu propaganda nerite ja saapaviksijatena? Mõle-abil
(mis on kõik ainult valitseva ma Vana-Rooma keelepä^^
kamba käes ja mille sisu on mää- mail on Euroopa suurimad kom- Vene-,, Liivi-, Põhja- Vabadussõ-ratu-
karja tsensoritega kindliista- parteid... Äga, needki tegid ju jas, 1941. a. kuulsusrikkal tagane­tud),
on loodud pettepilt, et rahvas vahepeal eurokommunis Ehk misel (hävituspataljonid),
oma vaprat armeed piiritult ar-- teevad veelgi? .
mastab, kohutavaks auasjalt-peab Või Saksamaal, kus ausal vene Koike nusugust kultuuritööd on
selles teenida või teda ALMAVü soldatil inimpõlv tagasi korda läks nõus meüe taas andma, km ai-kaudu
aidata ja toetada. Tavaline ennast näidata „kõige paremast" nult Mustveepodse Spasski to^^
tänavamees Tallinnas teab ainult küljest? E i tea. Kuski igatahes nä- kask komatab: „Davai, vanka!"
seda, et nõukogude sõdurimundreis hakse selles ürgelukas inimest, ^^^^^ rahvale tegi palju; nalja
elukaist okupatsioönisõdureist,keUega kõnelda maksab. Ja s soldat. „kroonu
veergi armsamad peavad olema on tuline kahju!
julgeoleku ja ideelise võitiluse rin- sellele iüürüisele introdukt-de
soldatid - - aga neil pole univor-sjoojjiie lisada reaHstlik kujutus
mi ja nende kohta pole erüist ar- j^angelaslikust nõukogude armeest,
vamustki. „Nuhiraisk, paistab,, si- tema korrast ja korraldustest,
ga" jms. on üldised, tabavad ja võij^gusest ja võitmatusest, kohu-ebamäärased
maäntiused tavast relvajõust ja materiaalsest
Nende suurteostest selgub selle
vennaliku abi laad, mida vene
soldat aegade jooksul eesti rah­vale
on andnud: katku ja maha-põletamlši,
rüsumisi, rüüstami-si,
vägistamisi, tapmisi, paljaks-röövimisi,
kadalippu —
onu'
siiski
Eesti rahvale tegid lühikese ise­seisvuse
Vene sõjakoolides õppi­nud
kindralid Laidoner, Lill, Põ-der,
Soots, Reek, Tõnisson jt.
Needsamad olid aga mehed, kes
esimesel võimalusel kahuri- ja
püssitorud, ka oma kuldpagunid,
vene soldati vastu pöörasid, näi­dates,
et munder ei riku meest.
randaaluse väljaande Införmatsloo-m
kohaselt^ audis valitsusele oma
toetuse Solidaarsuse demonstratsi­oonide
inahäsurumiäelis,
Need lää,iiemaailma vaatlejad ja
ppÜitikud, kes arvavad, et pärast
sõjaseaduse kaotamist muutub elu
Poolas jälle enam-vähem normaal­seks,
eksivad rängalt Ehkki valit­sus
lääne pankürldele silma tege­miseks
ja nende usaldu!se võltmi-seks
kmnitab, et Poola tööstuse
produktsioon tõuseb 1983. aastal 4
protsenti, on siin reaalset olukorda
arvesse võttes tegemist jsoovunel-maga.
Kommunistide amatöörliku
ja
nende „vonlcavedistide' kohta. üleolekust, siis häbeneme kasuta-
Muidu tekitab see kuulsusrikas ja jnast nende lojuste enesekiitust
võitmata nõukogude armee (kes nende eneste kirjanduses ja ajakir-otsustavalt
võitis Päästearmee - - jandüsesj^^ asjale alt
nagu 1940. a. sügisel märgiti) eesti y^gg ja ülalt aUa ausa inimese ko- Sedasama teeme meiegi esimesel
rahvale ainult negatiivseid emotsi- gemuste seisukohalt võimalusel, sest tuleb meügi seda
oone. Eesti rahvale — jaa. Aga kii^ ^ * mundrit omal ajal kanda. Aga
sitakse, mida peab vene soldatist Punaarmeel oli Stalini meelest armastada seda venda vennaliku
hiinlane, jaapanlane, afgaan, pars- kolm iseärasust; Nõukogude ar- rahvaste perest, mis liig, see liig.
lane, juut, lätlane, poolakas^^ omadusi kui Aga armastada Vene väge ja vägi-aus
komi ja vähegi heledama pea- iseärasused. valda— see on veelgi liiam.
ga kirgiis, kazahh, armeenlane?
