Vaba eestlane , August 11, 1977

              Lk. ä VABA EESTLANE nöijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11,
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecümseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOBIETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 ,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas |16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga- aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$11— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35
t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . :
Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsetb St.,
Toronto3,Ont. M6J2H2
Nr. 59
See sütitav pioneerivaim, ener­gia
ja algatusvõime, mis on ise­loomustanud
vähemalt paariküm­ne
aasta jooksul Toronto eestlasi
riing on kujundanud Kanada suure­ma
linna mõnede asjatundjate ar­vates
vabade eestlaste pealinnaks,
ei ole veel kadunud. Seda kinnitab
i kõige kujukamalt paljudele Toron­to
eestlastele äsja saabunud Eesti
Kunstide Keskuse presidendi Stel-la
Kersoni ringkiri/milles küsitak­se
rahalist toetust Torontosse Ees­ti
Kunstimuuseumi hoone ostmi­seks;
Ringkirjas mainitakse, et Toron­to
eeslinnas on leitud kunstimuu­seumile
sobiv 17-ruumiline hoone,
mis asub kahe aakiilisel krundil.
Maja hinnaks on 600.000 dollarit
liing Kunstide Keskuse majandus­komisjon
loodab, et ühe kolmandi­ku
vajalikust ostukapitalist
(200.000 dollarit) panevad kokku
eestlased, kelledest igaüks annaks
300O dollari suuruse panuse, teine
koimandik ostukapitalist loodetak­se
saada Ontario valitsuse Winta-rio
loteriilt Ja viimane kolmandik
Kanada föderaalvalitsuse vastava­test
fondidest. Ringkirjas maini­takse
ühtlasi, et muuseumi majan­damiskulud
on 10.000 dollarit aas­tas
ning palutakse kiireiseloomuli-se
hoone müügi tõttu ringkirja
saajatelt kiiresti vastust oma või­maliku
annetuse kohta.
Kavatsus on muidugi ilus ja õi^
jlis ja meie võime juba ettekuju-tada
kui uhked ja suurelised meie
võiksime olla tulevikus kui meil
on oma 17 niumiliue kunstihoone,
mille ülevalpidamise kulud lähene­vad
tõenäoliselt rohkem 20.000 dol­larile
kui Kunstide Keskuse poolt
kalkuleeritud 10.000 dollarile aas­tas.
Ning meie kogume kokku ja
viime sinna kõik oma kunsti ja
meie rikast rahvuskultuuri tutvus­tavad
esemed, milledest praegu
piisab võibolla paari ruumi jaoks
kiud suurte idealistidena ei ela
meie mitte ainult olevikule vaid
ka tulevikule ning ükskord; löövad
,,KaIevipoja" sõnade järele piirud
kahest otsast lõkendama ning selle
600.000 dollariline hoone kÕik 17
tuba on täidetud tihedalt meie kui
tuurivaradega.
Ilusate plaanide tegemisega on
palju häid asju korda saadetud,
Mga meie oleme näinud seda oma
isikliku ja ühiskondliku elu organi­seerimisel
paguluses, Kuid need
plaanid peavad olema siiski rea­listlikud
ja ühiskonnalt toetuse
taotlemisel peab see üritus vas­tama
meie iihiskonna kandejõule
ja tegelikkudele vajadustele.
Nüüd, kus eesti ühiskond on oma
eluavaldustes jõudnud laiendami­se
faasist kokkutõmbamise ja
koordineerimise faasi, ei ole prak­tiliselt
. mõeldav, et eestlaskond
laiemas ulatuses annaks sellisele
paraadiüritusele oma täieliku toe­tuse,
seda enäni, et lähemas tule­vikus
tekib suuri probleeme ole­masolevate
ühiskondlike hoonete
majandamisega ning nende käigus
hoidmisega.
Toronto Eesti Maja oh teatavasti
paljude aastate jooksu] olnud meie
rahvuslike jä noorte organisatsioo­nide
ning täienduskoolide tõeliseks
koduks ja meie esmajärguliseks
ülesandeks oleks mõelda Eesti
Majale ja selle käigus hoidmisele,
mis võib kujuneda tulevikus väga
suureks probleemiks. Eesti Maja
juhatuse ringkondadest mainitak­se,
et suuies hoones seisavad eriti
suvel tuhanded ruUtjalad ruumi
kasutamata ning olukord vÕib
muutuda veelgi keerulisemaks kui
organisatsioonide tegevuspinge vä­heneb.
