Vaba eestlane , March 6, 1980

              • VABA EESTLANE neljapäeval, 6. märtsil 1980 Ttesday March % 1980 Nr. 19
oaataz
VPJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsotb
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto OM. M6J 3M7
TELEFONID: tolmefcus 364-7521, talitus (teUimis^, 1
iviianüNiNiyj' Kanadas: aastas $35.—j poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, Idripõstigia aastas $56.—, poolaastas $30.50
, Ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $ 3 8 . - , poolaas­tas
$21.- ja veerandaastas $ 1 1 . - . Eiripostiga USA-s: aastas
$61.---, iK)Qlaastas $32.50 ja veer^ $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©^
.~ ja
c. —
by Fr68 Estorüan Publishei; Ltd.j 13S TeamsÄ
Toronto Önt M6J ŽH2 > labvusvahelise Oliimpiakomitee esiiidaja^
~meie.saabiime Moskvasse õigel ajalt"
aastapäeva takistamise
koosviibimiste! võisime aktusekõ-melejat
® suust seoses praeguste Af­ganistani
sümdmüstega ja Ühend­riikide
range kolakaga N.Liidu
agressiivse poliitika siahtes sageli
kuulda optimistlikke^ hääli p ar­vamisi.
OH neid kõnelejaid, kes
et läänemaailma polüti-
^ riigimeeste šilmaö on
ometi lõpuks: lahti- läinud- N.Lil^
dule õige hinnangu andlmiseks
ning bM ka neid olukorra hindan
paid ja aleviku ennustajaid^ kes
väitsid, et kurikuulsal detemte po­liitikal
on nüüd onieti lÕpp ja
maailm on jqudnud ida ja^ääiai^
vahekordade klaarimisel ja selgi-tatsiisel
ajaloolise pöördepunktini.
Selliseid arvamisi ja tulevikupil­te
ori kahtlemata m^ kuulata
Ja nendest tuleviku s#tes oma jä^
reldusi teha, kuid kahjuks jääb
nende optimistlike mõtete regist­reerimisel
siiski paratamatult ku­sagile
šüdamesoppi torktma üks
okas, mis kergitab illes umbusklik­ke
küsimusi — kas läänemaailm
on tõesti aru saanud oma poliiti­listest
eksirännakutest ja võtab N.
Lüdn ja tema sateOütide suhtes
kindlama hoiaku või on Ühendrii­kide
president Carteri praegune
kindlakäelisem poliitika ainult
mööduv nähe, miHele järgneb uus
ifflinaku ja detenteperipod ning kas
Ipneriigid sradavad sellisel mää^
rai üksmeelt saavutada Ja. õma ri­du
koondada, et nad moodustavad
tugeva kaitseväUi kommunismi
^dpvale ©dasiturigile piiri panemi-
Küsimused on põhjendatud kuid
absoluutselt kindla vastuse and-
Miine on siin raske. Oh siiski tun-iemärke,:
etVmeie ei saa praegust
Carteri tugevat hoiakut võtta per­manentse
ja pideva poliitikana
ning peaoaae seetõttu olema ka et­tevaatlikud
tulevikuennustuste
Äsja tolmunud Eesti Vabarügi,hästi ka tema mõjukate liitlaste
juures Euroopas, kus riigipeade jia
polütikute jutud ei oie kooskõlas
nende tegudega. L^he-Saksamaa
ja Prantsusmaa; .tabasid
president Garterile • oma
toetuse Afganistani probleemide
lahendamiseks /ja olüm­piamängude
boikoteerimiseks,
kuid tõmbusid hüjem tagasi nin^
nende seisukohad oh'Jräegra väga
^bakuidlad, ^asejged ja ebamää­rased.
Inglismaa (Oli iuliniud.välja
•kömpromissiplaanidega,, et
venelastele võimalust ,,näo
misega" Afganistanist ©ma väge­sid
väi ja, tuua. Selle operatsiooniga
tahetakse Afganistan neutralisee­rida
ning kontrolli teostaksid N.
Liit, ühendriigid ja teised riigid.
