Vaba eestlane , September 10, 1987

              •Nr: :EEST]LANE:nelij
anti ta
m
[rria generatsiooni
jed kindlasti niäleta\(ad
luulsat elukutselist maadle-
|n Jaagot, kelle sünnist 6.
nöödus 100 aastat. Jaägö,
Isepa õpipoisiks, hakkas
jst harrastama juba ü$na
j . 1907v^. juulis tegi^^t^^^
Igatse hakata: e^^
aks> Ta sõitis Tallinna ja
soovi tsirkuses maÄ^
kgafäijetult- Öeldi; et;ta dn
|^)or ja peenike ning võivat
meeste käte vahel katki
Ida. Tsirkuses
|ontrolori kõht
li.päevas.-
li;Jaaga ei andnud alia nii
Ili. Kasvades ning jõudu
saades rändan ta koos ühe
aadlejaga mööda
; Võttes pidevalt osa voist-
Isirküstes :suureriesid ka ta
:i ja ykogeniused ^ning I
lasöja ajal /Oli ta juba igal
uniiustatud maadleja. Oma
le tshempionaadivõitude ja
late saavutuste põhjal võib
kolrne eesti kuulsuse
l i ; ; Abergi; ja^ H
iti — järel pidada eesti nel-elukütselisekssuürmaad-ro
võitis elukutselisena 8
maailmameistritiitli; 191 J.
i^rburiš, 1914. a. Odessas,
a. Peterburis, 1924. ja
a. Münchenis, 1926. a,
|isr 1928. ä. Münchenis ja
a. Madriidis.
mase soja ajal sattus ta Sak-üe,
kus suri Berliinis 28;
itil 1949, av^^^^ 6^^^^
[es. Jaagö tuhk toodi Eestisse
la poeg Rü ddl koos
midega matt is sel le Tall inria
ikalmistule.
liinimiiHiiHinuHiiiniHüiiiinm
, teine tapab kärbseid. Meie
kuidas me eraelus naištep
uil esirnesel piIgui veidi ime-a.
Mõni mees ei olnud seda;
ist; aastat teinud. ; "
'^podi ääre peale,kuid ei oska
^^ene keelt; ka vaga hästi ei
s edasi passida Võib^^^^^v^
ahkunriseshansid vähenevad
idee. Pakijn välja võinialusev
dised pildici. Vanad on nõus,
Alati ei priiügi ju muinasjutu
iseeritäkse kiiresti vajalikud
ad; vaatavad, suud jooksevad
6d, tema ülesandeks on W
sa hakkama ei saav hakatakse
ndapuhas^a roomab niööda
^kke: Kõik plekid on külija
loe, põhiline on, et ta ikka
n, •saan mõned pildid valmis,
aga naisel peavad^^^j^
see meeldegi. Eks siis
stavalt tellija soovile. Lõpuks
^len vaba, võin minna oma
si jäkaltsuga objektil. T^^^^
dägi rahul. Igavene nõid: Pean
Mitte muidugi õest vaid trepist.
|t-ilüša välimusega teise ^^a^^
p on tema jaoks vist veel liig^
Muri tuleb korrata päeva jooksul
/õjb ju trepp ära kuluda. Aga
Päri s ära väsitab see jooksmine ^
|äbi.:r.
riad on ühtemoodi nürid.
mis töö antakse. Mõni päev
Ida peetakse kõige ; raskemaks
haigeid on icõõrdsilmadega, ei
ile istuda. Õde käib iga natukese
mõni on jälle mööda lasknud;
kfrjanõus kunst muusika
tunnustatakse
postuumselt
.aug
Korgist tema
mõningad
andmeid eesti §
, mis
9. .^v^ mangis;
\ A. Kork ' sündis ; 3augustil
• ; 1887. a. •Tartumaal Haaslava
vallas Aardla külas. PäraslTärtü
: 1 innakoo 1 i lõpetamist• õppis; ta
Vilniuseja Tshugujevi junkrukoo­lis
nins asus 1908; aastal noorem^
leifnandinä teeninia jalaväepolku.^
Ande kas j a püüdl i k noor oh vi t ser
jätkas sõjiatarkusie: omandamist.