Ja äsja võisid lugejad meie
lehe veergudelt lugeda, et Jõekää­ru
laste suvekodus on lähemas tu­levikus
vaja püstitada lastele uued
moodsamad eluhooned seniste
ajast ja arust sõjaväebarakkide
asemele. Need on meie nooruse
eestlusele säilitamiseks hädavaja­likud
esemed ja nende püstitamine
maksab raha.
Need küsimused on meie rah­vuslikust
seisukohast palju pakili­semad
kui 600.000 dollariline kuns
tihoone, mille ülevalpidamisega
seoses olevatest kuludest langeb
isegi optimistlikkude kalkulatsioo­nide
juures suur osa eesti ühiskon­nale.
Meie kunst ja meie rahvus­kultuur
vajavad kahtlemata koon­damist
ja säilitamist, ja nende
ülesannete täitmisel tuleb Kunsti­de
Keskuse tööd tõsiselt binnata,
kuid jääme sel puhul kahe jalaga
maa külge. Isegi suur ukraina rah-vusgrupp
Torontos lepib oma
kunstivarade säilitamiseks palju
väiksema majaga, mille kinkis tal­le
üks jõukas abielupaar. Kunstide
Keskuse juhatus talitaks meie ar­vates
palju praktilisemalt kui ta
järgneks ukrainlaste eeskujule Ja
astuks Õhulosside iluaedadest To­ronto
eestlaste igapäevase elu
keskele.
Moskva ja Pekingi vahekordadest annabülevaate hiljuti „Pravdas" ilmunuid Igor Äiesandrovi
tis „Peking ähvardab maailma". Sellele on võetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei kesk­komitee
koosolekul Mao Tse-tungi poolt öeldud väljendus: „Me peame vallutama maailma. Meie ees­märk
on kogu maailm, kus me tahame luua suurvõimu."
Hiina sõjalised kulutused pärast
Mao surma on pidevalt tõusnud,
kirjutab , ,Pravda''. Praegu on
fiende väljaminekute osatähtsus
40°/o riigi eelarvest. Olles sellest
teadlikud, on sõjatööstuste juhid
Ameerika ühendriikides,- Lääne-
Saksamaal, Jaapanis ja mitmel
muul kapitalistlikul maal teinud
aktiivselt plaane Hiina relvadega
ja teiste sõjamaterjalidegä varus­tamiseks.
Sõjatööstuste esindajad,
avaldavad survet oma valitsus-,
ringkondadele õhutades neid alla
kirjutama sõjailise koostöö kokku­leppeid
Hiinaga:
Võiksime küsida neilt juhtidelt,
kes on rahul Pekingi Nõukogude
Liidu vastaste seisukohtadega:
kelle vastu on suunatud Pekingi
juhtide plaanid ja keda nad äh­vardavad?
Cliou En-lai, avades üht kin­nist
partei-aktiivi koosolekut
1973 a. andis piirjooned Hiina
USA poliitika ümberorienteeri­miseks
Mao Tse-tungi taktika
kohaselt, kus oli ettenähtud „piii-rustada
vaenlased ükshaaval" ja
„hoiduda võitlemisest kahel rin­del".
Pekingi võiniuotsijad, kes on la­kanud
Ameerika imperialismi ja
Japaani militarismi ründamast, on
kaugel sellest, et pidada USA-d ja
Jaapani oma sõpradeks. Neid saab
nüüd kasutada N. Liidu vastaseks
võitluseks; aga tulevikus antakse
ka nendele maadele.
Endine esimees Mao ise litles,' Nad ütlesid ,,ei" Kesk-^Ida kriisi
et Ameerika ühendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami-
„on vaja võitluse jatkaniist, kuni sele, täielikule aatomrelvade pro-üks
positsioon teise järele valluta- dütseerimise ja kasutamise kee-taltse".
• lustamisde, uut tüi^fi massiK^
See oleks kasulik teada neile rii- hävitusega relvade hükkamõistmi-gijuhtidele
läänes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadegä varusta-
Tõeline Pekingi flirdi mõte
Washingtoniga on ilmsiks tulnud
King Piao kõnes Hiina diplomaat­liku
akadeemia lõpuaktusel. Ta
ütles: Praeguses olukorras vajame
USA kaitset N. Liidu revisionismi
mõjude vastu. Kui me leiame, et
sobiv aeg on tühiud, siis ütleme
Onu Samile: Nüüd paki oma aš-jad!"
