Vaba eestlane , April 22, 1982

              VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAGESTLÄNI
VÄUAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 1955 LesÜe St. Don Mülsj
Ont M3B 2M3 I
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUl^l: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trä^
TELEFONID: toimetus 444-4'823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TEL|.IMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—-.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— la veerandaastas $13 •
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60
REE ESTO
Published by Free Estonian Publisher Ltd,p
1955 LesHe S t Don ^ i l l s , Ont. M3B 2M3
Uus rahvusvaheline tölilcolle
Soomepoiste organisatsiooni JR 200 ftopnisühingn uus juhatus. Ees vasakult endine esimees Väino EskeUr
praegune esimees Kalju Valdina, endine esimees Ilmar Laan. Foto: H. Trummer
See kõik meenutab põnevasisu-list
ja hea rezhiiga operetti. Suur
laevastik mitmetuhande mehega
pardal alustab lippude lehvides,
pikka paarmädalalist teekonda iile
kaugete maailmamerede maakera
teisele poolele, et seal ühe teise rii­gi
vastu vajaduse korral sõjalisi
operatsioone alustada, kuna Iselle
kauge riigi valitsejad on soendanud
võõrast vara omandada ja oma
maa külje all asuvad teisele riigile
kuulunud pisikesed saared valluta­da.
J a ühe sõjalaeva f^ardal on sõ­jamehena
koguni kuninganna poeg,
kes sõjategevuse puhkemisel vÕib
haavata või isegi surma saada.
Tõepoolest paremat süzheed ei
o^ka endale ette kujutada!
Sellisena paistis vähemalt esial­gu
Inglismaa reageerimine Argen­tiina
agressiivsele sammule Atlan­di
lõunaosas asuvate Inglismaale
kuuluvate FaUdandi saarte okupee­rimisele.
Euid nüüd on esialgsest
naljanumbrina tundunud vahejuh­tumist
paari nädala jooksul arene­nud
tõsme aisij mis Ühendriikide
diplomaatilise vahetalituse ebaõn­nestumise
tagatipus võib areneda
suuremaks ohvriterikkaks kokku­põrkeks.
Seda ei taha tõenäoliselt
ükski lääneriik, kuna sõjalisel te­gevusel
võivad olla väga kaugele­ulatuvad
tagajärjed ja seda mitte
ainult võitlevate riikide sisepoliiti­lisele
olukorrale, vaid sõjasünd-muistesse
võivad sattuda ka kõrval­seisvad
erapooletud riigid, halve^
mai juhul isegi suurvõimud.
Kahest suuremaist ja ligemale
200-st väiksemast saarest koosne­va
Falklandi saarestiku (11.960
iruutkilomeetrit) omandiõiguse pä­rast
on juba aastasadu tülitsetud.
Saared avastais esmakordselt ingla­ne
Davis 1592. aastal,_ kuid alates
• aastast 1770 olid need Hispaania
pa aastast 1820 Ärgentihia valduses.
1833. aastal hõivas i saared Suur­britannia
ja T^I^ shma peamiselt
shotlasi. Elanike arv tühjadel ja
soistel saartd ulatub paarituhande­le
inimesele, kellede peamiseks te­gevusalaks
on lammaste kasvata­mine.
[
^gentiina on pidanud Inglis­maaga
pikki aastaid läbirääkhnisi
Falklandi oma valdusesse saami­seks^
kuid need nõupidamised ei
ole andnud ^tulemusi. Vaatamata
läbirääkimiste venimüsele oli see
kogu maailmale ja eriti Inglismaa­le
suureks üllatuseks, kui Argen-tima
sõjaväeüksused Falklandi
saartel 2. a^rOlfl maandusid }a
need pärast lühikest lahmgut väi­kese
Inglise garnisoni vastu vallu­tasid.
Põhjuseid nendeks valluta-misoperatlsioonideks
on tõenäoli­selt
mitu. Argentiina valitsus väi­dab,
et ta võttis inglastelt ainult
selle tagasi, mis seadusepäraselt
Argentimale kuulub, kuid teisalt
oletatakse, et Argentiina pidas nii
sisepoliitilistel kui ka strateegilis­tel
põhjuste! Tajalikuklsyoma ran­niku
lähedal asuvaid saari
tada. Kuid sellele lisaks väidavad
mõned eksperdid, et Falklandi
saarte ümbruses võivad peituda
suured Õlitagavarad, milledele A r ­gentiina
valitsus on silma heitnud.
