1980-03-06-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• VABA EESTLANE neljapäeval, 6. märtsil 1980 Ttesday March % 1980 Nr. 19 oaataz VPJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsotb PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto OM. M6J 3M7 TELEFONID: tolmefcus 364-7521, talitus (teUimis^, 1 iviianüNiNiyj' Kanadas: aastas $35.—j poolaastas $19.50 ja veerandaastas $10.50, Idripõstigia aastas $56.—, poolaastas $30.50 , Ja veerandaastas $16.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $ 3 8 . - , poolaastas $21.- ja veerandaastas $ 1 1 . - . Eiripostiga USA-s: aastas $61.---, iK)Qlaastas $32.50 ja veer^ $17.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©^ .~ ja c. — by Fr68 Estorüan Publishei; Ltd.j 13S TeamsÄ Toronto Önt M6J ŽH2 > labvusvahelise Oliimpiakomitee esiiidaja^ ~meie.saabiime Moskvasse õigel ajalt" aastapäeva takistamise koosviibimiste! võisime aktusekõ-melejat ® suust seoses praeguste Afganistani sümdmüstega ja Ühendriikide range kolakaga N.Liidu agressiivse poliitika siahtes sageli kuulda optimistlikke^ hääli p arvamisi. OH neid kõnelejaid, kes et läänemaailma polüti- ^ riigimeeste šilmaö on ometi lõpuks: lahti- läinud- N.Lil^ dule õige hinnangu andlmiseks ning bM ka neid olukorra hindan paid ja aleviku ennustajaid^ kes väitsid, et kurikuulsal detemte poliitikal on nüüd onieti lÕpp ja maailm on jqudnud ida ja^ääiai^ vahekordade klaarimisel ja selgi-tatsiisel ajaloolise pöördepunktini. Selliseid arvamisi ja tulevikupilte ori kahtlemata m^ kuulata Ja nendest tuleviku s#tes oma jä^ reldusi teha, kuid kahjuks jääb nende optimistlike mõtete registreerimisel siiski paratamatult kusagile šüdamesoppi torktma üks okas, mis kergitab illes umbusklikke küsimusi — kas läänemaailm on tõesti aru saanud oma poliitilistest eksirännakutest ja võtab N. Lüdn ja tema sateOütide suhtes kindlama hoiaku või on Ühendriikide president Carteri praegune kindlakäelisem poliitika ainult mööduv nähe, miHele järgneb uus ifflinaku ja detenteperipod ning kas Ipneriigid sradavad sellisel mää^ rai üksmeelt saavutada Ja. õma ridu koondada, et nad moodustavad tugeva kaitseväUi kommunismi ^dpvale ©dasiturigile piiri panemi- Küsimused on põhjendatud kuid absoluutselt kindla vastuse and- Miine on siin raske. Oh siiski tun-iemärke,: etVmeie ei saa praegust Carteri tugevat hoiakut võtta permanentse ja pideva poliitikana ning peaoaae seetõttu olema ka ettevaatlikud tulevikuennustuste Äsja tolmunud Eesti Vabarügi,hästi ka tema mõjukate liitlaste juures Euroopas, kus riigipeade jia polütikute jutud ei oie kooskõlas nende tegudega. L^he-Saksamaa ja Prantsusmaa; .tabasid president Garterile • oma toetuse Afganistani probleemide lahendamiseks /ja olümpiamängude boikoteerimiseks, kuid tõmbusid hüjem tagasi nin^ nende seisukohad oh'Jräegra väga ^bakuidlad, ^asejged ja ebamäärased. Inglismaa (Oli iuliniud.välja •kömpromissiplaanidega,, et venelastele võimalust ,,näo misega" Afganistanist ©ma vägesid väi ja, tuua. Selle operatsiooniga tahetakse Afganistan neutraliseerida ning kontrolli teostaksid N. Liit, ühendriigid ja teised riigid. See ettepanek on praktilisdt juba Biriežhnevi poolt tagasi llikatud, kuna diktaator mainis oma äsjases kõnes, et vene punaarmee lahkub Afganistanist amul sel juhul kui teised riigid ei sekku Afganistani ,iSisemistes§e asjadesse". Selle ameeriklaste „§ekkumis©** all tuleb mõista afgaanide Igasugtist vastupanu komMunistlikule