:.Ä.
„Vaba Eestlases" no. 55 iiks lap­sevanem
tõstis üles küsimuse,
miks eesti skautUkud noored ei ol­nud
esindatud ülalnimetatud jam-boreej.;
Gaidid võib kohe sellest küsimu­sest
vaja jätta, kuna minu teada
sellest laagrist võisid osa võtta ai­nult
skaudid. Edasi minnes võib
väita, et eesti skautlike noorte te­gevus
sel suvel on olnud väga ti-
^ he. Spordipäev Jõekäärul, rühma-juhtide
kooli laager Kotkajärvel,
etniliste noorte laager Kotkajärvel,
suurlaager „Kotkajärve '77" ja
veel mõned üksuste omad laagrid.
Selline tegevus nõuab palju eel­tööd
ja planeerimist, mis pealt­vaatajatele
ei paista sihna. Näi­teks
suurlaagri eeltööd algasid ju­ba
peolteist aastat tagasi. Sellise
tiheda tegevuse kõrval, olöks meil
raske ohiud üht hasti-ettevalmis-tätud
esmdusüksust saata kanada
jamboreele.
Võib küsitleda, kes otsustab ja
millal otsustatakse mÜlisest laag­rist
võetakse osa ja millisest mit­te.
Tähtsamad programmi punktid
tulevad arutamisele ja otsustami­sele
aasta VÕI kaks ette ^ igal sü­gisel
gaid- ja skautjuhtide aasta­koosolekutel.
Möödunud suurlaag­ri
korraldamine otsustati ÄK-1
1975. Sus oli meie esindusüksus
äsja naasnud üleniaaihnselt jam-boreelt
Norrast ja skaudijuhtidel
ei olnud soovi hakata kohe uut
esindusüksust organiseerima ka­nada
jamboreele. Jamboreedest^
osavõtt on ka seotud suurte kulu­dega.
P.E.jamboree osavõtu maks
oli rohkem kui $200.00 igalt skau-
On vaevalt usutav, et järgmisel
.aastal korraldatakse jälle üle^ka-nadaline
jamboree, kuna sellise
suurürituse korraldamiseks vaja­takse
mitu aastat. 1979. aastal toi­mub
Ontarios skautide jamboree
ja loodetavasti saame sinna saata
ühe esindusüksuse.
P.E. jamboreel ei pnudunud siis­k
i eesti skautide esindaja. Laagrist
võtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha-mUtonist
koos pojaga.
Kõik gaid- ja skautjuhid soovi­vad,
et lapsevanemad pöörduksid
oma küsimustega otse nende poole
ja ei kasutaks informatsiooni saa­miseks
lehe veerge, kuna see teki­tab
väga formaalse olukorra ja
skautlus on üks suur sõprusring
kuhu kuuluvad ka lastevanemad.
SILVER KASK, skm.
maoiste nende militaristlikes ette-vaknistusis,
ise naiivselt uskudes,
et Hiina militarismi mõõk neid ei
puuduta ja neil tuleks mõelda nen­de
küüniliste Pekingi deklaratsioo­nide
üle.
Keegi ei saa unustada, et Hima
õn ainus riik praegu maailmas,
kelle ametlikes ringkondades toe­tatakse
avalikult maailmale vere­sauna
korraldamist ilma, et seda
isegi katsutaks varjata. Veelgi
enam, üks osa sõjaettevalmistu-sest
on pandud must-valgel nende
põhiseadusse. Faktildselt see do­kument
on teatud liU^i militarismi
väljenduse manifest.
•. Need • kes on 'võlutud Pekingi
nõukogude vastasest manami­sest,
peaksid vormima veidi tõ­sisema
ettekujutuse sellest po­liitikast,
mis tegelikult puudutab
kõigi riikide huvisid ja ohustab
maaUma rahu.
Peking neab väsimatult detente-poliitikat
ja kasutab kõiki Vahen­deid,
mis tal on kasutada, sellele
vastulöökide andmiseks. Hiina
juhtkond õhutab läänemaailma rii-:
kide parempoolseid juhte ägedale
detente-vastasele aktsiooniidele.
Hiljutisel Lääne-Saksamaa tege­laste
külaskäigu puhul Hiinasse,
katsusid Pekingi juhid neid mõ­jutada,
et „detente on oopium rah­vastele".
