Vaba eestlane , December 7, 1982

              j^abode eestlaste häalekGudia
Teisipäeval, 7. detsembril 1982 — Tuesday, December 7, 1982
Uttiub 2 korda nädalas —
teisipäeval |a neljapäeval
XVI Lääneranniku Eesti Päeva­de
inforinatsioonibülletään Nr. 1
on ilmunud Lääneranniku keskuste
kaasmaalased saavad neid oma ko­halike
organisatsioonide kaudu.
Kaugemal elavad eestlased võivad
tellida selle, ja järgmised kaks bül­letääni,
saates oma nime ja aadressi
E.OX.L. aadressil (6231 California
St., San Francisco, CA 94121). ,
E.O.L.L. juhatus oleks tänulik, kui
tellimisele ofeks lisatud $1.00 ku­lude
katteks, aga see ei ole mitte
tingimuseks.
Samuti on ihnunud päevade lau­lupeo
laulude kogu ühendkooride­le.
Kaugemalt tulevaid üksiklaul-jäid,
kes soovivad laulud ise ära
õppida ja päevadel ühendkooris
kaasa laiuda, on palutud raamat
tellida laulupeo toimkonna esinai­selt,
aadr.: Siiri Maidre, 504 Bea-ver
St., Santa Rosa, C/^ 95404,
saates ka kulude katteks $1.00.
Eesti kunsti
yhendriikidest
Regulaarse sagedusega külastab
Arville Pu&öm-Uus oma kunsti­loominguga
Torontot;, times süa
ulatuälikti valiku oma uuemast loo­mingust,
mis aastate jooksul on
koha aeidnud paljude Toronto eest­laste
kõdudesse.
Seekordsel näitusel oli välja pan­dud
49, enamuses suuremõõtmelist
õümaan:Lišaksmõnediöod väljas­pool
kataloogi; ja kõrvaUoominguna
eesti rahvarõivamotiivüisi akvarel-Ävüle
Puström-Uusi loommgut
:võib teemaliselt jagada kolme suu­remasse
gruppi. Suuremaks neist
ori lüled, : teises eestiainelised
maastikud ja kolmandaks mere-m^
alid; kahes viimases temaatika
pürid on mõnel puhul kattunud.
Kõigis kolmes on tal /oma; ainele
kinder reaüstlik väljendusvorm,
ühine aga köigüe koloriidi erksus,
värvide otse elav säravus.
Tema maastikumäali sMe pare­mas
klassis esitas suuremõõtmeline
„Metsöja'^ mis möödunud suvel
hinnati New Jerseys toimunud näi^
tusel näituse parimaks tööks ja oli
selle järel kuu aega väljapandud
New Jersey pealinna Trentpni:
muuseumis.
Meeldejääv oli talvise karguse
värvicjest elav ^,Teel koju", oma
otse etnograafilise hobuserakendi-ga,
„Sulas" oli samuti etnograafia
line ajajärk vsaanud veelgi detail­sema
käsitiuse kevadisel; porisel
teel juba lüga varakult kasutatava­te
vankrite jä liiga hilinenud rege­dega.
See annah teosele ajalukku
taanduva eluvaatluse. Eesti kuna­gise
elu pildid, vüjalõikused, rukki-põlhid.
Tallinna, ka Tartu ja Nar­va
vaated on värvikiiÜased ja va­nemale
polvkomiale emotsionaalse
tundega lähenevad tööd.
Rohke osa oli igasuguseil lilledel,
mis olid detaUiselt väljamaalitud
ja värviküllased. näidates looduse
tundmist ja sellel edasiandmisel ka
ilutsevat väljenduslaadi. ;
A: Puström-üus tuli oma tutta­vas
laadis realistlüce töödega; nen­de
värviereduses on silmahaaravat
ja meeliülendavat, nagu suur osa
suvest halli Toronto taeva alla too­duna.
a. .
0
a
•
a
0
a ••
a
a
a
a
a
o
a
a
9
a
a
D
a
a
B
a
a
a
•
D
0
0
•
a
n
a
n
0
a
a • s
a
0
0
: a
a
. B
. n
•
0
o
•
•
«
B
B
O'
B
•
' B
D .
a.
a
0
. a
D
B.