See ettepanek on praktilisdt juba
Biriežhnevi poolt tagasi llikatud,
kuna diktaator mainis oma äsjases
kõnes, et vene punaarmee lahkub
Afganistanist amul sel juhul kui
teised riigid ei sekku Afganistani
,iSisemistes§e asjadesse". Selle
ameeriklaste „§ekkumis©** all tu­leb
mõista afgaanide Igasugtist
vastupanu komMunistlikule rezhü-müe,
kuna Moskva tembeldab sel­le
vastupanu alati ameeriklaste
kätetööks/
Eriti hästi ei ole -läinud ka'pre­sident
Cajrteri algatus Moskva
olünipiamängude boikoteerimi­seks,
millel õleks eriti suur täht­sus
meile, kuna olümpia regatt
toimub vemelaste poolt okupeeri­tud
lEesti pealmnas ja olümpia­mängude
osavõtmisega TalÜnnas
annaksid lääneriigid vene okupat­sioonile
kaudse tunnustuse. Ehkki
Valges Majas valitseb olümpia­mängude
boikoteerimise küsunu-ses
optimism, ei ole boikoteerimi
ne arenenud seilises tempos nagu
seda esialgu loodeti ning boikoti
vastased kordavad oma ärakulu­nud
savijalgadele baseeruvat väi­del,
et sporti ja polütikat ei saa
ära segada. Valge Maja loodab eri-ti
Lääne-Euroopa ühinemist boiko­tiga,
kuid seni on need riigid jää­nud
äiraootavale seisukohale, loo­tes
Afganistani küsimuses komp­romissile
Moskvaga.
Läänemaailma vastupanu kon­solideerimist
ohustavad ühest kül­jest
Afganistani küsimuse veni­mine
ja selle ümber viee segamine
kuid teisest küljest ka detente po­liitika
õÕnestamistöö läänemaail­ma
vastupanu organiseerimisel.
Detemte polütika pole andnud mit­te
aiiiult N. Ludule ja teistele
konununistliMoidele riikidele to^
htitut majanduslikku abi Ja kõrge­klassilist
tehnoloogiat vaid on liä-vita;
nud ka läänemaailmas elavate
inimeste vastupanutahte ning juh­tinud
nad lääne julgeoleku kind­lustamisel
valeradadele.
Suur mäng on käimas. Jälgime
seda kainelt ja realistlikult ning
aitame omalt poolt kaasa Eesti
küsimuse selgitamiseks. Ning pea­me
silmas seda, et vaba maailm
ei ole veel kaugeItM oma hoiaku
kujundamisel nii kaugele jõud­nud,
et meie võiksime lootusi se­pitseda
Eesti
f 40^ jyybeliks kirjytänyd
Järelduste tegemisel. Peame kah­juks
konstateerima, et detente po­liitika
ei oie läänemaailmas veel
kaugeltki surnud ning et mõju­võimsad
poliitikud, majanduslikud
ringkonnad jä avaliku arvamise
kujundajad panevad kõik rattad
käima, et tembeldada venelastega
koostööpöiiitika vastaseid sõja­õhutajateks,
aatomisõja väljakut­sujateks
ja kogu maäüma hävita­jateks.
Mõned president Carteri
polütüistest vastastest peavad va-
IjaUkuks eriti rõhutada, et Carter
teeb sõjakalt häält ainult praegu­se
valimiskampaania keste! endale
häälte kogumiseks, mülistel väi­detel
on ka teataval määral loogi­kat
ja kaalu kuna Carteri Afganis­tani
afääri eelne välispolütika oH
erakordselt hüplev ja ilma kmdr
läte põhiahisteta. Carteri uue po-lütika
suhtes ei ole nähtavasti
ühel meeJet'ka tema lähemad vä-lispolii^
sed nõuandjad kuna vä­lisminister
Vance ©n ilmselt de­tente
poliitika ning Ve
läbir^kimiste Ja
pooldaja kuna Rükliku Julgeoleku­nõukogu
esimees Brzeziaski vilje­leb
tugevamakäelist ja resoluutse­mat
välišpolütikat.
Presidendi käsi ei
Elu on nagu tolmune maantee, mida mööda sõidanie jaamast jaama. Alati^^^o^
kõnni seal inimesed püstipäi, vaid rändavad laia, su-get maanteed, kus kUomeeter tundub üüi^anä.
ITemekprd on elu äga vaikne "mJBtsatee. Ei armasta ühetoonilisi maid, hoidub igavatest kohtadest. Lühi­ke
on pikk niaagi inetsateed^^^^^^^ tärkab uus lootus päralejõudmisest. Palju kuuleb ja
näeb metsatee. Kõikide saladused saab ta teada, räägime talle onia rõõmud, kurdame kurbused. On
rõõm, et elu metsateed meid kutisnvad. Saadavad mieid üle saladuslike soode, läbi igavate laante, üle
küngastest, mööda metsa|ärvedest: Gaidluse kroonika jutustab.
