1977-06-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA I ^ T L M I E telsiptoB^ j^yjil 1977 — Tuesday, Jime 28, Nr. 48. N r . ^ ¥eito Lymi liiippas uue , Oulu spordiühingu Tarmo 70. aastapäeva tähistamise võistlusel ^ hüppas 28-aastane Vello Lumi kõrgust 2.23, mis on uueks Eesti rekordiks. Ta parandas endist rekordit kahe sentimeetri võrra. ycaanmarekerdl 400 m t^kkepoksus Kergejõustiku hooaeg, on täies hoos. Uusi itipptuiemusi Ja senise maailmarekordi purustamine on juba olnud, Los Angeleses jooksis möödunud aasta Montreali olümpiamängude 400 m tõkkejooksu Yokja Edwin Moses uue maaüma-rekordi ajaga 47,45. Neli-tundi hiljem sel Ühendriikide meistrivõistlusel katsus Dwight Stones parandada kõrgushüppes maailmarekordi. 2.32 oli aga süski taile Inga kõrge ja ta pidi leppima tulemusega 2.29. Tõkkejooksu maaihnare-kordi omanik E . Moses õpib Atlan-ta Morehouse üükoölis, ta on 186 sm pikk ja kaalub 72,5 kg. Samal võistlusel jamaikalane Don Quarrie, kes võitis kuldmedali Mlonfcrealis 200 m Jooksus, jooksis kaasa 100 m ja saavutas tulemuseks tänavuse maailma tippaja 10,12. 1500 m jooksu võitis 20-aastane Steve Scott ajaga 3.37,3. Frank Shorter võitis 10.000 m ajaga 28.19,8. Terry Aibritton tõukas kuuli 20.50, Mike Tully hüppas teivast' 5.54, Milan Tiff saavutas kol-mlikhüppes suurepärase 17,38, kuid tulemust ei arvestata siiski mitte u u ^ USA rekordiks, kuna tuul oli tagant, teiseks jäi James Butts 17.00 ja kõhnas Ronliivers 16.93. lismaa 27.51,3; maraton; Bill Rod-gers ÜSA 2.12.46,6; 110 m tõkkeid: James Owens USA ja Charles Fos-ter USA, mõlemad 13,49; 3000 ra takistusjooks: Dan Glans Rootsi 8.16,3; teivashüpe: Wladyslaw Ko-zakiewicz Poola 5.64; kaugushüpe: Arnie Robinson USA 8.24; kolmikhüpe: Tommyfiaynes USA 16.90; kuulitõuge: Geoff Capes Inglismaa 20.98; kettaheide: Mac Wil-kins USA 69.18; vasaraheide: Karl- Hans Riehm, Lääne-Saksamaa 76.30;^^ odaheide:' Miklos Nemeth Ungari 92.92 ja kümnevõistlus Siegfried Stark Ida-Saksamaa 8146 punkti. Süani on uueks maailmarekordiks Montreali olümpiamängude sensatsioonünees Edwin Moses, kes :^ksis 400 rn tõkkeid ajaga 47,45. Maaihnarekordüe lähedal on veneilase Aleksander Grigorjevi kõrgushüpe 2.30. Teised alad: 100 m: Don Qüarrie Jamaika 10.12; 200 m: Glancy Edwards USA 20,18; 400 m: Alberto Juantorena Kuuba 44,98; 800 m: Mike Boit Keenia 1.44,7; 1500 m: Josef Plachy Tshehhoslovakkia 3.37,0; 3000 m: (Kaii Fleschen Lääne-Saksa 7.46,4; 5000 .m: Nick Rose Inglismaa 13.20,61; 10.000 m: lan Stewart Ing- Ida-Saksamaal Schwerinis peetud rahvusvahelistel > tennisvõistlustel saavutasid taüinlased kolm esikohta neljast võimalikust. 30 nais-võitleja hülgas osutus itugevaimaks Eesti meister Tiiu Parmas, kes finaalis alistas ida-sakslase Brigitta Hoffmanni 6:2,6:3. Elene Lapimaa jõudis kolme ülekaaluka võiduga poolfinaali, kus - tal tuli siiski B. Hoffmanniie alla anda. Meesüksikmängus oli parim ftia-Saksa meister Thomas Emm-rich, kes poolfinaalis katkestas tasavägise heitluse järel Hindrek Sepa võiduseeria õtElemusegä Š:3, 4:6, 6:1} ja filiaalis võitis Sven Evingu (4:6, 6:2, 6:0). Meespaarismängus tasusid eestlased sakslasele süski tagasi tulles võitjaiks T. Emmrichi ja ,W. Rautenbergi üle (4:6, 6:4, 7:5). Ka segapaa^smän-gus kuulus esikoht tallmlastele: T. Parmas — H. Sepp võitsid B. Hoffmanni — T. Emmrichi 6:4, 6:1. Tartus peeti ^ . j u u n i l G. Sule ni-meline mälestüsvõistlus kergejõustikus, kus A. Tammert tõukas kuuli 18.25, M . Lügand hüppas kaugust 7.31 ja H: Puuste heitis oda 82.56 jättes külalisena võistlusest osa võtnud soomlase S. Hovineni teiseks tulemusega 81.66. H. Puuste tagajärg on kõigi aegade teine tulemus Eestis. Kõrgushüppes tuli esimeseks V/ Lumi tagajärjega '2.15. • * • • Sõtshis peetud kergejõustiku-võistlusel parandas 17-aastane Aüi Alliksoo enda nimele kuulunud Eesti rekordit naiste 100 m tõkkejooksus saavutades uueks tulemuseks 13,6. Rein Tõru sai samas hooaja parima tulemuse 400 m tõkkejooksus ajaga 51,7 ja Lilia Nev- Põikread: 1. G. Verdi populaarne ooper (eestikeehie j i i m i ) , 7. Naisenimi, 9. Koorilüge, 10. Araabia ni-vonen 1500 meetris 4.23,0. Küevis õppiv pärnakas Jüri.Tamm vns isiküku rekordi vasaraheites 71.72- ni. Tallinnas hüppas Vello Lumi kõrgust 2.16 ja Ramon Lindal hüppas teivast 5.10. Juuni aJul Riias peetud karikavõistlusel kergejõusitikus võitis Enn Sellik 5000 m jooksu ajaga 13.57,0, Rein