1986-04-23-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 VABA EECTLANE kolmapäeval, 23. aprillil 1986 — Wednesday, April 23,1986
'u ja Aiaaeerika Liitertosii kiriku (The Liie
herasiChwch of America) ülesaiidel reisi Brasiil^^^^ p ArgeraÄasse killastamal^
\sealseid> eesti kogudusi ja leidmaks võimalusi eesti keelt kõneleva vaimuliku suunamiseks
nende koguduste juurde* j^Vafea Eestlane" usutles õpo Nõmmikut ühenduses tema
Eesti kogudused Brasiilias ja Argentiinas
asutati umbes 30 aastat
tagasi õp. Karl Laantee poolt. Pärast
õp. L. Leivi lahkumist 25 aastat
tagasi, jäi Brasiilia kogudus
õpetajata. Umbes aasta tagasi siirdus
õp. I^go Tiit Jaago Stokholmi
ja sama kordus Argentiinas. Hetkel
on Brasiilia koguduse hooldajaks
kohalik saksa õpetaja ja Argentiinas
ungari pastor.
Sinia reisi üheks toetajaks oM
Ameerika Luteriusu kirik (ALK).
Mis vahekord on sellel kirikml ees-rändamise
ajaloos.
Mis mialje j s i swlle sealsete eest-
Eestlaste majandu^lik olukord on
tunduvalt üle keskmise, elavad
suhteliselt hästi. Muret teeb tohutu
inflatsioon. Mind hüvitati ühe jutluse
eest 1,3 miljoni „cruzaroga**
(umbes 90 ameerika dollarit).
Nüüd on nad oma vääringut muutnud
— kui mitu nulli nad kustutasid,
ei tea.
9
ALK'l on Argentiinas nn. tütar-kirik:
Argentiina Luteriusu Kirik.
ALK on saatnud mitmeid misjonär-õpetajaid
Argentiinasse, kes teeniksid
seal hispaania, eesti või mõnes
teises 1 keeles, üheks minu ülesandeks
oligi määritleda võimalusi, et
ALK saadaks jällegi ühe õpetaja
Argentiinasse, kes oma muude
ülesannete kõrval teeniks ka eesti
kogudust. Selle juurde kuuluks ka
Brasiilia koguduse külastamine neli
korda aastas. Minu esimeseks
peatuseks oligi New York, kus kohtusin
ALK*u välismisjoni ametnikeo
ga arutarnaks seda võimalust. Kuigi
EELK'u välisameti juhatajaks
on õp. U.Petersoo. määrati see
Ülesanne m\Jlle, kiina valdan hispaania
keelt ja olin varem Argentiina
kogudust teeninud.
! Kuidas U g e s SM reis Hew ¥oir*
Lennuteel läbi tohutu äikesetor-mi,
polnud varem midagi taolist
kogenud. Lennuväljal jällegi vastas
koguduse esindajad. Pidasin
ühe armulauaga jumalateenistuse,
külastasin haigeid ja pidasin ka
ühe matusetalituse. Kohtasin paljusid
endiseid ^õpru, leerilapsi ja
skauditegelasi. Pidasin ettekandeid,
näitasin filme^ ja rääkisin ka oma
reisist Pühale Maale. Kohtasin kohalikku
ALK misjonivalitsuse esindajat
ja kolm korda oli mul läbirääkimisi
Argentiina Luteriusu Kiriku
peakorteris.
get. Koguduse hooldajaks on hetkel
ungari pastor Lazlo von Hefty ja
koguduse lektoriks jutlustamise õigusega
Andres Pirk. Andres Pirk^
on olnud ka pikemat aega Luterliku
Maailmaliidu esindaja Argentiinas
ja Argentiina Luteriusu Kiriku
ekskutiivsekretäriks. Kokkuvõttes
on see võimekas kogudus vajalike
hoonete ja organisatsiooniga, puudub
ainult õpetaja. Lausa uskumatu
inflatsiooni tõttu oleks aga koguduse
majandamine (õpetaja
ülalpidamine) võimatu, selleks siis
mu läbirääkimised Ameerika Luteriusu
Kirikuga New Yorgis.
