1986-11-18-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
' » • ' ^-^ . , , , ; V * • • > t i 7
I J (
Lk. 2 - V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 18.
Tuesday, November 18, 1986 ' Nr. 86
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
• F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers L td
.1955 Leslic St. Don Mills, Ont. M 3B 2M3
Tegevtoimnetajar Arvi Tinits, TpsjieHalas Glaf Kopvillera .
mm: Karl Ärro- Heino Jõe,.Olev Trass
Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TeMimishimad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.— ja veerandaastas $ 18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.—
TeUimishiminiad väljaspool • Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
'$44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti' ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.— $32.— mujal
välismaal $140.—, $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutoste hinnad: liks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädaia teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Los Ängeleses. Vasakult Los Angelese piirkonna
katoliikliku organisatsiooni esindaja preester Armando Oächo, BVL esimees Avo
Piirisild, Leedu Kiriku esindaja piiskop Paulius Raltakis New Yorgist, Eesti aukonsul
Jaak Treiman, proua'Peper, Kalifornia Luteri ülikooli- abipresident dr. Robert Peper.'
Foto: Viivi Piirisild
mmn
; i • : .Baas
Sellest on möödunud 30 aas» ta
Hat kui kommunismi ahelatesse Stalsni kritiseerimise kõnet või'
surutud Ida-Euroopas tekkis esi- mult 1956. aasta juulis karval"
mene suurem Hiljuti p^^^^
^ . -.^ jn^_.. . ^ ^ ^ .» . , . . ^..^ i . _ . L . . Nii rahva seas^^^W
ma
l^iigi haldamise küsimused ja Makedoonia, yria) ning konnas, kus albaanlastest põhirah-vastü.
z^. OKioopni v^ia isegi^ M
aastal arenes Budapestis toimu» aasta oktoobris oli rahvas valnys
s^ud; üliõpilaste • demonstratsBOO" ülestõusuks. Gerö põgenes täna-nist':^
üldine vabaduse järele Ihka- vavõitluste^ iiing; tema aseme-: MMg nig:
va ungari rahva ülestõus^^^^^^^m^^
vapustas juurteni Ungaris raken- peasekretäriks J v ^ , ^ , j . , ^ * J - • r
A^^,A g.>C,««..^;^*B:9.^. ->.,u:;.^; D o o«* B:k««««ioVi*« mamnduslikud raskused on oma- autonoomsetes purkondades (sega- vastiku eneseteadvus on wimaslel
datud kommunistlikku rezhiimi Peaministriks sai liberaalsete / , v j r , • t - . j ; . i \) J - . 5- , . i — i „ ..^ o^^;
ia ähvardas tÕsisdt Moskva vaadetega komm^^^ vahet seotud. Jug^^^^
ja a^^^ on selt albaanlastega asustatud Ko^o-võrd,^^^ Kosovos
ulesvoimu kogu Ida-Euroopas. gy, kes oh^ Rakosr,: v o ... nr ' \ u i v J ••• • * , , i * ,, , \hiu^A.br to
la u !•« —1! B. • ^^V . J,., , J i-iu>i A kokku kuus: Serbia, Horvaatia, vo) on hakatud jänest rohkem aja- elavate serblaste elu kibedaks te-liahvusliku
ülestõusu mahasuru-voimupenoodil olnud Mihm^ • • « * • ^ r-*M *
. , .11 j X' . . \. trr • WT .Sloveenia, Bosnia ja Hertsegovina, ma omaenda poliitikat, eriti ma- gema. '
miseks saatis Moskva-Budepestr aega ^ra^^ . , , . . . j • ,^ • , , •
Ä g mäss likVideeM lõ^^^^
rast 12 päeva kestnud verise^^ teto ülistataks:e„; ''«^D^e ^ts'e'n't^r^al^is eerimist ^ peetakse LBueldgur adkio, negtr etsosiim eee lopWan na masside-era-
positiivseks nähtuseks, monstratsiponi juhtimaks võimude
tänavalahiriguidv venelašed^ ning tea- scui n.n. „
Kui ungarlased ja^leised'^ soomus- loojat TVmociaavJnc nn w Vni.mf- , i • ' i
uskusid j^ioot-masinad^^ S ük d^ p-'- f " .m.e.
