Vaba eestlane , June 28, 1977

              VABA I ^ T L M I E telsiptoB^ j^yjil 1977 — Tuesday, Jime 28, Nr. 48. N r . ^
¥eito Lymi liiippas
uue
, Oulu spordiühingu Tarmo 70.
aastapäeva tähistamise võistlusel
^ hüppas 28-aastane Vello Lumi kõr­gust
2.23, mis on uueks Eesti re­kordiks.
Ta parandas endist rekor­dit
kahe sentimeetri võrra.
ycaanmarekerdl
400 m t^kkepoksus
Kergejõustiku hooaeg, on täies
hoos. Uusi itipptuiemusi Ja senise
maailmarekordi purustamine on
juba olnud, Los Angeleses jooksis
möödunud aasta Montreali olüm­piamängude
400 m tõkkejooksu
Yokja Edwin Moses uue maaüma-rekordi
ajaga 47,45. Neli-tundi hil­jem
sel Ühendriikide meistrivõist­lusel
katsus Dwight Stones paran­dada
kõrgushüppes maailmarekor­di.
2.32 oli aga süski taile Inga
kõrge ja ta pidi leppima tulemuse­ga
2.29. Tõkkejooksu maaihnare-kordi
omanik E . Moses õpib Atlan-ta
Morehouse üükoölis, ta on 186
sm pikk ja kaalub 72,5 kg.
Samal võistlusel jamaikalane
Don Quarrie, kes võitis kuldme­dali
Mlonfcrealis 200 m Jooksus,
jooksis kaasa 100 m ja saavutas
tulemuseks tänavuse maailma
tippaja 10,12. 1500 m jooksu võitis
20-aastane Steve Scott ajaga 3.37,3.
Frank Shorter võitis 10.000 m aja­ga
28.19,8. Terry Aibritton tõukas
kuuli 20.50, Mike Tully hüppas tei­vast'
5.54, Milan Tiff saavutas kol-mlikhüppes
suurepärase 17,38, kuid
tulemust ei arvestata siiski mitte
u u ^ USA rekordiks, kuna tuul oli
tagant, teiseks jäi James Butts
17.00 ja kõhnas Ronliivers 16.93.
lismaa 27.51,3; maraton; Bill Rod-gers
ÜSA 2.12.46,6; 110 m tõkkeid:
James Owens USA ja Charles Fos-ter
USA, mõlemad 13,49; 3000 ra
takistusjooks: Dan Glans Rootsi
8.16,3; teivashüpe: Wladyslaw Ko-zakiewicz
Poola 5.64; kaugushüpe:
Arnie Robinson USA 8.24; kolmik­hüpe:
Tommyfiaynes USA 16.90;
kuulitõuge: Geoff Capes Inglis­maa
20.98; kettaheide: Mac Wil-kins
USA 69.18; vasaraheide: Karl-
Hans Riehm, Lääne-Saksamaa
76.30;^^ odaheide:' Miklos Nemeth
Ungari 92.92 ja kümnevõistlus
Siegfried Stark Ida-Saksamaa 8146
punkti.
Süani on uueks maailmarekor­diks
Montreali olümpiamängude
sensatsioonünees Edwin Moses,
kes :^ksis 400 rn tõkkeid ajaga
47,45. Maaihnarekordüe lähedal on
veneilase Aleksander Grigorjevi
kõrgushüpe 2.30.
Teised alad:
100 m: Don Qüarrie Jamaika
10.12; 200 m: Glancy Edwards USA
20,18; 400 m: Alberto Juantorena
Kuuba 44,98; 800 m: Mike Boit
Keenia 1.44,7; 1500 m: Josef Plachy
Tshehhoslovakkia 3.37,0; 3000 m:
(Kaii Fleschen Lääne-Saksa 7.46,4;
5000 .m: Nick Rose Inglismaa
13.20,61; 10.000 m: lan Stewart Ing-
Ida-Saksamaal Schwerinis peetud
rahvusvahelistel > tennisvõistlustel
saavutasid taüinlased kolm esi­kohta
neljast võimalikust. 30 nais-võitleja
hülgas osutus itugevaimaks
Eesti meister Tiiu Parmas, kes fi­naalis
alistas ida-sakslase Brigitta
Hoffmanni 6:2,6:3. Elene Lapimaa
jõudis kolme ülekaaluka võiduga
poolfinaali, kus - tal tuli siiski B.
