1977-06-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^en.Acquigitions Section
Ottawa,Onl« NEWsi^Afe^ sscriON
Seeond clašs
tratloQ number 1889.
Nr. 48 (2395) XXVI aastakäik Teisipäeval, 28. juunil 19tT - Tuesday, June 28, 1977 Üksiknumbri liial 8$ ces^
lesti Majci lüiber ei
Tallinna karavänilinnas .jätkusid
möödunud nädalal ..tegevus-roliked
päevad kuni laupäevaõhtuse
lõpp-pimktini. Eesti Maja
ruumides käis vilgas elu, vaadati
eesüaste tööd etnograafilisel ja
muudel aladel ning ..elati kaasa
smires saalis pakutavale kavale.
Kuig! paljudes ..paviljonilinnades
€:ld seekord pikad sissepääsu ootajate
„sabad", Eesti Paja sellist
tunglust tekitavat tähelepanu ei
omanud. Nagu esialgsed andmed
näitavad, jäi külastajata arv vär
hemäks kui viimasel Tallinna karavani
ajal'1975: Kas seda põhjustas
Toronto päevalehtede Tal-limia
nime „ühustaniine" või mõ-nS
muu põhjus pole teada. Viima^
sel õhtul tõusis siiski külastajate
arv 2500-le.
Möödunud^ kolmapäeva esinesid
müodsa naisvõMemisega Kalev-.
BstJQine ja H. Tiidus tüdrukud
küna Hamilitoni Helistajate koor
lauilis 0. KopviiHemi juihatusel.
KülaJisöfes olid senaator R. Stan-bury,
kes tõi eestlastele tervituse
psaminister P. Tnideaullt, mida
suure aplausiga (teviteerjti. Ta l i sas,
et Kanada vaüitsuse esindajad
Belgradis seisavad inimõiguste
ralsandamise eest.
Teisteks kliaalistöfes olid Karavani
juhtkond, -kes oma bussiga
saabusid Tallinna ja tutvusid pa-viljoaii
Väljapanekutega. Neist L.
iCossar, Toronto Polkart Coun-cil'i
esimehena ütles Tallinna.kü-
Misteie tervituse.
Neljapäeval esinesid Kungla
rahvatantsijad ja H. Tiiduse
tüdrukud kuna Ä. Raudsepa
ansaniblid „Karvurid" ja „Kas-ke"
laulsid. '
R-eedel olid külalistena esinemas
ungari rahvatantsijate Koda-ly
ansambli ^tantsurühm. Selle üllatust
valmistanud esineniise-kor-vai
esinesid Kaiev-Estienne
voimlejiad ja laulsid Hamiltoni
Hetlletajad. KüMisteks olid endine
minister ja praegune parla-mendilüge
M. 0'Conrior ja parla^
mendiliige G. Caccia ja East-
York'i linnapea Redway. Mõlemad
iparlamendililkmed võtsid
sõna puudutades aktuaalseid poliitilisi
iküsimusi, mis seotud Belgradi
konverentsiga.
Nädala kestel olid toimund mit-m;
ed muudatused esinejate gru-peeringuiis.
Suure populaarsuse
saanud „Külapoisid" olid muutunud
„Linnavurledeiks" võttes kaasa
veöl i(nõned muud lauljad. Kuigi
harjutusteks oli olnud ainult 6
min: aega, esitasid nad eelmise
grupi 'laule/
„LinnavurIede" hulka kuulusid
1^. Aruvald, V. Kärner, h. Rist-
Viimasel karavasiiptdustuse õhtul TallUma paviljonis viibisid Idi-lalistena
senaator P. Yuzyk ja parlamendiliige R. Stanbury. Pildil
külalised koos Tallinna paviljoni mänadzheri Kalju Jõgi Ja
Endla Kanneriga. • '..
Foto: Taivo Säägi
•soo, • A.: KivUo' ja. M.. Ahermaa.,
Teiseks uueks grupiks oli tütarlaste
ansambel „Sühkrumusud",
kus Leena Norheim, Silva Sii-tam,
Kai-i ja lio^Mai Maimetsad
esitasid eesti rahvaHaule.- Nende
kõrval esinesid õhtuil ika A. Raudsepa
ansamblid ,;Karvurid" ja
„Ka9ke". Enne lõplikku esinemist,
•kusäga grupp pakkus veel midagi
oma poolt, mängis H. Liivi orkester
tantsuks.
