1978-10-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
KAPLIW — Lousia-A^^^ EaliviiisÜk
valis Lõtma-Aafrikaiiweks peaministri
ministri JoMVoršterlameö ühkm
imid partei pidas meist siiski kõige __
les on tuntud kõvakäelise poliitikainelaem
Paii»i, mille
senise::kaitsemin!stri.Pieter Wilem Botha.
id kolm
Ja
Pärasi senise pea-tais
p^inister oma esimeses
iõnes Ä
alistamise ja korra säilitamise eest
Loima-Aafrikas kuid samal ajal
lubas ta ka viljelMä positiivsd;^ p^^
lutikat ^erinevate rahvusgruppide
. vaheliste suHete parandamiseks.
Pieter Willem Bptha mainis, et
ta jätab; pma kätte ka kaitsemi-ajstri
portfell^ ja täidab neid
ülesandeid nü kaua kui see vaja-
' : likuks^ösukSj. .:::4
* i^itsöministrima, ehitas Botha
üles tugeva ^ja hästirelyastatud a^:-
^ mee niiig saatis sale 1975. aastal
Angcolasše võitlema marksistliku
Vabastamise Liikumise vastu, lioü-na-
Aafrika sõdurite löögiiJksused
jõudsid. juba Angoola pealinna
Luanda lähistele Iqiid tõmmati tagasi
kui Lõuna-Aafr&ale selgus, et
Ühendriigid sellele aktsioonile oma
toetust ei aiina ning N. Liit saatis
sõdurid Augoolasse võitle^
oma
•oma..©simeses
kõnes peaministrina ka oma poliitilisi
seisukohti ja kinnitas
veendunult/et/LÕuna-Aafrika. ei
sismi ja revolutsiooni ees.
Poliitilised vaatlejad mainivad,«
peaminister Botljaesim-eseks suuremaks
^ülesandeks on kontrover-siaalse
Edel^Aafrika (Namii^^
fclišimuse lahendamine. Lõuna-Ääfrika
on seda 'riiki kontrj)llinud
1920/ aastast saadik M d on
ta sattunud vastuollu Namiibia tuleviku
kujundamisel Liitunud R
vaste Organisatsiponiga, kuna nii
Lõuna-Äafrika kui Liitunud Rahvaste
Organisatsioon tahavad seal
korraldada valunisi oma sildi all.
.; L^^ lahendamata tüliküsimused iisra^llga,
Liidu pidev älivardusi mis sunMb neid relvastüm ja kulutama suure osa oma. õlisissetulekust
n^oodsa ja kalH sõjamasina varusta^^ Meval pidamiseks. Nii näiteks on Saudi J Araabia
sõlminud Ühendriikidega kokkuleppeid, millede alusel ta ostab ameeriklasi 1984. aastaks 10
miljardi dollari eest sõjalist varaištüst ning Iraan on Jub^^^^ tänaseni Inüiitänud 18 miljardit dolla^
rit Üliendriikidellt;tanld^^
niimistid Mosikva feaasabal VOMBU
iile võtsid.. Arvatakse^ eifc see on
Bee palavlil^ riigipöördest,
on (kõigiti põhjendatud, kuna venelased
on miiuitimud viimasel
sjä! seilas piiilkonnas emkor^
aifetiivseiks ning neiidš sõrmed on
mlängiis (kõigil aladel Etioopiasfe
kuni Mganistajiiniv :
Saudi Araabia välispoliitilised
eksperdid jälgivad Umbusklikult
kuidas Moskva oma kanda
Etioopias üh^kÕveniini,kinnitab
ning kardavad^ et venelased
võivad peatselt häirima hakata
Saudi Araabp projekte Punase
:Mere i|clarannikul. ...
Samuti võivad nad sulgeda Suessi
karualäe juurdepääsu lõunast ja
lõigartia ära Iraaini ja Saudi Araabia
õMtrainspordid seda memteed
kaudu...:. . ;V
Iraan on ömaikprda häiritud
mõni aeg tagasi töise
plaani raacenaamjsei, mis taö^
leb iätoi Äfgainistm ja
tungimist Araabia mere äärde.