rezhü-müe, kuna Moskva tembeldab selle vastupanu alati ameeriklaste kätetööks/ Eriti hästi ei ole -läinud ka'president Cajrteri algatus Moskva olünipiamängude boikoteerimiseks, millel õleks eriti suur tähtsus meile, kuna olümpia regatt toimub vemelaste poolt okupeeritud lEesti pealmnas ja olümpiamängude osavõtmisega TalÜnnas annaksid lääneriigid vene okupatsioonile kaudse tunnustuse. Ehkki Valges Majas valitseb olümpiamängude boikoteerimise küsunu-ses optimism, ei ole boikoteerimi ne arenenud seilises tempos nagu seda esialgu loodeti ning boikoti vastased kordavad oma ärakulunud savijalgadele baseeruvat väidel, et sporti ja polütikat ei saa ära segada. Valge Maja loodab eri-ti Lääne-Euroopa ühinemist boikotiga, kuid seni on need riigid jäänud äiraootavale seisukohale, lootes Afganistani küsimuses kompromissile Moskvaga. Läänemaailma vastupanu konsolideerimist ohustavad ühest küljest Afganistani küsimuse venimine ja selle ümber viee segamine kuid teisest küljest ka detente poliitika õÕnestamistöö läänemaailma vastupanu organiseerimisel. Detemte polütika pole andnud mitte aiiiult N. Ludule ja teistele konununistliMoidele riikidele to^ htitut majanduslikku abi Ja kõrgeklassilist tehnoloogiat vaid on liä-vita; nud ka läänemaailmas elavate inimeste vastupanutahte ning juhtinud nad lääne julgeoleku kindlustamisel valeradadele. Suur mäng on käimas. Jälgime seda kainelt ja realistlikult ning aitame omalt poolt kaasa Eesti küsimuse selgitamiseks. Ning peame silmas seda, et vaba maailm ei ole veel kaugeItM oma hoiaku kujundamisel nii kaugele jõudnud, et meie võiksime lootusi sepitseda Eesti f 40^ jyybeliks kirjytänyd Järelduste tegemisel. Peame kahjuks konstateerima, et detente poliitika ei oie läänemaailmas veel kaugeltki surnud ning et mõjuvõimsad poliitikud, majanduslikud ringkonnad jä avaliku arvamise kujundajad panevad kõik rattad käima, et tembeldada venelastega koostööpöiiitika vastaseid sõjaõhutajateks, aatomisõja väljakutsujateks ja kogu maäüma hävitajateks. Mõned president Carteri polütüistest vastastest peavad va- IjaUkuks eriti rõhutada, et Carter teeb sõjakalt häält ainult praeguse valimiskampaania keste! endale häälte kogumiseks, mülistel väidetel on ka teataval määral loogikat ja kaalu kuna Carteri Afganistani afääri eelne välispolütika oH erakordselt hüplev ja ilma kmdr läte põhiahisteta. Carteri uue po-lütika suhtes ei ole nähtavasti ühel meeJet'ka tema lähemad vä-lispolii^ sed nõuandjad kuna välisminister Vance ©n ilmselt detente poliitika ning Ve läbir^kimiste Ja pooldaja kuna Rükliku Julgeolekunõukogu esimees Brzeziaski viljeleb tugevamakäelist ja resoluutsemat välišpolütikat. Presidendi käsi ei Elu on nagu tolmune maantee, mida mööda sõidanie jaamast jaama. Alati^^^o^ kõnni seal inimesed püstipäi, vaid rändavad laia, su-get maanteed, kus kUomeeter tundub üüi^anä. ITemekprd on elu äga vaikne "mJBtsatee. Ei armasta ühetoonilisi maid, hoidub igavatest kohtadest. Lühike on pikk niaagi inetsateed^^^^^^^ tärkab uus lootus päralejõudmisest. Palju kuuleb ja näeb metsatee. Kõikide saladused saab ta teada, räägime talle onia rõõmud, kurdame kurbused. On rõõm, et elu metsateed meid kutisnvad. Saadavad mieid üle saladuslike soode, läbi igavate laante, üle küngastest, mööda metsa|ärvedest: Gaidluse kroonika jutustab. Teame, et enne Vabariigi sündi vtõisid noored koonduda vaid salaja, põranda all, Meie esimesed g^i-disalgad tekMsid v<efle gaididersto tide juures. 