RVm Rivanoel
EERT XXVII aasta-kunstinäituse avamisest osa võtnud knnstnikiul ja avaja. Pildil istuvad vasakult >
ÄRts Vomm, Benita Vomm, Ed. Lillepõld, Jaan Miljan, seisavad Helmi Herman, Allerta Pehap, Tiiu |
Kadak, Ervin Milvek, Kai Käärid, Joänn Saarniit. John Tanner ja Kaul Andrus Kadak. l
• Foto: Vaba Eestlane \
Peale surnutepüha jumalateenistust toimus Hamiltonis kiriku all
ruumis Vabadusvõitluse Nädala tähistamine siinsete eesti organisatsioo­nide
H. Eesti SeUsi, H. E. S. Segakoorij H . E. Pensionäride K!uM Ja
H. E. Võitlejate Ühingu ühisel korraldusell koo!s kohvilauaga.
Osavõtjate arv jättis küll soovi­da,
nähtavasti unustatakse muga­vuses
nii mõndagi! Kava algas lip­pude
defileega H.E.V.U. liikmete
poolt A. Voode juhtimisel. Ühis­laulu
„Eestimaa, mu isamaa" jä­rele
mainis H.E.V.U. esimees A.
Jurs oma avasõnav Vabadussõja al­gust
kui üht tähtsamat kuupäeva
eesti rahva ajaloos. Austades Va­badussõjast
osavõtnuidj kelle arv
on aastatega siin linnas tublisti ka­hanenud,
järel on vaid 2 — Karl
Ranna ja Johannes Sumberg, kin­nitas
E. Lindaja tänutäheks neile
riiida valge lilleõie, samuti MariQ
Pulstile.
Kavas järgnes M . Ünderi luule-
'tus , ,Sõduri ema" Merike Kogeri
väga südamlikus esituses.
Muusikalises kavas meteo-sop-ran
\Hilda Sepp esitas A. Läte
Tervitus kodumaale" ja sopran
Aino Tera P. Tammeveski „Ko-
Päevakohane sõnavõtt oli L.
Wahtraselt, kes kirjeldas admiral
Pitka tegevust Vabadussõja päe-vilt.
,
Kõneleja lõpetas sooviga, et
püüaksime hoida Vabadussõja
vaimu nii nagu mainiti lauüuski
5,et vabaks Isaaks kodumaa taas!"
Oma mälestusi nooruspõlvest sel
ajajärgul ja kohtumist adm. Pit-kaga
meenutasid H. Hölder ja M.
Pihlak.
Lõppsõna oli H.E.S. Segakoori
liikmelt F. Koger'ilt, kes tänas
kõiki nimetatud organisatsioone,
skautjuhti E. Tutsut ja esinejaid,
kes ühiselt selle ürituse heaks kor­daminekuks
kaasa aitasid. Koosvii­bimine
lõppes Eesti hümniga. Tea­dustajaks
oli E. Lindaja.
PEKING — Viis meest, keda
karistati kolme tüdruku vägistami­se
pärast, hukati massikogumisel
Pekingi eeslinnas. Pekingi õhtuleht
avaldas reportaazhi rahvakogumi-sest
ja hukkamisest, miš peeti kuri­teo
sooritamise kohal kohalike ini­meste
juuresolekul. Hukkamine
toimus kuklalasuga.
omca spioneerimise
TEL A V i V —Iisrael organisee­rib
oma maailmaruumi asutust, kus
hakatakse ehitama satelliite ja neid
saatma maailmaruumi, kirjutas Iis­raeli
ajaleht. Teaduse ja tehnoloo­gi
minister Yuval Ne'eman ütles,
et maailmaruumi uurimine on tä­napäeval
väga tõsine asi ja Iisrael
tahab neid teadmisi kasutada oma
riigi huvides.
duetina A. Läte «.Kuldrannake",
klaveril saatis esinejaid 0. Kopvil-lem.
Esinejaid tänati tugeva aplau­si
ja lilledega.
Järgnes võileibade ning koduste
perenaiste maitsvate küpsetistega
kohvilaud, mille korraldajateks olid
H. E. Pensionäride Klubi oma
energilise esinaise Hilda Kleineri-ga,
samuti H . E . . Seltsi, H.E.S. Se­gakoori
ja Võitlejate Ühingu juha-tusliikmete.
abikaasad. Tänu kuulub
otseselt küpsetajatele — daamid
Ines Poltov, Lia Koger, Hilda'
Sepp, õie Saar, Kathe Lember, A i ­li
Ploom, Sina Pertens, pr. Mölder
(St. Catharines) ja Ellen Lindaja.