Milline, OSQ eestlaste üldine
kord Argentiiias?- •
Nagu Brasiüiaski, parem kui kohalikul
argentiinlasel, tänu töökusele
ja ettevõtlikkusele. Paljud on ka
kutsealaliselt edasi jõudnud nagu
dr. Maela Viirsoo, kes on riikliku
tuumareaktori direktoriks, mis toodab
raadioaktiivseid isotoope meditsiiniliseks
otstarbeks. Samuti
Jüri Viimsi vennatütar Lemmi-
Reet Vilms de Acedo, kes on Argentiina
Riikliku Sümfooniaorkestri
kontsertmeister. Neile lisandu-eesti
keel minu arvates tunduvalt
parem kui siinsetel eesti
Jumala ja kiriku veskid jahvatavad
aeglaselt. Loodan^ et minu reis
oli esimeseks sammuks selles jah^ 26. ja 27. aprillil
vatamise protsessis ja et selle & I. Marley^^ HeL 921-7777
lõpptulemusena saavad need kau- .
ged eesti kogudused endale eesti 3. ja 4. niail
õpetaja, keda nad tõepoolest väga ^ dr. R. Pahapill^ tel. 921-7777
toill
O.K.
Lendasin Sao Paolosse, kus olip
neli päeva. Kohtasin seal kohalikke
eesti kirikutegelasi, pidasin ühe
armulauaga jumalateenistuse, olin
eest^ esinduses ühe etnilise näituse
avamisel, külastasin haigeid nii kodudes
kui haiglais — aeg möödus
tohutult kiiresti.
KM mm m sealne kogiadiss?
Kogudusel on üle 90-e liikme.
Eestlaste koguarv Brasiilias on
umbes 200. Küll on seal palju üm-berranvustunud
eestlaste järeltulijaid,
kes tulid Brasiiliasse Eesti
Vabariigi algaastail. Nende saatus
Otseseid mitte, ent tõstatati mõningaid
tuleviku perspektiive. Kui
Brasiilia Luteiriusu Kirik arvab, et
eestlased on juba assimileerinud ja
ei vaja eestikeelset pühakirja kuulutamist,
siis Argentiinas pole see
nii. Argentiina Luteriusu Kirik
leiab, et kogudus on elujõuline ja
vajab eesti keelt kõnelevat õpetajat.
Nad lubasid pöörduda ametlikult
ALK poole palvega saata Argentiinasse
ühe eesti keelt valdava
misjonär-õpetaja. Küsimuse lahendamiseni
loodetakse leida võimalust,
et mina külastaksin kogudust
vähemalt kord aastas. Loomulikult
külastaksin siis ka Brasiilia kogudust.
' Mõni sõnai eluk ArgeBBtü&Ba
dusest.
teadlikud eestlaste togevmsest globaalses
ulatuses?
Ollakse teadlikud peamiselt USA
eestlaste tegevusest, kuna „Vaba
Eesti sõna" saadab tasuta lehti
Argentiinasse. Inflatsiooni tõttu on
keelustatud igasugune välisvaluuta
kulutamine, mis teeb isegi lehe telr
limise võimatuks. Olemasolevad
lehed loetakse ribadeks. Mis puutub
raadiosse, siis olevat Eestist
tulevad lühilaine-saated paremini
kuuldavad kui ^Ameerika Hääle"
saated.
OSI i&oerte eesti keele QDS-usse
õpetaja Laantee ajal
kogudusele ameerika
oma kirik,. minu' ajal
muretseti
toetusega
ühiskonnas üleskasvanud noorte
eesti keel on huvitaval kombel aktsendivaba
ja võib märgata ainult
mõnda lauseehituslikku võõrpära.
. m sealsete eesti noorte
grupp Kanada Luteri Kirikus
ametisse õnnistamine, mille esimeheks
oli valitud sellele eelnenud
konverentsil pastor Udo Petersoo.
Piduliku õnnistamistoimingu läbiviimisel
olid tegevad Kanada kiriku
piiskop Donald W. Sjöberg^ ja
Ida-Kanada piirkonna piiskop William
D. Huras, eesti, läti ning leedu
vaimulikud.
Sellele järgnenud Vana-Andrese
koguduse pühapäevasel jumalateenistusel
oli kohale ilmunyd ka piiskop
Donald W. Sjöberg, kes pärast
õp. U. Petersoo südamlikke tervi-tussõnu
vastas omapoolse kõnega
mainides,
sõna on Iga usu juure§ väga fäh-tös,
mille vastu tuleb huvõ tiinda
välja tõstes iiflut ning pä"
randustega perekonnaseadust
{Family Law Reforhi Act), mis
mitmeti pärandust ja abieluühis-vara
jagamist
Pastor T . Nõmmik Argentiina Eesti Koguduse raamatukogus. Tagaseinal kogudust
teeninud õpetajate fotod: Ko Laantee, Ho Jaanus (varjatud), T , Nõmmik, Ho Laiar ja
L T. JaägOo
Haarava jutluse pidas õp,
mas Vaga Vancouverist, võttes selle
aluseks I kirja Korintlastele, 15.
ptk., tõestades et kui ka maine ihu
sureb, siis vaimne elu säilib alatiselt
ja paljudes keeltes ainsa sõnaga
väljendatud „ELU" on kahe erineva
tähendusega, nagu see tegelikult
kreeeka keeles ka on. Jutlusesse oli
põimitud huvitavaid näiteid ka biomeditsiinist.