21. märtsil 1920: orgähi-seeruyad ^allinnas gaidisalgai malevaks. Oleme seda aastat lugenud Eesti Gaidhise ^Igaästäks. Järgnevad 1921^ kevadel Tartu, Valga. 1924 Lääne, Paides VOT 1925.-- " , : .•^ Pea igas linnas salgad, võttis agä aastaid enne kui suutsid malevatena- tegutse- K.A; 1929 Narva, sus Rakvere, Sakala,: Petseri, Tapa, viimasena Saare 1937. Samal aastal asutasid ülikooli siirdunud noored Akadeemilise Klu- Noori võlus uudsus, isetegevus väljaspool kooli, omaalgatus, põnevus, ka vorm. Organiseerusid erksamad, teotahteUsemad,: impulsiivsemad. Neii tuli leida koolile vastu-võetav õpetaja, ke^ oli vastuta jaks ja sidepidajaks kooliga. Kaua püsis gaidlus algaastail linnades, kus gümnaasiuminoored olid juhtideks. Töö koordineerimine vajas keskset juhtimist. Nii moodustati 14. dets. 1924 EGM Peastaap, asukohaga Tartu. Ülemaailinsesse Gaidide Liitu kuulusime nooriiikmena 1922, t^isliikmena 1928. Kulus aastaid emeseieiuks: tuli tutvuda gäidiliikumlsega, vabane-da võõrast mõjust, kasvatada Juhte, püstitada tähiseid sobivad meie olukorrias. Gaiderite Kogu tekkis 1931 ja asub koordineerima õppetööd, koostab töökava, kontrollib üldjuhtide tegevust, korraldatakse õppepäevi juba piirkondades, mis noortele kättesaadavamad. Gaidlus on mäng omasuguste sõprusringis, kasvatustöö rajatud neljale põhialusele: iseloomu kasvatamine, tervise arendamine, tööoskuse omandamine (huviringid) ja ligimese' teenimine. Esimene suurlaager korraldati N.-Jõesuu liivasel kaldal 1933. Järgmisel aastal juhtide õppelaager.Bo-beraanis, Pärmmaal, kus juhtideks olid gaidijuhid Inglismaalt. Küd-järve suurlaagris 193^ olid külalistena 2 soome gaidi, 2 leedu ja 18- liikmeline poola esindusfõihm; Igal suvel oli kas õppe- või suurlaager, alati eriköhas, võimaldades iiii noortel tutuvuda me kodumaaga. II õppelaager Kübjal, Võrumaal 193^; II Suurlaager Kiidjärvel, Tartumaal 1936. II õppelaager Mändjalal, Saaremaal 1937, IV õppelaager oli Helmes, Vaigamaal 1938. Esmakordselt viibisid meie gai did välismaal esmdusrühmana Leedu Juubelilaagris. 1939 viibis ; esindusriihm Ungaris maailmalaagris. See oli ;,Rahu Kongress" enne sõja puhkemist. Meie ise pääsesime, varustus jäi aga piiri taha. Enne oli kld Helme õppelaagris rakendasime esmakordselt noored tohe Helme Põllutöökooli põlhde. Maarahvas nagu ei leppinud, et kibedamal tööajal noored laagris ,,ei tee midagi".^ See oli viimane õppelaager kodumaal. Helme laagrist on kõigil meeles äikesetormme öö. Olime kogunenud suure telkkatüse all jä skm-õppejuht Äts (usuteaduse lüli-õpüane) rääkis meile Taevasest Isast, kodumaast, noorusest; Kodutütarde tekkimisega Naiskodukaitse patronaazhi all tõi meie tegevusesse võistluse, mis süvendas õppetööd. M^nes koolis said gaidid püsida oma eeskujuliku käitumise ja õppetöö edukusega. Kodutütred olid peagu riiklik organisatsioon. Eriti maal andis see end tunda, kus õpetaja Naiskodukaitsest organiseeris JõpÜased kodutu^ tardeks. Isiklikult tundsin survet koolinõuniku poolt, kes igal sügisel ähvardas kohalt vallandada. Hoolimata sellest, et osa gaidi- Juhte lasid end võluda palgalis-teks kodutütarde instruktoritekSj oli meie töös ka pidev tõus arvus. Huvitav on jälgida gaidide arvu andirieü, mis käepärast: 1929 — 710,1931—802,1932 —1100,1933 1217, 1934 — 1300, 1935 — 1840, 1936 — 1976, 1937 — 2463, 1938 — 2578.v^^' Skautlike Noorte Sõprade Seltsid püüdsid hoortetööd jõudumööda aidata. Kul^npored algaastaü oma agulitubade eest tasusid tasküra hast, siis lõpuäastaü omasid mijt-med malevad nägusad kodud. .Alles 1936 asutati Haridusminis teeriumi juurde Noorsoo Osakond, kes võttis gäidid-skaudid oma hoo lealüsteks. 