Serblased ja montenegrolased kuu- ^ , • ' •. „••,,•.:', ; • ~~ . ——~~~ ~~
lukse seUest maailma toorimast
sõjaväelasest õiige halval arvamu­sel
olevat; rumeenlased, samuti
tshehhid, slovakid, • ungarlased ja
soomlased kindlasti, hakkab huvitama
Herman Rajamaa valiti Eesti Kede g
Kuskil maailmas ei sallita vene­Kirjanduse
Instituudi auliikmeks
last, ka mitte vene soldatit—aga
kuhugi maailmas ei ole venelane Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastakoosolekul, mis peeti 26.
lämüd teisiti, kui amult soldati ku- oktoobrill982 Stokjiolmis, austati tuntud kooli- ja keelemeest mag. phil.
Jwl. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ H^^
Tema kogu maailma vallutama ar­vestatud
fcommuiiismiõpetus on
lasknud ainult vene täägi teel en­nast
laiali kanda. Nõukogude puri­sm
lutika tulemusena sipleb Poola
praegu suurtes ina|anduslikes ras­kustes
ning inimestel on ralskusi, et
hankida Igapäevast vajalikku toi­dunormi
ela sees .hoidmiseks. Töö-liste-
teenlstnjate palgad «n lange­nud
läbilõikes 40 protsenti Buug
põhiliste toiduainete hinnad on
tõusnud 300 protsenti alates sellest
ajast, kui Solidaarsus rajati l^aks
aastat tagasi. Korruptsioon yõlmul
olevates kommunistlikes ringkon­dades
õitseb endiselt ja kurltegeviüs
näitab pidevalt tõusu, mis on öšalt
tingitud põhjusest, et' sõjaväeline
valitsus vabastas sõjaseadus^ välja-kMilutamlsel.
yangllate^ §Qwel M?
vul Ijojmiiiaalkarjategljaid; et
ruumi vangistatud rezhümiva^l^s-tele
ja vabadusvõitlejatele.
Poola vabadusvõitlsss on s a Ä d
viimasel ajal erakorraliste siirvtya-hendite
rakendamise tulemipoja
kahtlemata tagasilöökide ösaKs^S^s.
Kuid ühte feuurt ja vabaduse Järsle
janunevat rahvast ei saa lopm^ š-seni
alla suruda ja teda -dln^ase
Veerandml välja pigistada. Focla
sündmuste raamatus on aiinbilt ^^is
peatükk lõppenud, kuid palJai pea­tükke
on veel ees jia n§ed võivad
kaasa tuua uusi pmevaid sündr^isss
l, A l
Herman Rajamaa on paguluse
algusest kuni tänaseni väsimatult
võidelnud eesti keele säilimise
eest. Ta on välja andnud õppe- ja
käsiraamatuid, avaldanud artik­leid,
pidanud ettekandeid jk oma
nõuga abistanud eesti keele õpeta­mist
kodudes ja koolides. Suured
teened on tal eesti õpetajate orga­niseerimisel
ülemaailmses ulatu­ses,
olles oliiud nende koondajaks
ja sidemeheks Eesti õpetajate
Keskühingu esimehena ja eesti ai­nukese
vabas maailmas ilmuva
pedagoogilise ajakirja „Bülietään"
toimetajana 30 aastat. Eesti Keele
ja Kirjanduse Instituudi juhatuses
on ta olnud abiesimeheks alates a,
197L
Tavakohaselt olid päevakorras
aruanded, tegevuskava ja eelarve,
mis kinnitati juhatuse poolt esita­tud
kujul.
Juhatus valiti endises koosseisus
tagasi: Valter Taüli— esimees,
Herman Rajamaa — abiesimees,
Helmi EÜersekretär, Ants
• ÄndersoE, .Mart Jänes, Theodor
Künnapäs, Johan Ungerson ja
Paul Laan, teaduslik sekretär.
Juhatuslükme kandidaadid: Arvo
Mägi, Raimo Raag ja Eevi End.
Revisjonikomisjon: Kalju Lepik,
Henno Lunder ja Erik Kalve.
