1977-08-11-02 |
Previous | 1 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. ä VABA EESTLANE nöijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11,
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecümseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOBIETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 ,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas |16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga- aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas
$11— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35
t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . :
Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsetb St.,
Toronto3,Ont. M6J2H2
Nr. 59
See sütitav pioneerivaim, energia
ja algatusvõime, mis on iseloomustanud
vähemalt paarikümne
aasta jooksul Toronto eestlasi
riing on kujundanud Kanada suurema
linna mõnede asjatundjate arvates
vabade eestlaste pealinnaks,
ei ole veel kadunud. Seda kinnitab
i kõige kujukamalt paljudele Toronto
eestlastele äsja saabunud Eesti
Kunstide Keskuse presidendi Stel-la
Kersoni ringkiri/milles küsitakse
rahalist toetust Torontosse Eesti
Kunstimuuseumi hoone ostmiseks;
Ringkirjas mainitakse, et Toronto
eeslinnas on leitud kunstimuuseumile
sobiv 17-ruumiline hoone,
mis asub kahe aakiilisel krundil.
Maja hinnaks on 600.000 dollarit
liing Kunstide Keskuse majanduskomisjon
loodab, et ühe kolmandiku
vajalikust ostukapitalist
(200.000 dollarit) panevad kokku
eestlased, kelledest igaüks annaks
300O dollari suuruse panuse, teine
koimandik ostukapitalist loodetakse
saada Ontario valitsuse Winta-rio
loteriilt Ja viimane kolmandik
Kanada föderaalvalitsuse vastavatest
fondidest. Ringkirjas mainitakse
ühtlasi, et muuseumi majandamiskulud
on 10.000 dollarit aastas
ning palutakse kiireiseloomuli-se
hoone müügi tõttu ringkirja
saajatelt kiiresti vastust oma võimaliku
annetuse kohta.
Kavatsus on muidugi ilus ja õi^
jlis ja meie võime juba ettekuju-tada
kui uhked ja suurelised meie
võiksime olla tulevikus kui meil
on oma 17 niumiliue kunstihoone,
mille ülevalpidamise kulud lähenevad
tõenäoliselt rohkem 20.000 dollarile
kui Kunstide Keskuse poolt
kalkuleeritud 10.000 dollarile aastas.
Ning meie kogume kokku ja
viime sinna kõik oma kunsti ja
meie rikast rahvuskultuuri tutvustavad
esemed, milledest praegu
piisab võibolla paari ruumi jaoks
kiud suurte idealistidena ei ela
meie mitte ainult olevikule vaid
ka tulevikule ning ükskord; löövad
,,KaIevipoja" sõnade järele piirud
kahest otsast lõkendama ning selle
600.000 dollariline hoone kÕik 17
tuba on täidetud tihedalt meie kui
tuurivaradega.
Ilusate plaanide tegemisega on
palju häid asju korda saadetud,
Mga meie oleme näinud seda oma
isikliku ja ühiskondliku elu organiseerimisel
paguluses, Kuid need
plaanid peavad olema siiski realistlikud
ja ühiskonnalt toetuse
taotlemisel peab see üritus vastama
meie iihiskonna kandejõule
ja tegelikkudele vajadustele.
Nüüd, kus eesti ühiskond on oma
eluavaldustes jõudnud laiendamise
faasist kokkutõmbamise ja
koordineerimise faasi, ei ole praktiliselt
. mõeldav, et eestlaskond
laiemas ulatuses annaks sellisele
paraadiüritusele oma täieliku toetuse,
seda enäni, et lähemas tulevikus
tekib suuri probleeme olemasolevate
ühiskondlike hoonete
majandamisega ning nende käigus
hoidmisega.
Toronto Eesti Maja oh teatavasti
paljude aastate jooksu] olnud meie
rahvuslike jä noorte organisatsioonide
ning täienduskoolide tõeliseks
koduks ja meie esmajärguliseks
ülesandeks oleks mõelda Eesti
Majale ja selle käigus hoidmisele,
mis võib kujuneda tulevikus väga
suureks probleemiks. Eesti Maja
juhatuse ringkondadest mainitakse,
et suuies hoones seisavad eriti
suvel tuhanded ruUtjalad ruumi
kasutamata ning olukord vÕib
muutuda veelgi keerulisemaks kui
organisatsioonide tegevuspinge väheneb.
Ja äsja võisid lugejad meie
lehe veergudelt lugeda, et Jõekääru
laste suvekodus on lähemas tulevikus
vaja püstitada lastele uued
moodsamad eluhooned seniste
ajast ja arust sõjaväebarakkide
asemele. Need on meie nooruse
eestlusele säilitamiseks hädavajalikud
esemed ja nende püstitamine
maksab raha.
Need küsimused on meie rahvuslikust
seisukohast palju pakilisemad
kui 600.000 dollariline kuns
tihoone, mille ülevalpidamisega
seoses olevatest kuludest langeb
isegi optimistlikkude kalkulatsioonide
juures suur osa eesti ühiskonnale.