1937. alates saab Gaidi de Malev igaaastast toetust, mis võimaldas tasu sekretärile, ametisse panna palgalise instruktori. Gaidide Kodu asutamine Viru rannikul sai' reaalsema kuju, vajalik varus-tus oli muretsetud. Peale Tari;u põlemist õlid gaidid r6õmsad, et neü oli võimalik hädalisi aidata. Meid süüdistati mõnelt poolt vasakpoolses kasvatuses rahvusvaheliste sidemete tõttu. Suures rahvasteperes alles tunnetasime, et oleme eestjased. Igaüks püüdis teha parima oma rahvuse au hoidmisel. Olime noore riigi õnnelikud noored. Oli vaimustust, ideaale, eeskujusid. 1938 suletakse osa rioorte-orgamsatsioone, algab skaütlüce noorte ühendamine „Eesti Noorteks", peavanemaks kindral J. Laidoner. 1940 suleti gaidlus maa vallutajate poolt. Pidime loovutama oma armastusega sisustatud kodud, rikkaliku laagirivarustuse komnoprtele. 1940-44 oli vaikiv ajastu, mü gaidlus elas edasi põranda all. Süs oli noortel võimalusi ennastohverdavaks tegevuseks isamaa raskeü aastail. Paljud küüditati, kadusid teadmatusse. Andkem südames gäiditõotus, olla valmis andma oma parim, et nende tööd vabaduses jätkata! „Püha ori elu tule tuhaase. Elu tuli punane püham on ise." Paguluses tähistame gaidluse 35 aastat. Jagaksin selle- 3 ajajärku. 1. Põgenikelaareis Saksamaal, Rootsis, Taanis, hiljem Inglismaal. .Peavanem oli meiega ja sai loa tegutsemiseks. Saksamaal üksi oli gaide üle 2000. Laagrimüjöös oli gaidimäng suureks vahelduseks. Tuli alustada eimülestki. Vähesed juhid olid pääsenud vabadusse.. Siin võrsusid tulevased gaidijuhid, astudes hellakestena gaidirajale. ,(Järglk. 7) iestius on vaimsus fcg ysk Vabarügi aastapäeva puhul peeti paljudel aktustel Ja kokkutuleku-kutel päevakohaseid kõnesid, mida meU on ruumi puudusel võimatu ära tima või pikemalt serveerida. Allitool toome üksikuid mõtteid kahest Vabariigi aastapäeva tähistamisel peetud kõnest. H. Lupp mainis Torontos Vana Andrese khikus toimunud aktusel-koosvübimisel: On öeldud, et demokraatia on väga pikaldase reageerimise võimega. Ta asub oma kaitsele alles siis kui kõik teised mugavad võimalused on negatüvsete tagajärgedega äraproovitud. Siis on ta aga võimeline kõigeks nagu lähem ajalugu on näidanud. Antud olukorras paistab, ja meie loodame, et lää-nemaaUm on jõudmas selle momendini, Teherani ja Afganistani sündmustega tõusnud tuuled on juba mõjutanud õhkupuhastavalt Am. Ühendriikides. Sealtpoolt tulnud kindlad seisukohad ja senini astutud sammud on pannud kogu maailma mõtlema. Isegi n.n. mitte^ütunud vasakpoolsete kallakutega maad, kes Süani alati N. Liidule oma truualamliku toetuse andsid, hääletasid Lütunud Rahvaste Organisatsioonis pea-aegu ühehääleliselt Am. Ühendriikide poolt, sest küsimuse all ei ole muud kui lihtsalt: kes on järgmine?* USA on sirgu ajamas oma selgroogu ja omaks võtma tõde, et rahu ja demokraatlikku korda saab kindlustada ainult toetudes jõule ja tugevusele. Seda takistavaid tegureid, millest varem juttu oli, on nii öelda üle-öö kõrvaldama ja uusi lahendusi otsima hakatud. Presidendi sõjalise jõu kasutamise võimalusele tuginevad kindlad otsused Teherani ja Afganistani küsimustes on tõstnud tema absoluutses madalseisus olnud populaarsuse enneolemata kõrgusele ja koondanud rahva tema seljataha. Moskva ja sellega koos Tallinna olümpiaadi