Aastatel 1911^ 1914 tegi A . Kork
läbi kindralstaabi' sõjaväeakadee-
/mia ja; lõpetas selle esimese järgu
diplömiga,^:^^^^^^;^;^^^^^^^r^^^^^^^ ; :
Esimese maailmasõja ajal teenis
kapten A • j Kork :Lpode- ja;
Läänerinde V
des ning käis lendurvaatlejate kur­sustel.
Teeriištuskohustuste ees­kujuliku:
täithiis^ eest aü^
teda kuue ordeniga (Püha Anna
4., ja 2. järgu orden, Püha
'Stanislavi 3 . j a 2. järgu orden
ning Pühal Vladimiri 4. järgu ör-
Pärast vanast armeest
dejnobiliseeruimist 1918.a. vara­kevadel
tuli alampolkovnik A.
Xork emakodiisse Tartu. Kuid
' suutmata: välja kannatada Saksa
okupatsiooni (ling väli-Qpolitsei
nuhkimistV siirdus ta 1918. aasta
: suvel kops abikaasa Jekaterinaga
Nõukogude Venemaale, kus astus
vabatahtlikuna Punaarmeesse.
teenis August Kork
^operatiiv»»ja
luureosakondadC; ülemana, see­järel
Eesti Töörahva Kommuuni
Valitsuse sõjalise konsultandina
ning Eesti Punaarmee staahiüle-
'/:mana./'-^^^
A. Korgi nimega on seotud
Punaarmee võidud Juden itš
valgekaartlaste (üle, mille eest teda;
1919. aastal autasustati Punalipu
orden iga. 1919. aasta suvel
määrati ta 15. arnlee juhatajaks.
Tema käe ^11 saav litas väekoondi s ^
1920: aastal mitmeid hiilgavaid
võite valgepoolakatevästases võit-lusesv
Selle eest s a l t ä teise
Punalipu ordeni.
; Lääherindelt viis sojamehetee
August Korgi;' Lõuna-Ukräinasse,
leus võitiusek$ Krimmi kogunenud
Wrangeli armeega moodustati 6.
armee. Selle armee väeosad
pidasid A. Korgi juhtimisel 192
a. novembris raskeid lahinguid
Perekopi maakitsusel kindlustu­nud
Vaenlasega. Ä; Korgi teeneid
Perekopi ja !lushuni operatsiooni­de
läbi vi imiselliindas Nõukogude
väejuhatus tplleaegse
sõjalise autasuga
ima
ga kaunistatud kullatud
millele õli kinnitatud Punalipu
Kodusõjajärgsete! aastatel oli
A. Kõrk Turkestani rinde
ja, Harkovi, Valgevene^ Lenin­gradi
ja Moskva sõjaväeringkon­na
juhataja, Kaukaasia Punalipuli-se
armee komandör. Mitmed
aastad oli ta Kaitse Rahvaikomis-saride
Sõjanõu kogu ^liige;
1925 .aastal võeti August Kork
vastu partei liikmekandidaadiks ja
; 1927; aastal partei liikmeks;
1928. aasta juunist 1929. aasta
maini viibis A. Kork Nõukogude
Liidu saatkonna koosseisus sõ-javäeatäšheena
Saksamaal. Pärast
naasmist määrati ta Punaarmee
yarüstusvalitsuše ülemaks, kuigi
ta ise seda ametikohta vastu võtta
ei tahtnud. Põhjendus oli lihtne:
riviohvitserina oli tal keerulistest
väruštusprobieemidest ähmane el­us.
Lõunarindel armi&e
ajutiselt ametipos­tilt
määratigi A. Kork 1929.a.
Moskva sõjaväeringkonna vägede
juhatajaks, kus ta teenis ligi kuus
aastat. 1935. a. septembris kin­nitati
A. Kork M .Frunie nimelise
Sõjaväeakadeemia ülemaks.
1935; aasta novembris anti A.
Korgile teise järgu armeekoman­döri
auaste: Teenekas väejuht
hukkus isikukultuse ohvrina i l .
juunil 1937. aastal koos rriitme
teise tunnustatud väejuhiga.
lasti nüüd ,,Rahva
,,Sirbis ja Vasaras" 31. juulil
kirjutab lehekülje suuruse illus­treeritud
artikli kunstnik Endel
Koksist Mare Ruus. Ta suhtub
Kõksi loomingusse väga tunnusta­valt
, võrdleb teda Evald Okasega..