Iraak oli mõned aastad tagasi
Liidu sütir sõber, ifcuid on nüüd
venelastega vaenujalal,
'kiina Iraagi valitse,
et N. Liit sekkus Iraagi siseas-
• ; jädesse: nin kavatses mässuliste
ohvitseride kaasabil Iraagis
"kommunistliku korra kehtesta-
;/mist.-.; .•
Olukord õli isegi nii tõsine, ©t
Iraagis arreteeriti terve rida ohvitsere,
kelledest 21 surma mõis-teii
jaihukÄ
'Kuid ei saa unustada, et venelased
on kanda kinnitanud ka
ESTO-76 suurfilmi esietenduse lõpu! aniüs^^ E üle ESTO-80 USA konüteele,
mis hakkab Mevikuš korraldama filmi näitamist eesüaste keskustes l[JSÄ's. Pildil ESTÖ-t6 esimees
Ealjo Popp 'Ja ESTO-8® TUSA komitee •esimees Peeter-Kiik lil^^^^ '
Foto::
Lõuna-Jeemenis, ikus võimule tülid
mäiteistlikud sõjaväelased
kes mõirvasid presideait Saleim
-^stdöc
mõõÖUÄt©
PrtaBgu on seal pealinnas Adenis
umbes 400 kuubalast ja.1500 ida-,
sakslast karda hoidmas ja kom-mimismi
Mcendamas. =
30. sept. ja 1. okt. toimus sügis värvides säraval Kotkajärvel eesti
mendi koJ^verents — gaidi- ja skaudijuhtlde aastakoosolekud. Skautidel oli see 29., gaididel 26.
Jp^tide. aõupidamiJie. Euulatr Ja ;siB2Et^;tähiseid-^i^^ tegevusaastaks.. Põhjaliku.'
^ aHjUuse aE; oli möödunud suvel tlliendriiijides töliritamd >^ jpSS^Jl^;
liead ja ka vigu. Pühapäeva, L okt. homniiikupalvus peeti Kotkajärve väravas, kus samal ajal
lolmus Toronto Eesti Skaudiseprade Seltsi esimese kauaaegse esimehe Hendrik, Tanneri memori-
Marksistlike noorte m.õju kasvab
pidevalt ka Iraanis, ikus kommunistid
töötavad koos' miihame-diusu
fanaatikutega shalibi rez-hiimi
(kukuitamiseikis.
• Shahh pii riigivastaste demonstratsioonide
vältimiseks suniii-tud
välja kuulutama kaitseseisukorra.
Maailma suurematel õliväljadel
on kahtlemata ©rakordselt mav
külgetõmbejõud ja venelased ei
jäta kasutamata ilhbegi võimalust,
tet oma mõjuv^õimu selles piirkonnas
suurendada ja laiendada.
ROOMAVatikan.Citys suri Öösel vastü-möödunud reedet
südÄeataki tulemusena paa,vst J^^
liku kiriku juhiks ales kuu aega tagasi. Ametlikult poolt märgitakse,
et paavst suri magades ning et suma oli sämapükne.
1'aavst iohanmes Paul oli Ö5 aastat vana, • ^ •
avamine.
- Varajane sügis ja ööikülmad olid
oma, värvipintsliga töötanud Kotkajärvel
ja seadnud metsad toredasse
ehtesse. Nii tervitas Kotkar
jäive eesti noortejuhte laupäe-va
kargel hoonmikul. Aästaikoosole-kute
pidulik avamine toimus koos
lipu heiskamisega Anton õunapuiu
skaudi- kui ka gäidinoorte tegevust.
„Tulehoid.ja" noorteajakirja
aruanded aitasid Silvia Birk: ja
Silver K s ^ . Raskusi tÄato,,Tü^
lehoidja'V majandamine ja möödunud
aastal oli Kanada osas
puudiujääk 2800 Eootsi krooni.