Instituudi tegevusest tuleb eriti
esile tõsta eesti keele kursuste or­ganiseerimist
ja teostamist. Läinud
õppeaastal töötas viis eesti keele
eri gruppi — üks algajatele ja kaks
edasijõudnutele, üks grupp sööme
keele doktorantidele ja ülikooUkur-sus
A-tasemel. Kokku võttis eesti
keele õpetusest osa 43 -õpilast.
Õpetamist teostasid Paul Laan ja
Diana Krull.
Käesoleval õppeaastal on algaja­te
grupp — 18 osavõtjat — suurem
kui kunagi enne. Nende kõrval töö­tab
edasi kaks edasijõudnute grup-pi.-.:.:-;:
Kokku võtab eesti keele õpetu­sest
sellel õppeaastal osa 30 õpt-
• • last.
üldkoosolekule järgnes kohvilaud
ja Instituudi tegevliikme prof. Gus­tav
Ränga ettekanne „Linnud tõ­bede
vahendajana rahvausundis".
Torontot äsja väldanud Grey
Cup'i palavik meenutab mulle üh­te
novembrüjuu päeva täpselt 32
aastat tagasi, kui ma Rootsist
naasnult läksm Torontos juukselõi-kaja
juurde ja see mmult küsis,
mis ma arvan tänavusest Grey
Cup'i finaalist ja kes selle võiks
võita. Kui ma juukselõikajale vas-tasin,
et ma sellest asjast midagi
ei tea, isegi Grey Cup'išt midagi
poie kuulnud, siis vaatas ta mulle
sellise Umega otsa, nagu oleksin
ma tulnud teiselt planeedUt või na­gu
ei oleks mu ajud j a aru täieli­kult
korras.
Nüüd ma muidugi tean, et Grey
Cup'i fmaal Oli Kanada iga-aasta-seks
suuremaks sündmuseks, mis
varjutab isegi konstitutsiooni Ing­lismaalt
kojutuumise, Terry Foxi
legendaarse ja dramaatilise üle-mandri
jooksu ja Stanley Gup'! jää-hokifinaalid.
Grey Cup'i finaalis
kohtuvad Kanada ida- ja läänepiir-kondade
paremad meeskonnad, kes
loobivad käest-kätte kurgikujulist
palli ja katsuvad üksteise jalust
mahalöömisega takistada palli vii­mist
üle vastaspoole selja taga
oleva mänguväljaku piirijoone. Se­da
mängu nimetatakse millegipä­rast
jalgpallUfS, kuna päris tõelise­le
jalgpallüe o i antud nimetus soc-cer.
Tänavu toimus Grey Cup'i finaal
Toronto meeskonna Ärgonauts'i ja
Edmontoni meeskonna Eskimos va­hel.
Sel puhul saabus^ Kanada lää­nest
Torontosse tuhandeid jalgpalli
entusiaste ja oma meeskonna mo­raalseid
toetajaid., Sündmus puhuti
nii suureks, et kõik ajalahed pü­hendasid
sellele kümneid lehekül­gi
jutuajamisi, vaatlusi ja analüü­se.
Kuna Toronto hotellidel oli mi­nevikus
läänest saabunud Grey
Cup'i fmaali külalistega kurbi ko­gemusi,
süs koristati hotellide üld-ruumidest
kõik paremad ja kalli­mad
mööbliesemed ja paigutati
ladudesse. Korra säilitamiseks ra­kendati
150 eripolitseinikku ja
Võeti tarvitusele ranged abinõud
joodikute ja mürgeldajate arretee­rimiseks
ning neile „prii väljama-gamise"
võimaldamiseks.
Vaatamata nendele ettevaatus-abmõudele,
oli pudelite ja klaaside
kummutamist laialt, mitte ainult
hotellides vaid ka finaalmängude
ajal staadionil. Politsevõimud arre­teerisid
40 joodikut ja mürgeldajat,
kes muutusid tülikaks isegi cup'i
meeleoludest haaratud korravalvu­rite
andestavatele pilkudele.