boikoteerimine; kaupade j.m.s. ning vüja Venemaale saatmise seismapanek; sõjajõudu-de koondamine ohupiirkondadesse jne. on leidnud enamuse pooldava seisukoha. SALT kokkuleppe kinnitamine kongressis on seismapandud ja algust on tehtud sõjaväetjee-nistuse kohustuse uuesti sissesead-misse. Möödunud neljapäeval tegi president ja USA kaitsekomisjoni esimees N. Ludule avalikult teatavaks, et igasugustele edasipi-distele vallutuskatsetele astuvad Am. ühenrdügid kogu oma käsutuses olevate sõjajõududega otseselt vastu! Seda kõike poleks ainult mõned kuud tagasi olnud üldse võimalik ettekujutada. Vasakul Eesti Gaidide Malev Kanadas vanem gdr. Lüs Juske, paremal .Eesti Gaidide Malev^Kanadas .auvanem gdr.' Elsa.Eaudsepp. Robert Ki*eem mainis Londonis, Ont. korraldatud aktusel muu hulgas:;-. ;v.;:;: Peame ka meeles pidama, et tegutsemas pn jõud. Kuna homne eestlus on nooremate teha, siis on eriti oluline; et meie täienduskoolide, noorteorganisatsioonide, suvelaagrite, rahvatantsijate, võimlejate, sportlaste, noortekooride, Metsaülikooli, Trenti ühiskondliku seminari ja paljude teiste noorte algatustele ergutavalt kaasabi anname. Minu arvates on väga oluline ü^ikooliealiste ja vanemate kokkutoomine /tüiiskondlikeks seminarideks ja mõttekoUeteks ühiskondliku tegevuse plaanitsemiseks. Eesti Päevad ja paljud teised rahvuslikud ühisüritused on meie noori ja. vanu tüvustanud ja kaasa kutsunud tegelastena. ÜlemaaUm-sete Eesti Päevade korraldamine on saanud meie kõige tähtsamaks eesti rahvuslikuks liikumiseks ja. ürituseks vabas maailmas, mille mõju ulatub kõikidesse sektoritesse. Ülemaaümsed Eesti Päevad võtavad kokku meie rahvusliku elu ja võitluse sisu. Nad on meile kohtu-mis- ja nõupäevadeks, palve ja tõotuspäevadeks kui ka vabadus-marsiks demonstratsioonina maa- Umale,! kodumaale ja meile enestele jätkuvaks võitluseks ja valmisolekuks. ^ Tänavused ülemaailmsed Eesti Päevad Stokholmis oma kodumaa läheduse tõttu kujunevad kahtlemata tundeküllasemateks. Sinna randusid kord paljud meie paadid. Läänemere vabad lained uhuvad nii Eesti kui Rootsi randu ning ühend avad eestlasi mõlemil pool vetevälja. Kui ma I ülemaailmsete Eesti Päevade eel 1972 Stokholmi (Järg lk. 3)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 6, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-03-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800306 |
Description
Title | 1980-03-06-02 |
OCR text |
• VABA EESTLANE neljapäeval, 6. märtsil 1980 Ttesday March % 1980 Nr. 19
oaataz
VPJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsotb
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto OM. M6J 3M7
TELEFONID: tolmefcus 364-7521, talitus (teUimis^, 1
iviianüNiNiyj' Kanadas: aastas $35.—j poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, Idripõstigia aastas $56.—, poolaastas $30.50
, Ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $ 3 8 . - , poolaastas
$21.- ja veerandaastas $ 1 1 . - . Eiripostiga USA-s: aastas
$61.---, iK)Qlaastas $32.50 ja veer^ $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©^
.~ ja
c. —
by Fr68 Estorüan Publishei; Ltd.j 13S TeamsÄ
Toronto Önt M6J ŽH2 > labvusvahelise Oliimpiakomitee esiiidaja^
~meie.saabiime Moskvasse õigel ajalt"
aastapäeva takistamise
koosviibimiste! võisime aktusekõ-melejat
® suust seoses praeguste Afganistani
sümdmüstega ja Ühendriikide
range kolakaga N.Liidu
agressiivse poliitika siahtes sageli
kuulda optimistlikke^ hääli p arvamisi.