Eesti skautluse juubelifondi am-väljakul,
kus sõna võtsid mõlema-1 ande esitas Jaan Lepp, Aruande
te malevaite juhid Tiia Kütt ja
Silver Kask. ühendriikide škaudi-nooruse
poolt tervitas gaider Urve
Põhi. Tervitustega esinesid ka
peagaid Hilja Kuutma ja pea-sljauit
Jaan Lepp, kelle volitused
järgi on fondis $7727.— ja raha
on hoiul Eesti ühispanga^. Tuleval
suvel toimuval 110. juubeli
laulupeol otsustaiti Enn Kiilaspea
soovitusel anda skäudmoomse
organitoorset abi. Skautide mäle-nendel
positsioonidel lõpevad eel- vä spordijuht Jaan Roos tut-
Isja surnud paavst valiti kardi--
nalite . valmiskogu poolt ametisse
26: aoigustil käešoteval aastal.
Ta M oma karges ja vastutusrikkas
ametis alles uustulnuk
nmg.'- ; - • •
•polnud veel suutnud oma programmi
avaldada iijng om^ seisukohti
paljudes usuUstes, sotsiaalsetes
ja polütilistes Msi-
; Mustes määritleda. • ^
Tema väljenduste kohaselt oli
tema sujuremaks eesmärgiks siis-
WASeiNGTON ühendriikide
.välisministeeriiim tegi teatavaks,
et fta ei anna sissesõidu viisalt
Rodeesia peaministrile lah
ki ikatoliku kiriku ühtsuse säilita-1 Smith'ile, kes kavatses, külastada
mine.:-, . •|ühe;;;.gr^
; , ühendriike. lan S^ on teata-
Asjäom^tesit ringkondadest vasti viimasel ajal kritiseerinud
mainitakse, et paavst Johannes mitmel korral ühendriikide ja
Faul on peaaegu kogu oma eluaja
kestel olnud nõrga tervisega ja
vajanud pidevalt arstiabi. Vaatamata
oma tervislikele probleemidele
teguftses ta siiski paavstina
enefgiHselt ning kandis kohuse-ftruult
oma suurt i:öökoormat ja
vaafcujfcust..:-':::
Inglismaa valitsusi, kes ei amnä
oma toetust valgete ja mõõdukate
mu^da poolt organiseeritud
Rodeesia üleminekuvalitsusele,
vaid toetavad selle asemel sõjakaid
musti, kes sooritavad Rodeesia
naaberriMdesit pidevalt ter^
rorirünnaikuid Rodeesiasse.
oleval aastavahetusel
Avareferaat, mille picks peagaid ]
ija Kiwtma toimus ühisel koos-peamäjas.
Gaider Kuutma i teemaks oli
konstruktiivne kriitika, mis on
tegelikult edu ja arengu eelduseks
meie demokraatlikus ühis-vustas
(ühiseid sportlikke kavatsusi
ja noorteüksuste seisukohti
nende teostamises.
Enn Kiilaspea loodab elustada
Eesti Maja Noorteruumi kasutamist,
mille suhtes on nüüd
kehtestatud senisest soodsamad
tingimused.
Ühe üritusena alustab seal tegevust
noorte muusika huviring.
,iPõhjakotika*^ lennu suhtes 1980.
