Vaba Eestlane, January 20, 1968

              W 6
:1 ' I 'im?--! T " taeB ' j
aeaeHe & W ? BBBBBBBBBBBäaBBBar 7 iB "HaevJaY
i LBBBBBBBBBBBBBBBBlatBBBBEaBBw!TaBBBB "ViW TBeBHTaeaeM ♦'i? ''laam!
i WHh aBBBBBl4BBBBBBEäBBBaBHF4dBBmi žc 4taB K ut V "keBl!
flBBlT44r ŽABfe'--4iBBiBBiBBiBBHiBMBfiiBi44BiBBiBBiBB9HrEiBBiBBiBBBLiBBiBBiBB-iBBK
t
V Kt 'ca4' J2B JiiBkBkBkBkBBkBm hBkBflflBlW itftfiaBfe ls i
BLBbLwY--' -BMfcS&aVr„BfiB£BBhBBBhBBBBhBBBBhBBBhBBBBHkHBBlBhBBBhBBnBBhBBhBBKBri AiW"LBBbhBLBBBbhLBBbBBLhBBbBLBhbBbBVI wBBBBhBHB4vBÄK t7Ür S-Wrt- Äiul tH BBBF?4' ivBBBBBBBBBBVBBBBBVBBr VbBBBBBBBI BBBBagcH j jJf LbLbK Mr-- ' ~]Bm IbLbLbLbLbLbV bbbLbBm Maiste : jjt IPgyJKHHBBBBBBBPVHi '"IbBBBBBb' gEmmjSHBr '
BBBBBBBBBBBBBBBBBBBEEBBBBBBBkhJBBBbT' 'BBBBBBBBBr MBBBBBlnBBBBBBBkf BBBBBBBB
SbBBBBVBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBF 'IbBBBBK l ydBBBBeBBBBBBBBBBBBB& jdpA foi
#S£T ff # Xf7tsL BCBaBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBVBnBBŠ3LffT f' i% ' JiBBBBBBBl
--JbBBBBBBb
iTJBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBVPBKS
%y9 9W4'$' -
BBBBBBBBBBBBIbBBBBBBBBBBbI
' - i v Tt '' hBBBBBBBBBBb
- wBBbMBmj m JŽmBBBBrBBfBFBfjBwBBBBI
Ilmar Külveti „Lamp ei tohi ku-studa"
mis laupäeval 27 jaa-nuaril
tuleb Eesti Vabariigi juubel-iaasta
esimese suurema üritusena
Eesti Rahvusteater Kanadas esi-tusel
Toronto Eatoni auditooriu-mi
lavale on tegelasrohkemaid
tükke meie teatrite viimaseaegses
rrprrtuaaris — laval on Uie 20 osa-lise
Juuresoleval montaazhil näe-me
osa nendest Esimeses reas
ülalt alla: Ernst Vähi kirjanik
kes leiab et pagulaskond on tema
hüljanud Endel Loo — arvustaja
kes arvab et eesti kirjanikud on
oma arengus jäänud Eri-ka
Veskimets — kirjaniku naine
kelle veendumusel elu on turg
kus igaüks pQOab end võimalikult
Näitus Abel Lee
eksliibristest
EKS'i järgmise üritusena toi-mub
pUhapäeval 28 jaan kell 4
pl Eesti Maja väikeses saalis
Abel Lee eksllbriste näitus Näi-tus
toimub tema kolmekeelse mo-nograafia
ilmumise puhul Taanis
1967 a tema uue ekslilbrlste-ma-p- i
ilmumisel ja tähistamaks tema
esimese eksllbrlse valmimist 25 a
tagasi
Näitusel on väljapandud enam
kui 100 A Lee poolt loodud eks-librl- st
Neile on juurdelisatud hulk
kavandeid lõikeid ja paljundus-tehnikat
kirjeldavaid vahendeid
♦ näiteks on osa tema erivärvitoo-ni- s
trükitud ekslibrised lusikaga
tehtud!) Et Lee ekslibrised on osa
ka kanada vastavast kunstiharust
siis on neist võetud mõned näited
et esile tuua Lee võrratut omapära
värvirikkust Ja loovat kujutav-kunstili- st