Meie kunst ja meie rahvuskultuur
vajavad kahtlemata koondamist
ja säilitamist, ja nende
ülesannete täitmisel tuleb Kunstide
Keskuse tööd tõsiselt binnata,
kuid jääme sel puhul kahe jalaga
maa külge. Isegi suur ukraina rah-vusgrupp
Torontos lepib oma
kunstivarade säilitamiseks palju
väiksema majaga, mille kinkis talle
üks jõukas abielupaar. Kunstide
Keskuse juhatus talitaks meie arvates
palju praktilisemalt kui ta
järgneks ukrainlaste eeskujule Ja
astuks Õhulosside iluaedadest Toronto
eestlaste igapäevase elu
keskele.
Moskva ja Pekingi vahekordadest annabülevaate hiljuti „Pravdas" ilmunuid Igor Äiesandrovi
tis „Peking ähvardab maailma". Sellele on võetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei keskkomitee
koosolekul Mao Tse-tungi poolt öeldud väljendus: „Me peame vallutama maailma. Meie eesmärk
on kogu maailm, kus me tahame luua suurvõimu."
Hiina sõjalised kulutused pärast
Mao surma on pidevalt tõusnud,
kirjutab , ,Pravda''. Praegu on
fiende väljaminekute osatähtsus
40°/o riigi eelarvest. Olles sellest
teadlikud, on sõjatööstuste juhid
Ameerika ühendriikides,- Lääne-
Saksamaal, Jaapanis ja mitmel
muul kapitalistlikul maal teinud
aktiivselt plaane Hiina relvadega
ja teiste sõjamaterjalidegä varustamiseks.
Sõjatööstuste esindajad,
avaldavad survet oma valitsus-,
ringkondadele õhutades neid alla
kirjutama sõjailise koostöö kokkuleppeid
Hiinaga:
Võiksime küsida neilt juhtidelt,
kes on rahul Pekingi Nõukogude
Liidu vastaste seisukohtadega:
kelle vastu on suunatud Pekingi
juhtide plaanid ja keda nad ähvardavad?
Cliou En-lai, avades üht kinnist
partei-aktiivi koosolekut
1973 a. andis piirjooned Hiina
USA poliitika ümberorienteerimiseks
Mao Tse-tungi taktika
kohaselt, kus oli ettenähtud „piii-rustada
vaenlased ükshaaval" ja
„hoiduda võitlemisest kahel rindel".
Pekingi võiniuotsijad, kes on lakanud
Ameerika imperialismi ja
Japaani militarismi ründamast, on
kaugel sellest, et pidada USA-d ja
Jaapani oma sõpradeks. Neid saab
nüüd kasutada N. Liidu vastaseks
võitluseks; aga tulevikus antakse
ka nendele maadele.
Endine esimees Mao ise litles,' Nad ütlesid ,,ei" Kesk-^Ida kriisi
et Ameerika ühendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami-
„on vaja võitluse jatkaniist, kuni sele, täielikule aatomrelvade pro-üks
positsioon teise järele valluta- dütseerimise ja kasutamise kee-taltse".
• lustamisde, uut tüi^fi massiK^
See oleks kasulik teada neile rii- hävitusega relvade hükkamõistmi-gijuhtidele
läänes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadegä varusta-
Tõeline Pekingi flirdi mõte
Washingtoniga on ilmsiks tulnud
King Piao kõnes Hiina diplomaatliku
akadeemia lõpuaktusel. Ta
ütles: Praeguses olukorras vajame
USA kaitset N. Liidu revisionismi
mõjude vastu. Kui me leiame, et
sobiv aeg on tühiud, siis ütleme
Onu Samile: Nüüd paki oma aš-jad!"
:.Ä.
„Vaba Eestlases" no. 55 iiks lapsevanem
tõstis üles küsimuse,
miks eesti skautUkud noored ei olnud
esindatud ülalnimetatud jam-boreej.;
Gaidid võib kohe sellest küsimusest
vaja jätta, kuna minu teada
sellest laagrist võisid osa võtta ainult
skaudid. Edasi minnes võib
väita, et eesti skautlike noorte tegevus
sel suvel on olnud väga ti-
^ he. Spordipäev Jõekäärul, rühma-juhtide
kooli laager Kotkajärvel,
etniliste noorte laager Kotkajärvel,
suurlaager „Kotkajärve '77" ja
veel mõned üksuste omad laagrid.
Selline tegevus nõuab palju eeltööd
ja planeerimist, mis pealtvaatajatele
ei paista sihna. Näiteks
suurlaagri eeltööd algasid juba
peolteist aastat tagasi. Sellise
tiheda tegevuse kõrval, olöks meil
raske ohiud üht hasti-ettevalmis-tätud
esmdusüksust saata kanada
jamboreele.
Võib küsitleda, kes otsustab ja
millal otsustatakse mÜlisest laagrist
võetakse osa ja millisest mitte.
Tähtsamad programmi punktid
tulevad arutamisele ja otsustamisele
aasta VÕI kaks ette ^ igal sügisel
gaid- ja skautjuhtide aastakoosolekutel.
Möödunud suurlaagri
korraldamine otsustati ÄK-1
1975. Sus oli meie esindusüksus
äsja naasnud üleniaaihnselt jam-boreelt
Norrast ja skaudijuhtidel
ei olnud soovi hakata kohe uut
esindusüksust organiseerima kanada
jamboreele. Jamboreedest^
osavõtt on ka seotud suurte kuludega.
