1986-11-18-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 » • t \ « ' • 1*1 * '
1 . I I
Narional L ij GcHe Aoquisi
OTTAWA, Dnt o
cfisss-maill '
iregistratioii number E E 0—0 o_o Ä M i J A JA NELJAPÄEVAL
NF. 86 (3|85) X X X V aastakäik Teisipäeval, 18. novembril 1986 —^ Twesday, November 18,1986 Üksiknumbri hind 7G eenlS
ao
.O.U.
kohvilauaga koosviibiiii!°
m pühapäeval, 9o6iov€Eiibril Eesti Majas. Koos di'
: praegust õpetajate
lootnud, et töö koolis annab talle
ta igatsetud alal rahulduse.
Nüüd aga peab ta vastu võtma
kanada koolis mitmesuguseid
ebameeldivusi. Osal lastel puudub
enesedistsipliin ja kombed;
kodune ebamoraalne elu, liigne
teleyiisorl vaatamine ja halb
naabrus on tihti „süüdla§ed"
nooruki viletsas koolielus.
Kõneleja seletas näitlikult kee^
leõppimisel kordämišprptsessi,
toonitades, et sellist inimest põlev
kes ei suuda korralikult ainustki
keelt õppida. Ilma kordamiseta
ei saa keelt õppida.
Nende seas oli 10 vabariigi-aegset
õpetajat, kellel on ikka
veel eesti keel ja meel ,,südame-asjaks".
Oli rõõm neid jälle näha
ja nendega vestelda. Keda
aga ühingu juhatus eriti näha
soovis, neid ei olnud. Need puuduvad
isikud on meie lasteaia
kasvatajad. Lasteaia kasvatajas-peres
on kokku 15 isikut ja neist
oli kohal 2. Need kaks kasvatajat
on juh^tajaabid::; Silvi Verder
|a Merike Martin.
Head ' „lapsed" Silvi ja Merike!
Rõõm oli näha teie noori nägusid
keskmistes aastases ja vanemate
V õpetajate ridades. Olid
jü neeci ettekanded peamiselt
mõeldud noorematele opetajate-
-j mmmm
Ä i
Küllusliku kohvilaua äärde istudes
ütles õpetajate Ühingu
esimees Helgi Nippak teretulemast
kqigile, kes sel ilusal sügispäeval
vaevaks võtsid tulla meie
koosviibimisele. Ta andis sõna
õpetaja Helgi Leesmendile.
Proua Leesment on suurte kogemustega
õpetaja ja ise viie lapse
ema, seega ka kogenud kasvataja.
Ta kõne oli metoodiline, huvitavalt
ja heas eesti keeles esitatud.
Helgi Leesment õpetab
prantsuse keelt õpilastele, kes
peavad seda õppima programmi
tõttu, mitte et noored ise oleksid
motiveeritud. Ta jutustas, kuidas
ta alaliseks. sooviks oli olnud
a o
Helgi Leesmendi kõnele järg- Eesti Õpetajate Ühingu Kanadas: kokkutulekult. Kõneleb Helgi LeesmeEt,. temast pa-nesid
arvukad sõnavõtud ja küsi- ^emal^ dr.'Mart Leesment ja pr. Endla Komi.
mused. Sõnavõtjad olid: Helgu I
Nippak, .Endla Kannel, .Ham • - ; . .,: • • , ^
Lupp ja teised. Jutuvada kohvilauas
oli elav. Ettekandja-refe- OStfS Pällt^älipi
pate ^Sgi ^NiJä TõS iCyylcliss@d sdateliiiigyfest iracifiiga
J?H2^^ Teatavast! vabastati hiljuti ameerika pantvaiag Pavid Jacobsera, keda Liibanoni
Hella Leivat luges ette kooli- terroristid 17 kuud vangis olid pidanud. Nüüd on mitmed ajalehed ja ajakirjad trük-nõunik
Herman Rajamaa lirja, kiniid knuldusiy et mees olevat yvabakSjjOstetMd^^relvasaade^^^ eesti Iraanile. Vaba-kaastõ?