osa Näitusel annab üle-vaate
Lee ekslibrlstest üks suure-maid
siinseid eesti ekslibriste E
Eerme Pärast ettekannet jääb
näitus avatuks kuni kl 9--ni i
Sandvlkenl linna ehitusainet
Rootsison valinud linna ablarhl-tektlk- s
arhitekt Mart Jänese Stok-holml- st
Mart Jänes asus oma uue-le
kohale jtjba Jaanuarist 1953
KINDLUSTUSBtROO
ILMAR HEINSOO
Insurance
261 Davenport Rd
Kõik kindlustusliigid
Tel 924-735- 1
kõrge hinna eest müüa Teises
reas: Oudi Kalm — kirjaniku tü-tar
kes arvab et kui hakata Vene-maale
pesapallikaikaid müüma
muutuvad venelased niisama
inimlikeks kui ameeriklased SU--
(21
VABA 20 Juril 1968 - January 20 1968
55
4bibS E
—
seisma
1
proua
selle üle et vahe
aegadel ei panda tema outfitti
küUalt tähele Oudi Kalm —
ENSV kirjastuses
lind puuriuste
Preem — kirjastaja proua nemist Neljas rida: Evelyn Koop
kelle peamiseks mureks on et — võõras Torgataja nimetab
kfilk kulgeks etiketikohaselt Esko] end inspiratsiooniks Harri Lilli-Lukse- pp
— kirjastaja kes korral- - oja — poeet keda mõned
dab uhke olengu ausamba tipus ' rikaste meeste kojalaulikuks Au-Kolmand- as
reas: Edgar Kink — gust Tomband — kojamees
tagasitoodud luuletaja arvab et Ameerika mandril on
kellest on saanud rahvuslik mask inimese pärisnimeks pangaarve
saatanlikule skeemile Siegfried number lvi Valgre — daam kelle
Preem — suurärimees kelle veen- - eriharrastuseks on välisvõitlus
dumuse kohaselt saab välisvõlt- - j Näidendi lavastab Lydia Vohu Ja
lust kõige paremini teha maga-- nõuandjana proovide lõppjärgus
mistubade kaudu Leida Järvi — on kaasa aidanud Kaarel Sõõdor
Mured murtud
metsadega
4 miljonit tihumeetrit metsa hä-vines
möödunud suvel üle Eesti
käinud kahes tormlraevus nagu
märgib Rahva Hääl" dets)
i Peamised kahjustuspiirkonnad
olid Läänemaal Mahtra metsama-jandis
Rapla ümbruskonnas ning
i Järvamaal Aegviidu metsamajan
dis Mahamurtud puud tulevad
281
EESTLANE Uuplml Saturday
suurärimehe kurdab
teatrietenduste
sek-retär
riiklikus
nagu ootab ava
peavad
Siberist
Ilmus „Pofügoofl" nn 2
kapitaalne
koguhulgast üles Liitoja
töötada 200000 metajaks 16-aasta- ne Maimets
ja
aasta on Kaastöölisteks selles numbris
seejuures leidmine Koplimägi
Turku Bakery Delicafessen
Danforth Ave
kes
uut
kes
via
kes
kes
463-333- 1
Omaküpsetatud soome Ja karde-moni
KUpslsed Jõulukoogid
shokolaadid SOOME
Euroopa vorstid heeringad juustud
Ake
AUTOMATIC TRANSMISSIONS
66 GOUGH AT (Pape— Danforth) TORONTO
Meie eriala: liikide automaatsete paran-damine
kulude
MISS 247-694- 4 Jaan Sikk
KERETOOD
Taide- - ja teadusevallas!