id, et lääneriigid sekku4du^^
gari suiidmustesse^^^^^:^^]^^^^
moraalset ja: tegelikku abi iinga-mäng^ Politsei poolt Mokeeriti ja barri-ri
vabadusvõitlejatele, si^^^^^^^ kadeeriti Kosövost Belgradi viinad:
kibestunult:^ veenduma, ::;et te teatavasti N . ; l i l - 1^ ./•; ^ • : v^^^
föänemaäilm ei julgenud ega-ris-;dulGB^^^M^ Wllne^ m .separatism : rjada . p
kinud ungarlaste äbistamls^^ tes pealinnades, Icuid need oii ®n halvanud üleüW^^^ jõudmist pealinna kongressi
sõrmegr liigutada \ning; jä
piBSti sündmustele ehmunud jä jutud olid ainult kavalalt moon- §"^^^1^
[vaata|
kult hakkasid venelased
jaris ei
on aga
ima aja
punaarmee
sõja lõpufaasis Ungari
;šliakehtestati: seal
Ida-Euroopa riikide
Moska survel
mujal, tõi rium Ida-Euroopas hakkab lagu- ®onsa
ka Unga- nema. Sed^^^ lasta pile ei
ris^e; vaeva jai: viletsuse maa sündida ning 4. novembril algas
ja ettevõtted natsionaliseeriti, vene soomusiiksuste ja motori-tarl^
ekaübad lõppiešid kaupk^^
test liing karjuva körieripnudü^^
lahendamiseks ei suudetud astu- düsvõitlejate
da praktilisi samme,
asutustesse jä
ametisse spioonid, kellede kae- tajaks.
büste tulemusena tuhanded inl<^vk saatkonda,
niasse
lust, ahendanud ettevõtete turge ajaks,
ja tekitanud majandusliku kas- i
vu seiskumise. - ^ ^ Kardetakse, et olukord Kosovos
. võib tekitada Jugoslaavia üheksa
Budapesti u^^^^^^^
üleöö vaid käärisid ja valmisid rem^^^^^^
• "'Euroopa kommunist-^^^P^^^
EutKadari austan 1"^^^^
Inflatsioon tõusis käesoleval aastal ^^^^"^^^^^^^^elt kõige tuntum
85 protsendile. Üle miljoni inimese Jugoslaavia dissident MilovanDjilas
^^5!^^ on ilma tööta. ütles järgmist: ,,KosövostA^õit) saa-
Tehaksepaiju^ juttu majandusre^ Jugoslaavia kriisi detonaator,
fermide vajalikkusest; kuid ei jõu- ^^"^^^^^e^ ^le küll meie maa
inim- ta otiusele kuidas reforme läbi viia. ^^ige suuremaks praeguseks r""^
leemiks,
teiste: Varssavi: Pakti
See oU venelastele valjakutisu- iMwnlsmile
re^ vaks hoiatuseks, et nende impee- siin
99
Ülestõusu ebaõnnestu
ülestõususse snihtumisel oli kaht
varises lemata suur
rvaa- lanu
mingis küsimuses otsü^
, siiš blokeerib sfefle aga see on rahvale sümboolseks
-süsteemi nõue, näiteks, et mi
: et- kõik: tähtsamad otsused Ja . «""s vffiu".
|jformld pea^^^
bariigrjBartw^^^^^
konna heakskiidu. nekuid nn majaiidiisliku km
köit" Iga olulisem muudaftis võib teoks ^^^^^^^'^^^^^^P^^^"^^'^^^^^^'^^^
ei ole saada ainuh kõigi kuue Jugoslaavia kongress läks laiali ilma konkreet-
Liist ta Rumee- tol ajal üldii
alt anti ta vene- nud Suessi sündmustega,
esse lastele välja<, NII Nagy- kui ^ seO^ kuigi Föderatsiooni kuuluva "vabariigi samme otsustamata. Sõnavõ-kol.
Maleter mõrvatl^^^y^^ Läänemaailma juhtkonna nõusolekul. Sellirie üks- olid küllaltki avameelsed. Nä
poolt. Endise vaba miivas^^ halvanud re-^^^^^J^S^^^^^^
vana kom-^ taanne vabadüspurse^^^^^^o^^^ formide elluviimise. Branko Mamula eitasi süüdistusi,
mtinist IVIäthyas Rakosi
Teise 'maail
Bi^d Moskvas ja venelastega telgi: taga
Rakpsi käsul laukati paljud
, pas kinnitasid ka 1968. aastal \ Rahvuslikud vastuolud eri vaba- "^g" sõjaväel oleks kavas olukorra
IIBÜII Tsl»<f»ltihAd(rtvafet5fte '''^•*^""d riikide vahel ei piirdu ainult siQ.^^^^"^^rtiiseks võimu enda kätte
' veenide jk horvaatide opositsiooni^ '^ötta. Selliseid süüdistusi '611 m
Kadar, kes on rahva ülestõusu ajal samuti käed gä Jugoslaavias traditsiooniliselt '^^^^^^^^^^ esitatud Sloveenia
oota- esivalda onianüd serblaste suhfe
Kõige teravam olukord Valitseb ^^^^^^^ i^^ kongressil siiski val-9
rsio praegu..Kosovo;:autpEo^ •:.; ^p^rg lk..3) :
Nr. 86 •
Komfnenfaar
Tühjalt tagasi, m
Lõuna-Aafrika Vabariigis
(LAV) oli 7. sept. 1986. a. piis.