a. ülemaailmsetele Eesti Päevadele,
mis toimuvad Rootsis koos
gfTii ja AA s,1k o TK^u...t.^ti- . Koosoil^eik,u„ft^e skautli^k e noorte cmf,oaoavi.l,m-^^ail^a a^rgrvrui-
P r « « , n « « . valiti Süvia B i * ^ ^ ^ ^ ^ ^
Avakoosolekule-järgneval esi-
^^1 ühisel töökoosolekul valiti
koosolekute juhatajarf^eks Katrin
., Merike Toomes, Martin Jõ-ja
Margus Tae. Linda Valter ja
Jaak Järve ühendrükide suurlaäg-ns
käinud noorte esindajatena
andsid üle mälestusesemed „suu-s^
e-vaevar nägijatele" — malevate
Tiia Küttile ja Silver
tJhise töödsoosoleku kavas oli
rida probleeme, mis haaravad nii
EESTI KUNSTIDE KESKUS kirraMab
St. Lawrence Cemtre Town Hallis
' 11. oktoobrist — 26. oktoobrini
Näituse avamine 11; okt. kell 5^8 ®.
^ilustavad tegevust kesknäd.,
11- okt. Lähemaks inlormatsioo-
Hil^s helistada -
KELEIVE TIIDUSELE tel 781-1169
tused juhtkonna kompletoteerimi'
seks.
Ühendriikides toimunud
ja II*' maäilmalaagri majandusest
andis ülevaate Gunnar Mitt, kuna
täpne aruanne ei ole veel valminud.
Ülevaate Ikohaselt oli laagri-j
sõidu puudujääk ^3400.— millest
suur osa kaetakse Winitario toe-:
tuse summadest.
Teisel töökoosolekul lagunes
hoorteparlaiment meeste^ ja, naiste
poolöks. Gaidijuhid jätkasid
oma koosolekut peamaja teisel
korrusel.
Toimusid noortötifesuste aruanded,
kus tähelepanuväärsema
punktina esines Montreali Kalevi
Upkonna lahlomline Kaiia-da
skautide organisatsioonist.
Lipkond jtegutseb iseseisva luksusena,;
kuid on nüüd sunnitud ^
male jäänia ka skautide laske-võistlustest.
Sitotsiooni tagapõhi
on polütüirie ja seda loodetaikše
kohkesti sonaVõttusid tolmus
„Koguja*'* laagr^ ülevaate' juures,
mille esitas maleva juht Sill/er
Kask. Kritiseeriti 'n. n.„sõprus-laagri"
vormi, juhtkonna feommu-nikatsiooni^
puudüst, šisuäisö tegevuse
or^aniseerimajtust ja ülemäärast
paraadltsemist. Kriitika
oli positiivnne ja heajtahtlik.
Gfaidi- ja skaudijuhid tulid jälle
kokku ühiseks koosolekuks pä-,
rast õhtusööki, 'kui äigas panel-diskussioon
„Škauitlus/gaidlus täna
ja hoallme•^Vestlusgruppi juhendas
skautüksuse, Lembitu Malev
juht Harold Kivi ja osalesid
Tiia Kütt, Katrin Kütti j a Pearu
Item. Harold Kivi sissejuhatus
fikseeris kõik meie skautlike
noorteliikumiste puudused ja andis
ka nende põhjused ning võimalikud
lahendused. Pilti täiendar
sid teised panelistid ja Enn Kü-laspea
sekretärina pani kõi pea-
P'unktid paremaks meelespidamiseks
paherile. '
Järgnesid plavad' sõnavõtud,
millest koorus välja palju huvitavaid
mõtteid. Leiti, et ooortejuh-tideks
sobivad rieed inimesed, kes
omavad idealismi ja kohusetunnet.
Noortetöö peab olema huvitav
ja pakkuma võimalikuüjt
mida nriijal ei pakuta. •
Paneli teises osas ,;Muljeid Kogujast"
oli sisifejuhaitajaks Merike
Toomes, kes esitas apmutavalt
asjaliku analüüsi suitrlaagrist. Ka
sellele järgnesid elavad läbirääkimised,
mille. koMiuvõtlikku kom^
meritaari paluti kohalvübiyalt
ühendriikide gaidm.aleva esindajalt
gdr. Urve Põhilt.
Koihviõhitu saiade ja kookidega
värskendas fcoosolekuite-tihedast
päevast väsinud ipere uuesti elavaks.