Peale kunstiloomingu on juttu
ka Kõksi tegevusest kunstnike
organiseerijana, kunstiskriben-dina
ning tema pikkadest reisidest
kaugetesse kohtadesse.
Puudutatakse Kõksi vaidlust
Arno Vihalemmaga selle üle, kas t
kunstiloomingus on primaarne
mõistus või tunne. Kõks on
rohkem mõistuse poolel ja
defineerib kunstilist kvaliteeti
järgmiselt: „See ori üks imelik
põiming tehniliselt oskusest,
maitsest, kannatlikkusest, mater-jalitundest
ja peenetundelikkü-
•.sest.'':
poolt nii kõrgelt hinnatud
punakindral Stalini käsul maha,
koos teiste Eestist pärit kom­munistlike
tuusadega. Muuseas
olevat Kork olnud kindral
Laidoneri koolivend. (VE
toimetus).
et nn mõne mu
igile pole võõras olukord,
kus talle ühe või teise käsikirjas
leiduva lõigupuhul öeldakse: jäta
see parem ära, ütleb keegi, võib
valesti aru saada. Kui see
,,keegi'' on lugeja, siis väljen­dame
ju sellega täielikku usalda­matust
tema vastu; | a kohe hak­kab
toimima vastupidine reaktsi­oon;
sundides kirjanikku omaloo-mirtgut
moonutama, tekib lugejas
usaldamatus kirjaniku vastu. See
tähendab kiriahikule vaimset sur-käsitledes
üle^-eesiilist
Mälestusjutuštused 37 autorilt, koöstanü
köites, 343 liehekülge,14f^^^^^^^
et uue
ENE esirneses köites salatakse
minu eest maha Jaan Anveldi
ebaseadusliku represseerimise
fakt (muide, mitte ainuh temal).
Mind solvab, et senini on
peaaegu täielikult avalikustamata
meie rahva lähiajalugUvmida var­jab
ikka veel väärtõlgenduste ja
v ä ä r s e letu s udu. Kui
ironiseerida, sijs tuletab see
meelde Shvejki, kellele ülemleit-nant
Lukas ütles, et ta on teiiiud
midagi nii hirmsat, et ta isegi ei
Müügil ;,VÄBA EESTLASE II
Saatekulu Kanadas $1.75, müjala $3.75
CBOB
Mind solvab asjaolu, et ma oma
suvekodust mpni kilomeeter
asuvasse rannaäärsesse kauplusse
sõites satun konflikti mitte
milleski süiidi olevata piiri valvu­ritega
v kes riõuavad niinult
vastavalteeskirjädele mingi eriloa
ettenäitamist.- "
igver
26 käsitleb Reiiv
me oue siiruse põhimõtte
i lubatakse yäyaspoolt tulevat kriitik^^
siis peaks võimalik olema ka oma
Loetletakse nähteid, kuidas
ebameeldivaid teoseid on katsutud
kinni pidada või kus neid on kinni
peetud või ilmumise puhul
tugevasti kärbitud. Näiteina
tuuakse Hando Runneli „ Laulu­raamat"
ja ,,Punaste õhtute pur­pur",
Heino Kiige„Mind ar­mastab
jaapanlanna", Paul-Eerik
Rummo ,,Saatja aadress'' ja
tugevasti kärbitud Mats Traadi ro­maane.
Rudolf Põldmäe doktori-
V äi te k iri y ennast e k ogu düs te
liikumisest on seni avaldamata.
,,Kes kirjanikest võtab kir­jutada
Tartu rahust, 1918.-1919.
sündmustest Eestis, 1939. a, po­liitilistest
aktsioonidest, 1944.
aasta 9. märtsi Tal 1 inna pommita­misest,
1940., 1941- ja 1949.
aastate väljasaatmistest või
mõnest teisest ajaloösundmusest
või jälle mõnest kahtlastel ajen­ditel
kadunud ühiskonnategela­sest!"
,,Eesti kirjanike, eriti prosaisti­de,
põhienergia oh minu meelest
rohkem kulutatud objekti edasj-andmisele
ja edasiandmise mäUr
güreeglite väljamõtlemisele kui
iseenda avamisele objekti kaudu.