Hoffmanniie alla anda.
Meesüksikmängus oli parim
ftia-Saksa meister Thomas Emm-rich,
kes poolfinaalis katkestas ta­savägise
heitluse järel Hindrek Se­pa
võiduseeria õtElemusegä Š:3,
4:6, 6:1} ja filiaalis võitis Sven
Evingu (4:6, 6:2, 6:0). Meespaaris­mängus
tasusid eestlased sakslase­le
süski tagasi tulles võitjaiks T.
Emmrichi ja ,W. Rautenbergi üle
(4:6, 6:4, 7:5). Ka segapaa^smän-gus
kuulus esikoht tallmlastele:
T. Parmas — H. Sepp võitsid B.
Hoffmanni — T. Emmrichi 6:4, 6:1.
Tartus peeti ^ . j u u n i l G. Sule ni-meline
mälestüsvõistlus kerge­jõustikus,
kus A. Tammert tõukas
kuuli 18.25, M . Lügand hüppas kau­gust
7.31 ja H: Puuste heitis oda
82.56 jättes külalisena võistlusest
osa võtnud soomlase S. Hovineni
teiseks tulemusega 81.66. H. Puuste
tagajärg on kõigi aegade teine tu­lemus
Eestis. Kõrgushüppes tuli
esimeseks V/ Lumi tagajärjega
'2.15.
• * • •
Sõtshis peetud kergejõustiku-võistlusel
parandas 17-aastane Aüi
Alliksoo enda nimele kuulunud
Eesti rekordit naiste 100 m tõkke­jooksus
saavutades uueks tulemu­seks
13,6. Rein Tõru sai samas
hooaja parima tulemuse 400 m tõk­kejooksus
ajaga 51,7 ja Lilia Nev-
Põikread: 1. G. Verdi populaarne
ooper (eestikeehie j i i m i ) , 7. Naise­nimi,
9. Koorilüge, 10. Araabia ni-vonen
1500 meetris 4.23,0. Küevis
õppiv pärnakas Jüri.Tamm vns
isiküku rekordi vasaraheites 71.72-
ni.
Tallinnas hüppas Vello Lumi
kõrgust 2.16 ja Ramon Lindal hüp­pas
teivast 5.10.
Juuni aJul Riias peetud karika­võistlusel
kergejõusitikus võitis
Enn Sellik 5000 m jooksu ajaga
13.57,0, Rein Tõru 400 m tõkke­jooksu
ajaga 51,4, Jaak Uudmäe
kolmikhüppes 16.35, Gennadi Qrga-nov
100 jooksu ajaga 10,6 jäi tei­seks,
Mart Lngand oli kaugushüp­pes
7.48-ga kolmas. Enn Rohula
saavutas kuulitõukes 18.65, Rein
KäUrik 400 m tõkkejooksus 53,2 ja
Vello Lumi kõrgushüppes 2.15.
Brajtislavas peetud kergejõusti-kuvõistlüsel
hüppas eestlane Jaak
Uudmäe kolmikut 16.34, jäädes sel­lega
teisele kohale. Esikohale tul­nud
tuntud vene kohnikhüppaja
V. Sanejev saavutas ainult 5 sm
rohkem. Kuulitõukes saavutas poo­lakas
W. Komar 19.93.
t»'' • • •' ' •
Enn Sellik võitis Moskvas pee­tud
Snamenski vendade mälestus-võistlusel
10.000 m jooksu ajaga,
28.23,2. Samal võistlusel V. Kish-kun
hüppas teivast 5.50 ja V. Jers-hov
heitis oda 83.36.
mi, 11. Linn Soomes, 12. Nädalad
enne jõule, 13. S i l e ^ pinnaga, 15.
Sisselõigatud soon, 16. Asutuse või
ettevõtte juhataja, 19. Võistlus
kunsti või teaduse alal, 2L Prohvet
Vanas Testamendis, 23. Vaimuan­ne,
24. Nimi, mis on saaaiud reeturi
mõisfteks, 27. Programm, 28. Riide­sort,
30. Tõsine kristlane, 31. Artik^
kel saksa keeles, 32. Värsse looma.