Ervin Aleve soovis noorte-juhtide
nimel palju õnne peatselt
sünnipäeva 'täiüstavalle Heino Jõele,
keda paluti juitustada lugusid
Kotkajärve algpäevilt.
Humoorikat lugu kuulati mõnuga
ja lauldi pärast üMselt
üks Jämesääre Kotkajärve lau*
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 3, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-10-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781003 |
Description
| Title | 1978-10-03-01 |
| OCR text | KAPLIW — Lousia-A^^^ EaliviiisÜk valis Lõtma-Aafrikaiiweks peaministri ministri JoMVoršterlameö ühkm imid partei pidas meist siiski kõige __ les on tuntud kõvakäelise poliitikainelaem Paii»i, mille senise::kaitsemin!stri.Pieter Wilem Botha. id kolm Ja Pärasi senise pea-tais p^inister oma esimeses iõnes Ä alistamise ja korra säilitamise eest Loima-Aafrikas kuid samal ajal lubas ta ka viljelMä positiivsd;^ p^^ lutikat ^erinevate rahvusgruppide . vaheliste suHete parandamiseks. Pieter Willem Bptha mainis, et ta jätab; pma kätte ka kaitsemi-ajstri portfell^ ja täidab neid ülesandeid nü kaua kui see vaja- ' : likuks^ösukSj. .:::4 * i^itsöministrima, ehitas Botha üles tugeva ^ja hästirelyastatud a^:- ^ mee niiig saatis sale 1975. aastal Angcolasše võitlema marksistliku Vabastamise Liikumise vastu, lioü-na- Aafrika sõdurite löögiiJksused jõudsid. juba Angoola pealinna Luanda lähistele Iqiid tõmmati tagasi kui Lõuna-Aafr&ale selgus, et Ühendriigid sellele aktsioonile oma toetust ei aiina ning N. Liit saatis sõdurid Augoolasse võitle^ oma •oma..©simeses kõnes peaministrina ka oma poliitilisi seisukohti ja kinnitas veendunult/et/LÕuna-Aafrika. ei sismi ja revolutsiooni ees. Poliitilised vaatlejad mainivad,« peaminister Botljaesim-eseks suuremaks ^ülesandeks on kontrover-siaalse Edel^Aafrika (Namii^^ fclišimuse lahendamine. Lõuna-Ääfrika on seda 'riiki kontrj)llinud 1920/ aastast saadik M d on ta sattunud vastuollu Namiibia tuleviku kujundamisel Liitunud R vaste Organisatsiponiga, kuna nii Lõuna-Äafrika kui Liitunud Rahvaste Organisatsioon tahavad seal korraldada valunisi oma sildi all. .; L^^ lahendamata tüliküsimused iisra^llga, Liidu pidev älivardusi mis sunMb neid relvastüm ja kulutama suure osa oma. õlisissetulekust n^oodsa ja kalH sõjamasina varusta^^ Meval pidamiseks. Nii näiteks on Saudi J Araabia sõlminud Ühendriikidega kokkuleppeid, millede alusel ta ostab ameeriklasi 1984. aastaks 10 miljardi dollari eest sõjalist varaištüst ning Iraan on Jub^^^^ tänaseni Inüiitänud 18 miljardit dolla^ rit Üliendriikidellt;tanld^^ niimistid Mosikva feaasabal VOMBU iile võtsid.. Arvatakse^ eifc see on Bee palavlil^ riigipöördest, on (kõigiti põhjendatud, kuna venelased on miiuitimud viimasel sjä! seilas piiilkonnas emkor^ aifetiivseiks ning neiidš sõrmed on mlängiis (kõigil aladel Etioopiasfe kuni Mganistajiiniv : Saudi Araabia välispoliitilised eksperdid jälgivad Umbusklikult kuidas Moskva oma kanda