EESTI EKSPORTKAUBAKS ON FILMINÄITLEJAD Seni on
Juba kolm eestlast saavutanud kuulsuse — vähemalt
kommunistlikus IdaEuroopas Esimesena katapulteerus rahvusvahe-lisse
filmltaevasse noor eestlanna Terje Luik kihutas sinna või-dusõidu
mootorrattal mängides peaosa wTalllnlilmiH poolt valmista-tud
värvilises Vallatud kurvid" See lõbus komöö-dia
mille huvitavamad võtted tehtud Põhja- - Ida-Euroop- a ühel
parimal mootorspordirajal — Pirita ringteel — popu- laarsuse üle terve N Liidu aga ka teistes Ida Euroopa maades
Soomes Hiljem on Terje mänginud Venemaal tehtud filmides
omas mõned aastad tagasi Ühe kõige populaarsema N Liidu filmi-näitleja
kuulsuse Kui Moskvas ilmuv komsomoli ajaleht korraldas
noorte seas ringküsitluse et kelleks tahavad siis vastasid
paljud vene rahvustes tütarlapsed — tahan saada selliseks
kui Terje Teine eesti tütarlaps kes kuulsuse N Liidu
filmides on Evi Kivi ta praegu oma karjääri Jätkab seda ei ole
teada aga on teada et ta abiellus paar aastat tagasi teise X hega" — olümpiaadi kuldmedalivõitja Ants Antsonlga Eesti N
Liidu parima küruisutajaga Evi Kivi Ilmus mulde mõned aastad
tagasi USA ajakirjas Playboy" Ida Euroopa maade iluduste sarjas
Kõige eestlasest filmitäheks on aga 34-aastan- e Bruno
Oja kes saabub käesoleva aasta märtsikuus Hollywoodi et mängida
peaosa Poola USA filmikompanii poolt Ühiselt tehtavas filmis
Tema viijaks rahvusvahelisele suurareenile maailmakuulus poola
rezhissöör Andrzej Wajda kelle poolt tehtud filmid Tuhk tee-mant"
ning Kanal" rahvusvahelisse klassi Ojal
on seljataga Juba kolmteist filmi on tehtud Leedu Poola Bul-gaaria
Läti Ja Vene filmikompaniide poolt Praegu viibib ta Saudi-Araabia- s kus võtteid bulgaaria filmile James Bond"
Oja on Tallinnas kus lõpetas keskkooli hiljem ta
paar aastat Ülikoolis arstiteadust Pärast oli ta Mosk
korvpallikoondises esines Ja Riias poplauljana seikles
mujalgi Ta on väga suurt heade atleetlike võimetega
võõrkeelte oskaja ning nagu Ütleb Wajda — maailmaklassi tasemega
näitleja Ei imestada et kõik kolm eespoolmainitud eesti näit-lejat
siirdusid Eestit filmidesse Põhjuseks
on peamiselt see et Nõukogude Eesti on omadega ajast
maha Jäänud Talllnfilmi" rezhissöüre Kalju Kiisk tun-nistab
ausalt järgmist: Mitte kitsus pole süüdi vaid kunsti-liste
vahendite poolik arglik kitsas kasutamine Psühholoogiline
liin meie filmides eksisteerib väliskoena on kohati naiivne peale-surutud
ilma kunstilise põhjenduseta Ikka alati on leidunud
Leedus või Moldaavias rezhissöör kes meie parimast fUmist on veel
parema teinud"
Paljudele on aga siiski üllatuseks et tehakse prae-gu
küllaltki palju tälsmõõtmellsi filme on mänginud eduga ka
väljaspool Kuna praegu ilmselt ei ole puudu noortest
andekatest kirjameestest keda saaks rakendada
koostamiseks ning ilmselt leidub oskuslikke filmioperaatoreid-rezhissöör- e siis näib et takistuskohaks on Talllnnfllmi" Juhtiv ad-ministratsioon
näib koosnevat vanameelsetest bürokraatidest
Talllnnfilm" teeb praegu kolm filmi aastas (lisaks muidugi väikse-mad
erialalised Ja kultuurfUmid) Vllmaseaja parimateks filmideks
peetakse Jüri Müüri Põrgupõhja uut Vanapaganat" ning K Kiisa
