1986-06-18-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ilmub ŽkerŠG mi&lm
kolmopäwal fo reedal
Film Äissehwstzis'!'
Lääne-Saksa filmimees B. von
zur Mühlen avastas k.a. jaanuaris
Moskvat külastades filmi, mille
võttis punaarmee kaameramees
kohe pärast Auschwitzi laagri vai-
' t d ? « SLega • S • 23. mail teatas N. Liidu teadeteagentuur Tass, et Ni-mis
on ainuke Auschwitzi veel ellu- garaagua Senine sadik J . Shljäpnikov on kutsutud ära ja
jäänud 600 vangi vabastamisest, g^jj^j^ krätilisele diplomaatlikule postile on määratud se-naidati
ajakirjanduse esmdajateie , , , ^ , ^ w
Bonnis. BMinie Venetsueeias olnud R Lndu saadik Vämo VäljaSö
Nikaraaguas»
ümber o l id
hst, kes. olid
esisel jalutas edasi-tagasi mees, kelle
ja okastraat, kes kujutas
greiSc
Suur osa filmist näitab nõuk.
arste uurimas piinamiste j a katsetuste
all kannatanud lapsi. Umbes
200 juudi last, kollase tähega nende
närustel ürpidel, on filmitud näitamas
oma käsivartele tätoveeritud
numbreid.
Punaarmeelased näitavad vangidelt
võetud riietusesemeid. Muuhulgas
koguti laagris 840 000 kleiti
ja 16 milj. paari jalatseid. Avastati
ka 45 000 kotti pügatud juustega,
millest sakslased valmistasid ümbertöötamise
teel lõnga ja sokke.
Filmitud oli ka poola eraisikuid
matmas 250 vabastamisel leitud ja
250 pisut hiljem surnud vangide
laipu. Filmija, punaarmeelane A.
Yoronitsov ütles, et Auschwitzi
vange valdas hirm kui vene sõdurid
sinna jõudsid — rääkimata juubeldamisest.
Ta ütles ka, et põhjus,
miks s^feda filmi 40 aasta jooksul
ei näidatud,, oli venelaste vähene
huvi sellise sisuga filmi näitamiseks
kohe pärast sõda. Väikest
osa sellest demonstreeriti asitõendina
Nürnbergi sõjasüüdlaste protsessi
.jooksul;
E P L
Väino Väljas tegi karjääri Eeistis
ja jõudis kodumaa eestlasena kõr-'
geimasse partei tippu, kus ta aga
äkki hoopis riigist välja saadeti
kõrvalisele diplomaadikohale Ve-netsueelasse,
Trinidadi ja Tobagos-se.
Arvatavasti tegi tä selles piirkonnas
nii head tööd, et saadeti
sellisele „kriitilisele positsioonile'*
nagu on Nikaraägiia, kus N. Liidul
on mängus eriti suured huvid.
V. Väljas sündis Hiiumaal,^ Emmastes
28. märtsil 1931. Ta on olnud
parteiliige aastast 1952; On lõpetanud
Tartu ülikooli ajalooteaduskonna.
Sai E K P Keskkomitee
liikmeks aasta st 1961. On olnud
ENSV tlemnoukogu V--VI ja IX
koosseisude ja NSVL ülemnõukogu
VII—IX koosseisude saadikuks. Lenini
ordeniga vääristati juba 1965.
Viimased aastad on töötanud Ve-netsueelaš
ja otsinud kontakti ka
seal asuvate baltimaalastega.
lÕEKMRUL MÜÜA SUVITUS-K
R U N T I H O O N E T E G A J A n iiimister OttQ Jelihek oma büroo 720 Spadiua Ave*
lähemale Kanada mitmekultuurilisuse
Küünlavalgustus kiriku ees on
sümboolne viis kodu mälestamiseks.
Meie kohus on pühendada end
nende eest, kes on kannatanud või
kes kannatavad praegu, õigus pole
ettenähtud ainult mõnele inimesele;
kui tahame õigust, siis peame
arvestame ka teistega. Kui tahame
ijahu, siis koos teistega. Olles kaotanud
kodumaad,^ peame toetama
neid, kes sama saatust jagavad,
kes on aetud oma maalt, on nälja-'
sed ja kodupaigata.