kop Desmond Tutu kroonimine j
Gape Towni (Kaplinna) peapiiskopiks.
Sellele tähtsale sündmusele
kutsuti (või just ei kutsutud)
mitmeid kuulsusi üle maailma.
Erilise tähelepanu osaline oH
Martin Luther King'i lesk Coret-ta
Scott-King Ühendriikidest, kui
rassiliste sidemete ja geopoliiti- 1
liste kogemustega isik.
Coretta on tuntud poliitiline
aktivist ja ta läks LAV-sse eesmärgiga,
et ise kuulda, rääkida
ja näha sealset olukorda^ Ta oli
hankinud nõusoleku kohtumiseks
LAV presidendi P. W; Bot-ha
ja zulude pääliku Gatsha
Butheleziga.
Coretta jäi LAV aktivistide
rev. Allan Boesaki ja vaiigisis-tuva
Mandela naise Winnie hoolealuseks
— nende juhtida läbi
kohaliku elu õuduste ning apartr
heldi ebamoraalsuse ja kriminaalsuse.
Miks aga lubada valgel presidendil
ja zulude päälikul, kes oh
ANC (Atrican National Gong-ress)
vastane, külalise poolt kohalikust
elust kogutud muljeid
ära rikkuda?
Boesak ja Winnie tegid omä
külalisele selgeks, et tema visiidist
presidendile ja zulude pääli-kule
pole Aafrika mustadel kõi-gevähematki
kasu, kuid need külaskäigud
võivad saada aluseks
mitmele väärtõlgitsemisele. Ka
peapiiskop olla samal arvamusel.
Oma lahkete juhtidega konflikti
vältimiseks andis Coretta
järele ja ütles äta kavandatud visiidid
presidendile ja päälikule^
President oli mõistetavalt solvunud
ja päälik oli puru vihane.
Üks kontakt ja vahendamise
võimalus oli ära jäänud ja
Ühendriikide mustad said ühekülgset
informatsiooni oma esindaja
suust -—ikka sedasama,
mida nende tähtsamad reporterid,
tähtsamad ajalehed ja tähtsamad
poliitikud üksteise-võidu
räägivad.
Sowetan, LAV radikaalide
ajaleht, kiitis Boesaki ja Winnie
juhtimlsoskust, et need kuulsa
külastaja asjatut ajaraiskamist
suutsid vältida.
TEERrST (Crossroads) on
mustade asula, mis aegade jooksul
tekkinud ning kasvanud Ilma
riigi plaanimata ja kontrollita.
Tähtsa teedesõlme ümber oli tekkinud
üks osmik teise kõrvale ja
ajajooksul kasvanud hiiglaslikuks
asunduseks ning saamid
koduks üle saja tuhandele neeg-
-rilei.: - ..;
Teerist asub umbes 20 km
Kaplinnast ja on väga räpane,
närune ja ebahügieeniline ala,
mille elanikud eksiteerivad ebainimlikes
tingimustes. Kümmekond
aastat tagasi asus LAV valitsus
energiliselt olukorda lahendama,
kuid selles viletsate ös-mikute
segaduses oli täiesti võimatu
midagi parandada, sellepärast
otsustas valitsus kofiu asula
ümber paigutada ja planeeris
2,6 km eemale täiesti uue asula
— Khayelltsha, kus iga teeristla-ne
võis osta, rentida või ise ehi.
tada endale elumaja. Riik annaks
tasuta transpordi ja neile
kes Ise tahavad ehitada, telk ela
nilseks ja osa ehitusmaterjal
prii. Ümberasumine pidi olem.
vabatahtlik, kuna tingimuse
olid ahvatlevad.