P.E.jamboree osavõtu maks
oli rohkem kui $200.00 igalt skau-
On vaevalt usutav, et järgmisel
.aastal korraldatakse jälle üle^ka-nadaline
jamboree, kuna sellise
suurürituse korraldamiseks vajatakse
mitu aastat. 1979. aastal toimub
Ontarios skautide jamboree
ja loodetavasti saame sinna saata
ühe esindusüksuse.
P.E. jamboreel ei pnudunud siisk
i eesti skautide esindaja. Laagrist
võtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha-mUtonist
koos pojaga.
Kõik gaid- ja skautjuhid soovivad,
et lapsevanemad pöörduksid
oma küsimustega otse nende poole
ja ei kasutaks informatsiooni saamiseks
lehe veerge, kuna see tekitab
väga formaalse olukorra ja
skautlus on üks suur sõprusring
kuhu kuuluvad ka lastevanemad.
SILVER KASK, skm.
maoiste nende militaristlikes ette-vaknistusis,
ise naiivselt uskudes,
et Hiina militarismi mõõk neid ei
puuduta ja neil tuleks mõelda nende
küüniliste Pekingi deklaratsioonide
üle.
Keegi ei saa unustada, et Hima
õn ainus riik praegu maailmas,
kelle ametlikes ringkondades toetatakse
avalikult maailmale veresauna
korraldamist ilma, et seda
isegi katsutaks varjata. Veelgi
enam, üks osa sõjaettevalmistu-sest
on pandud must-valgel nende
põhiseadusse. Faktildselt see dokument
on teatud liU^i militarismi
väljenduse manifest.
•. Need • kes on 'võlutud Pekingi
nõukogude vastasest manamisest,
peaksid vormima veidi tõsisema
ettekujutuse sellest poliitikast,
mis tegelikult puudutab
kõigi riikide huvisid ja ohustab
maaUma rahu.
Peking neab väsimatult detente-poliitikat
ja kasutab kõiki Vahendeid,
mis tal on kasutada, sellele
vastulöökide andmiseks. Hiina
juhtkond õhutab läänemaailma rii-:
kide parempoolseid juhte ägedale
detente-vastasele aktsiooniidele.
Hiljutisel Lääne-Saksamaa tegelaste
külaskäigu puhul Hiinasse,
katsusid Pekingi juhid neid mõjutada,
et „detente on oopium rahvastele".
Võttes vastu Briti konservatiivide
partei juhi Mrs. That-cheri't,
ütles Hiina abipresident L i
Hsien-nien 7. apr., et „detente pole
üldse maaihnas pärast Helsingi
konverentsi eksisteerinud". /
Selle juures kommenteerib t.
Alexandrov, et detente tähendab
tahet erinevusi lahendada ja dis-:
kuteerida mitte jõuga, mitte ka
ähvardustega ja mõõgatärinaga,
vaid rahulikul teel konverentsilauas.
Ilmselt see on täpselt see, mis
ei sobi maqistidele. Hiina juhtkond
hoidub jonnakalt detentest
poliitilisel ja sõjalisel alal, sellevastu
teeb kõik võimalilgi normaalse
arengu takistamiseks. aa-tomjõudu
omavate riikide suhetes
ja katsub tekitada territoriaalseid
vahejuhtumeid riikide vahel.
tud maaibnäruumirakettide, merepõhja
jt. relvade arengu keelustamisele.
Pekingi esindajad olid vastu L i i tunud
Rahvaste Organisatsiooni
julgeoleku nõukogus riikide sõjalise
eelarvete vähendamisele 10%
võrra, millist summat ölöks kasutatud
mahajäänud, maade abistamiseks.
Nad surusid naaha igal vü-sil
diskussiooni kokkuleppe saavutamiseks
aatomrelvade katsetamise
keehistamiseks; ; :
Hiina pole kirjutanud alla ülie-legi
internatsionaalsele kokkuleppele
relvastuse püramiseks jä
aatomrelvadegä katsetamise lõpetamiseks.
Hüna valitsuse positsioon kõigis
põhilistes küsimustes tänapäeva
iMtematsionaalseis suhetes on
üldiselt negatiivne Ja alaliselt
provokatiivne.
Pärast 1971. a. kui Hiina Rahvavabariik
liikmeõigused Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis kätte
sai, pole nende delegatsioon suutnud
esitada ainsatki lihtsaimat
konstruktüvšet ettepanekut või kasutanud
positiivset initsiatiivi universaalse
rahu tugevndamiseks.
Tõuseb küsimus: kas fakt, et
Peking Nõukogude Liidu vastasuse
katte all on vastu detentele ja
relvastuse vähendamisele, puudutab
ainult N. Liitu? Kas rahu säilitamine
ja internatsionaalne koostöö
arendamine annaks N. Liidule
suuremat kasu kui teistele maadele
kaasaarvatud need, kes nii kiivalt
katsuvad kasutada nõukogude
vastast meeleolu Pekingis? . '
Iga eelarvamisteta isik, on juba
"kaua olnud teadlik, et jutt Nõukogude
hegemooniast on selleks, et
tõmmata maailma tähelepanu Pe-,
kingi ettevalmistusilt • oma vallu-tusplaanide
tegemisel, kõigepealt
Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia riikides.