• Eeloleval. 13./14, juuni vahelisel
ml tulevad meie juurde hääled
minevikust, nende hääled, kes
surid kaugel kedumaast, Jiääled
iseilt, kes oma kodumaal ei toM
rääkida oma keelt, kes hüüavad
^ appi teatud Sllki kõrbemaasükias.
Pärast jutlust õp. U. Petersoo
tutvustas 23. augustil ettenähtud
Musta Lindi Päeva. See on Eib-bentropi
— Molotovi pakti sõlmimise
päev, mis oli ka selle sündmuse
põhjustajaks, mida täna tähistame.
Selle aktsiooniga on ühinenud
balti, idaeuroopa ja teiste
rahvaste liikmed. Ta soovitas, et
' kõik balti kristlased annaksid täie
toetuse sellele aktsioonile, mis näitab,
et me ei ole unustanud.
Kolm erirahvast mälestasid küüditatuid
oma keeles.
D) ID D
Zhilinskas, Meie Isa palve luges
õp. Augustin ja pärast lõpulaulu
ütles õnnistussõnad peapiiskop A.
Lusis. Järgnesid kolme riigi hüm-nad;
eestlaste laul kostis tänavu
küllaltki tugevana. Viimaseks lauldi
asukohamaa hümn.
Jumalateenistust kaunistas Anita
Raudans orelil kahe prelüüdiga
sissejuhatuseks, E. Elgari „For the
fallen" ja lõpuks J . Paehejbeli
postluudiumi, samuti oli ta orelil
koraalide saatjaks.
Jumalateenistusele järgnes küün-lavalge
protsessioon kiriku esisel ja
teisel pool tänavat.
. ^ a i t i Föderatsioots .Kaiiadas soo*
vitas süüdata küünla kas küüditatute
või dissidendi mälestuseks.
Sajad ja sajad inimesed palista*
sid kahel pool tänavat, kuna kolme
BaBti riigs lipud lehvSsM raäi-va
kohaL
Demonstratsioon äratas elava liiklusega
tänaval palju tähelepanu.
Möödujaile jagati lendlehte „What
is June 14?-, kus öeldi, et igal
aastal, 14. juunil balti rahyad tähistavad
kurbusega hirmuäratavat
ööd 45 aastat tagasi, kui eesti, läti
ja leedu rahvaste hävitamine algas.
Kokku on koos järgnevate
suurküüditamistega seda saatust
jaganud 800.000 inimest 6.5 miljonist
eestlasest, lätlasest ja leedulasest.
V. S A L U R A ND
General Delivery
Udora, Ont. LOC IL®
feL (70S) 228-8334
või helistada Torontos
(416) 757-4693
Tallmsici päevad Kieles
Tallinn ja Kiel ^ on sõpruslinnad.
12: mail avati Kielis eesti päevad,
mis puhuks oli sinna Eestist saabunud
140-liikmeline grupp, kus peale
artistide ja poliitikute olevat
kuulunud ka ,,üldsuse" esindajaid.
Artistideks olid olnud akadeemiline
meeskoor, rahvakunstiansambel
Kuljus, kammermuusikaansambel
„Camerata Tallinn". Neist viimane
olevat olnud väga menukas.
Kieli tänvail nähti eestlasi, kes
hoidsid käes saksa ajalehti, kus oli
hopis põhjalikumalt kirjeldatud
Tshernobõli katastroofi kui seda
olid teinud nõukogude meediavahendid,
katastroofi tõeline suurus
oli neid väga murelikuks teinud.
« 0
2800 ruutjalaga põrandapinnal on
ruumid kümnele teenistujale^ kellest
vähemalt kaheksa räägivad
erikeeli, Mrööjuhiks <)n John
Nichols. Selle büroo avamisega on
0. Jelinek täitnud oma lubaduse,
mille ta tegi möödunud novembris
tegemaks Multiculturalism Ganadä
rohkem nähtavaks ja kättesaadavaks
ininiestele, keda ta teenib.