Kuid ükskõik, mulised ka on
Argentiina vallutamisoperatslooni-de
põhjused j tulemuseks on rah-vuisvahelme
segadus, nm kutsuh
esUe suuri vastuolusid läänemaail­ma
riikide vahel. Kuna Inglismaa
prestiizh oli mängus, siis reageeris
sealne valitsus kiiresti Argentüna
agressioonUe ja saatis suure sõja­laevastiku
Falklandi isaarte suunas
teele. Londonis kuulutati Falklandi
rannikuveed 200 müü ulatuses sÕ-japürkonnaks
ning Lütunud Rah­vaste
Organisatsioonis võeti vastu
otsus, mis nõuab Argentilnalt oma
okupatsioonivägede kohest väljavii­mist
Falklandi saartelt. Buenos
AIres on sellele nõudmisele vai^
tanud oma sõjaväe tugevdamisega
ja uue varustuse viimisega saarte­le,
hüljates täielikult L R O nõud­mise.
Kriisi on asunud lahendama ja
kompromissivõimalusi otsuna
ühendriüdd. Washington on sattu­nud
võimaliku sõjalise kokkupõrke
ähv^dusel eriti täbaraisse olukor­da,
kuna tal on sõbralikud vahe­korrad
mõlemate sõjakate poolte­ga
ning tal' on vaja nende mõlema­te
abi omä välispoliitiliste ideede
rakendainisel ning nendele vajali­ku
jõulise tagapõhja andmisel.
Inglismaa on NATO-s Ühendriiki­de
välispolütika tugevamaks toetsi-jaks,
mis on eriti oluline' praegusel
momendil, mil Lääne-Saksamaa
kipub' üle raudeesriide' sõbralikult
sflma viskama ning tuumarelvade
küjshnus on kerkinud päevaprob-leemide
tulipunkti. Kuid teisest
küljest on WashingtonU vaja ka
Argeditünat, kes on valmis toetama
president Reagani tugevat anti­kommunistlikku
liini Kesk-Amee­rikas.
Selles olukorras on ausa va­hetalitaja
osa täitmine väga raske,
kuna Iga vihje või samm, mis soo­dustab
ühte poolt, võib tekitada
viha ja vaenu teise poole juured.
Ühendriikide välisminister Alex-ander
Halg viibis veel möödunud
nädalavahetusel Buenos AIreses',
kus ta Argentüna sõjaväelise rez-hümi
esindajatega läbirääkimistel
püüdis kriisist väljapääsuteid lei­da.
Tundub, et kõige suuremaks
komlstusklvlkss läbirääkimistel on
kas Argentiina või Suurbritannia
ülemvõimu tunnistamuie Falklandi
säärtel ning see on Ilmselt mõle­matele
riikidele oluliseks prestllzhi-küsimuseks,
mis takistab üksikas­jaliste
läbu^klmiste alustamist tü-liküisimuse
lahendamiseks..
Kui Alexander Halgl vahemehe
osa mängimine käesoleva nädala
alguseks tulemusi ei anna, siis
muutub oluliord väga krütiliseks,
kuna Suurbritannia laevastik jõuab
nädala esimestel <päevadel FalMan-
Balti uurimuste konverents
Oksi ajaloo alal on e-lfenähtud fyba 33 loengut
^ Balti teadusliku ühinu AABS'J kaheksas Balti Uurimuste Konverents tounub 17.—19, juunil 1982
Mumeapolises kbostöos Minnesota ülikooli Skanduiaavia osakonnaga ja vastavalt konverentin programmi
üldkoostaja prof. S. Grava (Golumbia) hinnangule on seekordse konverentsi kava väga rikkalik. Kuna
mitmed osavõtjad jälgivad „teadlaste Igivana kommet teha kõike viimaisel nunutil^S siis ei ole üksüiasjalik
viimistletud kava veel valmis, k i i l aga annavad olemasolevad andmed juba hea ülevaate sellest, mida kon-verentsU
võiks oodata. '
Konverents algab nagu tavaliselt
avatseremooniaga neljapäevalj mil­lele
järgneb avakõne dr-. Franklin
B. Scottl (Honnold Library) poolt
teemal „Põhja kultuur(id): sarnasu­sed
ja erinevused": Konverentsi
esimene päev lõppeb Minnesota
ülikooli asepresidendi dr. N . Has-selmo
poolt korraldatava vastuvõ­tuga,
mis annab vanadele sõpra­dele
võimaluse kohtumiseks ja uu­te
sõprade leidmiseks. - '
Konirerentsi silmapaistvaimaks
sündmuseks võib pidada
AABS'i esimese auliikme prof.