Etioopias üh^kÕveniini,kinnitab ning kardavad^ et venelased võivad peatselt häirima hakata Saudi Araabp projekte Punase :Mere i|clarannikul. ... Samuti võivad nad sulgeda Suessi karualäe juurdepääsu lõunast ja lõigartia ära Iraaini ja Saudi Araabia õMtrainspordid seda memteed kaudu...:. . ;V Iraan on ömaikprda häiritud mõni aeg tagasi töise plaani raacenaamjsei, mis taö^ leb iätoi Äfgainistm ja tungimist Araabia mere äärde. Iraak oli mõned aastad tagasi Liidu sütir sõber, ifcuid on nüüd venelastega vaenujalal, 'kiina Iraagi valitse, et N. Liit sekkus Iraagi siseas- • ; jädesse: nin kavatses mässuliste ohvitseride kaasabil Iraagis "kommunistliku korra kehtesta- ;/mist.-.; .• Olukord õli isegi nii tõsine, ©t Iraagis arreteeriti terve rida ohvitsere, kelledest 21 surma mõis-teii jaihukÄ 'Kuid ei saa unustada, et venelased on kanda kinnitanud ka ESTO-76 suurfilmi esietenduse lõpu! aniüs^^ E üle ESTO-80 USA konüteele, mis hakkab Mevikuš korraldama filmi näitamist eesüaste keskustes l[JSÄ's. Pildil ESTÖ-t6 esimees Ealjo Popp 'Ja ESTO-8® TUSA komitee •esimees Peeter-Kiik lil^^^^ ' Foto:: Lõuna-Jeemenis, ikus võimule tülid mäiteistlikud sõjaväelased kes mõirvasid presideait Saleim -^stdöc mõõÖUÄt© PrtaBgu on seal pealinnas Adenis umbes 400 kuubalast ja.1500 ida-, sakslast karda hoidmas ja kom-mimismi Mcendamas. = 30. sept. ja 1. okt. toimus sügis värvides säraval Kotkajärvel eesti mendi koJ^verents — gaidi- ja skaudijuhtlde aastakoosolekud. Skautidel oli see 29., gaididel 26. Jp^tide. aõupidamiJie. Euulatr Ja ;siB2Et^;tähiseid-^i^^ tegevusaastaks.. Põhjaliku.' ^ aHjUuse aE; oli möödunud suvel tlliendriiijides töliritamd >^ jpSS^Jl^; liead ja ka vigu. Pühapäeva, L okt. homniiikupalvus peeti Kotkajärve väravas, kus samal ajal lolmus Toronto Eesti Skaudiseprade Seltsi esimese kauaaegse esimehe Hendrik, Tanneri memori- Marksistlike noorte m.õju kasvab pidevalt ka Iraanis, ikus kommunistid töötavad koos' miihame-diusu fanaatikutega shalibi rez-hiimi (kukuitamiseikis. • Shahh pii riigivastaste demonstratsioonide vältimiseks suniii-tud välja kuulutama kaitseseisukorra. Maailma suurematel õliväljadel on kahtlemata ©rakordselt mav külgetõmbejõud ja venelased ei jäta kasutamata ilhbegi võimalust, tet oma mõjuv^õimu selles piirkonnas suurendada ja laiendada. ROOMAVatikan.Citys suri Öösel vastü-möödunud reedet südÄeataki tulemusena paa,vst J^^ liku kiriku juhiks ales kuu aega tagasi. Ametlikult poolt märgitakse, et paavst suri magades ning et suma oli sämapükne. 