Avamisel oli palju mitmekultuuri
alal tegelevaid inimesi ja etnilisi
ajakirjanikke. Lühemas sõnavõtus
minister 0. Jelinek märkis, et selle
büroo avamisega toob ta oma
ministeeriumi ,,tänava tasemele*',
toob selle mitmekultuurilise rahva
hulka, sest mitmekultuurüisus kuulub
kõigile kahadalasüe. Minister
0. Jelinek ütles, et ta tunneb, et
see on alles algus; Tahetakse jätkata
mitmete kultuufiharude väljaarendamist,
kuhu kuuluksid ka
sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised
alad.
Suunates oma sõnavõtu kohalolevale
väga mitmekülgsele etnilisele
osavõtjaskonnale ütles ta, et ,,Kanada
valitsus on teie sõber" ja tal
on kavas avada selliseid büroosid
veel teistes linnades, esmalt suurlinnades
nagu Montreal ja Vaneou-veel
teistes linnades, esmalt suur-
§ammudega ta liigub õiges suunas.
Uus büroo asub fToronto milme-jmas
etnilises keskkonnas
(peaaegu Tartu College^i naabruses)
ja tahab anda iinantsilisl ning
tehnilisi nõuandeid, abistada ja jul-gustada
etnokultuurilisel alal tegutsevaid
üksikisikuid ja organisatsioone.'.'
.
Mitmekultuuri ministeeriumi büroo
pole rtiõeldud duplikeerima seniseid
sotsiaalseid ja kultuurilisi
teenindusi, mis pn juba olemas teiste
föderaalvalitsuse ja eraettevõtlike
asutuste läbi. Tegelikult see töötaks
kops ja abistaks n<eid organisatsioone,
mis teenivad rahvast, samuti
täidavad pmä osa etnilises
ühiskonnas.
® Esmaspäeval, 23. juunai kell
7.30 õ. Eesti Maja suures ja keskmises
saalis Võidupüha ja jaanSõh-
« Laupäeval, S. juulil SeeidrioriB
Suvtharja-pidu, kell 4 p.l. kontsert-aktuš,
kell 9 5. vabaõhuteater.
õp. T. Nõmmik, knana Monika
l^oose süütas Me küüela
Järgnesid läti õp. A. Celms j a leedu
vaimulik P. Gaida, samaaegselt
kummastki rahvusest tütarlaps
süütas küünla.
, soevesB,
m 488-8533
aev.
SAO PAOLO — K a r l Marx mõistis
religiooni kui „oopiumi rahvale"
hukka, aga tema prominentseim
järglane Fl^el Castro annab usule
teise võimaluse. Ta ütleb, et ta
usub, et Kristuse õpetus on väga
revolutsiooniline ja liitub täielikult
sotsialistliku või marksistlik-lem-
• - A H •! • . •_ «IL A*
12. juunil toimunud Wintario loosimisel
langes peavõit $200.0Q0 piletile
nr; 0 048028, ?1()00 - 58485,
$100 ~ 3055. $10 — 846 ja tasuta
piletiraamat (te:" '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860618 |
Description
| Title | 1986-06-18-01 |
| OCR text |
Ilmub ŽkerŠG mi&lm
kolmopäwal fo reedal
Film Äissehwstzis'!'
Lääne-Saksa filmimees B. von
zur Mühlen avastas k.a. jaanuaris
Moskvat külastades filmi, mille
võttis punaarmee kaameramees
kohe pärast Auschwitzi laagri vai-
' t d ? « SLega • S • 23. mail teatas N. Liidu teadeteagentuur Tass, et Ni-mis
on ainuke Auschwitzi veel ellu- garaagua Senine sadik J . Shljäpnikov on kutsutud ära ja
jäänud 600 vangi vabastamisest, g^jj^j^ krätilisele diplomaatlikule postile on määratud se-naidati
ajakirjanduse esmdajateie , , , ^ , ^ w
Bonnis. BMinie Venetsueeias olnud R Lndu saadik Vämo VäljaSö
Nikaraaguas»
ümber o l id
hst, kes. olid
esisel jalutas edasi-tagasi mees, kelle
ja okastraat, kes kujutas
greiSc
Suur osa filmist näitab nõuk.
arste uurimas piinamiste j a katsetuste
all kannatanud lapsi. Umbes
200 juudi last, kollase tähega nende
närustel ürpidel, on filmitud näitamas
oma käsivartele tätoveeritud
numbreid.
