Vaba eestlane , June 9, 1987

              Lk. 4 , June9,.; Nr. 43 Nr. 43
Arvo Niitenberg
dus,- töölisliikumine, ärindus jne.
On ka arvestatud direktorite
geograafilist päritolu. Oleks
huvitav märkida, et liberaalide
võimuletulekul jäi Ontario Hydro
direktorite nõukogu puutumata,
mis näitab süsteemi tõhusust.
Mii et valitsus d sekku firma
igapäevastesse operat­sioonidesse.
Kuidas on lugu
Juteajamiiie
Tänapäeval ori elektriener^^^^
tähelepanu. KüM aga mõistame seUe tähtsust, kui mõne tehnilise või Icmdusliku teguri tõttu
meie kodud muutuvad külmaks ja pimedaks, sügavkülmetusse
üles, tehased lakkavad töötamast ja seismajäänud trammide
ummikud suurlinnades halvavad meie igapäevase elurütmi.
Siis alles mõistame, millist
määratut osa mängib meie elus,
elekter. ,,Vaba Eestlasel*V oli
võimalus usutleda Ontario Hydro
eksekutiiv-asepresident Arvo Nii­tenbergi
v kes on vastutav selle
suurfirma igapäevaste operat­sioonide
eest, varustamaks On­tario
elanikkonda, tööstust ja
kogukondi elektrienergiaga.
Võibolla selgitataksflte lähe­malt
oma positsiooni Ontario
: Hydrb organisatoorses struk­tuuris
. . . /
Ontario Hydro on laias haardes
jagatud kolmeks organisatoorseks
ühikuks eksekutiiv-asepresidenti-de
juhtimisel, kes alluvad otseselt
presidendile. Need oleksid: esi­teks
finantseerimine ja planeeri­mine,
mida juhtisin kuni 1984.
aastani. Teine ühik hõlmab uusi
konstruktsioone ja inimvarusid;
tehnilisi, inseneriteaduslikke
arendus-uurimisprogramme ja
nende tulemuste rakendamist.
Samuti kuuluvad sellesse ühikusse
teeninduslikud elemendid ja ma­terjalide
varud.
Kolmas, minu poolt juhitav
ühik tegeleb elektrienergia toot­mise,
levitamise ja turustamisega;
kõigi jõujaamade käitlemisega ja
kaadri väljaõppega. Olen vastutav
ka meie poolt arendatud ja
kasutatava tehnoloogia turustami­se
eest terve maailma ulatuses.
Samuti alluvad mulle kuus piir­kondlikku
bürood. Minu ühik on
persoiliaii poolest suurim —
16.000 inimest, kaasa arvatud
kolm asepresidenti. Kogu Ontario
Hydro teenistujaskond on 24.000
inimest ja läinudaastane rahaline
läbikäik oli ligi 5 miljardit dolla­rit.
Mõni selgitav sõna Ontario
Hy^ro ajaloost ja selle kohast
provintsi poliitilises struktuuris
oleks teretulnud . . .
Sajandi algul tootsid Ontarios
elektrienergiat mitmed pisifir­mad,
enamast i s oo j u s j õ u r
jaamades, kusjuures kütuseks
kasutati s,ütt Pernsylvaniast.
Energia tarviduse tõustes tekkis
vajadus kesksema organisatsiooni
järgi ja 1906. aastal asutatigi
säärane firma, mida juhtis valit­suse
poolt määratud viieliikmeline
komisjon (Hydro Gommission).
Jul^a algusest peale püüti firmat
hoida eraldi parteipoliitikast ja see
töötas omaette.
1%Ö. aastal võttis Ontario par­lament
vastu seadusandluse
,,Pov/er Corporation AcV\ mille
põhjal firma struktuur muudeti
väga sarnaseks ühe erafirma
omale. Selle tegevust juhib
direktorite nõukogu oma esimehe,
abiesimehe ja 12 liikmega, kes
kõik pärinevad erasektorist ja on
määratud valitsuse poolt. Ontario
Hydro teenistujaskonnast on nõu-
•xgü ainsaks hääleõigusega liik-üieks
firma president.
Direktorite nõukogu on täiesti
ipoiiitiline, küll on aga selle liik­med
markantsed isiksused oma
ylnaladel: • • pangandus^' -Õigustea-
ROYAL LERAGE^
1919 Lawrence Ave. E.
R2Y@
PBESaittTS EDU) Te8. kontoris 752-3111
kodus 288-8133 voo (705) 426-9155
sega?
Valitsusel on loomulikult õigus
määritleda põhilisi suundi
eiektrienergia tooimise ja
kasutamise valdkonnas, ent ka
nende defineerimisel on firma
tegelikul juhtkonnal palju kaasa
rääkida.
Elektrienergia tootmine, kaa°
saarvatpd tuumajõujaamad —
kuidas on see jagatud erinevate
ma varem mainisin
toimus sajandi algul elektrienergia
tootmine söega köetavais soojus­jõujaamades.
Ontario Hydro
asutamisega siirduti vee-energia
kasutamisele ja 1950; aastal oli
100% jõujaamadest vee-energiale
tuginevad — hetkel on meil neid
iime
1950-ndail aastail siirduma soo­jusjõujaamade
ehitamisele kuna
vee-energia varud olid lõppenud.