Tõru 400 m tõkkejooksu ajaga 51,4, Jaak Uudmäe kolmikhüppes 16.35, Gennadi Qrga-nov 100 jooksu ajaga 10,6 jäi teiseks, Mart Lngand oli kaugushüppes 7.48-ga kolmas. Enn Rohula saavutas kuulitõukes 18.65, Rein KäUrik 400 m tõkkejooksus 53,2 ja Vello Lumi kõrgushüppes 2.15. Brajtislavas peetud kergejõusti-kuvõistlüsel hüppas eestlane Jaak Uudmäe kolmikut 16.34, jäädes sellega teisele kohale. Esikohale tulnud tuntud vene kohnikhüppaja V. Sanejev saavutas ainult 5 sm rohkem. Kuulitõukes saavutas poolakas W. Komar 19.93. t»'' • • •' ' • Enn Sellik võitis Moskvas peetud Snamenski vendade mälestus-võistlusel 10.000 m jooksu ajaga, 28.23,2. Samal võistlusel V. Kish-kun hüppas teivast 5.50 ja V. Jers-hov heitis oda 83.36. mi, 11. Linn Soomes, 12. Nädalad enne jõule, 13. S i l e ^ pinnaga, 15. Sisselõigatud soon, 16. Asutuse või ettevõtte juhataja, 19. Võistlus kunsti või teaduse alal, 2L Prohvet Vanas Testamendis, 23. Vaimuanne, 24. Nimi, mis on saaaiud reeturi mõisfteks, 27. Programm, 28. Riidesort, 30. Tõsine kristlane, 31. Artik^ kel saksa keeles, 32. Värsse looma. \ Püstread: 1. Orjuse Jiik, 2. Omaaegne ajakiri Eestis, 3. Toores, harimatu inimene, 4. ühe kliüruga kaänael, 5: Rootsi naisenimi, 6. ühest metallist tehtud, 7. Jõgi Saksamaal, 8. Pastori elamu, kirikumõis, 13. Ajend, tegutsema panev- põhjus, 14. Koht, kus „haritak-se' ' i h u , 17. Teatud liiki postisaadetis, 18. .... graaf, 20. Teatud asendis, 21. Mitte surnut, 22. Ebameeldivam ,25. Sõna, mida kasutatakse toreda, vägeva kohta, 26. Eesti õllevabrik, 29. Lüialooma. RISTSÕNA. NR. 936 LAHENDUS. Põiki-ead: 1. Vulin, 7. Kasin, 9. Nigel> .11. Mait, 12. Isis, 13. Main, 14. Kaunas, 16. Terra, 17. Avar, 18. Diana, 20. Tapa, 23. Vares, 26. Lehtla, 29. Alam, 30.. Tara, 31. Anet, 32. Pisem, 33/ Metso, 34. Sa-mos. Püstread: 1. Hunt, 2. Minia, 3. Kamar, 4. Viinad, 5. Nisu, 6. Ee-sav, 8. Sair, 10, Giiia, 13. Medal, 14. Kaaba, 15. Salem, 19. Avanes, 21. Petis, 22. Ahas, 24. Alet, ^25. Ratsu, 27. Tres, 28. Lamav, 31. Arnos. 0. l i VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saatekulu 0 Dme Ivandi — Pargi Enlte taminetõni — Näidendid ja ettekanded noortele L. Wahtras — Siüvaklass Ravimtaimedl, 250 retsepti Enn Nõu Vastuvett Anna Ahmatova— Marie Uuder — H. Michelsön — Skaatlikul teel H. Michelson — Noorsootöö radadefi H. Michelsön — Eesti radadelt Eduard Krants — LnmelUtlased (luule Bona Laam^ — Mis need sipelgad ^luuletuskogu) EstoMaia OHicijil Oisid® ' Paiä Laan — Mõttelend — Pilte ja Herbert Salu - r Utoopia Ja futuroloogia Karin Saarses — Lohengrin! lä K/Ioao— Taita University in Estonia A. Kubja — Kadonnd kodad — näiestaseii A. Kubja ~ Mälestas! kodasaefolt E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisidi 4^ lk. + 04 fotosid Leho Lumiste --Alamase Andres — lise jütustos kirjanik Oskar Lutsust L. Luiniste — Atkmdi akna! U Lumiste--KiOad külas A. Vomm — Eistsõnad I A. Vomm — Eistsõnad n A. Vomm ~ Ristsõnad M A; Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — Mina hing (luuletuskogu) K. £erme>-Samad laevad Ja elavad S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu) Aarand Hoos — Jumalaga, Ears Ja Erzorum J. Piitka — Rajusõlmed T. Tanmi — Need teod süüdistavad n A. i^bin ^ Vaim Ja mold Urve Karuks — Kodakondar (juuletuskogu) 2.50 35 3^- • • 250 15 2.50 15 40 3.50 - 35 . 3.- 35 4.30 9.- 35 3.- 15 • 3.- , as 4.50 25 1 «SK • • 15 : 25 <6.—• 1.50 Sa «.65 2.10 40 550 # 2.50 2^ 20 |.2S 2.25 40 4.- 40 4.- 30 4^ 30 .:m 40 40 10.- 40 RAAMATUID. LASTELE: kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.50 Õpeta mind lugema l -r- (õppe- ja tööraamat eelkooHealistele lastele värvitrükis) 3.~ õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat eelkooüealistele lastele värvitrükis) 4.