Vaba eestlane , September 4, 1980

              T
Gen. Ac qtiis i t ions 1
Ottawa, Onts,
KU 0N4.
• • / • •
-J
IGAL TEIh' "
JANEU. .
T L
'jjarjscxirTnja
Nr. 86 (2701) XXIX aastakäik Neljapäeval, 4. septembril 1980 -Thursday, September 4,1980 Üksiknumbri hind 45 centäri
aiEEO y-
- VAESSAp — Poola valitsus- Ja kommi
puks Gdansld,iaeväeMtuste tööliste nõudmistele Järele-andma Ä neile tööliste;
valitud Jubtkonsiagä suurte volitustega ametiühingud, streigiõiguse ja muid soodustusi. Tööliste
esitatud 21-st pmiktist Jäid osa läbi arutamata ja vastu võtmata, kuid streigil juhtide' analiiüsi kohaselt
andsid partei Ja valitsus järgi kõige tähtsamates kiisimüstes on veendunud, et töölis­te
iiksmeelse hoiaku tulemusena on võimaltis
kaitsta. kommuMstliku
Gdanski ja teiste Põhja-PoGlaHn^
nade streikivad töölised,: kellede
arvu arvestati: 600.00Ö-le, siirdusid
pärast valitsuse ja partei jareland-rnisi
möödunud esmaspäeval tööle,
;kuid samal ajal kerkis Pooia juht-ning
neil on nüüd Võihialug oma Tass on võtnud streigi suhtes era-ettepanekuid
telia ka tööstuste kordselt tõrjuva:hoiaku,
Juhtkonna määraiaiisel, kes seni , M et, seda juhitakse, väits-on
ametisse seatud ainult kom- maalt ning et tööliste ridadesse
munistliku partei liini kaudu. ©n tunginud sotsialismi vastased
. . ^ ^ . • " "••.ekstremistid.
konnas silmapiirüe uus streigiprob/^^S^^^^ Poola
leem. StreiMma hakkasid Süeesia^"^^^!^^^^^^^.^ partei peahääle-söekaevurid,
kes nõuavad ^^^^ü^ varem arreteeriM f^^e- kandja „Tribuna Ludu". Mõned
samasuguseid järelandmisi ja õi-^?^^^^^^ arvavad, et partei hak-gusi
nagu seda garanteeriti Gdans-^lf^^ stre^i juht 37-aastane elekt- ^^^^^ nüüd eriti intensiivselt taga
ki ja teiste linnade^ööliMe. nkXech Walesa, kes erakordse u....^. ^ . n i . ^.^.u«vhi4aieoiH Hi..
osavusega juhi
litsuse esindajatega.
läbirääkimisi va-ändmete
kohaselt saa­vutasid
söekae.vurid" siiski möö-:
dunud nädalavahetusel ametivõi­mudega
koi
tamiseks.
kiusama poola intellektuaalseid dis­sidente,
keda peetakse partei ring­kondades
streigi õhutajateks.
Läiäneriikide poliitilised vaatle- ,,Pravda" kommentaator Petrov^
jad arvavad, et kokkuleppe sõlmi- keda peetakse Kremli hääletoruks
misega streigi juhtide ja valitsuse ajakirjanduse veergudel, peab ya-vahel
ei oie poola tööliste problee- jalikuks oma kommentaarides mai-
Streigi juhtide läbirääkimised veel kaugeltki lahendatud ja nida, et streigi juhtide nõudmised
valitsuse ja partei esindajatega, käärimine tööliste hulgas jätkub, ei teeni poola töölisldassi majan-kelle
juhiks oli peaministri asetäit- Liidu ametlik teadeteagentuur duslikke ega sotsiaalseid huvisid.
ja Miecyšlaw Jagielski, olid pingu- . . : ' \ • - " ^" . : —
tavad ja aeganõudvad. Valitsuse
esindajad üritasid streikijaid ja
streigi juhtkonda lüksteisest eralda­da
ja eraldi läbirääkimisi alustada,
kuid tööliste - rinne streigi juhi
Lech -Walesa juhtimisel oli täht­sates
ja #hilistesMsimustes jä­relandmatu
. WASHINGTON — Ameerika
miile koosseisu kuuluvad •Ma-EEr©opa-^e^
esindajad Washingtonis, saatis 21. augustil telegrammi Ühendrüki-ide
välisminister Edmund.Muskilej' milles avaldati pettumust Ühend-:
reageerimse iile F©(D>la, praeguste sündMüste
m
Vsade Seedriorul püstitatud monumendile, kus tagaküljel on koi.