„Vaikne ookean pole mitte
nii vaikne täna'', ütles Mao juba
1958. a. juunis. „Tulevikus kui me
saame selle oma kontrolli alla, süs
on seal tõesti- rahulik. Me. peame
võtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud
Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja,
Singäpore.^'
Aatomlaenguga varustatud rakettide
valmistamine, mida Hiina:
Ameerika ühendriikide ja Lääne-
Saksamaa sõjalise tööstuse toetusel
ja teatud määral Pfantsusmaa-gä,
Jaapaniga ja Inglismaaga
koostöös on teinud, on selleks, et
avaldada ähvardust mitte ainult
N. Liidu vastu. Kas aatomkatsetel
vabanev radioaktiivne kiirgus Hiinas
ei puuduta Jaapani, ühendriike
ja Kagu-Aasia riike?
^feUeasemel et võtta tõsist seisukohta
faktide suhtes, näivad teatud
ringkonnad läänes loovat illusiooni,
et nad on võimelised kasutama
Pekingi hävitamistungi oma
kasuks ja juhtima seda teise poole
vastu.. •
Nad unustavad õppetuimi hiljutises
ajaloos, kus agressorile
meeldida tahtmine andis tulemu
seks hirmuäratava katastroofi
neile meeldida tähtjaüe eneste
ja kogu maailmale.
Eestlased on püüdnud Kanadas
kõigest väest endUe majanduslüiu
vundamendi loomist Ja sünses
ühiskonnas paremate positsioonide
kättevõtmist. Kahtlemata pleme
nendel aladel saavutanud märkimisväärseid
tagajärgi, kuna oleme
jsuutnud endi majandusliku eksistentsi
kindlustada ning suur ülikooli
lõpetajate ja suhteliselt suur
eesti päritoluga ülikoolide õppejõudude
arv kinnitab, et eesti mehed
ja naised on kangest ja andekast
soost ning moodustavad Kanada
paljudest rahvustest koosneva
mosaiigi paremiku.
Mõned noorema generatsiooni
esindajad ei lepi nähtavasti selle
eesti /rahva tagasihoidlilm j a soliidse
positsiooniga ning viimasel
ajal on esinenud vahejuhtumeid,
kus hakatakse eestlastele teist sort
i nime tegema. Nü näiteks arreteeriti
Nova Scotia ja New Bmns-wicki
vahelisel parvel üks eesti
noormees, kes kuuludes Toronto
mootorratturite klubi „Vagabundi-de"
liikmeskonda, teri*oriseeris
koos oma kaaslastega reisijaid.
„Vagapundid" varastasid laeva
baarist alkohoolseid jooke ja Jooksid
alasti ringi, kusjuures ka eesti
noorukil oU ümselt tähtis osa täita,
kuna ta kuulus nende mürgel-
^dajate hulka, kes jäeti pärast arreteerimist
vahi alla. Ning meessoost
ei taha maha jääda ka naissoo
esinda ja^ kuna Toronto kurikuulsal
Yorige'i tänaval prostitut-arreteeriti
kä üks
(Järg lk. 7)
siooni
eestlanna, kes tegutses kahtlases
masseerimise asutuses.
Eesti noored on üldiselt tuntud
oma tublidusega ja edasipüüdlikkusega
järgnedes sellega vanemale
generatsioonile. Kuid ilmselt mõjutab
ka siinne minnalaskmise
elustiil üksikuid eesti noori, kes ei
tee sellega halba mitte ainult endile
vaid ka oma perekondadele ja
kogu eesti rahvusgrupile.
Kõik, mis Kanadas hiilgab, ei
ole kuld. Seda kinnitasid terve r i da
eksperte, kes valgustasid Kanada
praegust majanduslikku ja poliitilist
olukorda Ontarios Geneva
ParkMs toimunud 46. eouchichingi
konverenisil.
Sellele konverentsile kutsutakse
alati . Kanada kõige nimekamaid
eksperte paljudelt elualadelt ning
seekord olid nende arialüüsid Kanada
tuleviku suhtes võrdlemisi
pessimistlikud.
Eriti tumedates värvides kirjeldas
Kanada tulevikku Quebeci pro-vmtsi
suurettevõtte Power Corp.
abiesimees Louis Desmärais, kes
kinnitas, et 15 või 20 aasta pärast
kuulub Kanada maailma uende
maade hulka, kellel enam midagi
ei ole. „Meie kõik jälgime liiindu-nult
seda kuidas peaminister Tru-^
deau ja peaminister Levesque
mängivad pokerit meie poliitilise
tulevikuga, kuid samal ajal übi-seb
meie maa mitmel rindel allamäge,
ütles kõneleja. Louis Desmärais,
kes on ühtlasi Kanada
Übtuse Nõukogu esimees, väitis,
::;^ V.(Järg..lk.3),^.
13. Ja \\
dr. V. K£
Idar]
tee St
Ignats)
liieelea^
iniimiõi
kokikut
kuse
koosneb I
ga noort
kavait
sioon
maiusi
ei paiku
Sama
kc
teisel
landis jj
med ani
del
giist, et
daoihi
Belgi£
püüdis
mi
nriitee 1<
25.