\ Püstread: 1. Orjuse Jiik, 2. Oma­aegne
ajakiri Eestis, 3. Toores, ha­rimatu
inimene, 4. ühe kliüruga
kaänael, 5: Rootsi naisenimi, 6.
ühest metallist tehtud, 7. Jõgi
Saksamaal, 8. Pastori elamu, kiri­kumõis,
13. Ajend, tegutsema pa­nev-
põhjus, 14. Koht, kus „haritak-se'
' i h u , 17. Teatud liiki postisaa­detis,
18. .... graaf, 20. Teatud
asendis, 21. Mitte surnut, 22. Eba­meeldivam
,25. Sõna, mida kasu­tatakse
toreda, vägeva kohta, 26.
Eesti õllevabrik, 29. Lüialooma.
RISTSÕNA. NR. 936 LAHENDUS.
Põiki-ead: 1. Vulin, 7. Kasin, 9.
Nigel> .11. Mait, 12. Isis, 13. Main,
14. Kaunas, 16. Terra, 17. Avar, 18.
Diana, 20. Tapa, 23. Vares, 26.
Lehtla, 29. Alam, 30.. Tara, 31.
Anet, 32. Pisem, 33/ Metso, 34. Sa-mos.
Püstread: 1. Hunt, 2. Minia, 3.
Kamar, 4. Viinad, 5. Nisu, 6. Ee-sav,
8. Sair, 10, Giiia, 13. Medal,
14. Kaaba, 15. Salem, 19. Avanes,
21. Petis, 22. Ahas, 24. Alet, ^25.
Ratsu, 27. Tres, 28. Lamav, 31.
Arnos.
0.
l i VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatekulu
0
Dme Ivandi — Pargi
Enlte taminetõni — Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — Siüvaklass
Ravimtaimedl, 250 retsepti
Enn Nõu Vastuvett
Anna Ahmatova— Marie Uuder —
H. Michelsön — Skaatlikul teel
H. Michelson — Noorsootöö radadefi
H. Michelsön — Eesti radadelt
Eduard Krants — LnmelUtlased (luule
Bona Laam^ — Mis need sipelgad
^luuletuskogu)
EstoMaia OHicijil Oisid® '
Paiä Laan — Mõttelend — Pilte ja
Herbert Salu - r Utoopia Ja futuroloogia
Karin Saarses — Lohengrin! lä
K/Ioao— Taita University in Estonia
A. Kubja — Kadonnd kodad — näiestaseii
A. Kubja ~ Mälestas! kodasaefolt
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisidi
4^ lk. + 04 fotosid
Leho Lumiste --Alamase Andres —
lise jütustos kirjanik Oskar Lutsust
L. Luiniste — Atkmdi akna!
U Lumiste--KiOad külas
A. Vomm — Eistsõnad I
A. Vomm — Eistsõnad n
A. Vomm ~ Ristsõnad M
A; Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mina hing (luuletuskogu)
K. £erme>-Samad laevad Ja elavad
S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Hoos — Jumalaga, Ears Ja Erzorum
J. Piitka — Rajusõlmed
T. Tanmi — Need teod süüdistavad n
A. i^bin ^ Vaim Ja mold
Urve Karuks — Kodakondar (juuletuskogu)
2.50 35
3^- • •
250 15
2.50 15
40
3.50 - 35 .
3.- 35
4.30
9.- 35
3.- 15 •
3.- ,
as
4.50 25
1 «SK • •
15
:
25
<6.—•
1.50 Sa
«.65
2.10 40
550 #
2.50
2^ 20
|.2S
2.25
40
4.- 40
4.- 30
4^ 30
.:m 40
40
10.- 40
RAAMATUID. LASTELE:
kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.50
Õpeta mind lugema l -r- (õppe- ja tööraamat
eelkooHealistele lastele värvitrükis) 3.~
õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat
eelkooüealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesti M e ' H a r J a t u s t i k I V -. • : :2.25; 35
19.
Aga siis tuli üks rimiakõr-guse
tellis-seinaga 'kuuri-mpodi
ehit^, laineline plekk-katus raud-t
o r u d ^ tulpadel umbes kaks
jalga kiviseina servast kõrgemal,
nü et valgus ja õlik läbi pääses.
Sellel kuuril oli ka laudadest uks
ees. Kuuri ees jooksid poolpaljad
t^nmud lapsed edasi^tagasi. See
oli mülide kaupa olnud ainuke so­liidsem
ehitus, mida olime näinud.