•.ltn,..l!arald Miipato nimi.:\,: Fotot L.M.
TEHERAN --Iraanipaj-lainendi
väliskoniisjon esitas i omapoolse
.kindia ettepaneku ühendriikide
pantvangide vabastamiseks lige­male
aastapäevad kestnud vangi­põlvest.
Iraani parlamentääride et­tepanekute
kohaselt toimub vabas­tamine
pärast seda kui ühendrii­gid
võtavad omaks oma mõju­võimsa
ösä mängimise minevikus
Iraanis ning annavad välja shah-hile
kuuluvad varandused. Parla­mendile
esitatud vl7leheiküljelisest
dokumendist oli suurem osa pü­hendatud
üh^dTükide kritiseeri­misele.
,
Eestis on hukatud 43-aastäne
Harald Koska, kelle surmamõist­mine
järgnes kahele röövmõrvale,
mis ta toime-pani 1978. ^
Topeltmõrva tõttu mõisteti veel
surma 36-aastäne Arvi Hämäläi-nen,
kes samuti hukati. Mõrvad
toimusid tahenduses joominguga.
DB BB
isegi';sils kui
partei ja valitsuse juhid hirmu­tasid
töölisi
Streikijad saavutasid kahtlemata ^ ;
partei ja valitsuse üle tohutusuure Telegrammis knipsutatakse
võidu, mis ori ennekuulmata kom- alla, et Poola tööfc^^
munistlikus maailmas' nüig miller Vedalt seotud inimõiguste printsn-on
kindlasti vastukaja Isteistes Pi^e v^akendamisega^^
kommünisüikkudes riikides, kus Ühendriikide valitsus on^ alati rohu-töölised
ei saavutamid oma streigi- tanud oma võittusvalmidust
ga niitte ainult vabade ametiühin­gute
rajamise ja-streigioigupt
iühiri- õiguste eest, sus peaks ta
mim-prae-tega,.
..misytulevad. .lähemal a
.. Mädriidi konverentsil uuesti .vaat­luse
alla.
Telegrammi ärakirjad saadeti ka
Esindajatekoja ja Senati välisasja­de
komisjonide esimeestele C. Zab-lockile
ja senaator F. Church'ile,
Kanada Välisminister Mark MacGüigan kinnitab, et Kanada delegatsioon võtab Madriidis peatselt
toimuval Helsingi kokkulepete iilevaätekonverentsü arutusele ka need küsimused, mis käsitavad kõigile
rahvastele enesemääramise õiguse andmist. Välisminister tegi oma seisukohad teatavaks läti poliitika-tegelasele
Peter Vasarinsile saadetud kirjas, mille avaldas oma esüehekiiljel originaalsel knj^ 30. ai-
.V gustil Torontos'Mmuv-iätikeelne'ajaleht'^^'^^^^^^ ,A ^'
Välisminister Mark MacGuigani tavasti tähelepanii Helsingi kokku- rahvusyahelistele seadustele ra-ki/
lrimjutab endast vastust läti ör- lepetele ning peatselt lähenevale hid^ teel Ja kokkulepetega
ganisatsioonides tegelevale vaba- Madriidi konverentsile. Välismim^
dusvõitlejale Peter VasarinsUe, ter oma kirjas tänab P. Vasarinši - •
ke$ oh valgustanud oma kirjas Ka- talle saadetud iiiformatsiooni eest Final Acfis on isegi ettenähtud
nada välisministrile Balti riikide mida ta tähelepanelikult on luge- võrdsed õigused ja enesemäärami-ja
rahvaste saatust ja juhtinud näh- liud. ^ se'õiguse andmine kõigüe rahvas-
•:, • : ^ S^-ry--^y. Ta nõustub P. Vaisarinsiga, et tele Vastavalt Liitunud : Rahvaste
olukord Balti riikides pole muu- Organisatsiooni printsiipidele. Kõi:
tunud sellest ajast kui nõukogude gü rahvastel on õigus vabait ise
Jõud need riigid vallutasid. otsustada oma sise- ja välispoliiti­lise
staatuse üle, kinnitatakse kok­kulepetes.