äasitfflt
viHkomiJ
mub
nõudnud
l i M t
siis lasi
diis
145
Teem
Riiil
valits j
kasva)
omifv^
dusclij
kaasal
. Saü
paljiu
ning J
märg^
seks
he K i i
se kö|
kogu
lUklij
senti I
ähv^i
:vad
. gust.j
kuid?
hädal
mud
paraj
ledl,
dfisil
Cadej
mk
da.
da
kõrf
res
et
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 11, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770811 |
Description
| Title | 1977-08-11-02 |
| OCR text | Lk. ä VABA EESTLANE nöijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11, VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecümseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOBIETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 , TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas |16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga- aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas $11— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . : Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsetb St., Toronto3,Ont. M6J2H2 Nr. 59 See sütitav pioneerivaim, energia ja algatusvõime, mis on iseloomustanud vähemalt paarikümne aasta jooksul Toronto eestlasi riing on kujundanud Kanada suurema linna mõnede asjatundjate arvates vabade eestlaste pealinnaks, ei ole veel kadunud. Seda kinnitab i kõige kujukamalt paljudele Toronto eestlastele äsja saabunud Eesti Kunstide Keskuse presidendi Stel-la Kersoni ringkiri/milles küsitakse rahalist toetust Torontosse Eesti Kunstimuuseumi hoone ostmiseks; Ringkirjas mainitakse, et Toronto eeslinnas on leitud kunstimuuseumile sobiv 17-ruumiline hoone, mis asub kahe aakiilisel krundil. Maja hinnaks on 600.000 dollarit liing Kunstide Keskuse majanduskomisjon loodab, et ühe kolmandiku vajalikust ostukapitalist (200.000 dollarit) panevad kokku eestlased, kelledest igaüks annaks 300O dollari suuruse panuse, teine koimandik ostukapitalist loodetakse saada Ontario valitsuse Winta-rio loteriilt Ja viimane kolmandik Kanada föderaalvalitsuse vastavatest fondidest. Ringkirjas mainitakse ühtlasi, et muuseumi majandamiskulud on 10.000 dollarit aastas ning palutakse kiireiseloomuli-se hoone müügi tõttu ringkirja saajatelt kiiresti vastust oma võimaliku annetuse kohta. Kavatsus on muidugi ilus ja õi^ jlis ja meie võime juba ettekuju-tada kui uhked ja suurelised meie võiksime olla tulevikus kui meil on oma 17 niumiliue kunstihoone, mille ülevalpidamise kulud lähenevad tõenäoliselt rohkem 20.000 dollarile kui Kunstide Keskuse poolt kalkuleeritud 10.000 dollarile aastas. Ning meie kogume kokku ja viime sinna kõik oma kunsti ja meie rikast rahvuskultuuri tutvustavad esemed, milledest praegu piisab võibolla paari ruumi jaoks kiud suurte idealistidena ei ela meie mitte ainult olevikule vaid ka tulevikule ning ükskord; löövad ,,KaIevipoja" sõnade järele piirud kahest otsast lõkendama ning selle 600.000 dollariline hoone kÕik 17 tuba on täidetud tihedalt meie kui tuurivaradega. Ilusate plaanide tegemisega on palju häid asju korda saadetud, Mga meie oleme näinud seda oma isikliku ja ühiskondliku elu organiseerimisel paguluses, Kuid need plaanid peavad olema siiski realistlikud ja ühiskonnalt toetuse taotlemisel peab see üritus vastama meie iihiskonna kandejõule ja tegelikkudele vajadustele. Nüüd, kus eesti ühiskond on oma eluavaldustes jõudnud laiendamise faasist kokkutõmbamise ja koordineerimise faasi, ei ole praktiliselt . mõeldav, et eestlaskond laiemas ulatuses annaks sellisele paraadiüritusele oma täieliku toetuse, seda enäni, et lähemas tulevikus tekib suuri probleeme olemasolevate ühiskondlike hoonete majandamisega ning nende käigus hoidmisega. Toronto Eesti Maja oh teatavasti paljude aastate jooksu] olnud meie rahvuslike jä noorte organisatsioonide ning täienduskoolide tõeliseks koduks ja meie esmajärguliseks ülesandeks oleks mõelda Eesti Majale ja selle käigus hoidmisele, mis võib kujuneda tulevikus väga suureks probleemiks. Eesti Maja juhatuse ringkondadest mainitakse, et suuies hoones seisavad eriti suvel tuhanded ruUtjalad ruumi kasutamata ning olukord vÕib muutuda veelgi keerulisemaks kui organisatsioonide tegevuspinge väheneb. Ja äsja võisid lugejad meie lehe veergudelt lugeda, et Jõekääru laste suvekodus on lähemas tulevikus vaja püstitada lastele uued moodsamad