— Eesti M e ' H a r J a t u s t i k I V -. • : :2.25; 35 19. Aga siis tuli üks rimiakõr-guse tellis-seinaga 'kuuri-mpodi ehit^, laineline plekk-katus raud-t o r u d ^ tulpadel umbes kaks jalga kiviseina servast kõrgemal, nü et valgus ja õlik läbi pääses. Sellel kuuril oli ka laudadest uks ees. Kuuri ees jooksid poolpaljad t^nmud lapsed edasi^tagasi. See oli mülide kaupa olnud ainuke soliidsem ehitus, mida olime näinud. . „Kohalik koolimaja, senores", seletas Luis, ,;Siün saavad kohalike peon'ide lapsed kirjatarkust. Sellises koolis käisin minagi kord. Tse-mentpõrand, tellisseiiiad, plökk-ka-tus, miis suvel ikuumaks fäpub minema — lapsed istuvad Jahedal piörandal ja 'kirjutavad kivitahvlitele. Paberit,' senores — paberit pole. peaaegu kunagi. Võibolla vü-maste eksamite ajal, süs saadetakse Ciudad Mexico'st eksamipabe-rid, haridusministeeriumist. Olete iaihagi näinud meie haridusminis-teerumi, senores? E i Ole? Sel on mosaiikseinad, peeglüjiaasist aknad, marmorsambad eeskojas, pursfe-4aevud ja suurepärased roosiaiad igalpool — magnifico, senores! ülikooliharidusega, sarvraa^ midega prillides cabaUerod jooksevad seal edasi-tagasi, kandfö tähtsaid pabereid seanahast mappides, teile nõus oma ema maha müüma, a vender su Madre, senores!" Tee ääres seisis summ tohnuseid naisi: ja lapsi, igüana-sisalikud sü- • les, ihnselt i^eid meile müügiks pakkudes. Luis pidas oma Volkswageni kinni, sest üks vä-ike poiss astus talle teele ette, sisalik pea peal nagu miniatuurne krokodiU. , . „Comprar iguana, senor?" Soovid osta sisalikku? - „Gracias, no, Muchacho.' ' E i , tänan, poisikene. „Iguanä maitseb hea, senores^', ühes mahagoni-paneeüga kontorist seletas Luis, ,„nagu kanapoeg. Kui teise. Nad söövad ameerika resto- härrad soovivad ühe osta, ma võin ränides ja joovad viski-soodat, ja juhatada 'kus teda Taxcos keeta neil on ChapuKepec-mäel villad, saad — need ei maksa palju, ainult paarkümmend peesdt." Mina oleksin juba valmis olnud lihe ära ostma, sest olen alati nõus uusi asju proovima, aga Kiiv tõrjus pakutud sisalikud ehmatus-ja vastikusvärinaga tagasi. Ta võttis välja peotäie peenraha ja jagas selle laste vahel ära. „Noh, siin, poisid ja tüdrukud — minge ostke endale üks coca-cola!" Poisid -ja tüdrukud pidid peesode pärast omavahel lööma minema, emad tulid vahele ja võtsid neüit selle raha hoopis ära. Jätsime nad sinna omavahea kriiskama ja sõitsime edasi. Kurb oli vaadata. Paari peeso pärast kaklevad emad ja lapsed omavahel, kiiisa-tes mingis arusaamatus keeles. „Siin räägit^e yed atsteekide ja tolteekide keelt", seletas Luis, «hispaania keelt oskavad neist vähesed." ,3Iill'ihe suurepärane maastik", pomises Küv, „ja mulised viletsad inimesed! Ä s ei tse nad enda Külakoolid aga on plekist ja vanadest tellistest ja üma pirnideta ja enamasti ka üma kooliõpetajateta, sesl^ keegi ei taha mägedesse indiaanlasi õpetama tulla. K a nende indiaanlaste oma pojad ja tüt-' red mitte, kui nad kord on Ciudad Mexico'sse saanud. Seepärast õpetavad siin mägestikukooHdes vanemad koolilapsed, kes ise vaevalt lugeda-kirjutada oskavad, või mõnikord ka välismaalastest vabatahtlikud, kes teistest maadest Mehhikosse tulevad, et sünseid vaeseid indiaanlasi aidata. Aga harilikult kestavad nad ainult ühe aasta, siis näevad nad, kui lootusetu see kõik on jä kui korrupteeri-tud on kohalik valiitsus. Ainult uus revolüt^oon, camaradas, võdb siin asju muuta. Seina äärde nende kõigiga! Nõukogude kord vast ehk suudab ;seda suurt korruptsiooni — jõge seisma panna! Te nägite ise, millised on mede valitsuse esindajad, Guerrero osariigi politseinikud? Hijos de putas, cojones de puercos! Saja pešo eest on Aga ümberringi kratsisid mäges-tiku- farmerid oma maisivälju puu-sahkadega ja nende naised kandsid kaelkoökudega ojast vett. Just nagu sel ajal, kui Cortes Mehhikosse tuli — või veelgi varem. Puuadrad, kaelkoogud, ojast tuuakse vett, lahtisel lõkkel keedetakse, süüa, võsas käiakse oma loomulikku asju ajamas; ei kaevu, ei pliiti, ei väljakäiku. Kogu oma reisi kestel ei ohiud me ühtegi metallist põilü-töömasinat näinud, rääkimata traktoreist või veoautodest, „Tuleb revolutsioon!" kuulutas Luis, „asjad muutuvad!" Jajah, küll nad muutuvad. Kas on Luis'il veel eelmine revolutsioon meeles. Käskisin tal auto kinni pidada. Oli üksildane teetükk, ei kuskil asulat näha. Otsisin parajat märklauda. Kannan püstoüt püksivärvli vahel ja ei tea isegi, kas ta pauku teeb? Sellisest rüstast pole palju kasu. Luis tõmbas: istme alt tühja õlle- püstojit proovida ei pudeli ja viskas selle mäekülge | LõppUde-lõpuks, (tema vis minna. Peale selle, relv on nagunii minu käesš ega sul seda tarvis ole." . • ' Kiiv jäi sellise jutu peale vähe mossi, et kas teda meheks e i pee- 'tagi. Siis pidin talle kaks lasku ohverdama. ,,Hea küll siis, aga vaata ette et sa\ mööda ei lase — määrid meie nime ära." Jõime veel ühe õllepudeli tühjaks ja siis. visati see ka mäefcül-jest alla. Aga pudel kadus rohu sisse ära, nii et Küv seda enam ei näinud. „Senor — seal