d"õpe^^^^^^^ pantvang Jacobsen viibis president Reagani juures audientsil ja järgneval pres-u
r . ] ! . . ö««;u so^ w ^Bülletääni" jaoks. sikonverentsil palus ta reportereid „olla vastutustundlikud ja jätta torkimine^ KuM
(Järg lk. 12)
: Ta tuletas kõnes meelde alg-aastaid
emakeele õpetamisel Ka-nadas,
mil õpetajad olid tiivusta- ^^^^^^ Jacobseni va- kinud Iraani parlamendi spiikeri dung laskemoona. Teatavasti on
tud idealismist. Ta toonitas, et ^?^^pises aitas kaasa eeskätt AH AkbarHashemiRafsanjani'- Iisrael juba pikemat aega Iraani
Süüria, kes^^^^^^0 tahtis ga, kes ka ajatolla ametisse pür- kahuri-laskemoona ja tagavara-päästa",
sest inglased süüdistasid gib ja vähem ämeeriklaste-vasta- osadega varustanud, sest nii lis-seda
riiki terroristide abistamises ne on kui teised Iraani ajatollad. raeli kui ka Iraani sõjajõududes
ja katkestasid Damaskuse j/alit- Igal juhul näivad ameerikla- on kasutusel USA-st pärit rel-susega
isegi diplomaatilised suh-sed olevat iraanlaste va^^^^^^ vastus. Ainuüksi käesoleva aasta
ted. (Vaata ka artiklit meie lehe esjn^jajatega mingi kokkuleppe jooksul olevat Iisraelist Träänile
nov. 11 numbris lk. 10). saavutanud^ sest varsti vabastati üle 40^^ m^^^
Peavahendajaks peeti Canter- pantvang Jacobsen. Ameerikla-^
bury peapiiskopi isiklikku saad^ sed olevat tema eest maksnud i . , , : ^ , ^ ,^
! ^ nelja lennukitäie relvade ja sõ^ ^"^"^^^ ^ asi avalikuks.
Shiraa" kirjutas sellest esmalt.
. . . . . . , J ., , Aiäkirjatoimetusel olevat head
iärd ei ^^'^'^''^f^'*'^-^^^^^^^^^
kes juba korduvalt Liibanonis on v a S ^
käinud oantvan^ide vabastamk- i L i ^ ^ oievai looauq kirjutas sellest esmaii.
Kdmua pamvangiqe vaDasiamEs- kohale USA Filippiimde mere- AiakiriatnimetiKel nlpvat võimalusi uurimas. iõududeb^asist. L^dundks ole- ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
o,,loHe -iz1Sb üoünnrav ita"i i mv(>aõJrsui mtmee alilna•e Pn^ma^^rõ^tj^eu i statmera- vtKaagata va'"ra"o"^sa d ja i^^k^a^^h^?u^^n^m ursu.dj^. ^ ih::ittilnacspe,idi , ooll^evvaart vviiiimmaasseell aaijaall
ronste, k^ (Järg lk. 9)
Iraariist.;Waiter;missiooiii.,.,o^^ •
aga ameeriklaste ja iraänlaste ^.•„•./,. .•: : ' v-. • , • : ; • •
poolt ara kasutatud et yangj^g
Mäbanetiud pant vang roosiaias
99
vabastamisele mingit näilist põhjust
^nda. Tegelikuks põhjuseks
olevat aga USA-^Iraani sala-kokkulepe
relvademüügiks Teherani
valitsusele. Need läbirääkimised
alanud septembri algü^^^
poolel, kui IJSA presidendi erisaadik
Bob McFarlane koos nelja
kaaslasega valepässidega ^1^^^
herani lendas jä seal ajatolla AH
Montazeri^ga, kes olevat aja
Khomeini järeltulija,
võttis. Montazeri eitab seda jä
ist!
?»9 aaJ^o nov* filgiisega kell 1 pJ.---3 p.l.