Seekordseiks külalisteks olid
senaator P. Yuzyk, panlamendilii-
. ge R. Stanbury ja parlamendiliige
',G. Mitges abikaasadega. Tallinna
paviljohi komitee esimees L. Lei-vat
tegi (teatavaks, et külalistetks'
on eestlaste sõbral, kes eelmisel
aastal ikülastasid eestlaste päevi
Baltimores ja andis neile mõlemale
'mälesftuseiks Heliletajate heili-plaadi.
Senaator P, Yuzyk oma lühidas
sõnavõtus ütles, et eestlased on
rikastanud Kanada kultuuri oma
kaunite kultuurivaradega. Ta on
rõõmus oma eesti sõprade üle
^kes iteavad, mis tähendab vabadus
kuna nende maa on N vabaduse
kaotanud ja tahavad, et Kanada
püsiks vabana. , Jjoodan, et 'hoiate
alal selle kauni eesti kultuuri,-'
lõpetas ta. :'
Parlamendiliige Stanbury
ütles omakorda, et ta imetles
näitusi ja väljapanelluid ja hindab
karavanipidustust kuna see
annab fantastilise võimaluse
üksteise tundmaõppimiseks.
„Me õpime oma maad paremini
tundma ikui nie üksteist tunneme.
Eestlased on rohkem andnud Kanada
ühiskonnale ikui mõni teine
etniline grupp", aiTas ta.
Sõiiavõttudele järgnes Talünna
paviljoni tegevuse viimane ettekannete
periood, mis oli niivõrd
rikkalik, et kestis tund aega. Selle
lõpul A. Raudsepp andis „Karvu-rite"
laia kaabu tänutäheks üle H.
Kiväole, Ao Loole ja K. Jõgile.
Esimene oli kogu karavanipidus-tuse
kesitel täitnud valgustuse
korraldamisega seotud ülesandeid,
teine oli hoolitsenud mikrofonide
ja helisüsteemi eest, kuna
viimane oli olnud pidustuse jooksul
paviljoni väsimatuks hingeks,
kelle suur organiseerimisvõime
on taganud Tallinnale pideva edukuse.
Lõpuks K. Jõgi ütles tänusõnu
korralda j aile j a kaasaaitaj aile,
kellest nimeliselt mainis Ellen
Petersoni suurt osa, kes igal õhtul
seisi paviljani uksel ja võttis
vastu MiläHisi neid viies läbi näituste.
Ta andis kokkuvõtliku *\ile-vaate
päevade organiseerimisega
seotud muredest.
• Ta lõppsõna katkestati mõnel
korral lauluga „Mats alati on
tubli mees". Lõpuks loositi välja
piletimüüjate vahel 0. Tim-mase
maal, mille võitis Mea Paju.
^'
Siis oli Karavanipiduštuse Tallinna
paviljoni ametlik osa läbi.
Väljapanekute ruumides alustati
näituste mahavõtmisega ja väga
arvukas pere abilisi tundsid tõelist
väsimust pärast nii ulatusliku
^ (Järg. lk. 8)
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi iihisel ette.
võttel koražDldatudTõndupiBha tähistamine Ontarios Deviis Elfoow*s möödunud laupäeval kujunes
osavõtjate amilt tagasihoidlikuks, tona hommikime tugev äikesevihm oli teinud inimesed ette-vaatlikijüfcs.
VŠidupülha tähista^^ rahvusükuks sündmuseks, miMe tuu^ moodustasid
Toironto Eesti Võitlejate tMngu^ Tori, aupeakonsul t Heinsoo ja Hamiltoni
Eesti Võitlejate ÜMngu e^ehe A. Juirs'! feõned.
Võidupüha ita|^istaimine algas
keiU 5. p. i , mil aktuse teadustaja
S. Bream tegi teatavais aktuse
kava. Seejärele asus avaikõneks
kõnetooli K. Tori, 'kes kriipsutas
eriti alla, et Võldiupüha on meie
raiiva üks tähtsamaid pühasid,
kuid see on jäetud tänapäeval
unustusesse. '
Kui meie lahkusime oma kodumaalt
19M. aastal, siis andsime
tõotuse, et jääme kindlaks oma
põhimõtetele ja võitleme om^
, -kodumaa vabaduse eest.