mäeküljel, valge kivi — kas näete?" Oligi umbes sada sammu eemal valkjas kiyirahn, mi umbes mehepea suurune. Kiiv istus maha, hoidis tuliriista kahe käega ja ennäe — tal õnnestuski teise lasuga kuuli kividelit vingudes minema rikoshet-tida. Siis olid kõik rahul ja me võisime edasi sõita. Luis'ile me paikkunud. oli ainult mööda alla veerema. Tõmbasin püstoli, lükkasin kaitsevinna pealt ja vajutasin paugu lahti: J , „Senor!" hüüatas Luis. Esimene lask tõstis õllepudeli maast lahti. Teine lask tabas seda otse keskele, kui see veel õhus oli, ja paisikas pruune klaasikilde igale poole laiali. Päris hea lask — dis^ tants oli umbes kakskümmend sammu. Ihnselt rüst töötas ja oli hästi sise lastud. Muidugi ei saanud ma teda tellida, sest s i h ^d olid kinnised, sõjaväe omad. Siiski on kasulik teada, kuhu relv laseb, eiks^ole? Nüüd tahtis ka Küv omakorda proovida. Aga ma ajasin vastu. ,,Mul on ainult veel kaksteist lasku järgi — neid võib mujal tar-autosohver ja mitte mõni salaagent, eks ole? Panin püstolile tagavara-magäsi-ni sisse, lükkasin jälle ikuuli rauda ja lõin kaitsevinna peale. Kaks lasku jäid veel tagavaraks. Hea küll, kui palju meü paugutamist ikka ette näha oli? Kui kaheksa pauguga asja ära ei aja, vaevalt süs enamaks aega jääb. VII PEATÜKK: TAXCO . Pealelõunal, kui meü jälle kõhud heledaks kippusid minema, sõitsime ümber kjõrge mä^urga ja olime järsku ühe maalüise väikelinna veeres. Kaks kõrgete soliidsete tormidega kirikut paistsid kohe sihna, teine teiselpool oru-serva, kuna majakesed valgete seintega ja punaste tellisplaatidest katustega laiutasid mööda orupõhja ja mäetoülgi. „Hõbedalinn Taxco, seijores!" , teatas Luis. Sõitsime mööda keerlevat mä-giteed linna sisse, kanu ja seapõr-said eemale Mrmutades. ühe kaares Võlvidega ja kõrge kuvas punaste katusesakkidega ehituse ees pidas iLuis kinni. „Hotel Posada de Mision, senores!"' Ronisime autost välja. Juba tuli igast ilmakaarest meile kaubapak-fcujaid ümber. > ,,Hõbedat, senores? Tulge meie ärisse, meil on suur valik, sünsa-mas ümber nurga. Valitsuse poolt inspekteeritud, senores!" „Ei, parem tulge minu omasse, senor^. P r i i joogid niikaua kui valikut; teete, jääkülmad õlled, rumm cocä-colaga, mida; aga soovite!" „Meie omas on igat sorti saahk-esemeid, kõik odavate hindadega, j a joogid on ka prii, ja;ilusad se-noritad on müüjannadeks!" Küv nugis mulle^ ^ k ^ „Kas läheme vaatame? Mul on nagunii tarvis Mary-Lou'le midagi kaasa osta, üma^ kingituseta ei tohi ma kindlasti Mehhikost koju niima." Nojah, mis siis ikka — lasksin^ end kaasa vedada. Kui just prii-jooke pakulji ja kaubamajas mõni^ jahe OÜ. Mul oli ka ühte-teist tarvis osta. J a Luis tahtis autole mit bensiini saada, vett kontrollida ja kes teab mida v e ^ õd^idada. Alfred Sep Kes Toronto neiks Alfred naenanuie huuli gimas ümbrust] laiali nagu uutel purjedesse tõi .'me.iteda tõttar organis^rünas,] ; timas ja ikõne eestlaste jä ee^ Kui nüüd kii nooruslikust ei seniisinriust pi] .70. aastaseks, - da# itiõsiselt vi] et Mfred Sepj •kogemata juiurde lisatud.! ei:valeta kui i| Mfred Sepale llpäev 8. juulil : Virumaa juiubüari kõnt ön sealtkandi /kasvas Paasve| Sinim?Jka pc Seütskmdlik t^ jade ajamine misel kaasa Sepa haüskas ji tegutsema pe£ likes organisat liti ka Paja&verl Põgenemist Sepa koos pei •kus ta tegutse^ iikes :eesti Sealt j aitas r^ nadasse, kus elama Tprontc gu töötama arendas ta . eliitus€tt-evõtit( geilenud suver Kuid Alfi ^võrd <>hiline karjäär kui eesti aisade vad rääkida, võimatu õhtut da, ikuna ta MJaoas, ,;Eesti| jtakiti juures v( eesti eOju pulbil ganisatsioone,! Tarointös on vist võimatu; suuremad pž kätt siiski Toi • kus ta on oln) meheks ning jast 'kujunda( ku hoone, nat tunneme. Juu] maks sajavuti taimisikomiteel na viimaste Abistamiskoi eestlaste suui — , ^ s t ;i Mfred Sepa iilesande teo^ nes Abistam vaid ka ehituj Tavaliselt sl et ükski inin] matu. See rof liselt Mfred ba aastaid Eestlaste Sui na esimehek: sölllele kohaif oli sunnitud : tõttu sellest suvepäevad jä ipalijusid maval kujui kuna A. Sepal Juiubilar ei| j i s t e pilvede sofeerimisestl sest. Ta on p| mää peal õte^ kes on saanuc lad põhimõij^ vaünu eesti Ta on läbi kelle energial • kataib kä teil • eestluse, tegevusele. Nendes aas hed jiiba^an lilli kasvata:^ giiga oma eli
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 28, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-06-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770628 |