. „Kohalik koolimaja, senores",
seletas Luis, ,;Siün saavad kohalike
peon'ide lapsed kirjatarkust. Selli­ses
koolis käisin minagi kord. Tse-mentpõrand,
tellisseiiiad, plökk-ka-tus,
miis suvel ikuumaks fäpub mi­nema
— lapsed istuvad Jahedal
piörandal ja 'kirjutavad kivitahvli­tele.
Paberit,' senores — paberit
pole. peaaegu kunagi. Võibolla vü-maste
eksamite ajal, süs saadetak­se
Ciudad Mexico'st eksamipabe-rid,
haridusministeeriumist. Olete
iaihagi näinud meie haridusminis-teerumi,
senores? E i Ole? Sel on
mosaiikseinad, peeglüjiaasist ak­nad,
marmorsambad eeskojas,
pursfe-4aevud ja suurepärased roo­siaiad
igalpool — magnifico, seno­res!
ülikooliharidusega, sarvraa^
midega prillides cabaUerod jookse­vad
seal edasi-tagasi, kandfö täht­said
pabereid seanahast mappides,
teile nõus oma ema maha müüma,
a vender su Madre, senores!"
Tee ääres seisis summ tohnuseid
naisi: ja lapsi, igüana-sisalikud sü- •
les, ihnselt i^eid meile müügiks
pakkudes.
Luis pidas oma Volkswageni kin­ni,
sest üks vä-ike poiss astus talle
teele ette, sisalik pea peal nagu
miniatuurne krokodiU. , .
„Comprar iguana, senor?" Soo­vid
osta sisalikku? -
„Gracias, no, Muchacho.' ' E i , tä­nan,
poisikene.
„Iguanä maitseb hea, senores^',
ühes mahagoni-paneeüga kontorist seletas Luis, ,„nagu kanapoeg. Kui
teise. Nad söövad ameerika resto- härrad soovivad ühe osta, ma võin
ränides ja joovad viski-soodat, ja juhatada 'kus teda Taxcos keeta
neil on ChapuKepec-mäel villad, saad — need ei maksa palju, ainult
paarkümmend peesdt."
Mina oleksin juba valmis olnud
lihe ära ostma, sest olen alati
nõus uusi asju proovima, aga Kiiv
tõrjus pakutud sisalikud ehmatus-ja
vastikusvärinaga tagasi. Ta
võttis välja peotäie peenraha ja ja­gas
selle laste vahel ära.
„Noh, siin, poisid ja tüdrukud —
minge ostke endale üks coca-cola!"
Poisid -ja tüdrukud pidid pee­sode
pärast omavahel lööma mine­ma,
emad tulid vahele ja võtsid
neüit selle raha hoopis ära. Jätsi­me
nad sinna omavahea kriiskama
ja sõitsime edasi. Kurb oli vaada­ta.
Paari peeso pärast kaklevad
emad ja lapsed omavahel, kiiisa-tes
mingis arusaamatus keeles.
„Siin räägit^e yed atsteekide
ja tolteekide keelt", seletas Luis,
«hispaania keelt oskavad neist vä­hesed."
,3Iill'ihe suurepärane maastik",
pomises Küv, „ja mulised viletsad
inimesed! Ä s ei tse nad enda
Külakoolid aga on plekist ja va­nadest
tellistest ja üma pirnideta
ja enamasti ka üma kooliõpetaja­teta,
sesl^ keegi ei taha mägedesse
indiaanlasi õpetama tulla. K a nen­de
indiaanlaste oma pojad ja tüt-'
red mitte, kui nad kord on Ciudad
Mexico'sse saanud. Seepärast õpe­tavad
siin mägestikukooHdes va­nemad
koolilapsed, kes ise vaevalt
lugeda-kirjutada oskavad, või mõ­nikord
ka välismaalastest vaba­tahtlikud,
kes teistest maadest
Mehhikosse tulevad, et sünseid
vaeseid indiaanlasi aidata. Aga ha­rilikult
kestavad nad ainult ühe
aasta, siis näevad nad, kui lootuse­tu
see kõik on jä kui korrupteeri-tud
on kohalik valiitsus. Ainult uus
revolüt^oon, camaradas, võdb siin
asju muuta. Seina äärde nende
kõigiga! Nõukogude kord vast ehk
suudab ;seda suurt korruptsiooni —
jõge seisma panna! Te nägite ise,
millised on mede valitsuse esinda­jad,
Guerrero osariigi politseini­kud?