eluhooned seniste ajast ja arust sõjaväebarakkide asemele. Need on meie nooruse eestlusele säilitamiseks hädavajalikud esemed ja nende püstitamine maksab raha. Need küsimused on meie rahvuslikust seisukohast palju pakilisemad kui 600.000 dollariline kuns tihoone, mille ülevalpidamisega seoses olevatest kuludest langeb isegi optimistlikkude kalkulatsioonide juures suur osa eesti ühiskonnale. Meie kunst ja meie rahvuskultuur vajavad kahtlemata koondamist ja säilitamist, ja nende ülesannete täitmisel tuleb Kunstide Keskuse tööd tõsiselt binnata, kuid jääme sel puhul kahe jalaga maa külge. Isegi suur ukraina rah-vusgrupp Torontos lepib oma kunstivarade säilitamiseks palju väiksema majaga, mille kinkis talle üks jõukas abielupaar. Kunstide Keskuse juhatus talitaks meie arvates palju praktilisemalt kui ta järgneks ukrainlaste eeskujule Ja astuks Õhulosside iluaedadest Toronto eestlaste igapäevase elu keskele. Moskva ja Pekingi vahekordadest annabülevaate hiljuti „Pravdas" ilmunuid Igor Äiesandrovi tis „Peking ähvardab maailma". Sellele on võetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei keskkomitee koosolekul Mao Tse-tungi poolt öeldud väljendus: „Me peame vallutama maailma. Meie eesmärk on kogu maailm, kus me tahame luua suurvõimu." Hiina sõjalised kulutused pärast Mao surma on pidevalt tõusnud, kirjutab , ,Pravda''. Praegu on fiende väljaminekute osatähtsus 40°/o riigi eelarvest. Olles sellest teadlikud, on sõjatööstuste juhid Ameerika ühendriikides,- Lääne- Saksamaal, Jaapanis ja mitmel muul kapitalistlikul maal teinud aktiivselt plaane Hiina relvadega ja teiste sõjamaterjalidegä varustamiseks. Sõjatööstuste esindajad, avaldavad survet oma valitsus-, ringkondadele õhutades neid alla kirjutama sõjailise koostöö kokkuleppeid Hiinaga: Võiksime küsida neilt juhtidelt, kes on rahul Pekingi Nõukogude Liidu vastaste seisukohtadega: kelle vastu on suunatud Pekingi juhtide plaanid ja keda nad ähvardavad? Cliou En-lai, avades üht kinnist partei-aktiivi koosolekut 1973 a. andis piirjooned Hiina USA poliitika ümberorienteerimiseks Mao Tse-tungi taktika kohaselt, kus oli ettenähtud „piii-rustada vaenlased ükshaaval" ja „hoiduda võitlemisest kahel rindel". Pekingi võiniuotsijad, kes on lakanud Ameerika imperialismi ja Japaani militarismi ründamast, on kaugel sellest, et pidada USA-d ja Jaapani oma sõpradeks. Neid saab nüüd kasutada N. Liidu vastaseks võitluseks; aga tulevikus antakse ka nendele maadele. Endine esimees Mao ise litles,' Nad ütlesid ,,ei" Kesk-^Ida kriisi et Ameerika ühendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami- „on vaja võitluse jatkaniist, kuni sele, täielikule aatomrelvade pro-üks positsioon teise järele valluta- dütseerimise ja kasutamise kee-taltse". • lustamisde, uut tüi^fi massiK^ See oleks kasulik teada neile rii- hävitusega relvade hükkamõistmi-gijuhtidele läänes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadegä varusta- Tõeline Pekingi flirdi mõte Washingtoniga on ilmsiks tulnud King Piao kõnes Hiina diplomaatliku akadeemia lõpuaktusel. Ta ütles: Praeguses olukorras vajame USA kaitset N. Liidu revisionismi mõjude vastu. Kui me leiame, et sobiv aeg on tühiud, siis ütleme Onu Samile: Nüüd paki oma aš-jad!" :.Ä. „Vaba Eestlases" no. 55 iiks lapsevanem tõstis üles küsimuse, miks eesti skautUkud noored ei olnud esindatud ülalnimetatud jam-boreej.; Gaidid võib kohe sellest küsimusest vaja jätta, kuna minu teada sellest laagrist võisid osa võtta ainult skaudid. Edasi minnes võib väita, et eesti skautlike noorte tegevus sel suvel on olnud väga ti- ^ he. Spordipäev Jõekäärul, rühma-juhtide kooli laager Kotkajärvel, etniliste noorte laager Kotkajärvel, suurlaager „Kotkajärve '77" ja veel mõned üksuste omad laagrid. Selline tegevus nõuab palju eeltööd ja planeerimist, mis pealtvaatajatele ei paista sihna. Näiteks suurlaagri eeltööd algasid juba peolteist aastat tagasi. Sellise tiheda tegevuse kõrval, olöks meil raske ohiud üht hasti-ettevalmis-tätud esmdusüksust saata kanada jamboreele. Võib küsitleda, kes otsustab ja millal otsustatakse mÜlisest laagrist võetakse osa ja millisest mitte. Tähtsamad programmi punktid tulevad arutamisele ja otsustamisele aasta VÕI kaks ette ^ igal sügisel gaid- ja skautjuhtide aastakoosolekutel. Möödunud suurlaagri korraldamine otsustati ÄK-1 1975. Sus oli meie esindusüksus äsja naasnud üleniaaihnselt jam-boreelt Norrast ja skaudijuhtidel ei olnud soovi hakata kohe uut esindusüksust organiseerima kanada jamboreele. Jamboreedest^ osavõtt on ka seotud suurte kuludega. P.E.jamboree osavõtu maks oli rohkem kui $200.00 igalt skau- On vaevalt usutav, et järgmisel .aastal korraldatakse jälle üle^ka-nadaline jamboree, kuna sellise suurürituse korraldamiseks vajatakse mitu aastat. 