Need soojusjõujaamad on ka
praegu te^vuses. Kulutame söe
ostmiseks (ÜSA, Briti Columbia,
Alberta ja Sa^katchewari)
poolteist miljonit dollarit päevas!
See on kallis protsess ja parata­matult
pidime leidma uusi
elektrienergia tootmise liienetlusi,
milleks osutus tuumaenergia. Het­kel
jagunevad meie jõu
toodetava energia kogumi
järgmiselt; 46% tuumajõujaamad,
29% veejõüjaamad, .19% soojus­jõujaamad
ja 6% elektrienergiat
ostame Quebec 'ist või
Manitobast; kui hind on sobiv.
Kuna uued jõujaamad on rajatud
tuumaenergiale, langeb vee- ja
soojüsjoiyaamade protsentuaalne
osatähtsus tulevikus, kuigi nende
arv jääb samaks. Praeguste jõu­jaamade
üldary on 81.
Kõneldes tuumaenergiale; tu-gi
neV a st e lekt rienergiast,
miIHset kohal on Kanada glo­baalses
energiapildis?
Protsentuaalselt kogu elektri-töodarigust
ühes riigis on Prant­susmaa
esikohal. Kanada ön esi­mese
4--5 hulgas ja 199'2. aastaks
tuleb kaks kolmandikku Ontario
elektrienergiast tuumajõujaama-dest.;^-^^-/.-
v-:v-V^'
Dollarite poolest pole see eriti
tulutoov ettevõte, ent globaalses
ulatuses vägagi tähtis. Teatavasti
on Atomic Energy Ganäda Ltd.
müünudCANDU reaktoreid õige
mitmele rriaale. Kuna Ontario
Hydro kasutab samu reaktoreid,
oleme aastate jooksul omandanud
payu põhilisi kogemusi, mis
puutub nende käsitamisse, tee­ni
situjate julgeolekusse Ja eriti väl­jaõppe
programmidesse. Meie
personali kasutatakse laialdaselt
9 9
6 (
N. Liit on paigutanud Lääne-
Saksamaale umbes 90 sabotaazhi-spetsialisti,
kelle ülesandeks on
kriisiolukorras Õhkida elulisi ob­jekte,
teatab ajaleht ,,Die Welt
Ajalehe allikate kohaselt nähti
sabotööre Ida-Saksamaal esma-kordselt
1985. a. veebruaris, mil
nad osalesid ühes manöövris.
riikidel, kes on ostnud CANDU kandes Lääne-Sak
J , on see VOD-Kanadast?;
Kasutame puht-kanada tehno­loogiat,
mille arendamine algas
Atomic Energy Canada Ltd. poolt
vahetult pärast II maailmasõda.
Meie ostame neilt põhilise reakto­ri
disaini, ent töötame ise välja in­seneri
teaduslikud rakendamis-meetodid
ja konstruktsiooni-teh-reaktoreid.
Tshernobõl i õnnetuse
järel tundis N. Liit suurt huvi
meie tehnoloogia vastu- eriti mis
puutus teenistujate tervislikku
julgeolekusse.
Meie väljaõppe-programni on
eriti hinnatud. Kui venelased tree­nivad
oma o
jõujaamas, sns
nistujad sooritama
väljaõppe simuleeritud operatiiv-kes
kustes, n a g u j e n n u l ii n id
treenivad oma piloote. Tree-ningprogrammi
jõujaama opera-tiivkeskus
on täpne koopia
tegelikust jõujaamast. Raalide abil
simuleeritäkse erinevaid opera­tiivseid
situatsioone; üks raal on
reaktor, teine turbiin jne. Need
raalid õn võimelised looma
tuhandeid erinevaid probleeme,
mida operaator peab lahendama
t-päeva: Hetkel on meie
grupid tegevad õige
mitmel maah
.Meie jutt on läinud õige
pikale. Tahaks siiski veel kuuS-^
da lähemalt
vorine. Sabotöörid alluvad
otseselt vene kindralile Valeri
Belikovile, kelle käsutuses on
DDR-i paigutatud umbes 400 000
vene sõjaväelast.
Bonnis kinnitab Lääne-Saksa
kaitseministri esindaja Werner
tegelikus Widder, et venelastel on sellised
meie tee- sabotaazhigrupid olemas, kuid ta.
ei soovi lähemalt kommenteerida
„Die Welti" andmeid. Ajalehe
kohaselt smugeldatakse Lääne-
Saksamaale tihti sisse väljaõpeta­tud
sabotööre, kes kohapeal
uurivad oma rünnakuobjekte. Osa
neist on alaliselt Lääne-
Saksamaal, valmis vajaduse kor­ral
tegevusse astuma.
Kuid sabotööre on õpetatud ka,
kuidas ki nn i. võua võtmepositsioo­nides
isikuid, kusjuures neid on
treenitud teatud piiriamismeetodir
tes, et ohvritelt kiiresti välja
pressida tähtsaid andmeid.