Grey Cup'i finaali ajal ülespiit-sutatud
vaimustus^ peavad mõned
sotsioloogid väga oluliseks Kanadat
ühendavks teguriks, millel olevat
suur mõju Kanada ida ia lääne-piirkoiidade
lähendamisele, kuna
teised vaidlevad sellele vastu, ar-gumenteerides,
et Quebeci provint­sis
tuntakse Grey Cup^i spektaakli
vastu väga vähe huvi, rääkimata
Atlandi provintsidest, kus ei ole
professionaalseid jalgpallimeeskon-di
ning kuhu ei ulatu Grey Cup'i
palavik. Pealegi, paljudes inimes­tes
ei ärata professionaalsed jalg­pallimeeskonnad
rahvuslikku vai­mustust,.
kuiia 50 protsenti nende
meeskondade' koosseisudest on
Ühendriikidest saabunud elukutse­lised
mängijad.
Kahtlemata on igal rahval oina
traditsioonid ja üldsust haaravad
spetsiifilised suursündmused, mis
jätavad uustulnuka külmaks pealt­vaatajaks
kuid mida tuleb austada.
Sellisena tuleb võtta ka Grey Cup'i
finaali ja sellisena tuleb sellest
võistlusest ka aru saada, kuid seal-juures
ei saa siiski mööda minna
faktist, et see sündmus on kaugelt
üledimensioneeritud ning sellele pü­hendatakse
avalikkuses ja massi­meedias
kaugelt rohkem tähelepa­nu
kui ta seda ära on teeninud. .
Jaapan on siinsest mandrist nii­võrd
kaugel, et sealsed valitsuste
vahetamised ei ärata sim erilist tä­helepanu.
Seekord on uue peami­nistri
ja tema valitsuse ametisse
nimetamist siiski põhjust terava­malt
jälgida, kuna uus peaminister
Yasuhiro Nakasone ei jää Jaapani
riiffikaitse organiseerimisel üks­kõikseks
pealtvaatajaks, vaid peab
hädavajalikuks Jaapani sõjaväe ja
relvastuse tugevdamist, millel on
kahtlemata väga olulised tagajär-jed
Kaug-Ida ja Vaikse ookeani
piirkondade tulevasele poliitilisele
arengule.
Ehkki Teise maaUmasõja lõppe­misest
on möödunud jiiba peaaegu
40 aastat, on Jaapan seni kindlalt
Mnni pidanud neile pärast sõda.
Nr. 81 '
I
1
vi
NÄI
11. ja 12.
dr. R.
18. ja 19. dl
d r . R . l j
MM
üleskufl
sõjamej
Ülemaail
lejate Keskj
sega 27. m;
tarnas „Tq|
väeosade aj|
Enamus
kuid puudul
terjali Eest
Piirikaitscr'i^
muti on pi
süste kohta.
Et teha ri
, le rohkem J
vin äratuua
ka üksikvö
leks igiU m|
vähemalt üj
lestus omast
KäesoIeviJ
kaasvõitlejail
dusvõitlcjaidl
andmeid ml
või helilindiJ
malik ja .prij
levkd avalda
ga, varjunim
seda soovita
Kõigile pj
kauem mc
või viivitada!
enam keegi
hõrenevad i ^
Kõik mat(
Burke Avenij
N3S 6V5, C
Rohkem teil
VAI
OIU
Konimeii
u
pealesunitud|
kendati Jaapj
okupeerinud
uus konstitij
Jaapan loobil
dest ning ci
mis võimaldi
arendada. Jsl
asutada , . i
mis praegu H
liigi kohta kl
kelledel ei oi
seid relvi kju
takse ofensiii
Ajad on n|
muutunud nii
juba ammu
gid jaapanlaij
sega suure vj
Kaug-Idas s(j
panit N. Liidj
damiseks nitj
sid juba aasj
jaapanlastele
tuše suurcnd
on jäänud sen
võrdlemisi jd
nud vähem ki
vuslikust |>is
samal ajal kl
minekud rel
6 protsendile
Uus peamij
uis, et Jaanal
se programni
scšt seisukohi
sed ning JaaJ
vat sõjaviigcj
oma jõududeJ
ta. Seni on - li
lubaiuid hoi
kuid lõpuks
tonis seUaJPii
suuda siiski
maailmn soo]
Arvcstadci
sast majandil
peeta võimi l(
taks välja lm
mise prograij
ainult oinn sf
lise suurondal
tehtud ja (õcj
aasta parast}
Vaikses ooke
tada, kni sõjjj
võimsa teguri
(Järg lk. 3)