Teame, et enne Vabariigi sündi
vtõisid noored koonduda vaid sala­ja,
põranda all, Meie esimesed g^i-disalgad
tekMsid v<efle gaididersto
tide juures. 21. märtsil 1920: orgähi-seeruyad
^allinnas gaidisalgai ma­levaks.
Oleme seda aastat lugenud
Eesti Gaidhise ^Igaästäks. Järgne­vad
1921^ kevadel Tartu, Valga.
1924 Lääne, Paides VOT
1925.-- " , : .•^
Pea igas linnas
salgad, võttis agä aastaid enne
kui suutsid malevatena- tegutse-
K.A;
1929 Narva, sus Rakvere, Sakala,:
Petseri, Tapa, viimasena Saare
1937. Samal aastal asutasid ülikooli
siirdunud noored Akadeemilise Klu-
Noori võlus uudsus, isetegevus
väljaspool kooli, omaalgatus, põne­vus,
ka vorm. Organiseerusid erk­samad,
teotahteUsemad,: impulsiiv­semad.
Neii tuli leida koolile vastu-võetav
õpetaja, ke^ oli vastuta jaks
ja sidepidajaks kooliga. Kaua püsis
gaidlus algaastail linnades, kus
gümnaasiuminoored olid juhtideks.
Töö koordineerimine vajas kesk­set
juhtimist. Nii moodustati 14.
dets. 1924 EGM Peastaap, asukoha­ga
Tartu. Ülemaailinsesse Gaidide
Liitu kuulusime nooriiikmena 1922,
t^isliikmena 1928.
Kulus aastaid emeseieiuks: tuli
tutvuda gäidiliikumlsega, vabane-da
võõrast mõjust, kasvatada
Juhte, püstitada tähiseid sobivad
meie olukorrias.
Gaiderite Kogu tekkis 1931 ja asub
koordineerima õppetööd, koostab
töökava, kontrollib üldjuhtide te­gevust,
korraldatakse õppepäevi
juba piirkondades, mis noortele
kättesaadavamad. Gaidlus on mäng
omasuguste sõprusringis, kasvatus­töö
rajatud neljale põhialusele:
iseloomu kasvatamine, tervise
arendamine, tööoskuse omandami­ne
(huviringid) ja ligimese' teeni­mine.
Esimene suurlaager korraldati
N.-Jõesuu liivasel kaldal 1933. Järg­misel
aastal juhtide õppelaager.Bo-beraanis,
Pärmmaal, kus juhtideks
olid gaidijuhid Inglismaalt. Küd-järve
suurlaagris 193^ olid külalis­tena
2 soome gaidi, 2 leedu ja 18-
liikmeline poola esindusfõihm; Igal
suvel oli kas õppe- või suurlaager,
alati eriköhas, võimaldades iiii
noortel tutuvuda me kodumaaga.
II õppelaager Kübjal, Võrumaal
193^; II Suurlaager Kiidjärvel, Tar­tumaal
1936. II õppelaager Mänd­jalal,
Saaremaal 1937, IV õppelaa­ger
oli Helmes, Vaigamaal 1938.
Esmakordselt viibisid meie gai
did välismaal esmdusrühmana
Leedu Juubelilaagris.
1939 viibis ; esindusriihm Ungaris
maailmalaagris. See oli ;,Rahu
Kongress" enne sõja puhkemist.
Meie ise pääsesime, varustus jäi
aga piiri taha. Enne oli kld
Helme õppelaagris rakendasime
esmakordselt noored tohe Helme
Põllutöökooli põlhde. Maarahvas
nagu ei leppinud, et kibedamal töö­ajal
noored laagris ,,ei tee mida­gi".^
See oli viimane õppelaager ko­dumaal.
Helme laagrist on kõigil
meeles äikesetormme öö. Olime
kogunenud suure telkkatüse all jä
skm-õppejuht Äts (usuteaduse lüli-õpüane)
rääkis meile Taevasest
Isast, kodumaast, noorusest;
Kodutütarde tekkimisega Nais­kodukaitse
patronaazhi all tõi meie
tegevusesse võistluse, mis süven­das
õppetööd. M^nes koolis said
gaidid püsida oma eeskujuliku käi­tumise
ja õppetöö edukusega. Ko­dutütred
olid peagu riiklik organi­satsioon.