Czeslaw Müosz'i luule esitamist
tema enda poolt
reede õhtul koos tema kui auliif-me
austamisega.
Konverentsi lõppüritusel —
banketil laupäeva õhtul on ooda­ta
rahvatantsude ettekandeid ja
traditsioonilist AABSl presidendi
lahkumiskõnet, mille peab lahkuv
president prof. Marija Gimbutas.
AABS'i liikmete üldkoosolek,
mis varematel aastatel on toimu­nud
pühapäeval, toimub seekord
konverentsi keskel vastavalt Wash­ingtoni
konverentsil vastuvõetud
otsusele ja nimelt reedese piken­datud
lõuna ajal.
Kuna kasutatavad ruumid on
eriti sobivad, konverentsi korralda­miseks,
süs on kavas organiseerida
kunstinäitus koos diapositalvide
näitamisega.
Ea on kavas korraldada raamatu­näitus
ja võimaluse korral ka me­revaigu
ja Balti rahvakultuuri ese­mete
näitus.
Konverentsi kava on seekord
väga ulatuslik. Kavas on mitmeid
uusi teemasid, mida varematel
konverentsidel pole käsitletud. Ka­va
on niivõrd ulatuslik, et see
nõuab viie või rohkema loengu p i ­damist
samaaegselt,^ mis konve­rentsist
osavõtjad paneb tihti ras­ke
valiku ette.
Siinkohal on võimalik anda
vaid väga lühike ülevaade sellest,
mida Balti uurimusjte konverentsil
või oodata. Eelajaloo ja arheoloo­gia
osas on ette nähtud vähemalt
neli ettekannet.
Balti kunst ei ole varematel
konverentsidel erilise tähelepa­nu
osaliseks saanud, kuid see­kord
on ette nähtud kaks loen-
^ t e periood! vüe loenguga.
Ühe paneeli teemaks konverentsil
on Balti filmid kultuurilisest ja
produktsiooni seisukohast vaadatu­na.
I
Bibliograafia osakond on see­kord
esindatud tagasihoidlikult,
peateemaks on mikrofilmid ja mik-rokaardid.
Majanduslik areng Bal­tikumis
on kahe istungjärgu tee­maks,
kuna keskkonna ja loodus-varade
küsimused tulevad kõne al^
la otse avakõnele järgneval sessi­oonil.
Ajaloo osakond näib püstitavat
uusi rekordeid.
Yihnased andmed näitavad, et
eitamisele tuleb 33 ettekannet
ajaloo mitmetest erinevatest pe­rioodidest,
mis sisuliselt tähendab seda, et
ajaloo loengud toimuvad samahäs­ti
kui kogu konverentsi kestvuse
ajal. Immigratsiooni ajalugu on
uueks teemaks AABS'i konverent­side
kavas j a seitsme ettekande
kõrval on osavõtjatel võimabs kü­lastada
Minnesota ülikooli • juures
asuvat Immigration History |jRe-seach
Genterlt, kus muuseas lei­dub
ka eesti materjale.
Lingvistika on konverentsil sa­muti
tugevalt esindatud, mitte vä­hem
kui 22-loengüga. Kirjandus-küsimused,
nii proosa, draama kui
luule, tõotavad kujuneda samuti
üheks huvitavamaks ettekannete
gnipiks, kusjuures ühe laudkonna-vestluse
teemaks on Balti eksiil-:
kirjanike ja -lugejate probleemid.
Muusika on samuti üheks,uueks
teemaks ühe yõi rohkdma istung­järguga.
Mütoloogia ja folkloori
osas on kavandatud üks istungjärkv
kuna nooremate ja tulevaste
Balti teadlaste Informeerimiseks
on ettenähtud eraldi istungjärk.
Silmaspidades konverentsi üldtee-mat,
on kavas ettenähtud ulatuslik
viikingeid käsitlev kava.
Arvestades, et Tartui ülikool
saab tänavu 350 aastat vanaks, on
selle silmapaistva sündmuse ära-märkkniseks
ettenähtud 'eriistungid
kuue või rohkema loenguga.
Märkida tuleks ka seda, et sel­lest
Balti Uurunust? Konverentsist
osavõtjate hulgas on U S A ja K a ­nada
teadlaste kõrval oodata ter­ve
rida osavõtjaid Euroopast.