LäsMööde, vadtekkide^küpsetiste j .
faraguays, Brasiilias, Aigentiinas ja Poh]a.Kaiiadas
PAWJME TEIE lAHKET JA ABISTAVAT OSAVÕTT^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861118 |
Description
| Title | 1986-11-18-01 |
| OCR text | 1 » • t \ « ' • 1*1 * ' 1 . I I Narional L ij GcHe Aoquisi OTTAWA, Dnt o cfisss-maill ' iregistratioii number E E 0—0 o_o Ä M i J A JA NELJAPÄEVAL NF. 86 (3|85) X X X V aastakäik Teisipäeval, 18. novembril 1986 —^ Twesday, November 18,1986 Üksiknumbri hind 7G eenlS ao .O.U. kohvilauaga koosviibiiii!° m pühapäeval, 9o6iov€Eiibril Eesti Majas. Koos di' : praegust õpetajate lootnud, et töö koolis annab talle ta igatsetud alal rahulduse. Nüüd aga peab ta vastu võtma kanada koolis mitmesuguseid ebameeldivusi. Osal lastel puudub enesedistsipliin ja kombed; kodune ebamoraalne elu, liigne teleyiisorl vaatamine ja halb naabrus on tihti „süüdla§ed" nooruki viletsas koolielus. Kõneleja seletas näitlikult kee^ leõppimisel kordämišprptsessi, toonitades, et sellist inimest põlev kes ei suuda korralikult ainustki keelt õppida. Ilma kordamiseta ei saa keelt õppida. Nende seas oli 10 vabariigi-aegset õpetajat, kellel on ikka veel eesti keel ja meel ,,südame-asjaks". Oli rõõm neid jälle näha ja nendega vestelda. Keda aga ühingu juhatus eriti näha soovis, neid ei olnud. Need puuduvad isikud on meie lasteaia kasvatajad. Lasteaia kasvatajas-peres on kokku 15 isikut ja neist oli kohal 2. Need kaks kasvatajat on juh^tajaabid::; Silvi Verder |a Merike Martin. Head ' „lapsed" Silvi ja Merike! Rõõm oli näha teie noori nägusid keskmistes aastases ja vanemate V õpetajate ridades. Olid jü neeci ettekanded peamiselt mõeldud noorematele opetajate- -j mmmm Ä i Küllusliku kohvilaua äärde istudes ütles õpetajate Ühingu esimees Helgi Nippak teretulemast kqigile, kes sel ilusal sügispäeval vaevaks võtsid tulla meie koosviibimisele. Ta andis sõna õpetaja Helgi Leesmendile. Proua Leesment on suurte kogemustega õpetaja ja ise viie lapse ema, seega ka kogenud kasvataja. Ta kõne oli metoodiline, huvitavalt ja heas eesti keeles esitatud. Helgi Leesment õpetab prantsuse keelt õpilastele, kes peavad seda õppima programmi tõttu, mitte et noored ise oleksid motiveeritud. Ta jutustas, kuidas ta alaliseks. sooviks oli olnud a o Helgi Leesmendi kõnele järg- Eesti Õpetajate Ühingu Kanadas: kokkutulekult. Kõneleb Helgi LeesmeEt,. temast pa-nesid arvukad sõnavõtud ja küsi- ^emal^ dr.'Mart Leesment ja pr. Endla Komi. mused. Sõnavõtjad olid: Helgu I Nippak, .Endla Kannel, .Ham • - ; . .,: • • , ^ Lupp ja teised. Jutuvada kohvilauas oli elav. Ettekandja-refe- OStfS Pällt^älipi pate ^Sgi ^NiJä TõS iCyylcliss@d sdateliiiigyfest iracifiiga J?H2^^ Teatavast! vabastati hiljuti ameerika pantvaiag Pavid Jacobsera, keda Liibanoni Hella Leivat luges ette kooli- terroristid 17 kuud vangis olid pidanud. Nüüd on mitmed ajalehed ja ajakirjad trük-nõunik Herman Rajamaa lirja, kiniid knuldusiy et mees