Meie oleme poliitilised pagulased
ja põgenikud, kuid ^kahjuks on
osa meie rahvusgrupist muutunud
väliscestlasteks ja iasiknud siin^
se elu mugavustesse, unustades
oma lubadused. Kõnbleja avaldas
lõpuks lootust, et Võidupüha pühitsetakse
igal aastal ning et seda
ei hakka varjutama kililamän-g-
ud ja meie vabariigi aastapäeva
kultuuripäevad, , .
Kõneleja leidis, et nendel päevadel
on oma osatähtsus,, kuid
neid võib korraldada, teistel
,:. ijihtaegadel. •
Tž. avaldas soovi, et Võidupüha
tähistamise koordineerijalis oleks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.
Pärast kõnet marssisid peoväl-jakule
põleva tõrvikuga V. Kana
juhtimisel Hamiltoni ja Toronto
Eesti Võitlejate Ühingute liikmed,
kes andsid tõrviku üle aupeakonsul
r. Heinsoole, kes süütas .võidutule.
Aupeakonsul pöördus
publiku poole lühikese sõnavõtuga,
mainides, et süüdatud tuili
siimboliseerib eesti rahva võitluste,
võitusid ning eesti rahva;^ kustumatut
igatsust vabaduse järele.
Kõneleja meenutas hiljuti eesti
ajakirjanduses ilmunud president
K. Pätsi vangipõlves kirjutatud
kirju, mis näitavad, et
meie president oli ka vangistuses,
tiruuks Jäänud .eesti rahva-ja
vabaduse ideel§ ning kutsus
rahvast üles jääma kindlameel-seiks.
I. Heinsoo avaldas lootust,
et ka tänane võidutuli sümboliseerib
meie rahva kindlat, tahet
võidelda oma õiguste ja vabaduse
eest.
Peokõne pidas A. Jurs, kes andis
ajaloolise' ülevaate Vabadussõjast
ning Võidupülia tefekimi-
^^isest,. mis sümboliseerib meie
võitu saksa landesveeri üle. Kõneleja
ütles, et kodumaal võltsivad
meie maa okupeerijad ajalugu
Aupeakonsul L Heinsoo süütab võidutule. Temast vasakul Toronto
Eest! Võitlejate ühingu esimees K . Tori, paremal M. NÜB-.
ning seetõttu on eriti vajalik, et
meie paguluses pühitseme oma
ajallooliši võitusid. A.; Jurs peatus
pikemalt. praegu Eesti valitseva
nõukogude rezhiimi iseloomustamise
juures
Ja' kirjeldas, kuidas- venelased
on pidevalt rikkunud kokkuleppeid
ja lepuiguid. opereerides
valede, ja. pettusega. .
Ta mainis ka, et venelased hakkasid
Helsingi kokkuleppeid rikkuma
kohe pärast nende ailiakirju-tamist.'
Arvestades sellise, vastasega
peame suurendama oma pingutusi
Eesti vabadusvõitluseks,
mida meie oleme viimasel ajal
Foto: J. Säägi
teinud võrdlemisi edukalt. Lõpuiks
kritiseeris A. Jurs neid eestlasi,
kes on^jäänud ükskõikšeiiks eestluse
ja meie vabadusvõitluse yas-
;tu. •V::'::;'^
Aktuse lõppsõna ütles ü. Vill-mäe,
kes tänas Deviis Mbow
omanikke ning, jaktAisest osavõtjaid
eesotsas aupeakonsul
Heinsooga. Lõpuks tegi
teatavaks, et I. Heinsool on täna
süaMiipasv, müilelö järgnes aiplaiis
ja ühine „Tä elagu.'V Aktus lõppes
Eesti hümniga, milele järgnes
lõMcetulli, miUe juures meeleolu
iooja|ks olid M. "'Niinvee ja G.
ntali kapell.
L
t)heks lauluansambliks viimasel karavaiäõhtul oli „Suhkrumu-sad**,
kiihu kuulosid Le^iaa Norüseim, B M n Maimets, Silvi Sii
tarn ja Ilo-Mai Maimeta
Foto: T a i v o s t
Ä. Raudsepa ansambel „Kaske'* esinemas. Pudil vasakult aa-sambli
Juht A. Baudsepp, ^Js. toi Kõiv. ja' Slo-Mai Mai-
]Ftoto: T w o Sä^
tnas.