Teada on vähemalt vüe teadla­se
saabumist Saksamaalt, nelja
teadlase tulekut Soomest ja mit­me
teadlase tulekut Rootidst
Lähema informatsiooni^ samuti
kui osavõtuks registreerimise for­mularide
saamiseks, palutakse
pöörduda konverentsi korraldava
toimkonna poole aadressil: Lori
Graven, Nolte Center fpr Conti-nuing
Education, 315 'Pillsbury
Drive S.E., University of Minne­sota,
Minneapolis, M N
eppida l(a
madalama tööga
Sa|(samaa töötyid hakatakse tööle syndima
BONN —^ Lääne-Saklsam^a tööseaduse muudatuse| kohaselt, mis
m mõned ametiühmgu tegelased pannud vihast sisisema, võib tulevi­kus
töötuid sundida madalamaastme töökohtadele isegi kui see
peaks tähendama 20%-list palga vähenemist või kuni 2,5-tunnilise sõi-duajaga
töökohale minekut.
d! vetesse. Asjatundjad arvavad,' et
Argentüna nõrk sõjalaevastik ei
ole Inglastele vääriüseks vasta^ieks
ja uputatakse kikelt. Millised on
aga selUse sõjaüse kokkapõkks
edasised tulemused ja ku! šum'el
m^ral suurvõimud Ühendrü^d ja
N . Lüt sündmustesse sekkuvad, OB
raske ette näha. Kahfleni?Ja va-p
i ^ b see kriis tunduvalt mässima
jõudude tasakaalu: ühendriigid on
sunnitud kõigi eelduste ^Lohasdl
kaasa ^minema Inglismaaga,
Lõuna-Ameerika riigid ami^vad
oma toetuse Argentünale ning sel­le
grupi selja taha asub praegi^ste
vällavaadete Juures ka N . Liit.:
'K.A..
Keeldumine pakutud töökohast
võib tähendada kaheks kuuks töö­tuse
abiraha kaotamise, mis oli se­ni
68% eelmisest palgast. Rohkem
kui kaks keeldumist uute määrus­te
kohaselt jätaksi töötu igaveseks
väljaspoole sotsiaalset abi. Need
määrused hõlmavad igat läänesaks­last,
kes on olnud 6 kuud ihna
tööta.
Määrused võeti vastu märtsi lõ­pul
Rahvusliku Tööameti Nõuko­gu
poolt.
Ametiühingute esmdajad hääle­tati
maha vatUtsuse esindajate ja
Saksamaa tööandjate organisat-siooni
poolt.
Muudatus on hoobiks töötuile, kes
ei taha tööd, kuid see ei lahenda
töötuse probleeme.
Uued määrused jagavad kõik
töökohad 5 järku. Töötud lange­vad
allapoole aste korraga. „Teo-reetiliselt
võib ülikooli professor
langeda 20 kuuga toaletipuhastaja
kohale", ütles üks ametiühingu
juhtidest ja nimetas_ seda uut. süs­teemi
tõesti ühtlikuks töötuile ja '•
samavõrd praegu tööl käijaile; ^
Lääne-Saksamaa majanduselu
on pärast õlikriisi sattunud raskus­tesse
ja ühel osal sakslalsist on kerge
süüdistada neid, kes ei taha töö­tada,
mitmesugustes majanduselu taba­nud
raskustes, mis tegelikult ole­vat
kogu Euroopas.
Väiksemaid
REMONTTÖID
majade juures:
elekter, torude puutööd ^ jne.
Helistage - J . MEIUSI 225-3283
VAIPADE & morn
PUHASTUS
anmga „steameleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Seoses praeguse Komplitseeritud
poliitU£s4 olukorra ja pmgelise
õhkkonnaga K^-Ameerikas on
Ühendrükide 'administratsioonis
märgata tulevase suuna valimisel
kahte teed. Range lüni pooldajad
nõuavad Ühendriikidelt ja ta üit-lastelt
krediitide ja toetuste and­mise
lõpetamist N . Liidule ja teis­tele
kommünistiikkudele riikidele,
et karistada venelasi ja nende toe­tajaid
Afganistani okupeerimise^ ja
Poolas sõjaseadu!se maksamapane-mise
eest, kuna leebemate vaade­tega
ja liberaalsema hoiakuga po-lütikud
arvavad, et kredütide and­mise
lõpetamme Ida-Euroopa sa-telliitrükidele
ja Kesk-Ameerikas
marksistide kontrolli all olevale
Nikaraaguale lükkab need riigid
Veelgi tugevammi Moskva hõüna
ning eemaldab nad täielikult
Ühendriikide ja teiste lääneriikide
orbüdist. .