Hijos de putas, cojones de
puercos! Saja pešo eest on
Aga ümberringi kratsisid mäges-tiku-
farmerid oma maisivälju puu-sahkadega
ja nende naised kandsid
kaelkoökudega ojast vett. Just na­gu
sel ajal, kui Cortes Mehhikosse
tuli — või veelgi varem. Puuadrad,
kaelkoogud, ojast tuuakse vett,
lahtisel lõkkel keedetakse, süüa,
võsas käiakse oma loomulikku asju
ajamas; ei kaevu, ei pliiti, ei väl­jakäiku.
Kogu oma reisi kestel ei
ohiud me ühtegi metallist põilü-töömasinat
näinud, rääkimata
traktoreist või veoautodest,
„Tuleb revolutsioon!" kuulutas
Luis, „asjad muutuvad!" Jajah,
küll nad muutuvad. Kas on Luis'il
veel eelmine revolutsioon meeles.
Käskisin tal auto kinni pidada.
Oli üksildane teetükk, ei kuskil
asulat näha. Otsisin parajat märk­lauda.
Kannan püstoüt püksivärvli
vahel ja ei tea isegi, kas ta pauku
teeb? Sellisest rüstast pole palju
kasu.
Luis tõmbas: istme alt tühja õlle- püstojit proovida ei
pudeli ja viskas selle mäekülge | LõppUde-lõpuks, (tema
vis minna. Peale selle, relv on na­gunii
minu käesš ega sul seda tar­vis
ole." . • '
Kiiv jäi sellise jutu peale vähe
mossi, et kas teda meheks e i pee-
'tagi. Siis pidin talle kaks lasku
ohverdama.
,,Hea küll siis, aga vaata ette et
sa\ mööda ei lase — määrid meie
nime ära."
Jõime veel ühe õllepudeli tüh­jaks
ja siis. visati see ka mäefcül-jest
alla. Aga pudel kadus rohu sis­se
ära, nii et Küv seda enam ei
näinud.
„Senor — seal mäeküljel, valge
kivi — kas näete?"
Oligi umbes sada sammu eemal
valkjas kiyirahn, mi umbes mehe­pea
suurune. Kiiv istus maha, hoi­dis
tuliriista kahe käega ja ennäe
— tal õnnestuski teise lasuga kuuli
kividelit vingudes minema rikoshet-tida.
Siis olid kõik rahul ja me
võisime edasi sõita. Luis'ile me
paikkunud.
oli ainult
mööda alla veerema. Tõmbasin
püstoli, lükkasin kaitsevinna pealt
ja vajutasin paugu lahti: J ,
„Senor!" hüüatas Luis.
Esimene lask tõstis õllepudeli
maast lahti. Teine lask tabas seda
otse keskele, kui see veel õhus oli,
ja paisikas pruune klaasikilde igale
poole laiali. Päris hea lask — dis^
tants oli umbes kakskümmend
sammu. Ihnselt rüst töötas ja oli
hästi sise lastud. Muidugi ei saa­nud
ma teda tellida, sest s i h ^d
olid kinnised, sõjaväe omad. Siiski
on kasulik teada, kuhu relv laseb,
eiks^ole?
Nüüd tahtis ka Küv omakorda
proovida. Aga ma ajasin vastu.
,,Mul on ainult veel kaksteist
lasku järgi — neid võib mujal tar-autosohver
ja mitte mõni sala­agent,
eks ole?
Panin püstolile tagavara-magäsi-ni
sisse, lükkasin jälle ikuuli rauda
ja lõin kaitsevinna peale. Kaks las­ku
jäid veel tagavaraks. Hea küll,
kui palju meü paugutamist ikka
ette näha oli? Kui kaheksa paugu­ga
asja ära ei aja, vaevalt süs
enamaks aega jääb.
VII PEATÜKK: TAXCO .