Eesti kirjanik on pidanud aasta­kümneid
rahuldunia rohkem va­hendaja,
kirjeldaja, interpreteerija
voi (ajastu) uurija rolliga selmet
olla Kunstnik par excellence, Ku­jutaja,
Filosoof. Ma ei üldista, ma
räägin tendentsist."
9 9 i i
Edasi juhitakse
mdüsele:
pagu-düses
on veel üks valdkond, mis
n.ö. vabanemise esimese poole
kontekstis Vajaks normaliseeri­mist.
See on suhtumine pagulas-kirjandusse
ja -kirjanikesse.
Aegade jooksul oleme vahetanud
peamiselt sappi, selgem, ehkki
vähendatud ettekujutus on meil
paguluse poliitilise elu var­jukülgedest
kui loomingulistest,
liikumistest. Ei mäleta, et oleksin
saanud lugeda meie oma ajakir­janduses
, mõnd ülevaadet Rootsi
või Kanada eestlaste kirjandus­elust,
kuigi tean, et meie
kirjandus- ja kunstielu tuntakse
sealpool üsna hästi. Pooleli on
jäänud 1960. aastate teisel pooliel
alustatud pagulaskirjanike teoste
avaldamine. Ei vaigista kuidagi
süümepiina, et kirjandusteadlase­na
pole ma võimeline suhestama
üht osa eesti kirjandusest teisega.
Enamik Nõukogude Eesti kirjan-dusteadlastest
on asetatud seesu­guse
Daradöksi ette
tohiks oodata suhetes pagulastega
gi aktiivsemat dialoogi,
duselu peaks asuma siin
javal kohal.'' V
Lõpuks võtab autor kokku
saatuse:
eesti
iiiiiiiiiiiiiaiiiieiioufliieBiosiBBiiiiiiiiiiiiiiiiiiioiiiiBQr
tei; 733-4550, 733-#^^
ka selle vastu, et toodetakse sõ­jalisi
mänguasju ja mängitakse
5ga: sõjamänge. • ••;
25. augustil toimus Toronto
Reference Library korraldusel
,,Suveõhtu luulega'', kus kuus
Torontos asuvat luuletajat lugesid
oma luulet. Valik oli tehtud läbi­lõikena
Toronto mitmekultuurili-sest
ühiskonnast.
Õhtu avati raamatukogu poolt
lühikese seletusega erikultüuride
esindajate üle märkusega, et see
on esimene õhtu raamatukogu
keelteosakonna kavas ja toimub
Ontario kodakondsuse ja kultuuri­ministeeriumi
toetusega.
Esimesena esitas omä luulet
prantsuse keeles quebeclane ja
käesoleva aasta Kanada kin­dral
kuberneri auhinna saaja
Cecile Clõutier; valik tema luulefef
esitati ka inglise keeles. Poetess
nimetas end „paljude kurbusie ar­mastatuks".
Teisena Arved Viiriaid esitas
koos abikaasa Annega kaheksa
luuletust. Kirjanik luges alul oma
töö eestikeelsena ja samas
abikaasa esitas selle ingliskeelses
tõlkes, mida olid teinud Astrid
jvask, Taimi-Ene Moks jä üks
anonüümseks jääja. Esitati
luuletused ,,Kord'', Võõrad'',
,4äätanuipeegel I", ,,Emale",
,vLõngakera'', ,,Jutt jutu-vil-last'',
„Kommunikatsioon'' ja
,,Tulek ja minek".
Järgnesid Mary di Michele in­gliskeelsete
luuletustega; ühte
luuletusse oli sattunud jüb4 sõna
,,rütmiline võimleja". Poolakas
Waslaw Iwaniuk esitas ise luule­tusi
poola keeles, abiline need aga
ingliskeelses tõlkes: Kanadas sün­dinud
jaapanlanna Joy Kogawa
luges inglise keeles; luitletusis oli
ka jaapanlaste interneerimisest II
maailmasõja ajal Kanadas.
Õhtu lõpetas A.F.Moritz ing­liskeelsete
luuletustega.
Raamatukogu direktor' iselop-mustas
õhtul esitatud luulet
näitena, kus kirjeldati maailma
heledast ja tumedast kiJljest.
Kavale järgnes lühem selts­kondlik
osa, kus oli võimalik
vestelda luuletajatega nende
loomingu