I. Heinsoo kõnele-
Foto: J. Säägi
Äktusekõneleja A. Jurs
Škito: J . Säägi
veea.
r@@de, 1. juulid ©n Kcincado
pyhci — C u R c i d a D a y (Domi-siis
lliiiyb fiäesofeveit p ä d d ol
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 28, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770628 |
Description
| Title | 1977-06-28-01 |
| OCR text | ^en.Acquigitions Section Ottawa,Onl« NEWsi^Afe^ sscriON Seeond clašs tratloQ number 1889. Nr. 48 (2395) XXVI aastakäik Teisipäeval, 28. juunil 19tT - Tuesday, June 28, 1977 Üksiknumbri liial 8$ ces^ lesti Majci lüiber ei Tallinna karavänilinnas .jätkusid möödunud nädalal ..tegevus-roliked päevad kuni laupäevaõhtuse lõpp-pimktini. Eesti Maja ruumides käis vilgas elu, vaadati eesüaste tööd etnograafilisel ja muudel aladel ning ..elati kaasa smires saalis pakutavale kavale. Kuig! paljudes ..paviljonilinnades €:ld seekord pikad sissepääsu ootajate „sabad", Eesti Paja sellist tunglust tekitavat tähelepanu ei omanud. Nagu esialgsed andmed näitavad, jäi külastajata arv vär hemäks kui viimasel Tallinna karavani ajal'1975: Kas seda põhjustas Toronto päevalehtede Tal-limia nime „ühustaniine" või mõ-nS muu põhjus pole teada. Viima^ sel õhtul tõusis siiski külastajate arv 2500-le. Möödunud^ kolmapäeva esinesid müodsa naisvõMemisega Kalev-. BstJQine ja H. Tiidus tüdrukud küna Hamilitoni Helistajate koor lauilis 0. KopviiHemi juihatusel. KülaJisöfes olid senaator R. Stan-bury, kes tõi eestlastele tervituse psaminister P. Tnideaullt, mida suure aplausiga (teviteerjti. Ta l i sas, et Kanada vaüitsuse esindajad Belgradis seisavad inimõiguste ralsandamise eest. Teisteks kliaalistöfes olid Karavani juhtkond, -kes oma bussiga saabusid Tallinna ja tutvusid pa-viljoaii Väljapanekutega. Neist L. iCossar, Toronto Polkart Coun-cil'i esimehena ütles Tallinna.kü- Misteie tervituse. Neljapäeval esinesid Kungla rahvatantsijad ja H. Tiiduse tüdrukud kuna Ä. Raudsepa ansaniblid „Karvurid" ja „Kas-ke" laulsid. ' R-eedel olid külalistena esinemas ungari rahvatantsijate Koda-ly ansambli ^tantsurühm. Selle üllatust valmistanud esineniise-kor-vai esinesid Kaiev-Estienne voimlejiad ja laulsid Hamiltoni Hetlletajad. KüMisteks olid endine minister ja praegune parla-mendilüge M. 0'Conrior ja parla^ mendiliige G. Caccia ja East- York'i linnapea Redway. Mõlemad iparlamendililkmed võtsid sõna puudutades aktuaalseid poliitilisi iküsimusi, mis seotud Belgradi konverentsiga. Nädala kestel olid toimund mit-m; ed muudatused esinejate gru-peeringuiis. Suure populaarsuse saanud „Külapoisid" olid muutunud „Linnavurledeiks" võttes kaasa veöl i(nõned muud lauljad. Kuigi harjutusteks oli olnud ainult 6 min: aega, esitasid nad eelmise grupi 'laule/ „LinnavurIede" hulka kuulusid 1^. Aruvald, V. Kärner, h. Rist- Viimasel karavasiiptdustuse õhtul TallUma paviljonis viibisid Idi-lalistena senaator P. Yuzyk ja parlamendiliige R. Stanbury. Pildil külalised koos Tallinna paviljoni mänadzheri Kalju Jõgi Ja Endla Kanneriga. • '.. Foto: Taivo Säägi •soo, • A.: KivUo' ja. M.. Ahermaa., Teiseks uueks grupiks oli tütarlaste ansambel „Sühkrumusud", kus Leena Norheim, Silva Sii-tam, Kai-i ja lio^Mai Maimetsad esitasid eesti rahvaHaule.