Punaarmeelased näitavad vangidelt
võetud riietusesemeid. Muuhulgas
koguti laagris 840 000 kleiti
ja 16 milj. paari jalatseid. Avastati
ka 45 000 kotti pügatud juustega,
millest sakslased valmistasid ümbertöötamise
teel lõnga ja sokke.
Filmitud oli ka poola eraisikuid
matmas 250 vabastamisel leitud ja
250 pisut hiljem surnud vangide
laipu. Filmija, punaarmeelane A.
Yoronitsov ütles, et Auschwitzi
vange valdas hirm kui vene sõdurid
sinna jõudsid — rääkimata juubeldamisest.
Ta ütles ka, et põhjus,
miks s^feda filmi 40 aasta jooksul
ei näidatud,, oli venelaste vähene
huvi sellise sisuga filmi näitamiseks
kohe pärast sõda. Väikest
osa sellest demonstreeriti asitõendina
Nürnbergi sõjasüüdlaste protsessi
.jooksul;
E P L
Väino Väljas tegi karjääri Eeistis
ja jõudis kodumaa eestlasena kõr-'
geimasse partei tippu, kus ta aga
äkki hoopis riigist välja saadeti
kõrvalisele diplomaadikohale Ve-netsueelasse,
Trinidadi ja Tobagos-se.
Arvatavasti tegi tä selles piirkonnas
nii head tööd, et saadeti
sellisele „kriitilisele positsioonile'*
nagu on Nikaraägiia, kus N. Liidul
on mängus eriti suured huvid.
V. Väljas sündis Hiiumaal,^ Emmastes
28. märtsil 1931. Ta on olnud
parteiliige aastast 1952; On lõpetanud
Tartu ülikooli ajalooteaduskonna.
Sai E K P Keskkomitee
liikmeks aasta st 1961. On olnud
ENSV tlemnoukogu V--VI ja IX
koosseisude ja NSVL ülemnõukogu
VII—IX koosseisude saadikuks. Lenini
ordeniga vääristati juba 1965.
Viimased aastad on töötanud Ve-netsueelaš
ja otsinud kontakti ka
seal asuvate baltimaalastega.
lÕEKMRUL MÜÜA SUVITUS-K
R U N T I H O O N E T E G A J A n iiimister OttQ Jelihek oma büroo 720 Spadiua Ave*
lähemale Kanada mitmekultuurilisuse
Küünlavalgustus kiriku ees on
sümboolne viis kodu mälestamiseks.
Meie kohus on pühendada end
nende eest, kes on kannatanud või
kes kannatavad praegu, õigus pole
ettenähtud ainult mõnele inimesele;
kui tahame õigust, siis peame
arvestame ka teistega. Kui tahame
ijahu, siis koos teistega. Olles kaotanud
kodumaad,^ peame toetama
neid, kes sama saatust jagavad,
kes on aetud oma maalt, on nälja-'
sed ja kodupaigata.
• Eeloleval. 13./14, juuni vahelisel
ml tulevad meie juurde hääled
minevikust, nende hääled, kes
surid kaugel kedumaast, Jiääled
iseilt, kes oma kodumaal ei toM
rääkida oma keelt, kes hüüavad
^ appi teatud Sllki kõrbemaasükias.
Pärast jutlust õp. U. Petersoo
tutvustas 23. augustil ettenähtud
Musta Lindi Päeva. See on Eib-bentropi
— Molotovi pakti sõlmimise
päev, mis oli ka selle sündmuse
põhjustajaks, mida täna tähistame.
Selle aktsiooniga on ühinenud
balti, idaeuroopa ja teiste
rahvaste liikmed. Ta soovitas, et
' kõik balti kristlased annaksid täie
toetuse sellele aktsioonile, mis näitab,
et me ei ole unustanud.
Kolm erirahvast mälestasid küüditatuid
oma keeles.
D) ID D
Zhilinskas, Meie Isa palve luges
õp. Augustin ja pärast lõpulaulu
ütles õnnistussõnad peapiiskop A.
Lusis. Järgnesid kolme riigi hüm-nad;
eestlaste laul kostis tänavu
küllaltki tugevana. Viimaseks lauldi
asukohamaa hümn.
Jumalateenistust kaunistas Anita
Raudans orelil kahe prelüüdiga
sissejuhatuseks, E. Elgari „For the
fallen" ja lõpuks J . Paehejbeli
postluudiumi, samuti oli ta orelil
koraalide saatjaks.