Erilaadseks tegi seekordse jumalateenistuse
sellele järgnenud juriidiline
vestlus advokaatidelt Tõnis
Laar ja Tõnu Toome, mis toimus
kiriku allkorruse saalis ja millest
osavõtt vaatamata mitmeile sama-aegseile
üritustele oli ülirohke, nii
et toole tuli niitmel korral juurde
tuua jaT saal vaevalt kõiki osavõtjaid
mahutada suutis.
Kpguduseliikriied, advokaadid
Tõnis Laar ja Tõnu Toome olid
oma kõneteemaks valinud väga
akuutsed probleemid, nagu testamendid,
Ladusa ja väga selgitava kõnega
alustas adv. Tõnu I Toome, rõhuta^
des testamendi tegemise vajadust,
eksekuutori ehk testamenditäitja
kohustusi ja eriliselt selgitades pä-randusprobleeme
ühenduses Nõukogude
Liiduga, kus riigihuvid päranduse
üleandmisel on esikohal.
Pärandusena saadavat rahalist osa
ei ole seal lubatud pakkide saatmisega
edasi anda, ent ori teisi võimalusi
nagu jättes see dollareis hoiule
või saates Õstutõendin.n. tutis-mipoe
jaoks, kust ^cohapealsed eestlased
muidu osta ei saa.
Adv. Tõnis Laar selgitas põhjalikumalt,
mis juhtub pärandusega
pärast pärähda^a surma nii testamendi
kui ka ilma testamendita
lahkumise korral,
kusjuures eriti IhuvDta^aks^ kujunes
jällegi uudne Family Reform
Law Act^ mis teeb abielupooled
võrdseiks partnereiks ja varanduse
jagamine peab olema sellega
k ^
fiuily properties), mida niiüd isegi
testameudi tegemisel arvesse
v ;tuleb võtta, ^.
Päranäuse saajal on õigus 6 kuu
jooksul protesteerida, kui ta testamendis
antuga rahiil ei ol^ ja seadusega
kooskõlas enamat nõuab.
Abieluvarade lahushoidmine oii
võimalik vastava lepinguga (Do-mestic
Contracts), ent üldmulje
jääb, et testamenditegemine ja administratsioon
on Mue seaduse tõttu
tehtud märksa keerulisemaks.
Loenguile järgnes kuuläjaiU te^
ye hulk Usaküsimusi, millele refe-likult
vastasid.
Toronto Eesti^Aianl
lektoreid esimees M . Le|
dusteadlane Reet Kruus
MINE''. Hästi esitatud
de ja filmi esitamine oi
terite spdrdiai^iiiia^
dagi yajalikku ja tervisi
energia kasutamise probi
Muuhulgas selgus kokku v|
lektorite sõnavõttudest, et kl
kaotuseks on vajalik päevas t{
arv treeriingminuteid. Sport ja|
jutiišed on vajalikud kõikideh
nustele. Füüsiline liikuvus ei|
olema pingutav. Jalutamine,
t õ ö , kerge võimlemine on
head. Tuleb alustada aeglase
valida sobiv tegevus. Vajaduse
rai peaks arstiga kontrollima,
ori sobiv teha. Vanematel inii
on kaalu probleeme, Kõige
sam toitaine on vesi, järgnevj
tamiinid, süsivesikud, rasvj
kiudained jt. Vett on inimese^
kaks ja pool liitrit päevas.
75-aastase tarvitus on palju|
sem kui 55-aastasel. Kui vai
inimesed ei joo piima, siis
kaltsiumi puudus. Olulised
ned on piim ja selle saadused,
giviljad, puuviljad, liha^ kala]
ja teravilja helbed (cereals).
hoiab kondid tugevad^ tomati]
suurendab kaltsiumi koguj
meie kehas. Kaaliumi an|
meile liha, kala, kartulid, toi
piim, porgandid jt.
Kehaline liikuvus stabiii
järgmisi keha funktsioone: ä|
süda, uni, emotsionaalsus, sej
ne, enesehinnang, enesetunne
rõõm, lihased, rasvkude, ve|
kur, vererasvad, nahk ja kõ(
Pärast treeningut toimub kel
nevahetus veel mitu tundi,
hoiduma vigastustest, ületei
teeb haigeks. Head spordid o|
mine, jalgrattasõit, suusatan
käimine. Käimine on sobi^
vanusegruppile. Käimiseks
me loodust, teid, tänavaid,
pikki koridore jne. Kavas oj
lastele asutada Torontos k?
klubi, millest osavõtuks oli
• lik loengul registreerida.