- Nende kõrval esinesid õhtuil ika A. Raudsepa ansamblid ,;Karvurid" ja „Ka9ke". Enne lõplikku esinemist, •kusäga grupp pakkus veel midagi oma poolt, mängis H. Liivi orkester tantsuks. Seekordseiks külalisteks olid senaator P. Yuzyk, panlamendilii- . ge R. Stanbury ja parlamendiliige ',G. Mitges abikaasadega. Tallinna paviljohi komitee esimees L. Lei-vat tegi (teatavaks, et külalistetks' on eestlaste sõbral, kes eelmisel aastal ikülastasid eestlaste päevi Baltimores ja andis neile mõlemale 'mälesftuseiks Heliletajate heili-plaadi. Senaator P, Yuzyk oma lühidas sõnavõtus ütles, et eestlased on rikastanud Kanada kultuuri oma kaunite kultuurivaradega. Ta on rõõmus oma eesti sõprade üle ^kes iteavad, mis tähendab vabadus kuna nende maa on N vabaduse kaotanud ja tahavad, et Kanada püsiks vabana. , Jjoodan, et 'hoiate alal selle kauni eesti kultuuri,-' lõpetas ta. :' Parlamendiliige Stanbury ütles omakorda, et ta imetles näitusi ja väljapanelluid ja hindab karavanipidustust kuna see annab fantastilise võimaluse üksteise tundmaõppimiseks. „Me õpime oma maad paremini tundma ikui nie üksteist tunneme. Eestlased on rohkem andnud Kanada ühiskonnale ikui mõni teine etniline grupp", aiTas ta. Sõiiavõttudele järgnes Talünna paviljoni tegevuse viimane ettekannete periood, mis oli niivõrd rikkalik, et kestis tund aega. Selle lõpul A. Raudsepp andis „Karvu-rite" laia kaabu tänutäheks üle H. Kiväole, Ao Loole ja K. Jõgile. Esimene oli kogu karavanipidus-tuse kesitel täitnud valgustuse korraldamisega seotud ülesandeid, teine oli hoolitsenud mikrofonide ja helisüsteemi eest, kuna viimane oli olnud pidustuse jooksul paviljoni väsimatuks hingeks, kelle suur organiseerimisvõime on taganud Tallinnale pideva edukuse. Lõpuks K. Jõgi ütles tänusõnu korralda j aile j a kaasaaitaj aile, kellest nimeliselt mainis Ellen Petersoni suurt osa, kes igal õhtul seisi paviljani uksel ja võttis vastu MiläHisi neid viies läbi näituste. Ta andis kokkuvõtliku *\ile-vaate päevade organiseerimisega seotud muredest. • Ta lõppsõna katkestati mõnel korral lauluga „Mats alati on tubli mees". Lõpuks loositi välja piletimüüjate vahel 0. Tim-mase maal, mille võitis Mea Paju. ^' Siis oli Karavanipiduštuse Tallinna paviljoni ametlik osa läbi. Väljapanekute ruumides alustati näituste mahavõtmisega ja väga arvukas pere abilisi tundsid tõelist väsimust pärast nii ulatusliku ^ (Järg. lk. 8) Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi iihisel ette. võttel koražDldatudTõndupiBha tähistamine Ontarios Deviis Elfoow*s möödunud laupäeval kujunes osavõtjate amilt tagasihoidlikuks, tona hommikime tugev äikesevihm oli teinud inimesed ette-vaatlikijüfcs. VŠidupülha tähista^^ rahvusükuks sündmuseks, miMe tuu^ moodustasid Toironto Eesti Võitlejate tMngu^ Tori, aupeakonsul t Heinsoo ja Hamiltoni Eesti Võitlejate ÜMngu e^ehe A. Juirs'! feõned. Võidupüha ita|^istaimine algas keiU 5. p. i , mil aktuse teadustaja S. Bream tegi teatavais aktuse kava. Seejärele asus avaikõneks kõnetooli K. Tori, 'kes kriipsutas eriti alla, et Võldiupüha on meie raiiva üks tähtsamaid pühasid, kuid see on jäetud tänapäeval unustusesse. ' Kui meie lahkusime oma kodumaalt 19M. aastal, siis andsime tõotuse, et jääme kindlaks oma põhimõtetele ja võitleme om^ , -kodumaa vabaduse eest. Meie oleme poliitilised pagulased ja põgenikud, kuid ^kahjuks