Keskpäevast praami" Oleks tõesti huvitav välismaal N Eesti
filme näha Eesti maastikku Ja mõnda näitlejat küll võimalus näha
venelast Hamleti" filmis mille enamik vällsvõtteld tehti Eestt
põhjarannikul Ja kaasa mängisid Ants Lauter ning eestlnimeline
Krevald viimane Norra kuninga Fortinbras osas Selliselt Eestile au
kuulsuse" ning publitsiteedi otsimise ütleb aga ühes oma
luuletuses satiiriliselt noor kodumaa poeet Rummo:
erilist au aga toob me provintsile ausammas ausale
JOHANNES SILVET ON VIINUD LÕPULE OMA SUURE 1NG-LISE-EES- TI SÕNARAAMATU trüki ettevalmistamise see Il- mub varsti kodumaal Esimest korda ilmus see a 1939 selle kordus-trüki
andis paguluses välja „Orto" kirjastus ning teine parandatud
tsruüukrkt anti välja NvahEepeesatils on katsKuotuddumaal atjuandtaakvsäeiksseemlleasmt aphrualeisgeu
a 1964 ilmunud M Rauga „Inglise-eest- i sõnaraamatuga" on õieti
maISI™?!??? tpaaglajusni dailtmudu nlse sõnaraamat" ' c ilumuuusmoaai 1u96u5 'mMuiömöduuunuuuda aisaastoaulmacnuti sama
noorteaiakirl Polüeoon" on villa lÕnaraamat teatavasli Praegu ühel ajal välja kahe kirjastaja poolt
VV%MJU V4ftVV Tfrnntn 4a omi rvAiA~li au i u uu saatnud oma teise numbri esi- - rolikesti ' suovijara °_ inuu
meses numbris tekitas laialdast "
mõnlneate N Eestis paul Saagpakul kes on praegu inglise kirjanduse asslstent-pro- -
elunevate autorite luuletuste aval- -
Amherstis Unlverslty of Massachusetts'! Juures on Juba
P1Kemai aeBa oiuuses osas vaimis samuu eesu-ingns- e damine siis teises väljaandes oi- - sõnaraamat
lakse selles suhtes tagasihoidlikum mida ta "l?™1 pl?eyalt taandamas See on oma
i nimPtatnH ruhrHri nn ~nrfa ' mahuJt PaIJu si mitmekordselt suurem Silveti omast Raskusi _ -- - _-- „_ „ „ „_iii 1111 - i-- i-_ nüüd kiiremas korras üles tööta- - tud ainult Paul-Eeri- k Rummo Aja- - ™ "'""" 8""B luiU5"AU sunaraamaiu Kirjastamisega
välja vedada kirja sisu on mitmekesine kusjuu- - f1 °le kuul?a- - et fee lahemai ajal trükki laheks kuid siiski loode--
Vastasel korral võib see väär-- res Ilmneb et noored toimetajad "m"mls J??"181? aastatel kul k tamisprobleemid
tuslik metsamaterjal hävineda Ja alles otsivad õiget joont ajakirja lõpllkult 'anduvad Vahepeal aga tuleb leppida siis
põhjustada kahjurite levikut ka ' väljakujundamiseks j Johannes Silvet (sündinud Schwalbe) on praegu 72 a vana Ja
tprvPtPlP nnurlPlp 1967 a lõnuks I Alani fnlmo nn wt eI EIvas- - Ta ulik°o11 a- - 1925 n8llse "JoOSia
suudeti sellest ' tane Hillar ja uueks
vald tihumeetrit Olev
Kui 1968 '"'ZZZZ u'
kogu tormikahjustus Yorkville'lst jõulunägemusenl
tööjõu
ja
eelarve
Ta
saavutas
Ja
Ja
saada
ja
saavutas
Ja
Ja
oli
Ja
tehakse
Ja
Tartu
Ja
kasvu
teema
Ja
Eestit
ka
ka
oli
kohta
Ja
Ja
Ja
_i_j
da Ja
Tartu
töötas ta inglise keele õpetaja
na käies vahepeal korda (1926 Ja 1938) enda teadmisi
tn"tn"-n-r?inm'n"e "Fo fM V%n r(4nl nlol löl r+tt? rTni a Jooksul tahetakse teemad ulatuvad "-- " " " " "" — "l" vldeerida i andis
1932—39
siis metsameestel õige võrdlemisi palju noorte luulet ü"u"' töörohke Probleemiks on sügisel tull eesti Saksamaale
Tiit Liis Estam
seda
suure
Kas
Küll
foto
käis
seda
1928
Ja ta
tl - 1 l- - i- - mu _ „l_l _:u — tl - t lilll _ IX ees on 1"94c4 aLC1 ta kust tca1d- -