Viimase voolu või õigemini vaa­tevinkli
pooldajaks on huvitaval
koWbel kä tuntud Kanada naispo-lütik
Flora MacDonald, kes kuulus
Joe Glarki konservatiivide • valitlsu-se
koosseisu ja omas seal tähtsa ja
olulise välisministri positsioonlo
Flora MacDonald oli muiister
gamštani okupeerimise ajal ning
toetas siis N . Lüdu vastu sanktsi­oonide
rakendamist, mUlest võis
järeldada, et tal oB selge pük ja
julge hoiak maaümaasjadest aru­saamisel
ja Kanada välispolütika
juhtimisel. Kuid pärast Clarki va­litsuse
kukkumist ja Flora lange­mist
tavalise parlamendüükme po­sitsiooni,
on tema sihnapür üsna
järsku hakanud sammalduma
nmg ta on takerdunud ebarealisfll-ke
soovunelmate piiünisesse, mis
tunduvalt tumestavad Afganistani
okupeerimise ajal tema pea ümber
tekkuiud oreooli.
Flora MacDonaldi hoiakus oli
märgata juba süs suurt muudatust,
kui ta enne Salvadori valimisi käis
Kanada parlamendi komisjoni
koosse&us koha peal sealse poUiti-lise
olukorraga tutvunemas. Naas­nult
arvas ta, et valimistega ei ole
võunaük Salvadori asju ja vastu­olusid
lahendada, vaid selleks tu­leks
alustada valunisi ignoreeriva
punase poolega läbirääkimisi. K u i
Salvadori rahvas, vaatamata punas­te
terroristide hoiatustele ja rünna­kutele,
maSsüiselt valunas käis ja
parempoolsetele uues Asutavas
Kogus enamuse andis, siis^ oli Flo­ra
MacDonald teadagi võrdlemlpj
pünlikus olukorras ja ei osanud^
oma seisukohti kuidagi kaitsta.
Kuid nüüd selgub, et eks-välis-minister
ei ole vaatamata Salvado­ri
sündmustele ikka veel midagi
õppinud. Hüjuti esines ta ettekan-dega
Torontos Scarborough Golle-ge'is,
kus ta esitas ka oma retsepti
suhttemiseks Nüiaraagua marksist­liku
valitsusega, kelle toetusel Sal­vadori
punased partisaiüd praegu
rahvast ten^oriseerivad. Flora Mac-
Donal^ arvates peakad Kanada ja
teised lääneriigid andma tõhusat
tehnüist, majanduslikku abi Nika­raaguale,
mis võimaldab praeguse­le
marksisÜUcule sandinista rezhü-mile
välja arendada sellist valit­sust,
nagu ta seda peab vajalikuks.
Samased teooriad ja õpetussõ­nad
poUitikult, kes varem oli Ka­nada"
konservatiivide valitsuses vär
llsmuilster, tunduvad ebameeldivalt
üllatavatena. NUcaraaguast saabu­nud
andmete kohaselt on sealne
saadinistide valitsus läbi ja lõhM
pahempoohie marksistlik valitsus,
kes lükkab üldvalimiste korralda­mise
pidevalt edasi, kartes vali­mistel
rahvalt lüüasaamist Maa on
täielikult kömmunistlikn ideoloo­giaga
üleujutatud, mida kasvavals
noorsoole energüiselt sisse pumpa­vad
Kuubalt kohale toodud pwna-sed
kooliõpetajad. Jääb ainult kü­sida:
mis peaks Kanada oma res­sursse
kulutama, et sellist valit­sust
pukis hoida?
See teooria, et lääneriigid pea­vad
kõiki väiksemaid marksistlik­ke
ja kommunistükke riike abista­ma,
et nad täieükult Moskva mõ-j
^ alla ei satuks, on erakordselt
rinnal ettekääne punastele läänest
üha suurema abi andmiseks. Flora
MacDonaldUe ja teistele tematao-üstele
ideoloogidele on kurvaks
näiteks Poola, mUle abistamiseks
lääneriigid andsid 26 müjardi dol­lari
eest mitmesuguseid laenusid.
Need Suured rahad ja see tohutu
abi ei toonud Poola kommunistlik­ku
valitsust karva võrragi lääne-maaümale
lähemale, mida kinni­tab
tuhandete poola tööliste ja
(Järg lk. 3)