Kuid LAV valitsuse vastase
|ANGj.t.) õhutasid edukalt tee
mitte kolima vai
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861118 |
Description
| Title | 1986-11-18-02 |
| OCR text |
' » • ' ^-^ . , , , ; V * • • > t i 7
I J (
Lk. 2 - V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 18.
Tuesday, November 18, 1986 ' Nr. 86
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
• F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers L td
.1955 Leslic St. Don Mills, Ont. M 3B 2M3
Tegevtoimnetajar Arvi Tinits, TpsjieHalas Glaf Kopvillera .
mm: Karl Ärro- Heino Jõe,.Olev Trass
Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TeMimishimad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.— ja veerandaastas $ 18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.—
TeUimishiminiad väljaspool • Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
'$44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti' ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.— $32.— mujal
välismaal $140.—, $75.—, $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutoste hinnad: liks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädaia teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Los Ängeleses. Vasakult Los Angelese piirkonna
katoliikliku organisatsiooni esindaja preester Armando Oächo, BVL esimees Avo
Piirisild, Leedu Kiriku esindaja piiskop Paulius Raltakis New Yorgist, Eesti aukonsul
Jaak Treiman, proua'Peper, Kalifornia Luteri ülikooli- abipresident dr. Robert Peper.'
Foto: Viivi Piirisild
mmn
; i • : .Baas
Sellest on möödunud 30 aas» ta
Hat kui kommunismi ahelatesse Stalsni kritiseerimise kõnet või'
surutud Ida-Euroopas tekkis esi- mult 1956. aasta juulis karval"
mene suurem Hiljuti p^^^^
^ . -.^ jn^_.. . ^ ^ ^ .» . , . . ^..^ i . _ . L . . Nii rahva seas^^^W
ma
l^iigi haldamise küsimused ja Makedoonia, yria) ning konnas, kus albaanlastest põhirah-vastü.
z^. OKioopni v^ia isegi^ M
aastal arenes Budapestis toimu» aasta oktoobris oli rahvas valnys
s^ud; üliõpilaste • demonstratsBOO" ülestõusuks. Gerö põgenes täna-nist':^
üldine vabaduse järele Ihka- vavõitluste^ iiing; tema aseme-: MMg nig:
va ungari rahva ülestõus^^^^^^^m^^
vapustas juurteni Ungaris raken- peasekretäriks J v ^ , ^ , j . , ^ * J - • r
A^^,A g.>C,««..^;^*B:9.^. ->.,u:;.^; D o o«* B:k««««ioVi*« mamnduslikud raskused on oma- autonoomsetes purkondades (sega- vastiku eneseteadvus on wimaslel
datud kommunistlikku rezhiimi Peaministriks sai liberaalsete / , v j r , • t - . j ; . i \) J - . 5- , . i — i „ ..^ o^^;
ia ähvardas tÕsisdt Moskva vaadetega komm^^^ vahet seotud. Jug^^^^
ja a^^^ on selt albaanlastega asustatud Ko^o-võrd,^^^ Kosovos
ulesvoimu kogu Ida-Euroopas. gy, kes oh^ Rakosr,: v o ... nr ' \ u i v J ••• • * , , i * ,, , \hiu^A.br to
la u !•« —1! B. • ^^V . J,., , J i-iu>i A kokku kuus: Serbia, Horvaatia, vo) on hakatud jänest rohkem aja- elavate serblaste elu kibedaks te-liahvusliku
ülestõusu mahasuru-voimupenoodil olnud Mihm^ • • « * • ^ r-*M *
. , .11 j X' . . \. trr • WT .Sloveenia, Bosnia ja Hertsegovina, ma omaenda poliitikat, eriti ma- gema. '
miseks saatis Moskva-Budepestr aega ^ra^^ . , , . . . j • ,^ • , , •
Ä g mäss likVideeM lõ^^^^
rast 12 päeva kestnud verise^^ teto ülistataks:e„; ''«^D^e ^ts'e'n't^r^al^is eerimist ^ peetakse LBueldgur adkio, negtr etsosiim eee lopWan na masside-era-
positiivseks nähtuseks, monstratsiponi juhtimaks võimude
tänavalahiriguidv venelašed^ ning tea- scui n.n. „
Kui ungarlased ja^leised'^ soomus- loojat TVmociaavJnc nn w Vni.mf- , i • ' i
uskusid j^ioot-masinad^^ S ük d^ p-'- f " .m.e.