Valged krüsanteemid laudade ja
saali kaunistuseks kinkis pr. M..
Kagu.
Äsja Eestit külastanud soome turistide järgi Uigub Tallinnas tõe­pärasena
tunduv jutt 21—23-aastasest eesti noormehest, kellest oli saa­nud
inimsööja (kannibal). Tema mõrvad olevat kõikjal saanud avali­kuks
saladuseks. Massimeediumid loomulikult vaikivad sellest.
Abielus olnud noormees, kelle
unistuseks olnud saada kas takso­juhiks
või kelneriks, oli vangistatud
kuu aja eest ja kohtuotsusega sur­ma
mõistetud ja maha lastud. Ta
kodust külmutuskapist oli leitud
suurel hulgal liha ja reieluid. Need
olid osutunud inimestele kuulu­vaiks.
Korterist oU leitud ka hul­galiselt
tundmatuüe isikuile kuulu­vaid
riideid. '
Äsja uurimise ajal oli noormees
töötanud veel kelnerina 10 päeva,
enne kui ta arreteeriti.
Kannibapsm oli paljastunud um­bes
kuu aega varem. Arvatakse,
et inimsöömine oli toimunud 2—
3 aasta vältel.
Noormehe abikaasa, kes pidi sa­mas
korteris elades teadma mehe
toimingutest, mõisteti 15 aastaks
•vangi. (EPL/J.M,) :
LONDON — Hispaania uus sot­sialistlik
valitsus teeb ettevalniis-tusi
13-aastase Gibraltari blokaadi
lõpetamiseks. Kuigi ametlikke lä­birääkimisi
pole veel alustatud
Inglise välisministri Francis Pym'i
ja Hispaania välisministri Fernan-do
MoranT vahel, õn Inglise välis­ministeerium
kinnitanud, et Gibral­tari
küsimust arutatakse, kui need^
kaks meest kohtuvad Brüsselis
toimuval NATO mmistrite kohtu­misel.'
; •
J Õ U L U
TELLIMISE TOPONG
„Vaba Eestlase" eelmises 2.
dets. numbris ümunüd W. Mart
Laanemäe arvustuses „0i, noorus"
eesti laval" on sattunud eksitav
trükiviga: kirjutise lõpust 9-ndas
reas tuleb lugeda: „Muudetud nöi-dend
on sisuliselt Jant"=
Aadress
Palun saata Jõululpiigiiaa VABA EESTLANE 1 aastaBss / %
lisan $—
IJa nimi ja aadress:
"mmm'
2. detsembril peetud Wintariini lo­terii
loosimisel langesid loo.OOO-dollarilised
peavõidud pileteile
nr. 724447, $10.000 - 990690 ja
365019, $1000 — 80168, $100 — 4922,
$10 - 981, $50 segijärjekorras
numbrid 979400, tasuta piletiraa-matu
— 91; punase palli võidu,
] ;$1000 võitsid piletid M..S19466o'
Sündmuste kalender
% Pühapäeval, 12. detsembril kell
2 p. Eesti Majas TES Täienduskoo­li
jõulupuu.
© Laupäval, 18. dets. kell 1 p.—8
Õ. ja pühapäeval, 19. dets. kell
1 p.—6 õ. 8 Wascana Ave. (kodu­ateljees)
Ärne Roosmani akvarelli­de
müügmäitus„TaUinn '82".
® Pühapäeval, 19. detsembrini kell
lp. Vana Andrese kirikus jõulu-kontsert,
Normasi Relntamm —
orel.
® Reedel, 31. detsembril kell 7 Õ.
Inn on the Park hotellis TE Mees­koori
aastavahetuse-ball.
Ä Reedel, 31. detsembril Eesti Ma­jas
A/S E. Maja Toromtos-uusaasta
i D o o D a n a a n i D B O i i i i i i i i i d o D a a i a a a B i i a a a i r B a B B i i i
0
0
0
D
O
0
D
a
o
o
D
D.