OH neid kõnelejaid, kes
et läänemaailma polüti-
^ riigimeeste šilmaö on
ometi lõpuks: lahti- läinud- N.Lil^
dule õige hinnangu andlmiseks
ning bM ka neid olukorra hindan
paid ja aleviku ennustajaid^ kes
väitsid, et kurikuulsal detemte poliitikal
on nüüd onieti lÕpp ja
maailm on jqudnud ida ja^ääiai^
vahekordade klaarimisel ja selgi-tatsiisel
ajaloolise pöördepunktini.
Selliseid arvamisi ja tulevikupilte
ori kahtlemata m^ kuulata
Ja nendest tuleviku s#tes oma jä^
reldusi teha, kuid kahjuks jääb
nende optimistlike mõtete registreerimisel
siiski paratamatult kusagile
šüdamesoppi torktma üks
okas, mis kergitab illes umbusklikke
küsimusi — kas läänemaailm
on tõesti aru saanud oma poliitilistest
eksirännakutest ja võtab N.
Lüdn ja tema sateOütide suhtes
kindlama hoiaku või on Ühendriikide
president Carteri praegune
kindlakäelisem poliitika ainult
mööduv nähe, miHele järgneb uus
ifflinaku ja detenteperipod ning kas
Ipneriigid sradavad sellisel mää^
rai üksmeelt saavutada Ja. õma ridu
koondada, et nad moodustavad
tugeva kaitseväUi kommunismi
^dpvale ©dasiturigile piiri panemi-
Küsimused on põhjendatud kuid
absoluutselt kindla vastuse and-
Miine on siin raske. Oh siiski tun-iemärke,:
etVmeie ei saa praegust
Carteri tugevat hoiakut võtta permanentse
ja pideva poliitikana
ning peaoaae seetõttu olema ka ettevaatlikud
tulevikuennustuste
Äsja tolmunud Eesti Vabarügi,hästi ka tema mõjukate liitlaste
juures Euroopas, kus riigipeade jia
polütikute jutud ei oie kooskõlas
nende tegudega. L^he-Saksamaa
ja Prantsusmaa; .tabasid
president Garterile • oma
toetuse Afganistani probleemide
lahendamiseks /ja olümpiamängude
boikoteerimiseks,
kuid tõmbusid hüjem tagasi nin^
nende seisukohad oh'Jräegra väga
^bakuidlad, ^asejged ja ebamäärased.
Inglismaa (Oli iuliniud.välja
•kömpromissiplaanidega,, et
venelastele võimalust ,,näo
misega" Afganistanist ©ma vägesid
väi ja, tuua. Selle operatsiooniga
tahetakse Afganistan neutraliseerida
ning kontrolli teostaksid N.
Liit, ühendriigid ja teised riigid.