Description
Title | 1977-06-28-06 |
OCR text | VABA I ^ T L M I E telsiptoB^ j^yjil 1977 — Tuesday, Jime 28, Nr. 48. N r . ^ ¥eito Lymi liiippas uue , Oulu spordiühingu Tarmo 70. aastapäeva tähistamise võistlusel ^ hüppas 28-aastane Vello Lumi kõrgust 2.23, mis on uueks Eesti rekordiks. Ta parandas endist rekordit kahe sentimeetri võrra. ycaanmarekerdl 400 m t^kkepoksus Kergejõustiku hooaeg, on täies hoos. Uusi itipptuiemusi Ja senise maailmarekordi purustamine on juba olnud, Los Angeleses jooksis möödunud aasta Montreali olümpiamängude 400 m tõkkejooksu Yokja Edwin Moses uue maaüma-rekordi ajaga 47,45. Neli-tundi hiljem sel Ühendriikide meistrivõistlusel katsus Dwight Stones parandada kõrgushüppes maailmarekordi. 2.32 oli aga süski taile Inga kõrge ja ta pidi leppima tulemusega 2.29. Tõkkejooksu maaihnare-kordi omanik E . Moses õpib Atlan-ta Morehouse üükoölis, ta on 186 sm pikk ja kaalub 72,5 kg. Samal võistlusel jamaikalane Don Quarrie, kes võitis kuldmedali Mlonfcrealis 200 m Jooksus, jooksis kaasa 100 m ja saavutas tulemuseks tänavuse maailma tippaja 10,12. 1500 m jooksu võitis 20-aastane Steve Scott ajaga 3.37,3. Frank Shorter võitis 10.000 m ajaga 28.19,8. Terry Aibritton tõukas kuuli 20.50, Mike Tully hüppas teivast' 5.54, Milan Tiff saavutas kol-mlikhüppes suurepärase 17,38, kuid tulemust ei arvestata siiski mitte u u ^ USA rekordiks, kuna tuul oli tagant, teiseks jäi James Butts 17.00 ja kõhnas Ronliivers 16.93. lismaa 27.51,3; maraton; Bill Rod-gers ÜSA 2.12.46,6; 110 m tõkkeid: James Owens USA ja Charles Fos-ter USA, mõlemad 13,49; 3000 ra takistusjooks: Dan Glans Rootsi 8.16,3; teivashüpe: Wladyslaw Ko-zakiewicz Poola 5.64; kaugushüpe: Arnie Robinson USA 8.24; kolmikhüpe: Tommyfiaynes USA 16.90; kuulitõuge: Geoff Capes Inglismaa 20.98; kettaheide: Mac Wil-kins USA 69.18; vasaraheide: Karl- Hans Riehm, Lääne-Saksamaa 76.30;^^ odaheide:' Miklos Nemeth Ungari 92.92 ja kümnevõistlus Siegfried Stark Ida-Saksamaa 8146 punkti. Süani on uueks maailmarekordiks Montreali olümpiamängude sensatsioonünees Edwin Moses, kes :^ksis 400 rn tõkkeid ajaga 47,45. Maaihnarekordüe lähedal on veneilase Aleksander Grigorjevi kõrgushüpe 2.30. Teised alad: 100 m: Don Qüarrie Jamaika 10.12; 200 m: Glancy Edwards USA 20,18; 400 m: Alberto Juantorena Kuuba 44,98; 800 m: Mike Boit Keenia 1.44,7; 1500 m: Josef Plachy Tshehhoslovakkia 3.37,0; 3000 m: (Kaii Fleschen Lääne-Saksa 7.46,4; 5000 .m: Nick Rose Inglismaa 13.20,61; 10.000 m: lan Stewart Ing- Ida-Saksamaal Schwerinis peetud rahvusvahelistel > tennisvõistlustel saavutasid taüinlased kolm esikohta neljast võimalikust. 30 nais-võitleja hülgas osutus itugevaimaks Eesti meister Tiiu Parmas, kes finaalis alistas ida-sakslase Brigitta Hoffmanni 6:2,6:3. Elene Lapimaa jõudis kolme ülekaaluka võiduga poolfinaali, kus - tal tuli siiski B. Hoffmanniie alla anda. Meesüksikmängus oli parim ftia-Saksa meister Thomas Emm-rich, kes poolfinaalis katkestas tasavägise heitluse järel Hindrek Sepa võiduseeria õtElemusegä Š:3, 4:6, 6:1} ja filiaalis võitis Sven Evingu (4:6, 6:2, 6:0). Meespaarismängus tasusid eestlased sakslasele süski tagasi tulles võitjaiks T. Emmrichi ja ,W. Rautenbergi üle (4:6, 6:4, 7:5). Ka segapaa^smän-gus kuulus esikoht tallmlastele: T. Parmas — H. Sepp võitsid B. Hoffmanni — T. Emmrichi 6:4, 6:1. Tartus peeti ^ . j u u n i l G. Sule ni-meline mälestüsvõistlus kergejõustikus, kus A. Tammert tõukas kuuli 18.25, M . Lügand hüppas kaugust 7.31 ja H: Puuste heitis oda 82.56 jättes külalisena võistlusest osa võtnud soomlase S. Hovineni teiseks tulemusega 81.66. H. Puuste tagajärg on kõigi aegade teine tulemus Eestis. Kõrgushüppes tuli esimeseks V/ Lumi tagajärjega '2.15. • * • • Sõtshis peetud kergejõustiku-võistlusel parandas 17-aastane Aüi Alliksoo enda nimele kuulunud Eesti rekordit naiste 100 m tõkkejooksus saavutades uueks tulemuseks 13,6. Rein Tõru sai samas hooaja parima tulemuse 400 m tõkkejooksus ajaga 51,7 ja Lilia Nev- Põikread: 1. G. Verdi populaarne ooper (eestikeehie j i i m i ) , 7. Naisenimi, 9. Koorilüge, 10. Araabia ni-vonen 1500 meetris 4.23,0. Küevis õppiv pärnakas Jüri.Tamm vns isiküku rekordi vasaraheites 71.72- ni. Tallinnas hüppas Vello Lumi kõrgust 2.16 ja Ramon Lindal hüppas teivast 5.10. Juuni aJul Riias peetud karikavõistlusel