Pruunide ja valgete kanai
toiteväärtus on sama. Mun^
revärv oleneb kana tõust
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-04-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860423 |
Description
| Title | 1986-04-23-04 |
| OCR text | Lk. 4 VABA EECTLANE kolmapäeval, 23. aprillil 1986 — Wednesday, April 23,1986 'u ja Aiaaeerika Liitertosii kiriku (The Liie herasiChwch of America) ülesaiidel reisi Brasiil^^^^ p ArgeraÄasse killastamal^ \sealseid> eesti kogudusi ja leidmaks võimalusi eesti keelt kõneleva vaimuliku suunamiseks nende koguduste juurde* j^Vafea Eestlane" usutles õpo Nõmmikut ühenduses tema Eesti kogudused Brasiilias ja Argentiinas asutati umbes 30 aastat tagasi õp. Karl Laantee poolt. Pärast õp. L. Leivi lahkumist 25 aastat tagasi, jäi Brasiilia kogudus õpetajata. Umbes aasta tagasi siirdus õp. I^go Tiit Jaago Stokholmi ja sama kordus Argentiinas. Hetkel on Brasiilia koguduse hooldajaks kohalik saksa õpetaja ja Argentiinas ungari pastor. Sinia reisi üheks toetajaks oM Ameerika Luteriusu kirik (ALK). Mis vahekord on sellel kirikml ees-rändamise ajaloos. Mis mialje j s i swlle sealsete eest- Eestlaste majandu^lik olukord on tunduvalt üle keskmise, elavad suhteliselt hästi. Muret teeb tohutu inflatsioon. Mind hüvitati ühe jutluse eest 1,3 miljoni „cruzaroga** (umbes 90 ameerika dollarit). Nüüd on nad oma vääringut muutnud — kui mitu nulli nad kustutasid, ei tea. 9 ALK'l on Argentiinas nn. tütar-kirik: Argentiina Luteriusu Kirik. ALK on saatnud mitmeid misjonär-õpetajaid Argentiinasse, kes teeniksid seal hispaania, eesti või mõnes teises 1 keeles, üheks minu ülesandeks oligi määritleda võimalusi, et ALK saadaks jällegi ühe õpetaja Argentiinasse, kes oma muude ülesannete kõrval teeniks ka eesti kogudust. Selle juurde kuuluks ka Brasiilia koguduse külastamine neli korda aastas. Minu esimeseks peatuseks oligi New York, kus kohtusin ALK*u välismisjoni ametnikeo ga arutarnaks seda võimalust. Kuigi EELK'u välisameti juhatajaks on õp. U.Petersoo. määrati see Ülesanne m\Jlle, kiina valdan hispaania keelt ja olin varem Argentiina kogudust teeninud. ! Kuidas U g e s SM reis Hew ¥oir* Lennuteel läbi tohutu äikesetor-mi, polnud varem midagi taolist kogenud. Lennuväljal jällegi vastas koguduse esindajad. Pidasin ühe armulauaga jumalateenistuse, külastasin haigeid ja pidasin ka ühe matusetalituse. Kohtasin paljusid endiseid ^õpru, leerilapsi ja skauditegelasi. Pidasin ettekandeid, näitasin filme^ ja rääkisin ka oma reisist Pühale Maale. Kohtasin kohalikku ALK misjonivalitsuse esindajat ja kolm korda oli mul läbirääkimisi Argentiina Luteriusu Kiriku peakorteris. get. Koguduse hooldajaks on hetkel ungari pastor Lazlo von Hefty ja koguduse lektoriks jutlustamise õigusega Andres Pirk. Andres Pirk^ on olnud ka pikemat aega Luterliku Maailmaliidu esindaja Argentiinas ja Argentiina Luteriusu Kiriku ekskutiivsekretäriks. Kokkuvõttes on see võimekas kogudus vajalike hoonete ja organisatsiooniga, puudub ainult õpetaja. Lausa uskumatu inflatsiooni tõttu oleks aga koguduse majandamine (õpetaja ülalpidamine) võimatu, selleks siis mu läbirääkimised Ameerika Luteriusu Kirikuga New Yorgis. Milline, OSQ eestlaste üldine kord Argentiiias?