See ettepanek on praktilisdt juba
Biriežhnevi poolt tagasi llikatud,
kuna diktaator mainis oma äsjases
kõnes, et vene punaarmee lahkub
Afganistanist amul sel juhul kui
teised riigid ei sekku Afganistani
,iSisemistes§e asjadesse". Selle
ameeriklaste „§ekkumis©** all tuleb
mõista afgaanide Igasugtist
vastupanu komMunistlikule rezhü-müe,
kuna Moskva tembeldab selle
vastupanu alati ameeriklaste
kätetööks/
Eriti hästi ei ole -läinud ka'president
Cajrteri algatus Moskva
olünipiamängude boikoteerimiseks,
millel õleks eriti suur tähtsus
meile, kuna olümpia regatt
toimub vemelaste poolt okupeeritud
lEesti pealmnas ja olümpiamängude
osavõtmisega TalÜnnas
annaksid lääneriigid vene okupatsioonile
kaudse tunnustuse. Ehkki
Valges Majas valitseb olümpiamängude
boikoteerimise küsunu-ses
optimism, ei ole boikoteerimi
ne arenenud seilises tempos nagu
seda esialgu loodeti ning boikoti
vastased kordavad oma ärakulunud
savijalgadele baseeruvat väidel,
et sporti ja polütikat ei saa
ära segada. Valge Maja loodab eri-ti
Lääne-Euroopa ühinemist boikotiga,
kuid seni on need riigid jäänud
äiraootavale seisukohale, lootes
Afganistani küsimuses kompromissile
Moskvaga.
Läänemaailma vastupanu konsolideerimist
ohustavad ühest küljest
Afganistani küsimuse venimine
ja selle ümber viee segamine
kuid teisest küljest ka detente poliitika
õÕnestamistöö läänemaailma
vastupanu organiseerimisel.
Detemte polütika pole andnud mitte
aiiiult N. Ludule ja teistele
konununistliMoidele riikidele to^
htitut majanduslikku abi Ja kõrgeklassilist
tehnoloogiat vaid on liä-vita;
nud ka läänemaailmas elavate
inimeste vastupanutahte ning juhtinud
nad lääne julgeoleku kindlustamisel
valeradadele.
Suur mäng on käimas. Jälgime
seda kainelt ja realistlikult ning
aitame omalt poolt kaasa Eesti
küsimuse selgitamiseks. Ning peame
silmas seda, et vaba maailm
ei ole veel kaugeItM oma hoiaku
kujundamisel nii kaugele jõudnud,
et meie võiksime lootusi sepitseda
Eesti
f 40^ jyybeliks kirjytänyd
Järelduste tegemisel. Peame kahjuks
konstateerima, et detente poliitika
ei oie läänemaailmas veel
kaugeltki surnud ning et mõjuvõimsad
poliitikud, majanduslikud
ringkonnad jä avaliku arvamise
kujundajad panevad kõik rattad
käima, et tembeldada venelastega
koostööpöiiitika vastaseid sõjaõhutajateks,
aatomisõja väljakutsujateks
ja kogu maäüma hävitajateks.
Mõned president Carteri
polütüistest vastastest peavad va-
IjaUkuks eriti rõhutada, et Carter
teeb sõjakalt häält ainult praeguse
valimiskampaania keste! endale
häälte kogumiseks, mülistel väidetel
on ka teataval määral loogikat
ja kaalu kuna Carteri Afganistani
afääri eelne välispolütika oH
erakordselt hüplev ja ilma kmdr
läte põhiahisteta. Carteri uue po-lütika
suhtes ei ole nähtavasti
ühel meeJet'ka tema lähemad vä-lispolii^
sed nõuandjad kuna välisminister
Vance ©n ilmselt detente
poliitika ning Ve
läbir^kimiste Ja
pooldaja kuna Rükliku Julgeolekunõukogu
esimees Brzeziaski viljeleb
tugevamakäelist ja resoluutsemat
välišpolütikat.
Presidendi käsi ei
Elu on nagu tolmune maantee, mida mööda sõidanie jaamast jaama. Alati^^^o^
kõnni seal inimesed püstipäi, vaid rändavad laia, su-get maanteed, kus kUomeeter tundub üüi^anä.
ITemekprd on elu äga vaikne "mJBtsatee. Ei armasta ühetoonilisi maid, hoidub igavatest kohtadest. Lühike
on pikk niaagi inetsateed^^^^^^^ tärkab uus lootus päralejõudmisest. Palju kuuleb ja
näeb metsatee. Kõikide saladused saab ta teada, räägime talle onia rõõmud, kurdame kurbused. On
rõõm, et elu metsateed meid kutisnvad. Saadavad mieid üle saladuslike soode, läbi igavate laante, üle
küngastest, mööda metsa|ärvedest: Gaidluse kroonika jutustab.
Teame, et enne Vabariigi sündi
vtõisid noored koonduda vaid salaja,
põranda all, Meie esimesed g^i-disalgad
tekMsid v |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-06-02