kergejõusitikus võitis Enn Sellik 5000 m jooksu ajaga 13.57,0, Rein Tõru 400 m tõkkejooksu ajaga 51,4, Jaak Uudmäe kolmikhüppes 16.35, Gennadi Qrga-nov 100 jooksu ajaga 10,6 jäi teiseks, Mart Lngand oli kaugushüppes 7.48-ga kolmas. Enn Rohula saavutas kuulitõukes 18.65, Rein KäUrik 400 m tõkkejooksus 53,2 ja Vello Lumi kõrgushüppes 2.15. Brajtislavas peetud kergejõusti-kuvõistlüsel hüppas eestlane Jaak Uudmäe kolmikut 16.34, jäädes sellega teisele kohale. Esikohale tulnud tuntud vene kohnikhüppaja V. Sanejev saavutas ainult 5 sm rohkem. Kuulitõukes saavutas poolakas W. Komar 19.93. t»'' • • •' ' • Enn Sellik võitis Moskvas peetud Snamenski vendade mälestus-võistlusel 10.000 m jooksu ajaga, 28.23,2. Samal võistlusel V. Kish-kun hüppas teivast 5.50 ja V. Jers-hov heitis oda 83.36. mi, 11. Linn Soomes, 12. Nädalad enne jõule, 13. S i l e ^ pinnaga, 15. Sisselõigatud soon, 16. Asutuse või ettevõtte juhataja, 19. Võistlus kunsti või teaduse alal, 2L Prohvet Vanas Testamendis, 23. Vaimuanne, 24. Nimi, mis on saaaiud reeturi mõisfteks, 27. Programm, 28. Riidesort, 30. Tõsine kristlane, 31. Artik^ kel saksa keeles, 32. Värsse looma. \ Püstread: 1. Orjuse Jiik, 2. Omaaegne ajakiri Eestis, 3. Toores, harimatu inimene, 4. ühe kliüruga kaänael, 5: Rootsi naisenimi, 6. ühest metallist tehtud, 7. Jõgi Saksamaal, 8. Pastori elamu, kirikumõis, 13. Ajend, tegutsema panev- põhjus, 14. Koht, kus „haritak-se' ' i h u , 17. Teatud liiki postisaadetis, 18. .... graaf, 20. Teatud asendis, 21. Mitte surnut, 22. Ebameeldivam ,25. Sõna, mida kasutatakse toreda, vägeva kohta, 26. Eesti õllevabrik, 29. Lüialooma. RISTSÕNA. NR. 936 LAHENDUS. Põiki-ead: 1. Vulin, 7. Kasin, 9. Nigel> .11. Mait, 12. Isis, 13. Main, 14. Kaunas, 16. Terra, 17. Avar, 18. Diana, 20. Tapa, 23. Vares, 26. Lehtla, 29. Alam, 30.. Tara, 31. Anet, 32. Pisem, 33/ Metso, 34. Sa-mos. Püstread: 1. Hunt, 2. Minia, 3. Kamar, 4. Viinad, 5. Nisu, 6. Ee-sav, 8. Sair, 10, Giiia, 13. Medal, 14. Kaaba, 15. Salem, 19. Avanes, 21. Petis, 22. Ahas, 24. Alet, ^25. Ratsu, 27. Tres, 28. Lamav, 31. Arnos. 0. l i VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saatekulu 0 Dme Ivandi — Pargi Enlte taminetõni — Näidendid ja ettekanded noortele L. Wahtras — Siüvaklass Ravimtaimedl, 250 retsepti Enn Nõu Vastuvett Anna Ahmatova— Marie Uuder — H. Michelsön — Skaatlikul teel H. Michelson — Noorsootöö radadefi H. Michelsön — Eesti radadelt Eduard Krants — LnmelUtlased (luule Bona Laam^ — Mis need sipelgad ^luuletuskogu) EstoMaia OHicijil Oisid® ' Paiä Laan — Mõttelend — Pilte ja Herbert Salu - r Utoopia Ja futuroloogia Karin Saarses — Lohengrin! lä K/Ioao— Taita University in Estonia A. Kubja — Kadonnd kodad — näiestaseii A. Kubja ~ Mälestas! kodasaefolt E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisidi 4^ lk. + 04 fotosid Leho Lumiste --Alamase Andres — lise jütustos kirjanik Oskar Lutsust L. Luiniste — Atkmdi akna! U Lumiste--KiOad külas A. Vomm — Eistsõnad I A. Vomm — Eistsõnad n A. Vomm ~ Ristsõnad M A; Vomm — Ristsõnad IV Ants Vomm — Mina hing (luuletuskogu) K. £erme>-Samad laevad Ja elavad S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu) Aarand Hoos — Jumalaga, Ears Ja Erzorum J. Piitka — Rajusõlmed T. Tanmi — Need teod süüdistavad n A. i^bin ^ Vaim Ja mold Urve Karuks — Kodakondar (juuletuskogu) 2.50 35 3^- • • 250 15 2.50 15 40 3.50 - 35 . 3.- 35 4.30 9.- 35 3.- 15 • 3.- , as 4.50 25 1 «SK • • 15 : 25 <6.—• 1.50 Sa «.65 2.10 40 550 # 2.50 2^ 20 |.2S 2.25 40 4.- 40 4.- 30 4^ 30 .:m 40 40 10.- 40 RAAMATUID. LASTELE: kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.50 Õpeta mind lugema l -r- (õppe- ja tööraamat eelkooHealistele lastele värvitrükis) 3.~ õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat eelkooüealistele lastele värvitrükis) 4.