1'aavst iohanmes Paul oli Ö5 aastat vana, • ^ • avamine. - Varajane sügis ja ööikülmad olid oma, värvipintsliga töötanud Kotkajärvel ja seadnud metsad toredasse ehtesse. Nii tervitas Kotkar jäive eesti noortejuhte laupäe-va kargel hoonmikul. Aästaikoosole-kute pidulik avamine toimus koos lipu heiskamisega Anton õunapuiu skaudi- kui ka gäidinoorte tegevust. „Tulehoid.ja" noorteajakirja aruanded aitasid Silvia Birk: ja Silver K s ^ . Raskusi tÄato,,Tü^ lehoidja'V majandamine ja möödunud aastal oli Kanada osas puudiujääk 2800 Eootsi krooni. Eesti skautluse juubelifondi am-väljakul, kus sõna võtsid mõlema-1 ande esitas Jaan Lepp, Aruande te malevaite juhid Tiia Kütt ja Silver Kask. ühendriikide škaudi-nooruse poolt tervitas gaider Urve Põhi. Tervitustega esinesid ka peagaid Hilja Kuutma ja pea-sljauit Jaan Lepp, kelle volitused järgi on fondis $7727.— ja raha on hoiul Eesti ühispanga^. Tuleval suvel toimuval 110. juubeli laulupeol otsustaiti Enn Kiilaspea soovitusel anda skäudmoomse organitoorset abi. Skautide mäle-nendel positsioonidel lõpevad eel- vä spordijuht Jaan Roos tut- Isja surnud paavst valiti kardi-- nalite . valmiskogu poolt ametisse 26: aoigustil käešoteval aastal. Ta M oma karges ja vastutusrikkas ametis alles uustulnuk nmg.'- ; - • • •polnud veel suutnud oma programmi avaldada iijng om^ seisukohti paljudes usuUstes, sotsiaalsetes ja polütilistes Msi- ; Mustes määritleda. • ^ Tema väljenduste kohaselt oli tema sujuremaks eesmärgiks siis- WASeiNGTON ühendriikide .välisministeeriiim tegi teatavaks, et fta ei anna sissesõidu viisalt Rodeesia peaministrile lah ki ikatoliku kiriku ühtsuse säilita-1 Smith'ile, kes kavatses, külastada mine.:-, . •|ühe;;;.gr^ ; , ühendriike. lan S^ on teata- Asjäom^tesit ringkondadest vasti viimasel ajal kritiseerinud mainitakse, et paavst Johannes mitmel korral ühendriikide ja Faul on peaaegu kogu oma eluaja kestel olnud nõrga tervisega ja vajanud pidevalt arstiabi. Vaatamata oma tervislikele probleemidele teguftses ta siiski paavstina enefgiHselt ning kandis kohuse-ftruult oma suurt i:öökoormat ja vaafcujfcust..:-'::: Inglismaa valitsusi, kes ei amnä oma toetust valgete ja mõõdukate mu^da poolt organiseeritud Rodeesia üleminekuvalitsusele, vaid toetavad selle asemel sõjakaid musti, kes sooritavad Rodeesia naaberriMdesit pidevalt ter^ rorirünnaikuid Rodeesiasse. oleval aastavahetusel Avareferaat, mille picks peagaid ] ija Kiwtma toimus ühisel koos-peamäjas. Gaider Kuutma i teemaks oli konstruktiivne kriitika, mis on tegelikult edu ja arengu eelduseks meie demokraatlikus ühis-vustas (ühiseid sportlikke kavatsusi ja noorteüksuste seisukohti nende teostamises. Enn Kiilaspea loodab elustada Eesti Maja Noorteruumi kasutamist, mille suhtes on nüüd kehtestatud senisest soodsamad tingimused. Ühe üritusena alustab seal tegevust noorte muusika huviring. ,iPõhjakotika*^ lennu suhtes 1980. a. ülemaailmsetele Eesti Päevadele, mis toimuvad Rootsis koos gfTii ja AA s,1k o TK^u...t.