vaid nad saavad tulevikus
rääkida ka palkade, hmdade, sot-siaalbuvituste
ja muude kiisimus-
Ja.
gusel korral poola tööliste õiguste samuti Kongressi Euroopa julge­oleku-
ja koostöökomisjoni esime­hele
D.;Fascell'ile. •
kaitseks välja astuma.
Ühtlasi juhiti
Minister ütleb, et olukorrad on tei-
! nud Kanadäle vajalikuks nõukogu-
. . . . de domineerimisele Balti riikides
Hüna peammistn facto tunnustuse andmiseks _
asetäitja Deng Xiaoping kimiitab, k^id Kanada keeldub de jure tun- šed"Bdti"rnÖd^^
et kolmas; maailmasõda on vaUi-^^^^^^^^ asidmisest. . korras. Minister kinnitab, et Kana
matu ja järgmine kumme aastat
PEKING Välisminister MacGuigan mainib,
et need printsübid on väga oluli-m
konverentsi telegrammi sisu ja
omistasid sellele • sraurt. tähelepa-•
m.
nustuse andmisest. v
. • u toister mainis, et kui Helsingi da delegatsiooni pea
le, et poola tööliste nõudmised tm Star ja Washington Post sisaldab kogu maailmale suurv oh- j^^j^j^^j^^pg^^^^^^^^^ Kanada par-deks on nõuda, et kõik asjaosalised
Ida-Euroopa Etnilise ^"^id. Kolmas maailmasõda luk-j^j^^jj^^-g aastal teatavaks, täidaksid Helsingi kokkulepetes et-kub
ainult siis edasi kui tugevad kinnitas toUeaegne välisminiš- tenähtitd printsiipe - ja tiJigimusi.
Ühendrügid oma liitlastega astu- ted Allan MacEachen, et Helsingi Omä eesmärkide šaavytamiseks ju-vad
otsustajalt vastu N. Liidu vai, kokkulepetes ei leidu ühtegi sõna, hib Kanada delegatsioon' Helsingi
lutusaktsioonidele. Deng avaldas ^üs annaks tunnustuse N. p
oma pessimistlikke mõtteid ühend- mineerimisele Ida-Euroopas. või se läbivaatamisel tähelepanu eel-riikide
ajalehele :,,Washmgton j^j-^st^öjaaegsetele de^^f^ printsiipidele. Millises
PostUe*^ antud intervjuus, milles ^jg^g kaasaarvatud Eesti, Läti ja vormis seda tehakse ja kuidas, ole­ta
mainis, et kolmas maailmasõda Leedu. • -neb Kanada üldisest polütikast
MOSKVA - N. Liidu kohus mõis-^
tis viieks aastaks sunnitööle õige­usu
preestri Gleb Jakunini, keda
süüdistati nõukogude vastase pro­paganda
levitamises. Tass andis
protsessi kohta erakorraliselt pika
ja üksikasjalise ülevaate, kmnitär
des,- et kohtuliku uurimise põhjal
on Jakuniml ohiud iidemeid ja kon­takte
välisrükide agentidega, kelle­delt
ta ^ on. saanud nõukogude vas-võib
puhkeda igas maailmanurgas
kuid ohtlikumad kohai
Ja 'Indo-Hiina./
Helsingi Final-Acfi
võimalik isegi piire
Madriidi konverentsi suhtumisel,
vastavalt mis on praegu väljatöötamisel.