Võttes vastu Briti kon­servatiivide
partei juhi Mrs. That-cheri't,
ütles Hiina abipresident L i
Hsien-nien 7. apr., et „detente pole
üldse maaihnas pärast Helsingi
konverentsi eksisteerinud". /
Selle juures kommenteerib t.
Alexandrov, et detente tähendab
tahet erinevusi lahendada ja dis-:
kuteerida mitte jõuga, mitte ka
ähvardustega ja mõõgatärinaga,
vaid rahulikul teel konverentsi­lauas.
Ilmselt see on täpselt see, mis
ei sobi maqistidele. Hiina juht­kond
hoidub jonnakalt detentest
poliitilisel ja sõjalisel alal, selle­vastu
teeb kõik võimalilgi nor­maalse
arengu takistamiseks. aa-tomjõudu
omavate riikide suhetes
ja katsub tekitada territoriaalseid
vahejuhtumeid riikide vahel.
tud maaibnäruumirakettide, me­repõhja
jt. relvade arengu keelus­tamisele.
Pekingi esindajad olid vastu L i i ­tunud
Rahvaste Organisatsiooni
julgeoleku nõukogus riikide sõjali­se
eelarvete vähendamisele 10%
võrra, millist summat ölöks kasu­tatud
mahajäänud, maade abista­miseks.
Nad surusid naaha igal vü-sil
diskussiooni kokkuleppe saavu­tamiseks
aatomrelvade katsetami­se
keehistamiseks; ; :
Hiina pole kirjutanud alla ülie-legi
internatsionaalsele kokku­leppele
relvastuse püramiseks jä
aatomrelvadegä katsetamise lõ­petamiseks.
Hüna valitsuse positsioon kõigis
põhilistes küsimustes tänapäeva
iMtematsionaalseis suhetes on
üldiselt negatiivne Ja alaliselt
provokatiivne.
Pärast 1971. a. kui Hiina Rahva­vabariik
liikmeõigused Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis kätte
sai, pole nende delegatsioon suut­nud
esitada ainsatki lihtsaimat
konstruktüvšet ettepanekut või ka­sutanud
positiivset initsiatiivi uni­versaalse
rahu tugevndamiseks.
Tõuseb küsimus: kas fakt, et
Peking Nõukogude Liidu vastasu­se
katte all on vastu detentele ja
relvastuse vähendamisele, puudu­tab
ainult N. Liitu? Kas rahu säi­litamine
ja internatsionaalne koos­töö
arendamine annaks N. Liidule
suuremat kasu kui teistele maade­le
kaasaarvatud need, kes nii kii­valt
katsuvad kasutada nõukogude
vastast meeleolu Pekingis? . '
Iga eelarvamisteta isik, on juba
"kaua olnud teadlik, et jutt Nõuko­gude
hegemooniast on selleks, et
tõmmata maailma tähelepanu Pe-,
kingi ettevalmistusilt • oma vallu-tusplaanide
tegemisel, kõigepealt
Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia rii­kides.
„Vaikne ookean pole mitte
nii vaikne täna'', ütles Mao juba
1958. a. juunis. „Tulevikus kui me
saame selle oma kontrolli alla, süs
on seal tõesti- rahulik. Me. peame
võtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud
Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja,
Singäpore.^'
Aatomlaenguga varustatud ra­kettide
valmistamine, mida Hiina:
Ameerika ühendriikide ja Lääne-
Saksamaa sõjalise tööstuse toetu­sel
ja teatud määral Pfantsusmaa-gä,
Jaapaniga ja Inglismaaga
koostöös on teinud, on selleks, et
avaldada ähvardust mitte ainult
N. Liidu vastu. Kas aatomkatsetel
vabanev radioaktiivne kiirgus Hii­nas
ei puuduta Jaapani, ühendrii­ke
ja Kagu-Aasia riike?
^feUeasemel et võtta tõsist seisu­kohta
faktide suhtes, näivad tea­tud
ringkonnad läänes loovat illu­siooni,
et nad on võimelised kasu­tama
Pekingi hävitamistungi oma
kasuks ja juhtima seda teise poole
vastu.. •
Nad unustavad õppetuimi hiljuti­ses
ajaloos, kus agressorile
meeldida tahtmine andis tulemu
seks hirmuäratava katastroofi
neile meeldida tähtjaüe eneste
ja kogu maailmale.