on osa meie rahvusgrupist muutunud väliscestlasteks ja iasiknud siin^ se elu mugavustesse, unustades oma lubadused. Kõnbleja avaldas lõpuks lootust, et Võidupüha pühitsetakse igal aastal ning et seda ei hakka varjutama kililamän-g- ud ja meie vabariigi aastapäeva kultuuripäevad, , . Kõneleja leidis, et nendel päevadel on oma osatähtsus,, kuid neid võib korraldada, teistel ,:. ijihtaegadel. • Tž. avaldas soovi, et Võidupüha tähistamise koordineerijalis oleks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. Pärast kõnet marssisid peoväl-jakule põleva tõrvikuga V. Kana juhtimisel Hamiltoni ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingute liikmed, kes andsid tõrviku üle aupeakonsul r. Heinsoole, kes süütas .võidutule. Aupeakonsul pöördus publiku poole lühikese sõnavõtuga, mainides, et süüdatud tuili siimboliseerib eesti rahva võitluste, võitusid ning eesti rahva;^ kustumatut igatsust vabaduse järele. Kõneleja meenutas hiljuti eesti ajakirjanduses ilmunud president K. Pätsi vangipõlves kirjutatud kirju, mis näitavad, et meie president oli ka vangistuses, tiruuks Jäänud .eesti rahva-ja vabaduse ideel§ ning kutsus rahvast üles jääma kindlameel-seiks. I. Heinsoo avaldas lootust, et ka tänane võidutuli sümboliseerib meie rahva kindlat, tahet võidelda oma õiguste ja vabaduse eest. Peokõne pidas A. Jurs, kes andis ajaloolise' ülevaate Vabadussõjast ning Võidupülia tefekimi- ^^isest,. mis sümboliseerib meie võitu saksa landesveeri üle. Kõneleja ütles, et kodumaal võltsivad meie maa okupeerijad ajalugu Aupeakonsul L Heinsoo süütab võidutule. Temast vasakul Toronto Eest! Võitlejate ühingu esimees K . Tori, paremal M. NÜB-. ning seetõttu on eriti vajalik, et meie paguluses pühitseme oma ajallooliši võitusid. A.; Jurs peatus pikemalt. praegu Eesti valitseva nõukogude rezhiimi iseloomustamise juures Ja' kirjeldas, kuidas- venelased on pidevalt rikkunud kokkuleppeid ja lepuiguid. opereerides valede, ja. pettusega. . Ta mainis ka, et venelased hakkasid Helsingi kokkuleppeid rikkuma kohe pärast nende ailiakirju-tamist.' Arvestades sellise, vastasega peame suurendama oma pingutusi Eesti vabadusvõitluseks, mida meie oleme viimasel ajal Foto: J. Säägi teinud võrdlemisi edukalt. Lõpuiks kritiseeris A. Jurs neid eestlasi, kes on^jäänud ükskõikšeiiks eestluse ja meie vabadusvõitluse yas- ;tu. •V::'::;'^ Aktuse lõppsõna ütles ü. Vill-mäe, kes tänas Deviis Mbow omanikke ning, jaktAisest osavõtjaid eesotsas aupeakonsul Heinsooga. Lõpuks tegi teatavaks, et I. Heinsool on täna süaMiipasv, müilelö järgnes aiplaiis ja ühine „Tä elagu.'V Aktus lõppes Eesti hümniga, milele järgnes lõMcetulli, miUe juures meeleolu iooja|ks olid M. "'Niinvee ja G. ntali kapell. L t)heks lauluansambliks viimasel karavaiäõhtul oli „Suhkrumu-sad**, kiihu kuulosid Le^iaa Norüseim, B M n Maimets, Silvi Sii tarn ja Ilo-Mai Maimeta Foto: T a i v o s t Ä. Raudsepa ansambel „Kaske'* esinemas. Pudil vasakult aa-sambli Juht A. Baudsepp, ^Js. toi Kõiv. ja' Slo-Mai Mai- ]Ftoto: T w o Sä^ tnas. I. Heinsoo kõnele- Foto: J. Säägi Äktusekõneleja A. Jurs Škito: J . Säägi veea. r@@de, 1. juulid ©n Kcincado pyhci — C u R c i d a D a y (Domi-siis lliiiyb fiäesofeveit p ä d d ol |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-28-01