BD aa
Iraan ei kavqts@iiii|ieci
äevai, .28.-augusti
tast materjali. Tass maiiiis, et koh- Wmtario loterii loosimisel langesid
tuistung oli avalik, kuid välisriikide lOO.OOO-dpUarilised peavõidud pUe'
ajakirjanikele oli protsessi kuula- teile nr. 236819. 25.000 dollarit võit­mine
ja jälgimine keelatud. sid piletid nr. 974371, nr. 400122, nr.
Kohtu aUa 0n antud ka 47-aasta- 6Ö2593 ja nr. 822407. |1.000 võitsid
ne naissoost dissident Tatjana Veli- piletid numbritega 89780,100 numb-kanova,
kelle vastu on esitatud sa- rid 8837 ja $10 humbrid 925. Tasu-malaadsed
süüdistused nagu Jaku- ta püethaamatu .võitsid numbrid
flini.vastu.'. ^-T^ • -22. ^
sept. alustab oma tegevust
ajal, mis
võimaldus tal selle maaga Ja rah^
Asta-Willmann on
mõistnud lahtiste silmadega näha
„maaüma ja inimesi** ning neile
Meie tänases ajalehenujmbris muheda hiidlase kommentaaridega
alustame Asta Willmänni reisikirja iseloomustavat lisada reisikirjas
avaldamisega, mis vüb meid Bra-siüiasse,
Amazonase ja teiste ek­sootiliste
paikade juurde. Asta Will-mann
sooritas oma reisi Brasiilias"
„Seal kus Amazonas voolab" ehk
„L€nnult jaanuari linna, kus Jõge
ei ole, Ja maale, milMeime ©M l i -
s ä s i s e ks
ANNELYRIGA 2244674 või SIINA KASEKAMP
222-575i.-V •
§e .Mödunnd aastal FEN-kliaMde mi, nse
TEHERAN ---Möödiuiud neljapäeval möödus 300
mil Iraani terroristid vangistasid Teheranis Ühendriikide saatkon-naametnikud,
kelledest 52 on kuni seni ajani jäänud terroristide
küüsi. Poliitilised vaatlejad Teheranis mainivad, et ameeriMa
vabastaniiseks puuduvad praegu igasugused väljavaated, küna Iraa-m
võimud ei ole astunud samme vangide peatseks koju saatmiseks.
Iraani mõõdukad rmgkonnad küsiniust hakkama arutama 4. au-poöldavad
ameeriklaste. vabaks gustil, kuid samal ajal vangistas
laskmist, kuid põikpäised mühame- ühendriikide^ politsei Washingtonis
di vaimulikud ning vange valvavad terve rea iraani demonstrante, mil-noored
terroristid taotlevad vangi- le tulemusena i)arlament' vangide
de kohtu alla' andmist, et sellega küsimuse arutamisest loobus. Ar-sümboolselt
süüpinki asetada vatakse, et kui ühendriikide presi-Ühendriikide
praegust ja eelmisi dent Garter Iraani valitsuse ees
valitsusi. ameeriklaste senise käitumise pä-
• rast vabandab ja Ühendriikides
Mõõdukad poliitikud toonitavad, Milmutatud Iraani valitsusele kuu-et
Iraan kaotab rahvusveüses j ^ ^ ^ ^ g^^^j^^^. ^^^^^.^^
Ühiskonnas oma ebalegaalse^. summad vabastab, sus vabastatak-tumise
tõttu igasuguse Poolehom ^^^^^^^^ks pantvaigid.
ja Ühendrüldde sanktsioomd es .
Jäta Iraani majanduselule oma
halvavat mõju avaldamata,
kuid see imhtavasti ei liiguta ter­roristliku
poliitika pooldajaid.
Iraani
Kuid Ühendriikide president ei
saa eriti praeguse valimiskam*
päania ajal nü madalale lasku­da,,
et ta allub iraani terroristide