Eriti maal andis see end
tunda, kus õpetaja Naiskodukait­sest
organiseeris JõpÜased kodutu^
tardeks. Isiklikult tundsin survet
koolinõuniku poolt, kes igal sügisel
ähvardas kohalt vallandada.
Hoolimata sellest, et osa gaidi-
Juhte lasid end võluda palgalis-teks
kodutütarde instruktoritekSj
oli meie töös ka pidev tõus arvus.
Huvitav on jälgida gaidide arvu
andirieü, mis käepärast: 1929 —
710,1931—802,1932 —1100,1933
1217, 1934 — 1300, 1935 — 1840,
1936 — 1976, 1937 — 2463, 1938 —
2578.v^^'
Skautlike Noorte Sõprade Seltsid
püüdsid hoortetööd jõudumööda
aidata. Kul^npored algaastaü oma
agulitubade eest tasusid tasküra
hast, siis lõpuäastaü omasid mijt-med
malevad nägusad kodud.
.Alles 1936 asutati Haridusminis
teeriumi juurde Noorsoo Osakond,
kes võttis gäidid-skaudid oma hoo
lealüsteks. 1937. alates saab Gaidi
de Malev igaaastast toetust, mis
võimaldas tasu sekretärile, ametis­se
panna palgalise instruktori. Gai­dide
Kodu asutamine Viru rannikul
sai' reaalsema kuju, vajalik varus-tus
oli muretsetud. Peale Tari;u põ­lemist
õlid gaidid r6õmsad, et neü
oli võimalik hädalisi aidata.
Meid süüdistati mõnelt poolt va­sakpoolses
kasvatuses rahvusvahe­liste
sidemete tõttu. Suures rahvas­teperes
alles tunnetasime, et ole­me
eestjased. Igaüks püüdis teha
parima oma rahvuse au hoidmisel.
Olime noore riigi õnnelikud noo­red.
Oli vaimustust, ideaale, ees­kujusid.
1938 suletakse osa rioorte-orgamsatsioone,
algab skaütlüce
noorte ühendamine „Eesti Noor­teks",
peavanemaks kindral J. Lai­doner.
1940 suleti gaidlus maa val­lutajate
poolt.
Pidime loovutama oma armastu­sega
sisustatud kodud, rikkaliku
laagirivarustuse komnoprtele.
1940-44 oli vaikiv ajastu, mü
gaidlus elas edasi põranda all. Süs
oli noortel võimalusi ennastohver­davaks
tegevuseks isamaa raskeü
aastail. Paljud küüditati, kadusid
teadmatusse. Andkem südames
gäiditõotus, olla valmis andma oma
parim, et nende tööd vabaduses
jätkata! „Püha ori elu tule tuhaase.
Elu tuli punane püham on ise."
Paguluses tähistame gaidluse 35
aastat. Jagaksin selle- 3 ajajärku.
1. Põgenikelaareis Saksamaal,
Rootsis, Taanis, hiljem Inglismaal.
.Peavanem oli meiega ja sai loa
tegutsemiseks. Saksamaal üksi oli
gaide üle 2000. Laagrimüjöös oli
gaidimäng suureks vahelduseks.
Tuli alustada eimülestki. Vähesed
juhid olid pääsenud vabadusse.. Siin
võrsusid tulevased gaidijuhid, as­tudes
hellakestena gaidirajale.
,(Järglk. 7)
iestius on vaimsus
fcg ysk
Vabarügi aastapäeva puhul pee­ti
paljudel aktustel Ja kokkutuleku-kutel
päevakohaseid kõnesid, mida
meU on ruumi puudusel võimatu
ära tima või pikemalt serveerida.
Allitool toome üksikuid mõtteid ka­hest
Vabariigi aastapäeva tähista­misel
peetud kõnest.
H. Lupp mainis Torontos Vana
Andrese khikus toimunud aktusel-koosvübimisel:
On öeldud, et demokraatia on vä­ga
pikaldase reageerimise võime­ga.
Ta asub oma kaitsele alles siis
kui kõik teised mugavad võimalu­sed
on negatüvsete tagajärgedega
äraproovitud. Siis on ta aga või­meline
kõigeks nagu lähem ajalu­gu
on näidanud. Antud olukorras
paistab, ja meie loodame, et lää-nemaaUm
on jõudmas selle mo­mendini,
Teherani ja Afganistani sündmus­tega
tõusnud tuuled on juba mõju­tanud
õhkupuhastavalt Am. Ühend­riikides.