1979. aastal toimub Ontarios skautide jamboree ja loodetavasti saame sinna saata ühe esindusüksuse. P.E. jamboreel ei pnudunud siisk i eesti skautide esindaja. Laagrist võtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha-mUtonist koos pojaga. Kõik gaid- ja skautjuhid soovivad, et lapsevanemad pöörduksid oma küsimustega otse nende poole ja ei kasutaks informatsiooni saamiseks lehe veerge, kuna see tekitab väga formaalse olukorra ja skautlus on üks suur sõprusring kuhu kuuluvad ka lastevanemad. SILVER KASK, skm. maoiste nende militaristlikes ette-vaknistusis, ise naiivselt uskudes, et Hiina militarismi mõõk neid ei puuduta ja neil tuleks mõelda nende küüniliste Pekingi deklaratsioonide üle. Keegi ei saa unustada, et Hima õn ainus riik praegu maailmas, kelle ametlikes ringkondades toetatakse avalikult maailmale veresauna korraldamist ilma, et seda isegi katsutaks varjata. Veelgi enam, üks osa sõjaettevalmistu-sest on pandud must-valgel nende põhiseadusse. Faktildselt see dokument on teatud liU^i militarismi väljenduse manifest. •. Need • kes on 'võlutud Pekingi nõukogude vastasest manamisest, peaksid vormima veidi tõsisema ettekujutuse sellest poliitikast, mis tegelikult puudutab kõigi riikide huvisid ja ohustab maaUma rahu. Peking neab väsimatult detente-poliitikat ja kasutab kõiki Vahendeid, mis tal on kasutada, sellele vastulöökide andmiseks. Hiina juhtkond õhutab läänemaailma rii-: kide parempoolseid juhte ägedale detente-vastasele aktsiooniidele. Hiljutisel Lääne-Saksamaa tegelaste külaskäigu puhul Hiinasse, katsusid Pekingi juhid neid mõjutada, et „detente on oopium rahvastele". Võttes vastu Briti konservatiivide partei juhi Mrs. That-cheri't, ütles Hiina abipresident L i Hsien-nien 7. apr., et „detente pole üldse maaihnas pärast Helsingi konverentsi eksisteerinud". / Selle juures kommenteerib t. Alexandrov, et detente tähendab tahet erinevusi lahendada ja dis-: kuteerida mitte jõuga, mitte ka ähvardustega ja mõõgatärinaga, vaid rahulikul teel konverentsilauas. Ilmselt see on täpselt see, mis ei sobi maqistidele. Hiina juhtkond hoidub jonnakalt detentest poliitilisel ja sõjalisel alal, sellevastu teeb kõik võimalilgi normaalse arengu takistamiseks. aa-tomjõudu omavate riikide suhetes ja katsub tekitada territoriaalseid vahejuhtumeid riikide vahel. tud maaibnäruumirakettide, merepõhja jt. relvade arengu keelustamisele. Pekingi esindajad olid vastu L i i tunud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku nõukogus riikide sõjalise eelarvete vähendamisele 10% võrra, millist summat ölöks kasutatud mahajäänud, maade abistamiseks. Nad surusid naaha igal vü-sil diskussiooni kokkuleppe saavutamiseks aatomrelvade katsetamise keehistamiseks; ; : Hiina pole kirjutanud alla ülie-legi internatsionaalsele kokkuleppele relvastuse püramiseks jä aatomrelvadegä katsetamise lõpetamiseks. Hüna valitsuse positsioon kõigis põhilistes küsimustes tänapäeva iMtematsionaalseis suhetes on üldiselt negatiivne Ja alaliselt provokatiivne. Pärast 1971. a. kui Hiina Rahvavabariik liikmeõigused Liitunud Rahvaste Organisatsioonis kätte sai, pole nende delegatsioon suutnud esitada ainsatki lihtsaimat konstruktüvšet ettepanekut või kasutanud positiivset initsiatiivi universaalse rahu tugevndamiseks. Tõuseb küsimus: kas fakt, et Peking Nõukogude Liidu vastasuse katte all on vastu detentele ja relvastuse vähendamisele, puudutab ainult N. Liitu? Kas rahu säilitamine ja internatsionaalne koostöö arendamine annaks N. Liidule suuremat kasu kui teistele maadele kaasaarvatud need, kes nii kiivalt katsuvad kasutada nõukogude vastast meeleolu Pekingis? . ' Iga eelarvamisteta isik, on juba "kaua olnud teadlik, et jutt Nõukogude hegemooniast on selleks, et tõmmata maailma tähelepanu Pe-, kingi ettevalmistusilt • oma vallu-tusplaanide tegemisel, kõigepealt Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia riikides. „Vaikne ookean pole mitte nii vaikne täna'', ütles Mao juba 1958. a. juunis. „Tulevikus kui me saame selle oma kontrolli alla, süs on seal tõesti- rahulik. Me. peame võtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja, Singäpore.