Eestlased on püüdnud Kanadas
kõigest väest endUe majanduslüiu
vundamendi loomist Ja sünses
ühiskonnas paremate positsioonide
kättevõtmist. Kahtlemata pleme
nendel aladel saavutanud märki­misväärseid
tagajärgi, kuna oleme
jsuutnud endi majandusliku eksis­tentsi
kindlustada ning suur üli­kooli
lõpetajate ja suhteliselt suur
eesti päritoluga ülikoolide õppe­jõudude
arv kinnitab, et eesti me­hed
ja naised on kangest ja ande­kast
soost ning moodustavad Ka­nada
paljudest rahvustest koosne­va
mosaiigi paremiku.
Mõned noorema generatsiooni
esindajad ei lepi nähtavasti selle
eesti /rahva tagasihoidlilm j a so­liidse
positsiooniga ning viimasel
ajal on esinenud vahejuhtumeid,
kus hakatakse eestlastele teist sor­t
i nime tegema. Nü näiteks arre­teeriti
Nova Scotia ja New Bmns-wicki
vahelisel parvel üks eesti
noormees, kes kuuludes Toronto
mootorratturite klubi „Vagabundi-de"
liikmeskonda, teri*oriseeris
koos oma kaaslastega reisijaid.
„Vagapundid" varastasid laeva
baarist alkohoolseid jooke ja Jook­sid
alasti ringi, kusjuures ka eesti
noorukil oU ümselt tähtis osa täi­ta,
kuna ta kuulus nende mürgel-
^dajate hulka, kes jäeti pärast ar­reteerimist
vahi alla. Ning mees­soost
ei taha maha jääda ka nais­soo
esinda ja^ kuna Toronto kuri­kuulsal
Yorige'i tänaval prostitut-arreteeriti
kä üks
(Järg lk. 7)
siooni
eestlanna, kes tegutses kahtlases
masseerimise asutuses.
Eesti noored on üldiselt tuntud
oma tublidusega ja edasipüüdlik­kusega
järgnedes sellega vanemale
generatsioonile. Kuid ilmselt mõ­jutab
ka siinne minnalaskmise
elustiil üksikuid eesti noori, kes ei
tee sellega halba mitte ainult en­dile
vaid ka oma perekondadele ja
kogu eesti rahvusgrupile.
Kõik, mis Kanadas hiilgab, ei
ole kuld. Seda kinnitasid terve r i ­da
eksperte, kes valgustasid Kana­da
praegust majanduslikku ja po­liitilist
olukorda Ontarios Geneva
ParkMs toimunud 46. eouchichingi
konverenisil.
Sellele konverentsile kutsutakse
alati . Kanada kõige nimekamaid
eksperte paljudelt elualadelt ning
seekord olid nende arialüüsid Ka­nada
tuleviku suhtes võrdlemisi
pessimistlikud.
Eriti tumedates värvides kirjel­das
Kanada tulevikku Quebeci pro-vmtsi
suurettevõtte Power Corp.
abiesimees Louis Desmärais, kes
kinnitas, et 15 või 20 aasta pärast
kuulub Kanada maailma uende
maade hulka, kellel enam midagi
ei ole. „Meie kõik jälgime liiindu-nult
seda kuidas peaminister Tru-^
deau ja peaminister Levesque
mängivad pokerit meie poliitilise
tulevikuga, kuid samal ajal übi-seb
meie maa mitmel rindel alla­mäge,
ütles kõneleja. Louis Des­märais,
kes on ühtlasi Kanada
Übtuse Nõukogu esimees, väitis,
::;^ V.(Järg..lk.3),^.
13. Ja \\
dr. V. K£
Idar]
tee St
Ignats)
liieelea^
iniimiõi
kokikut
kuse
koosneb I
ga noort
kavait
sioon
maiusi
ei paiku
Sama
kc
teisel
landis jj
med ani
del
giist, et
daoihi
Belgi£
püüdis
mi
nriitee 1<
25.
äasitfflt
viHkomiJ
mub
nõudnud
l i M t
siis lasi
diis
145
Teem
Riiil
valits j
kasva)
omifv^
dusclij
kaasal
. Saü
paljiu
ning J
märg^
seks
he K i i
se kö|
kogu
lUklij
senti I
ähv^i
:vad
. gust.j
kuid?
hädal
mud
paraj
ledl,
dfisil
Cadej
mk
da.
da
kõrf
res
et