— Eesti M e ' H a r J a t u s t i k I V -. • : :2.25; 35 19. Aga siis tuli üks rimiakõr-guse tellis-seinaga 'kuuri-mpodi ehit^, laineline plekk-katus raud-t o r u d ^ tulpadel umbes kaks jalga kiviseina servast kõrgemal, nü et valgus ja õlik läbi pääses. Sellel kuuril oli ka laudadest uks ees. Kuuri ees jooksid poolpaljad t^nmud lapsed edasi^tagasi. See oli mülide kaupa olnud ainuke soliidsem ehitus, mida olime näinud. . „Kohalik koolimaja, senores", seletas Luis, ,;Siün saavad kohalike peon'ide lapsed kirjatarkust. Sellises koolis käisin minagi kord. Tse-mentpõrand, tellisseiiiad, plökk-ka-tus, miis suvel ikuumaks fäpub minema — lapsed istuvad Jahedal piörandal ja 'kirjutavad kivitahvlitele. Paberit,' senores — paberit pole. peaaegu kunagi. Võibolla vü-maste eksamite ajal, süs saadetakse Ciudad Mexico'st eksamipabe-rid, haridusministeeriumist. Olete iaihagi näinud meie haridusminis-teerumi, senores? E i Ole? Sel on mosaiikseinad, peeglüjiaasist aknad, marmorsambad eeskojas, pursfe-4aevud ja suurepärased roosiaiad igalpool — magnifico, senores! ülikooliharidusega, sarvraa^ midega prillides cabaUerod jooksevad seal edasi-tagasi, kandfö tähtsaid pabereid seanahast mappides, teile nõus oma ema maha müüma, a vender su Madre, senores!" Tee ääres seisis summ tohnuseid naisi: ja lapsi, igüana-sisalikud sü- • les, ihnselt i^eid meile müügiks pakkudes. Luis pidas oma Volkswageni kinni, sest üks vä-ike poiss astus talle teele ette, sisalik pea peal nagu miniatuurne krokodiU. , . „Comprar iguana, senor?" Soovid osta sisalikku? - „Gracias, no, Muchacho.' ' E i , tänan, poisikene. „Iguanä maitseb hea, senores^', ühes mahagoni-paneeüga kontorist seletas Luis, ,„nagu kanapoeg. Kui teise. Nad söövad ameerika resto- härrad soovivad ühe osta, ma võin ränides ja joovad viski-soodat, ja juhatada 'kus teda Taxcos keeta neil on ChapuKepec-mäel villad, saad — need ei maksa palju, ainult paarkümmend peesdt." Mina oleksin juba valmis olnud lihe ära ostma, sest olen alati nõus uusi asju proovima, aga Kiiv tõrjus pakutud sisalikud ehmatus-ja vastikusvärinaga tagasi. Ta võttis välja peotäie peenraha ja jagas selle laste vahel ära. „Noh, siin, poisid ja tüdrukud — minge ostke endale üks coca-cola!" Poisid -ja tüdrukud pidid peesode pärast omavahel lööma minema, emad tulid vahele ja võtsid neüit selle raha hoopis ära. Jätsime nad sinna omavahea kriiskama ja sõitsime edasi. Kurb oli vaadata. Paari peeso pärast kaklevad emad ja lapsed omavahel, kiiisa-tes mingis arusaamatus keeles. „Siin räägit^e yed atsteekide ja tolteekide keelt", seletas Luis, «hispaania keelt oskavad neist vähesed." ,3Iill'ihe suurepärane maastik", pomises Küv, „ja mulised viletsad inimesed! Ä s ei tse nad enda Külakoolid aga on plekist ja vanadest tellistest ja üma pirnideta ja enamasti ka üma kooliõpetajateta, sesl^ keegi ei taha mägedesse indiaanlasi õpetama tulla. K a nende indiaanlaste oma pojad ja tüt-' red mitte, kui nad kord on Ciudad Mexico'sse saanud. Seepärast õpetavad siin mägestikukooHdes vanemad koolilapsed, kes ise vaevalt lugeda-kirjutada oskavad, või mõnikord ka välismaalastest vabatahtlikud, kes teistest maadest Mehhikosse tulevad, et sünseid vaeseid indiaanlasi aidata. Aga harilikult kestavad nad ainult ühe aasta, siis näevad nad, kui lootusetu see kõik on jä kui korrupteeri-tud on kohalik valiitsus. Ainult uus revolüt^oon, camaradas, võdb siin asju muuta. Seina äärde nende kõigiga! Nõukogude kord vast ehk suudab ;seda suurt korruptsiooni — jõge seisma panna! Te nägite ise, millised on mede valitsuse esindajad, Guerrero osariigi politseinikud? Hijos de putas, cojones de puercos! Saja pešo eest on Aga ümberringi kratsisid mäges-tiku- farmerid oma maisivälju puu-sahkadega ja nende naised kandsid kaelkoökudega ojast vett. Just nagu sel ajal, kui Cortes Mehhikosse tuli — või veelgi varem. Puuadrad, kaelkoogud, ojast tuuakse vett, lahtisel lõkkel keedetakse, süüa, võsas käiakse oma loomulikku asju ajamas; ei kaevu, ei pliiti, ei väljakäiku. Kogu oma reisi kestel ei ohiud me ühtegi metallist põilü-töömasinat näinud, rääkimata traktoreist või veoautodest, „Tuleb revolutsioon!" kuulutas Luis, „asjad muutuvad!" Jajah, küll nad muutuvad. Kas on Luis'il veel eelmine revolutsioon meeles. Käskisin tal auto kinni pidada. Oli üksildane teetükk, ei kuskil asulat näha. Otsisin parajat märklauda. Kannan püstoüt püksivärvli vahel ja ei tea isegi, kas ta pauku teeb? Sellisest rüstast pole palju kasu. Luis tõmbas: istme alt tühja õlle- püstojit proovida ei pudeli ja viskas selle mäekülge | LõppUde-lõpuks, (tema vis minna. Peale selle, relv on nagunii minu käesš ega sul seda tarvis ole." . • ' Kiiv jäi sellise jutu peale vähe mossi, et kas teda meheks e i pee- 'tagi. Siis pidin talle kaks lasku ohverdama. ,,Hea küll siis, aga vaata ette et sa\ mööda ei lase — määrid meie nime ära." Jõime veel ühe õllepudeli tühjaks ja siis. visati see ka mäefcül-jest alla. Aga pudel kadus rohu sisse ära, nii et