olevat yvabakSjjOstetMd^^relvasaade^^^ eesti Iraanile. Vaba-kaastõ? d"õpe^^^^^^^ pantvang Jacobsen viibis president Reagani juures audientsil ja järgneval pres-u r . ] ! . . ö««;u so^ w ^Bülletääni" jaoks. sikonverentsil palus ta reportereid „olla vastutustundlikud ja jätta torkimine^ KuM (Järg lk. 12) : Ta tuletas kõnes meelde alg-aastaid emakeele õpetamisel Ka-nadas, mil õpetajad olid tiivusta- ^^^^^^ Jacobseni va- kinud Iraani parlamendi spiikeri dung laskemoona. Teatavasti on tud idealismist. Ta toonitas, et ^?^^pises aitas kaasa eeskätt AH AkbarHashemiRafsanjani'- Iisrael juba pikemat aega Iraani Süüria, kes^^^^^^0 tahtis ga, kes ka ajatolla ametisse pür- kahuri-laskemoona ja tagavara-päästa", sest inglased süüdistasid gib ja vähem ämeeriklaste-vasta- osadega varustanud, sest nii lis-seda riiki terroristide abistamises ne on kui teised Iraani ajatollad. raeli kui ka Iraani sõjajõududes ja katkestasid Damaskuse j/alit- Igal juhul näivad ameerikla- on kasutusel USA-st pärit rel-susega isegi diplomaatilised suh-sed olevat iraanlaste va^^^^^^ vastus. Ainuüksi käesoleva aasta ted. (Vaata ka artiklit meie lehe esjn^jajatega mingi kokkuleppe jooksul olevat Iisraelist Träänile nov. 11 numbris lk. 10). saavutanud^ sest varsti vabastati üle 40^^ m^^^ Peavahendajaks peeti Canter- pantvang Jacobsen. Ameerikla-^ bury peapiiskopi isiklikku saad^ sed olevat tema eest maksnud i . , , : ^ , ^ ,^ ! ^ nelja lennukitäie relvade ja sõ^ ^"^"^^^ ^ asi avalikuks. Shiraa" kirjutas sellest esmalt. . . . . . . , J ., , Aiäkirjatoimetusel olevat head iärd ei ^^'^'^''^f^'*'^-^^^^^^^^^ kes juba korduvalt Liibanonis on v a S ^ käinud oantvan^ide vabastamk- i L i ^ ^ oievai looauq kirjutas sellest esmaii. Kdmua pamvangiqe vaDasiamEs- kohale USA Filippiimde mere- AiakiriatnimetiKel nlpvat võimalusi uurimas. iõududeb^asist. L^dundks ole- ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ o,,loHe -iz1Sb üoünnrav ita"i i mv(>aõJrsui mtmee alilna•e Pn^ma^^rõ^tj^eu i statmera- vtKaagata va'"ra"o"^sa d ja i^^k^a^^h^?u^^n^m ursu.dj^. ^ ih::ittilnacspe,idi , ooll^evvaart vviiiimmaasseell aaijaall ronste, k^ (Järg lk. 9) Iraariist.;Waiter;missiooiii.,.,o^^ • aga ameeriklaste ja iraänlaste ^.•„•./,. .•: : ' v-. • , • : ; • • poolt ara kasutatud et yangj^g Mäbanetiud pant vang roosiaias 99 vabastamisele mingit näilist põhjust ^nda. Tegelikuks põhjuseks olevat aga USA-^Iraani sala-kokkulepe relvademüügiks Teherani valitsusele. Need läbirääkimised alanud septembri algü^^^ poolel, kui IJSA presidendi erisaadik Bob McFarlane koos nelja kaaslasega valepässidega ^1^^^ herani lendas jä seal ajatolla AH Montazeri^ga, kes olevat aja Khomeini järeltulija, võttis. Montazeri eitab seda jä ist! ?»9 aaJ^o nov* filgiisega kell 1 pJ.---3 p.l. LäsMööde, vadtekkide^küpsetiste j . faraguays, Brasiilias, Aigentiinas ja Poh]a.Kaiiadas PAWJME TEIE lAHKET JA ABISTAVAT OSAVÕTT^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-18-01