Jumalateenistusele järgnes küün-lavalge
protsessioon kiriku esisel ja
teisel pool tänavat.
. ^ a i t i Föderatsioots .Kaiiadas soo*
vitas süüdata küünla kas küüditatute
või dissidendi mälestuseks.
Sajad ja sajad inimesed palista*
sid kahel pool tänavat, kuna kolme
BaBti riigs lipud lehvSsM raäi-va
kohaL
Demonstratsioon äratas elava liiklusega
tänaval palju tähelepanu.
Möödujaile jagati lendlehte „What
is June 14?-, kus öeldi, et igal
aastal, 14. juunil balti rahyad tähistavad
kurbusega hirmuäratavat
ööd 45 aastat tagasi, kui eesti, läti
ja leedu rahvaste hävitamine algas.
Kokku on koos järgnevate
suurküüditamistega seda saatust
jaganud 800.000 inimest 6.5 miljonist
eestlasest, lätlasest ja leedulasest.
V. S A L U R A ND
General Delivery
Udora, Ont. LOC IL®
feL (70S) 228-8334
või helistada Torontos
(416) 757-4693
Tallmsici päevad Kieles
Tallinn ja Kiel ^ on sõpruslinnad.
12: mail avati Kielis eesti päevad,
mis puhuks oli sinna Eestist saabunud
140-liikmeline grupp, kus peale
artistide ja poliitikute olevat
kuulunud ka ,,üldsuse" esindajaid.
Artistideks olid olnud akadeemiline
meeskoor, rahvakunstiansambel
Kuljus, kammermuusikaansambel
„Camerata Tallinn". Neist viimane
olevat olnud väga menukas.
Kieli tänvail nähti eestlasi, kes
hoidsid käes saksa ajalehti, kus oli
hopis põhjalikumalt kirjeldatud
Tshernobõli katastroofi kui seda
olid teinud nõukogude meediavahendid,
katastroofi tõeline suurus
oli neid väga murelikuks teinud.
« 0
2800 ruutjalaga põrandapinnal on
ruumid kümnele teenistujale^ kellest
vähemalt kaheksa räägivad
erikeeli, Mrööjuhiks <)n John
Nichols. Selle büroo avamisega on
0. Jelinek täitnud oma lubaduse,
mille ta tegi möödunud novembris
tegemaks Multiculturalism Ganadä
rohkem nähtavaks ja kättesaadavaks
ininiestele, keda ta teenib.
Avamisel oli palju mitmekultuuri
alal tegelevaid inimesi ja etnilisi
ajakirjanikke. Lühemas sõnavõtus
minister 0. Jelinek märkis, et selle
büroo avamisega toob ta oma
ministeeriumi ,,tänava tasemele*',
toob selle mitmekultuurilise rahva
hulka, sest mitmekultuurüisus kuulub
kõigile kahadalasüe. Minister
0. Jelinek ütles, et ta tunneb, et
see on alles algus; Tahetakse jätkata
mitmete kultuufiharude väljaarendamist,
kuhu kuuluksid ka
sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised
alad.
Suunates oma sõnavõtu kohalolevale
väga mitmekülgsele etnilisele
osavõtjaskonnale ütles ta, et ,,Kanada
valitsus on teie sõber" ja tal
on kavas avada selliseid büroosid
veel teistes linnades, esmalt suurlinnades
nagu Montreal ja Vaneou-veel
teistes linnades, esmalt suur-
§ammudega ta liigub õiges suunas.
Uus büroo asub fToronto milme-jmas
etnilises keskkonnas
(peaaegu Tartu College^i naabruses)
ja tahab anda iinantsilisl ning
tehnilisi nõuandeid, abistada ja jul-gustada
etnokultuurilisel alal tegutsevaid
üksikisikuid ja organisatsioone.'.'
.
Mitmekultuuri ministeeriumi büroo
pole rtiõeldud duplikeerima seniseid
sotsiaalseid ja kultuurilisi
teenindusi, mis pn juba olemas teiste
föderaalvalitsuse ja eraettevõtlike
asutuste läbi. Tegelikult see töötaks
kops ja abistaks n |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-18-01