Küv seda enam ei näinud. „Senor — seal mäeküljel, valge kivi — kas näete?" Oligi umbes sada sammu eemal valkjas kiyirahn, mi umbes mehepea suurune. Kiiv istus maha, hoidis tuliriista kahe käega ja ennäe — tal õnnestuski teise lasuga kuuli kividelit vingudes minema rikoshet-tida. Siis olid kõik rahul ja me võisime edasi sõita. Luis'ile me paikkunud. oli ainult mööda alla veerema. Tõmbasin püstoli, lükkasin kaitsevinna pealt ja vajutasin paugu lahti: J , „Senor!" hüüatas Luis. Esimene lask tõstis õllepudeli maast lahti. Teine lask tabas seda otse keskele, kui see veel õhus oli, ja paisikas pruune klaasikilde igale poole laiali. Päris hea lask — dis^ tants oli umbes kakskümmend sammu. Ihnselt rüst töötas ja oli hästi sise lastud. Muidugi ei saanud ma teda tellida, sest s i h ^d olid kinnised, sõjaväe omad. Siiski on kasulik teada, kuhu relv laseb, eiks^ole? Nüüd tahtis ka Küv omakorda proovida. Aga ma ajasin vastu. ,,Mul on ainult veel kaksteist lasku järgi — neid võib mujal tar-autosohver ja mitte mõni salaagent, eks ole? Panin püstolile tagavara-magäsi-ni sisse, lükkasin jälle ikuuli rauda ja lõin kaitsevinna peale. Kaks lasku jäid veel tagavaraks. Hea küll, kui palju meü paugutamist ikka ette näha oli? Kui kaheksa pauguga asja ära ei aja, vaevalt süs enamaks aega jääb. VII PEATÜKK: TAXCO . Pealelõunal, kui meü jälle kõhud heledaks kippusid minema, sõitsime ümber kjõrge mä^urga ja olime järsku ühe maalüise väikelinna veeres. Kaks kõrgete soliidsete tormidega kirikut paistsid kohe sihna, teine teiselpool oru-serva, kuna majakesed valgete seintega ja punaste tellisplaatidest katustega laiutasid mööda orupõhja ja mäetoülgi. „Hõbedalinn Taxco, seijores!" , teatas Luis. Sõitsime mööda keerlevat mä-giteed linna sisse, kanu ja seapõr-said eemale Mrmutades. ühe kaares Võlvidega ja kõrge kuvas punaste katusesakkidega ehituse ees pidas iLuis kinni. „Hotel Posada de Mision, senores!"' Ronisime autost välja. Juba tuli igast ilmakaarest meile kaubapak-fcujaid ümber. > ,,Hõbedat, senores? Tulge meie ärisse, meil on suur valik, sünsa-mas ümber nurga. Valitsuse poolt inspekteeritud, senores!" „Ei, parem tulge minu omasse, senor^. P r i i joogid niikaua kui valikut; teete, jääkülmad õlled, rumm cocä-colaga, mida; aga soovite!" „Meie omas on igat sorti saahk-esemeid, kõik odavate hindadega, j a joogid on ka prii, ja;ilusad se-noritad on müüjannadeks!" Küv nugis mulle^ ^ k ^ „Kas läheme vaatame? Mul on nagunii tarvis Mary-Lou'le midagi kaasa osta, üma^ kingituseta ei tohi ma kindlasti Mehhikost koju niima." Nojah, mis siis ikka — lasksin^ end kaasa vedada. Kui just prii-jooke pakulji ja kaubamajas mõni^ jahe OÜ. Mul oli ka ühte-teist tarvis osta. J a Luis tahtis autole mit bensiini saada, vett kontrollida ja kes teab mida v e ^ õd^idada. Alfred Sep Kes Toronto neiks Alfred naenanuie huuli gimas ümbrust] laiali nagu uutel purjedesse tõi .'me.iteda tõttar organis^rünas,] ; timas ja ikõne eestlaste jä ee^ Kui nüüd kii nooruslikust ei seniisinriust pi] .70. aastaseks, - da# itiõsiselt vi] et Mfred Sepj •kogemata juiurde lisatud.! ei:valeta kui i| Mfred Sepale llpäev 8. juulil : Virumaa juiubüari kõnt ön sealtkandi /kasvas Paasve| Sinim?Jka pc Seütskmdlik t^ jade ajamine misel kaasa Sepa haüskas ji tegutsema pe£ likes organisat liti ka Paja&verl Põgenemist Sepa koos pei •kus ta tegutse^ iikes :eesti Sealt j aitas r^ nadasse, kus elama Tprontc gu töötama arendas ta . eliitus€tt-evõtit( geilenud suver Kuid Alfi ^võrd <>hiline karjäär kui eesti aisade vad rääkida, võimatu õhtut da, ikuna ta MJaoas, ,;Eesti| jtakiti juures v( eesti eOju pulbil ganisatsioone,! Tarointös on vist võimatu; suuremad pž kätt siiski Toi • kus ta on oln) meheks ning jast 'kujunda( ku hoone, nat tunneme. Juu] maks sajavuti taimisikomiteel na viimaste Abistamiskoi eestlaste suui — , ^ s t ;i Mfred Sepa iilesande teo^ nes Abistam vaid ka ehituj Tavaliselt sl et ükski inin] matu. See rof liselt Mfred ba aastaid Eestlaste Sui na esimehek: sölllele kohaif oli sunnitud : tõttu sellest suvepäevad jä ipalijusid maval kujui kuna A. Sepal Juiubilar ei| j i s t e pilvede sofeerimisestl sest. Ta on p| mää peal õte^ kes on saanuc lad põhimõij^ vaünu eesti Ta on läbi kelle energial • kataib kä teil • eestluse, tegevusele. Nendes aas hed jiiba^an lilli kasvata:^ giiga oma eli |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-28-06