•••••V^-/^::-.-:'.- --^ EPL
Sündisin Tallinnas 1934. aastal.
Elasime Tallinnas ja Leesil, kus
alustasin ka õpinguid algkoolis.
Mu isa oli I järgu laevamehaanik.
II maailmasõja puhkedes oli; ta
nika. Muide, eeloleval septembril välismaal ja sõitis sõja aegu ing-pühitsetakse
esimese Kanada tuu- lise kaubalaevastikus - kahjuks
mareaktori 25-ndat
Mõni sõna
turustamisest
ta hukkus. Põgenesime kolmekesi
ema, õde Tiina ja mina, algul
Soome ja siis edasi Rootsi; 1949.
aastal jõudsime Kanadasse. Ode
Tiina, kes on abielus Tiit
Trallaga, ja juba kaheksakümnele
lähenev ema elavad Torontos.
Pärast keskhariduse omanda--
mist Torontos astusin Toronto üli­kooli,
mille lõpetasin aastal 1958
H.G. AcresM inseneriteaduse me-daliga.
Ülikooli- lõpuaastal
abiellusin Vaige Sepaga, kes,
nagu mu emagi, oli mulle suureks
toeks mu õpingute jooksul.
Magistri kraadi ärinduses (MBA)
saavutasin 1966. aastal ja insene­riteaduses
1975. aastal samas üli­koolis.
Ontario Hydro teenistusse astu­sin
1959. aastal ja jõudsin
asepresidendi tasemele 1978. aas­tal.
Eksekutiiv-asepresidendiks
sain 1980. aastal ja minu
praegusele positsioonile määrati
mind 1984. aastal. Meil on kaks
tütart — Lindki, kes on keemia­insener
ja töötab samuti Ontario
Hydros ning Anita, kes majandus­teadlasena
on ühe erialalise firma
teenistuja.
See napisõnaline eluloo kokku­võte
kõlab pisut külmana ja
ametlikuna, ent sellest võib välja
lugeda palju raskusi, töökust,
andekust ja kuhjaga inimlikku
soojust, mis on ühest Eestis
elukäiku alustanud poisikesest
teinud tippmehe Kanada
tööstuses. ,,Vaba^Eestlase" pari­mad
soovid saadavad Arvo
Niitenbergi tema edaspidistes et­tevõtmistes.
;
investeerimine on
vastupidises proportsiooi
investeerimise erialal. IVl
Õlised omal alal, seda väj
Investeerimine aktsialurul
nisvaradesse. vääringutesse J
rismetallidesše ja nuiudessi
jekiidesse nagu niargikogud
lii kas j ad jne. on erialad J
nõuavad pikka ja pideval et
mislust ja pidevat l i H k i , e|
kursis kõikide nende tegui
mis neid investeeringuid
j utavad.
Kui tutvume ärimeestcgij
ühel või teisel alal edukad oi
enamikkudel juhtudel näci]
, nendel on omal erialal olni
pik a aj aliscd koge muse c|
vastav erialaline väljaõp(
näiteks on edukas ehitusel!
omandanud kogemusi se|
pikki aastaid töötades kellej
firmas enne kui ta oma
alustas. Edukad ettevõtjad
aianduse, metsandussaadi
toidusaaduste alal on
vastava erialalise väljaõppel
neil aladel teiste juures t(j
omandanud erialalisi kogei
Kui põline linnaelanik ei
kõrbes, on risk väga suui
elama ei jää. Kui eksija oi
kõrbes matkanud ja kõrbel
. raga tutvunud, väheneb ri^
duvalt. Risk on hoopiski|
kui eksijaks on inimene,
kõrbes üles kasvanud.
Kui põline jinnaelanii
omale kanafarmi, s
tõenäolisus üsna suur, et
kaotab. Kui seda teel
üleskasvanud isik, si
•tõenäolisus eduks. Kui s(
isik. kel on sel alal vai
kogemused, tõuseb tõej
eduks veelgi.
Meie seadused näevad
näiteks sildu võivad ki
ainult vastava tehnilise e(
se omandanud insenel
vältida silla kokkuvarisei
maiust. Meie seadused
ettei et haiglates võiva(
sioone läbi viia ainult
meditsiinilise eriharidus^
danud kirurgid. Meie
näevad ette, et rcisilj
võivad juhtida ainult eri'
saanud ja kogemustega
Sellele vaatamata on sih
varisenud, inimesi opera]
tagajärjel surnud ja lenni
kukkunud, kuigi risk on
mini viidud.
Meil ei ole aga mingei(
mis nõuavad teatud kv|
oone oma raha investe(
Seda võib igaüks teha oi|
gemise järgi. Kui kc(
näiteks aktsiaturul eduki
teerida, siis peaks ta en(
pealt küsima, kas tal on
cd teadmised ja kogen
erialal. Kas ta on küll;
majandusest ja konjun]
üldse, tunneb külli
tööstusharusid, mille
aktsiatesse ta tahab oni
paigutada ja kas ta
teadlik vastava fir|
yupotcntsiaalist, mille
tahab osta? Millised
otsused ja milline tehi
areng võib firma tul|
kasumit mõjutada jaüh