^' Aatomlaenguga varustatud rakettide valmistamine, mida Hiina: Ameerika ühendriikide ja Lääne- Saksamaa sõjalise tööstuse toetusel ja teatud määral Pfantsusmaa-gä, Jaapaniga ja Inglismaaga koostöös on teinud, on selleks, et avaldada ähvardust mitte ainult N. Liidu vastu. Kas aatomkatsetel vabanev radioaktiivne kiirgus Hiinas ei puuduta Jaapani, ühendriike ja Kagu-Aasia riike? ^feUeasemel et võtta tõsist seisukohta faktide suhtes, näivad teatud ringkonnad läänes loovat illusiooni, et nad on võimelised kasutama Pekingi hävitamistungi oma kasuks ja juhtima seda teise poole vastu.. • Nad unustavad õppetuimi hiljutises ajaloos, kus agressorile meeldida tahtmine andis tulemu seks hirmuäratava katastroofi neile meeldida tähtjaüe eneste ja kogu maailmale. Eestlased on püüdnud Kanadas kõigest väest endUe majanduslüiu vundamendi loomist Ja sünses ühiskonnas paremate positsioonide kättevõtmist. Kahtlemata pleme nendel aladel saavutanud märkimisväärseid tagajärgi, kuna oleme jsuutnud endi majandusliku eksistentsi kindlustada ning suur ülikooli lõpetajate ja suhteliselt suur eesti päritoluga ülikoolide õppejõudude arv kinnitab, et eesti mehed ja naised on kangest ja andekast soost ning moodustavad Kanada paljudest rahvustest koosneva mosaiigi paremiku. Mõned noorema generatsiooni esindajad ei lepi nähtavasti selle eesti /rahva tagasihoidlilm j a soliidse positsiooniga ning viimasel ajal on esinenud vahejuhtumeid, kus hakatakse eestlastele teist sort i nime tegema. Nü näiteks arreteeriti Nova Scotia ja New Bmns-wicki vahelisel parvel üks eesti noormees, kes kuuludes Toronto mootorratturite klubi „Vagabundi-de" liikmeskonda, teri*oriseeris koos oma kaaslastega reisijaid. „Vagapundid" varastasid laeva baarist alkohoolseid jooke ja Jooksid alasti ringi, kusjuures ka eesti noorukil oU ümselt tähtis osa täita, kuna ta kuulus nende mürgel- ^dajate hulka, kes jäeti pärast arreteerimist vahi alla. Ning meessoost ei taha maha jääda ka naissoo esinda ja^ kuna Toronto kurikuulsal Yorige'i tänaval prostitut-arreteeriti kä üks (Järg lk. 7) siooni eestlanna, kes tegutses kahtlases masseerimise asutuses. Eesti noored on üldiselt tuntud oma tublidusega ja edasipüüdlikkusega järgnedes sellega vanemale generatsioonile. Kuid ilmselt mõjutab ka siinne minnalaskmise elustiil üksikuid eesti noori, kes ei tee sellega halba mitte ainult endile vaid ka oma perekondadele ja kogu eesti rahvusgrupile. Kõik, mis Kanadas hiilgab, ei ole kuld. Seda kinnitasid terve r i da eksperte, kes valgustasid Kanada praegust majanduslikku ja poliitilist olukorda Ontarios Geneva ParkMs toimunud 46. eouchichingi konverenisil. Sellele konverentsile kutsutakse alati . Kanada kõige nimekamaid eksperte paljudelt elualadelt ning seekord olid nende arialüüsid Kanada tuleviku suhtes võrdlemisi pessimistlikud. Eriti tumedates värvides kirjeldas Kanada tulevikku Quebeci pro-vmtsi suurettevõtte Power Corp. abiesimees Louis Desmärais, kes kinnitas, et 15 või 20 aasta pärast kuulub Kanada maailma uende maade hulka, kellel enam midagi ei ole. „Meie kõik jälgime liiindu-nult seda kuidas peaminister Tru-^ deau ja peaminister Levesque mängivad pokerit meie poliitilise tulevikuga, kuid samal ajal übi-seb meie maa mitmel rindel allamäge, ütles kõneleja. Louis Desmärais, kes on ühtlasi Kanada Übtuse Nõukogu esimees, väitis, ::;^ V.(Järg..lk.3),^. 13. Ja \\ dr. V. K£ Idar] tee St Ignats) liieelea^ iniimiõi kokikut kuse koosneb I ga noort kavait sioon maiusi ei paiku Sama kc teisel landis jj med ani del giist, et daoihi Belgi£ püüdis mi nriitee 1< 25. äasitfflt viHkomiJ mub nõudnud l i M t siis lasi diis 145 Teem Riiil valits j kasva) omifv^ dusclij kaasal . Saü paljiu ning J märg^ seks he K i i se kö| kogu lUklij senti I ähv^i :vad . gust.j kuid? hädal mud paraj ledl, dfisil Cadej mk da. da kõrf res et |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-11-02