id, et lääneriigid sekku4du^^
gari suiidmustesse^^^^^:^^]^^^^
moraalset ja: tegelikku abi iinga-mäng^ Politsei poolt Mokeeriti ja barri-ri
vabadusvõitlejatele, si^^^^^^^ kadeeriti Kosövost Belgradi viinad:
kibestunult:^ veenduma, ::;et te teatavasti N . ; l i l - 1^ ./•; ^ • : v^^^
föänemaäilm ei julgenud ega-ris-;dulGB^^^M^ Wllne^ m .separatism : rjada . p
kinud ungarlaste äbistamls^^ tes pealinnades, Icuid need oii ®n halvanud üleüW^^^ jõudmist pealinna kongressi
sõrmegr liigutada \ning; jä
piBSti sündmustele ehmunud jä jutud olid ainult kavalalt moon- §"^^^1^
[vaata|
kult hakkasid venelased
jaris ei
on aga
ima aja
punaarmee
sõja lõpufaasis Ungari
;šliakehtestati: seal
Ida-Euroopa riikide
Moska survel
mujal, tõi rium Ida-Euroopas hakkab lagu- ®onsa
ka Unga- nema. Sed^^^ lasta pile ei
ris^e; vaeva jai: viletsuse maa sündida ning 4. novembril algas
ja ettevõtted natsionaliseeriti, vene soomusiiksuste ja motori-tarl^
ekaübad lõppiešid kaupk^^
test liing karjuva körieripnudü^^
lahendamiseks ei suudetud astu- düsvõitlejate
da praktilisi samme,
asutustesse jä
ametisse spioonid, kellede kae- tajaks.
büste tulemusena tuhanded inl<^vk saatkonda,
niasse
lust, ahendanud ettevõtete turge ajaks,
ja tekitanud majandusliku kas- i
vu seiskumise. - ^ ^ Kardetakse, et olukord Kosovos
. võib tekitada Jugoslaavia üheksa
Budapesti u^^^^^^^
üleöö vaid käärisid ja valmisid rem^^^^^^
• "'Euroopa kommunist-^^^P^^^
EutKadari austan 1"^^^^
Inflatsioon tõusis käesoleval aastal ^^^^"^^^^^^^^elt kõige tuntum
85 protsendile. Üle miljoni inimese Jugoslaavia dissident MilovanDjilas
^^5!^^ on ilma tööta. ütles järgmist: ,,KosövostA^õit) saa-
Tehaksepaiju^ juttu majandusre^ Jugoslaavia kriisi detonaator,
fermide vajalikkusest; kuid ei jõu- ^^"^^^^^e^ ^le küll meie maa
inim- ta otiusele kuidas reforme läbi viia. ^^ige suuremaks praeguseks r""^
leemiks,
teiste: Varssavi: Pakti
See oU venelastele valjakutisu- iMwnlsmile
re^ vaks hoiatuseks, et nende impee- siin
99
Ülestõusu ebaõnnestu
ülestõususse snihtumisel oli kaht
varises lemata suur
rvaa- lanu
mingis küsimuses otsü^
, siiš blokeerib sfefle aga see on rahvale sümboolseks
-süsteemi nõue, näiteks, et mi
: et- kõik: tähtsamad otsused Ja . «""s vffiu".
|jformld pea^^^
bariigrjBartw^^^^^
konna heakskiidu. nekuid nn majaiidiisliku km
köit" Iga olulisem muudaftis võib teoks ^^^^^^^'^^^^^^P^^^"^^'^^^^^^'^^^
ei ole saada ainuh kõigi kuue Jugoslaavia kongress läks laiali ilma konkreet-
Liist ta Rumee- tol ajal üldii
alt anti ta vene- nud Suessi sündmustega,
esse lastele välja<, NII Nagy- kui ^ seO^ kuigi Föderatsiooni kuuluva "vabariigi samme otsustamata. Sõnavõ-kol.
Maleter mõrvatl^^^y^^ Läänemaailma juhtkonna nõusolekul. Sellirie üks- olid küllaltki avameelsed. Nä
poolt. Endise vaba miivas^^ halvanud re-^^^^^J^S^^^^^^
vana kom-^ taanne vabadüspurse^^^^^^o^^^ formide elluviimise. Branko Mamula eitasi süüdistusi,
mtinist IVIäthyas Rakosi
Teise 'maail
Bi^d Moskvas ja venelastega telgi: taga
Rakpsi käsul laukati paljud
, pas kinnitasid ka 1968. aastal \ Rahvuslikud vastuolud eri vaba- "^g" sõjaväel oleks kavas olukorra
IIBÜII Tsl» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-18-02