^ti- . Koosoil^eik,u„ft^e skautli^k e noorte cmf,oaoavi.l,m-^^ail^a a^rgrvrui- P r « « , n « « . valiti Süvia B i * ^ ^ ^ ^ ^ ^ Avakoosolekule-järgneval esi- ^^1 ühisel töökoosolekul valiti koosolekute juhatajarf^eks Katrin ., Merike Toomes, Martin Jõ-ja Margus Tae. Linda Valter ja Jaak Järve ühendrükide suurlaäg-ns käinud noorte esindajatena andsid üle mälestusesemed „suu-s^ e-vaevar nägijatele" — malevate Tiia Küttile ja Silver tJhise töödsoosoleku kavas oli rida probleeme, mis haaravad nii EESTI KUNSTIDE KESKUS kirraMab St. Lawrence Cemtre Town Hallis ' 11. oktoobrist — 26. oktoobrini Näituse avamine 11; okt. kell 5^8 ®. ^ilustavad tegevust kesknäd., 11- okt. Lähemaks inlormatsioo- Hil^s helistada - KELEIVE TIIDUSELE tel 781-1169 tused juhtkonna kompletoteerimi' seks. Ühendriikides toimunud ja II*' maäilmalaagri majandusest andis ülevaate Gunnar Mitt, kuna täpne aruanne ei ole veel valminud. Ülevaate Ikohaselt oli laagri-j sõidu puudujääk ^3400.— millest suur osa kaetakse Winitario toe-: tuse summadest. Teisel töökoosolekul lagunes hoorteparlaiment meeste^ ja, naiste poolöks. Gaidijuhid jätkasid oma koosolekut peamaja teisel korrusel. Toimusid noortötifesuste aruanded, kus tähelepanuväärsema punktina esines Montreali Kalevi Upkonna lahlomline Kaiia-da skautide organisatsioonist. Lipkond jtegutseb iseseisva luksusena,; kuid on nüüd sunnitud ^ male jäänia ka skautide laske-võistlustest. Sitotsiooni tagapõhi on polütüirie ja seda loodetaikše kohkesti sonaVõttusid tolmus „Koguja*'* laagr^ ülevaate' juures, mille esitas maleva juht Sill/er Kask. Kritiseeriti 'n. n.„sõprus-laagri" vormi, juhtkonna feommu-nikatsiooni^ puudüst, šisuäisö tegevuse or^aniseerimajtust ja ülemäärast paraadltsemist. Kriitika oli positiivnne ja heajtahtlik. Gfaidi- ja skaudijuhid tulid jälle kokku ühiseks koosolekuks pä-, rast õhtusööki, 'kui äigas panel-diskussioon „Škauitlus/gaidlus täna ja hoallme•^Vestlusgruppi juhendas skautüksuse, Lembitu Malev juht Harold Kivi ja osalesid Tiia Kütt, Katrin Kütti j a Pearu Item. Harold Kivi sissejuhatus fikseeris kõik meie skautlike noorteliikumiste puudused ja andis ka nende põhjused ning võimalikud lahendused. Pilti täiendar sid teised panelistid ja Enn Kü-laspea sekretärina pani kõi pea- P'unktid paremaks meelespidamiseks paherile. ' Järgnesid plavad' sõnavõtud, millest koorus välja palju huvitavaid mõtteid. Leiti, et ooortejuh-tideks sobivad rieed inimesed, kes omavad idealismi ja kohusetunnet. Noortetöö peab olema huvitav ja pakkuma võimalikuüjt mida nriijal ei pakuta. • Paneli teises osas ,;Muljeid Kogujast" oli sisifejuhaitajaks Merike Toomes, kes esitas apmutavalt asjaliku analüüsi suitrlaagrist. Ka sellele järgnesid elavad läbirääkimised, mille. koMiuvõtlikku kom^ meritaari paluti kohalvübiyalt ühendriikide gaidm.aleva esindajalt gdr. Urve Põhilt. Koihviõhitu saiade ja kookidega värskendas fcoosolekuite-tihedast päevast väsinud ipere uuesti elavaks. Ervin Aleve soovis noorte-juhtide nimel palju õnne peatselt sünnipäeva 'täiüstavalle Heino Jõele, keda paluti juitustada lugusid Kotkajärve algpäevilt. Humoorikat lugu kuulati mõnuga ja lauldi pärast üMselt üks Jämesääre Kotkajärve lau* |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-03-01