Sealtpoolt tulnud kindlad
seisukohad ja senini astutud sam­mud
on pannud kogu maailma mõt­lema.
Isegi n.n. mitte^ütunud va­sakpoolsete
kallakutega maad, kes
Süani alati N. Liidule oma truu­alamliku
toetuse andsid, hääletasid
Lütunud Rahvaste Organisatsioonis
pea-aegu ühehääleliselt Am. Ühend­riikide
poolt, sest küsimuse all ei
ole muud kui lihtsalt: kes on järg­mine?*
USA on sirgu ajamas oma selg­roogu
ja omaks võtma tõde, et ra­hu
ja demokraatlikku korda saab
kindlustada ainult toetudes jõule
ja tugevusele. Seda takistavaid
tegureid, millest varem juttu oli,
on nii öelda üle-öö kõrvaldama ja
uusi lahendusi otsima hakatud.
Presidendi sõjalise jõu kasuta­mise
võimalusele tuginevad kind­lad
otsused Teherani ja Afganista­ni
küsimustes on tõstnud tema ab­soluutses
madalseisus olnud popu­laarsuse
enneolemata kõrgusele ja
koondanud rahva tema seljataha.
Moskva ja sellega koos Tallinna
olümpiaadi boikoteerimine; kau­pade
j.m.s. ning vüja Venemaale
saatmise seismapanek; sõjajõudu-de
koondamine ohupiirkondadesse
jne. on leidnud enamuse pooldava
seisukoha. SALT kokkuleppe kinni­tamine
kongressis on seismapan­dud
ja algust on tehtud sõjaväetjee-nistuse
kohustuse uuesti sissesead-misse.
Möödunud neljapäeval te­gi
president ja USA kaitsekomis­joni
esimees N. Ludule avalikult
teatavaks, et igasugustele edasipi-distele
vallutuskatsetele astuvad
Am. ühenrdügid kogu oma käsutu­ses
olevate sõjajõududega otseselt
vastu! Seda kõike poleks ainult mõ­ned
kuud tagasi olnud üldse või­malik
ettekujutada.
Vasakul Eesti Gaidide Malev Kanadas vanem gdr. Lüs Juske, pa­remal
.Eesti Gaidide Malev^Kanadas .auvanem gdr.' Elsa.Eaudsepp.
Robert Ki*eem mainis Londonis,
Ont. korraldatud aktusel muu hul­gas:;-.
;v.;:;:
Peame ka meeles pidama, et te­gutsemas
pn jõud. Kuna homne
eestlus on nooremate teha, siis on
eriti oluline; et meie täienduskoo­lide,
noorteorganisatsioonide, suve­laagrite,
rahvatantsijate, võimle­jate,
sportlaste, noortekooride,
Metsaülikooli, Trenti ühiskondliku
seminari ja paljude teiste noorte
algatustele ergutavalt kaasabi an­name.
Minu arvates on väga olu­line
ü^ikooliealiste ja vanemate
kokkutoomine /tüiiskondlikeks semi­narideks
ja mõttekoUeteks ühis­kondliku
tegevuse plaanitsemiseks.
Eesti Päevad ja paljud teised
rahvuslikud ühisüritused on meie
noori ja. vanu tüvustanud ja kaasa
kutsunud tegelastena. ÜlemaaUm-sete
Eesti Päevade korraldamine
on saanud meie kõige tähtsamaks
eesti rahvuslikuks liikumiseks ja.
ürituseks vabas maailmas, mille
mõju ulatub kõikidesse sektorites­se.
Ülemaaümsed Eesti Päevad võ­tavad
kokku meie rahvusliku elu ja
võitluse sisu. Nad on meile kohtu-mis-
ja nõupäevadeks, palve ja
tõotuspäevadeks kui ka vabadus-marsiks
demonstratsioonina maa-
Umale,! kodumaale ja meile eneste­le
jätkuvaks võitluseks ja valmis­olekuks.
^
Tänavused ülemaailmsed Eesti
Päevad Stokholmis oma kodumaa
läheduse tõttu kujunevad kahtlema­ta
tundeküllasemateks. Sinna ran­dusid
kord paljud meie paadid.
Läänemere vabad lained uhuvad
nii Eesti kui Rootsi randu ning
ühend avad eestlasi mõlemil pool
vetevälja. Kui ma I ülemaailmsete
Eesti Päevade eel 1972 Stokholmi
(Järg lk. 3)