O
0
D
O
a
0
B
O
•
o
D
0
0
a
D
KULMETUSTOBI
See on igaühele teada, et sü- August vaatas ja ohkas. Iga
gisesed ilmad on sellised, mis mees teab, et voodis sellise vii;
võivad kergesti mõne külmatõ- lase kindaga name dn küll üks
ve külge tuua. kole asi. Otsemaid ja enneaegu
Kui aknast välja vaadates võttis paljas mõte sellest Augus-tundub
Üm soe ja tõttad õlik- til hirmsa sügelemise ilm peale,
õrna mantliga välja, süs selgub, et kui nüüd selline villase ja ka-et
tuul on jäine nagu põhjanabal reda olemisega naine käe ümber
ja puhub läbi kui pöörane. Tei- kaela paneb, mehekesele üle
nekord paned selga midagi soo- rinna unustab või ükstapuha
Ja ja tuulekmdlat, aga süs juh- kust silitama hakkab, siis bn see
tub väljas Umtingimata olema lihtsalt lürmus ja kole. Peale
nõnda ootamatult palav, et hi- selle oÜ seda villast ju nii oht-gistad
enda märjaks ja tagant- rästi ümber kogu naisterahva
järele külmetad ikkagi. kehagi keeratud, et maga nagu
NÕndasi juhtus siis Arukeste ümmarguse lõngakeraga kahas-
Annügi, et ühel või teiseVviisü se...
tema külmetushaiguse külge oli Aga teate, et hommikuks oli
saanud, hakkas tundma kuumi Aimike oma haigused välja hi-ja
külmi värinaid, kurguvalu ja gistanud, kooris kõik selle vUla-rinnapisteid,
lisaks kõigele jäid se omal ümbert ära ja' asus
ka kondid haigeks, põlved, õlad igapäevaste toimetuste kallale,
ja randmed hakkasid kiogisema „Kus sa saad, töö tahab tege-ning
tegid valu, nagw olelss lii- mist, ei ole aega haige olla . . . "
gestele määrimist tarvis. On kindlaks tehtud, et kulme-
„Ei hakka ma iga tühja asja tustõbi on nakkav ja on teada ka
pärast arsti tülitama," arvas see, et meesolevuste haigused on
Annike ja asus vanaaegseid ra- alati väga rasked, tõsised ja tüli-vimisi
ja ema-antud õpetusi ra- kad, kuna nemad — need mees-kendama,
sest eks ole külmetus- olevused ikka — on väga õrnad
tõbedega teadagi mi, et kui ra- Ja tundelikud. Pisikesest valust
vid, paraned nädalaga, kui ei, saab kohe suur häda ja kanna-kulub
selleks seitse päeva. tus.
Kurguvalule ja neelanüsvlga- Niisiis ~ külmetustõbi tabas
dele aitas alati soolaveega ku- sellejärele Augustit ja ta oma
ristaminejä soojavee kompress jutu järgi oli see seotud kohuta-kinnimähitud
kaelale; rmnaro- vate valudega seljas, pistis nagu
huks oli kuum püm meega sis- pussnoaga rmnakorvis, pealuu
sevõtmiseks ja hanerasvaga oli suurt valu täis nagu tahaks
pealt määrihilnenmg valutavad ta lõhki minna ja neelamine
lükmekohad vajasid aina sooja nõnda paistes, et kaks veega
ja sooja ja villast. sissevõetud aspiriini jäid lihtsalt
NÕndasi asus süs Annike end kurgutorusse kükitama, olid
ravima Ja õiendama. seal kibedad kui tuleleek ja al-
Kaela ümber soojast veest lä- la pole nemad lämud vist täna-bitõmmatud
märg rätik, selle päevanigi. Igatahes oli see Au-peale
vakstuhv ehk vahariie, gust, haige mees, kui üks vilet-selle
üle sai keeratud mariest suse hunnik ja lihtsalt hale oli
pikk pinde ikka nii, et ümber teda vaadata,
kaela ja siis mitu korda rmgi Arst tuli, l^äskis palju juua ja
ümber pea ka veel ja kõige üle paigal olla ja kirjutas antibiooti-villane
sall. kuid. Annike tõi rohud küll ap-
Kuna üldiselt on teada, et ka teegist välja, aga teadis koge-pea,
kuhu mitte üksi tarkus, muste varal juba ette, kuidas
vaid ka veresooned kokku jook- see asi nendega lõppude-lõpuks
sevad, tahab haiguse ajal sooja, läheb.