Pealelõunal, kui meü jälle kõ­hud
heledaks kippusid minema,
sõitsime ümber kjõrge mä^urga
ja olime järsku ühe maalüise väi­kelinna
veeres. Kaks kõrgete so­liidsete
tormidega kirikut paistsid
kohe sihna, teine teiselpool oru-serva,
kuna majakesed valgete
seintega ja punaste tellisplaatidest
katustega laiutasid mööda orupõh­ja
ja mäetoülgi.
„Hõbedalinn Taxco, seijores!"
, teatas Luis.
Sõitsime mööda keerlevat mä-giteed
linna sisse, kanu ja seapõr-said
eemale Mrmutades. ühe kaa­res
Võlvidega ja kõrge kuvas pu­naste
katusesakkidega ehituse ees
pidas iLuis kinni.
„Hotel Posada de Mision, seno­res!"'
Ronisime autost välja. Juba tuli
igast ilmakaarest meile kaubapak-fcujaid
ümber. >
,,Hõbedat, senores? Tulge meie
ärisse, meil on suur valik, sünsa-mas
ümber nurga. Valitsuse poolt
inspekteeritud, senores!"
„Ei, parem tulge minu omasse,
senor^. P r i i joogid niikaua kui va­likut;
teete, jääkülmad õlled, rumm
cocä-colaga, mida; aga soovite!"
„Meie omas on igat sorti saahk-esemeid,
kõik odavate hindadega,
j a joogid on ka prii, ja;ilusad se-noritad
on müüjannadeks!"
Küv nugis mulle^ ^ k ^
„Kas läheme vaatame? Mul on
nagunii tarvis Mary-Lou'le midagi
kaasa osta, üma^ kingituseta ei to­hi
ma kindlasti Mehhikost koju
niima."
Nojah, mis siis ikka — lasksin^
end kaasa vedada. Kui just prii-jooke
pakulji ja kaubamajas mõni^
jahe OÜ. Mul oli ka ühte-teist tar­vis
osta. J a Luis tahtis autole mit
bensiini saada, vett kontrollida ja
kes teab mida v e ^ õd^idada.
Alfred Sep
Kes Toronto
neiks Alfred
naenanuie huuli
gimas ümbrust]
laiali nagu uutel
purjedesse tõi
.'me.iteda tõttar
organis^rünas,]
; timas ja ikõne
eestlaste jä ee^
Kui nüüd kii
nooruslikust ei
seniisinriust pi]
.70. aastaseks,
- da# itiõsiselt vi]
et Mfred Sepj
•kogemata
juiurde lisatud.!
ei:valeta kui i|
Mfred Sepale
llpäev 8. juulil
: Virumaa
juiubüari kõnt
ön sealtkandi
/kasvas Paasve|
Sinim?Jka pc
Seütskmdlik t^
jade ajamine
misel kaasa
Sepa haüskas ji
tegutsema pe£
likes organisat
liti ka Paja&verl
Põgenemist
Sepa koos pei
•kus ta tegutse^
iikes :eesti
Sealt j aitas r^
nadasse, kus
elama Tprontc
gu töötama
arendas ta
. eliitus€tt-evõtit(
geilenud suver
Kuid Alfi
^võrd <>hiline
karjäär kui
eesti aisade
vad rääkida,
võimatu õhtut
da, ikuna ta
MJaoas, ,;Eesti|
jtakiti juures v(
eesti eOju pulbil
ganisatsioone,!
Tarointös on
vist võimatu;
suuremad pž
kätt siiski Toi
• kus ta on oln)
meheks ning
jast 'kujunda(
ku hoone, nat
tunneme. Juu]
maks sajavuti
taimisikomiteel
na viimaste
Abistamiskoi
eestlaste suui
— , ^ s t ;i
Mfred Sepa
iilesande teo^
nes Abistam
vaid ka ehituj
Tavaliselt sl
et ükski inin]
matu. See rof
liselt Mfred
ba aastaid
Eestlaste Sui
na esimehek:
sölllele kohaif
oli sunnitud
: tõttu sellest
suvepäevad
jä ipalijusid
maval kujui
kuna A. Sepal
Juiubilar ei|
j i s t e pilvede
sofeerimisestl
sest. Ta on p|
mää peal õte^
kes on saanuc
lad põhimõij^
vaünu eesti
Ta on läbi
kelle energial
• kataib kä teil
• eestluse,
tegevusele.
Nendes aas
hed jiiba^an
lilli kasvata:^
giiga oma eli