ja mata sõja Nõuk Eesti
ei maini tema transpordivahendite saamine Anto '
_4 %v „0c xf„i r„ va TM 1945-1- 9o0 töötas ta Tartu kuid siis -- „ 1 U" kraina sJaUa3d1a k tlhu- - Elo Tulving ja keelelise ta oma Ja ta 7 põlu olles mitmed aas- - na pr vv tad ilma Ta töökoht ülikooli Juures taastati 1 sep- - l--
~vn mee i„ „ kk„ „„t t— 1 — u „„„ti wn „
&
TeL
rukkileib sepik
Kompve-kid
marmelaadid TORDID
laud
Saarinen
A A
kõikide käigukastide
Vea kindlakstegemine ja tasuta
Tel —
KÕIK JA VÄRVIMINE
panoraamfilmis
olid ja
nad
Luik
ühe
kuuluvad
mis
Anti
sündinud
õppides
vas seal
hea
tule
väljaspool tehtavatesse
ehk
mis
Eestis
filmistsenaariumite
mis
kus
Ja
t
uue
1948
puudust läbi
esu- - mis
Kui
fessoriks
teos
vist
alal
magistrikraadiga Pärast Tartus
lik- - Proosaklrjutuste ülikoolis aastail ringhäälingus pidevalt
seisab põgenikevooluga
põhjustel peale kodumaale repatrieerus
eluloolised viibimist Saksamaal Aastail
Ella-Salm- e Kersti Toomas
a i=to Riiklikus Ülikoolis dotsendina
omale 600000 wlin vallandati kindla töötököokhoathaalt langes
aeiapea
Vlinisaiad
Jt kohvlsalad Ploomi
konservid Külm
HO õhtuti
filmitähe"
teistest
suuremaks
kõrgesse
filmikunst
tuntumaid
kodumaal
Paul-Eeri- k
Doleemikat
Silvetiga
neil 1931
Tnnltnnnt TJlVneo IZ
Mai
mis
ing--
lõppu
allikad mulde Tor- -
alla nõuandja- -
meetrit (iiiuiu J7JTJ ja ta luuiaa acai nuut puiuiiiiv iiiiijnuill uw aaatfil
inglise keele dotsendina
BSB HWli'1-M'- l
cfooJcc£~
VÄLJAMÜÜK SUUSATAJATELE
MOLEMIS Müük
ASUKOHAS Parandused
Rentimine
Vahetamine
2880 Dufferin St
Toronto 19
787-562- 9
JT
Rõuge Valley Ski Centre
Rõuge Valley PO Scar
2821771
UT
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMBERG
Uh Janr St (Annette'1 J)
Vastuvõtt kokkuleppel
Tel 762-385- 0
LEO KANN DC
1KKJTOR OF CI11ROPRACT1C
1020 Mt rieasant Rd
Tel IIU 9-05- 62
Kodune: IIU 1-35-
73
1 WA'11 kTTAl 1 Pi
BOLCK IIETHERINOTON
FALL1S TRIVETT & PARK
Advokaadid notarid
ADO PARK LLB
KESTI ADVOKAAT
!fi5 Ilay St Süite 401 EM 3-44-
51
Õhtuti III 7-20-
17 õi 929-342- 5
Soome Juriidiline Büroo
PETER A VESA
M LLM
ADVOKAAT NOTAR
1028 Danforth Ae
Toronto Kanada
Telefon IIO 3-3- 39
FRANK VASS BA
ADVOKAAT NOTAR
263 Collcge St
(Spadina Juures)
Tel VA 2-6- 1 H WA 2-61-
12
kodus: CL 1-06-
51 A
COUCKS
nžk JJsSrWuutuui
MIDA KAUEM OOTATE
SEDA KAUEM KANNATATE
DIANA DROPS
Rim (vadtlik) nrtl kr- - gndb kohwtiott kota pa-lavikku
kurgutolgiMt leob
hiti Itoatl hfptnAb M-vttum- lit
nohu tttnwt
bronhiiti Poi midagi pa-rimat
kwl DIANA DROPS
tt tunda tnd paremini mi- -
r minutis
$200
ROXODIUM
Vatuvaigiitav vtdrlik paa'
milrlmittkt Ktrgandab
rtumat rtrltltt musklit
valu Mljavalu Ithlatt 61a-val- u
kit- - kCDntmuUldt
randmel 6rmlllknit
haiort leiged pahkluud
pftlvede valu Klhlml
peitel vinnid putuka-hemmuttut- e
„polton
Ivy" vajfu
$200
IUSaiK PRODUCTS UMITKH
5 5 9 IIATIIUKST STREET
TORONTO 4 OST CNAI)
4eaaaewMaaa(eB
aeBBBBBBBBelarlAVlLkBBBBBBBBB
i MM III 3LeBfP9
Kokkuhoid! V
10—30% otse importöörilt
Suurim ladu Kõrgem kvaliteet Remeny
II II lil HRI HUI II Hl Iti
IIOLSE OF MLSIC LTD
Vl Quren St West
Soovitage
VABA EESTLAST"
ottu sõpradele Ja tuttavatelf t
4
m
4I