siis selle jaoks leidis Annike Ravimite kasutamisel on Au-oma
armsale abikaasale üks'
kord naljaviluks kingitud alla
keeratud tutikesega öömütsi ja
toppis sellegi omale pähe. Ha-nerasva
kodus ei ohiud, aga par-dirasva
oli järel viimasest prae-tegemisest
ja eks see ole sama
0
B
O
B
0
D
D
D
D
d
D
0
•
D
O
B
O
D
B
lustil välja kujunenud oma ka-he-
variatsiooniline meetod. Paar
tabletti võtab ta üsna tõrkuma­ta
ära, aga siis enam ei võta ja
oma keeldumise õigustamiseks
esimene variatsioon on:
„0n juba parem, mis ma neid
n
.a'
asi, nü et rind sai seUega läi- enam võtan," Ja teine variatsi-kima
võõbatud ja ümber kere oon:
käterätik ja suur-suur villane „Ei ole sugugi paremaks läi-sall
seotud. Põlvedest ühele üm- nud, no mis mõte on neid rohte
ber ka jälle villane sall ja teise- enam võtta, kui nad niikuinii ei
le vana kampsun, selle varru- aita!"
kast sai jala läbi tõmmata, ja Punkt. Ei aita Annikese sele-teise
varrukaga kogu asjandus tamine, et arsti käsu kohaselt
vahvasti ümber jala seotud, tuleb terve kuur läbi teha ja
Jalga villased sokid Ja õlgade järjekorras kõik tabletid sisse
kaitseks ööjakk öösärgi alla, vii- võtta enne, kui abi tuleb, aga
lane, muidugi. võtta tuleb neid ka seljuhul, kui
Kui süs abikaasa August seda tervenemine enne seda saabuma
mähkimise tööd pikemat aega peaks,
pealtvaadamid oli, küsis ta lõ­puks:
„Kas paned kalossid ka jalga,
kui voodisse tuled?"
Aga selle peale ei osanud An­nike
muud kosta, kui „Ähh!" ja
tõmbas sõrmede ja randmete
soojaks veel pikad villased sõr­mikud
kätte, mis küünarnukini Järgmisel korral, kui mõni tõbi
üles ulatusid, ning kobis voodis- uute sümtoomidega kallale tu
se. - leb.
O '
n
•'
D
B
0
a
a
I?
fl
B
D
D
a
8
•.B
a
. o
a
B
D
- a
a
n
•O • . • • .
u
o
B a D B O D a o D B B D a a a B o o a B a B a a B B B a B B B a a a a a a a a B a D n B D a o B a o B a a a B a B D n B B O B n D o o D B B B a
Teate, ma oleksin"teaduslikust
vaatevmklist lähtununa neist
külmetustõbedest kirjutanud
veelgi, aga vahepeal on. nn Au­gust
kui ka Annike täiesti ter­veks
saanud. No mis ma sest
süs enam!
Aga eks ma valgusta teid siis
.B
B
0
B
D
n
D
a
D
B
D
a
'B
B
D '
B
B
a
B
B
B
B
B
B
O
O
D
n
B
B
B
D
B
D
B
D
n
o
D
B
a
a
D
D
D
B
a
a
0
a
D
D
B
D
B
0
B
B
B
a
o
a
B
B
B
B
B
D
a
B
n
B
B
B
B
JD
B
B
B
B
' B
B
B
•
a
D
. a
B
.a
a
a
B
n •
a
n
D
a
D
a
a
a
B
o
B
a
0
0
o
B
n
B
a
fi .
D
O
B
B
a
B
B
0
a
B
B
O
B
0
o
a
a
Kirjnta/helSsta
Kirjastus VARHAK,
RR 4 WARKWORTH,
Ontario, KOK 3K0
1-705-924-2549
Johan Pitka; Kapita]ist-Mamfe^o;> Igor Gouzenko; lllmninatl;
Propaganda; ELTA teateid: Süon! hexagon; Sajandi suurim
roim; imyGraham; Kriitikat, Kirevaid laialt nalja
jm, jm.
VARRAKU JUTULEHT
Sügis—1981,
96 lk. Hiiid $5.'
„V4S4 EESTLANE" on vahel