- • Nagu Brasiüiaski, parem kui kohalikul argentiinlasel, tänu töökusele ja ettevõtlikkusele. Paljud on ka kutsealaliselt edasi jõudnud nagu dr. Maela Viirsoo, kes on riikliku tuumareaktori direktoriks, mis toodab raadioaktiivseid isotoope meditsiiniliseks otstarbeks. Samuti Jüri Viimsi vennatütar Lemmi- Reet Vilms de Acedo, kes on Argentiina Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister. Neile lisandu-eesti keel minu arvates tunduvalt parem kui siinsetel eesti Jumala ja kiriku veskid jahvatavad aeglaselt. Loodan^ et minu reis oli esimeseks sammuks selles jah^ 26. ja 27. aprillil vatamise protsessis ja et selle & I. Marley^^ HeL 921-7777 lõpptulemusena saavad need kau- . ged eesti kogudused endale eesti 3. ja 4. niail õpetaja, keda nad tõepoolest väga ^ dr. R. Pahapill^ tel. 921-7777 toill O.K. Lendasin Sao Paolosse, kus olip neli päeva. Kohtasin seal kohalikke eesti kirikutegelasi, pidasin ühe armulauaga jumalateenistuse, olin eest^ esinduses ühe etnilise näituse avamisel, külastasin haigeid nii kodudes kui haiglais — aeg möödus tohutult kiiresti. KM mm m sealne kogiadiss? Kogudusel on üle 90-e liikme. Eestlaste koguarv Brasiilias on umbes 200. Küll on seal palju üm-berranvustunud eestlaste järeltulijaid, kes tulid Brasiiliasse Eesti Vabariigi algaastail. Nende saatus Otseseid mitte, ent tõstatati mõningaid tuleviku perspektiive. Kui Brasiilia Luteiriusu Kirik arvab, et eestlased on juba assimileerinud ja ei vaja eestikeelset pühakirja kuulutamist, siis Argentiinas pole see nii. Argentiina Luteriusu Kirik leiab, et kogudus on elujõuline ja vajab eesti keelt kõnelevat õpetajat. Nad lubasid pöörduda ametlikult ALK poole palvega saata Argentiinasse ühe eesti keelt valdava misjonär-õpetaja. Küsimuse lahendamiseni loodetakse leida võimalust, et mina külastaksin kogudust vähemalt kord aastas. Loomulikult külastaksin siis ka Brasiilia kogudust. ' Mõni sõnai eluk ArgeBBtü&Ba dusest. teadlikud eestlaste togevmsest globaalses ulatuses? Ollakse teadlikud peamiselt USA eestlaste tegevusest, kuna „Vaba Eesti sõna" saadab tasuta lehti Argentiinasse. Inflatsiooni tõttu on keelustatud igasugune välisvaluuta kulutamine, mis teeb isegi lehe telr limise võimatuks. Olemasolevad lehed loetakse ribadeks. Mis puutub raadiosse, siis olevat Eestist tulevad lühilaine-saated paremini kuuldavad kui ^Ameerika Hääle" saated. OSI i&oerte eesti keele QDS-usse õpetaja Laantee ajal kogudusele ameerika oma kirik,. minu' ajal muretseti toetusega ühiskonnas üleskasvanud noorte eesti keel on huvitaval kombel aktsendivaba ja võib märgata ainult mõnda lauseehituslikku võõrpära. . m sealsete eesti noorte grupp Kanada Luteri Kirikus ametisse õnnistamine, mille esimeheks oli valitud sellele eelnenud konverentsil pastor Udo Petersoo. Piduliku õnnistamistoimingu läbiviimisel olid tegevad Kanada kiriku piiskop Donald W. Sjöberg^ ja Ida-Kanada piirkonna piiskop William D. Huras, eesti, läti ning leedu vaimulikud. Sellele järgnenud Vana-Andrese koguduse pühapäevasel jumalateenistusel oli kohale ilmunyd ka piiskop Donald W. Sjöberg, kes pärast õp. U. Petersoo südamlikke tervi-tussõnu vastas omapoolse kõnega mainides, sõna on Iga usu juure§ väga fäh-tös, mille vastu tuleb huvõ tiinda välja tõstes iiflut ning pä" randustega perekonnaseadust {Family Law Reforhi Act), mis mitmeti pärandust ja abieluühis-vara jagamist Pastor T . Nõmmik Argentiina Eesti Koguduse raamatukogus. Tagaseinal kogudust teeninud õpetajate fotod: Ko Laantee, Ho Jaanus (varjatud), T , Nõmmik, Ho Laiar ja L T. JaägOo Haarava jutluse pidas õp, mas Vaga Vancouverist, võttes selle aluseks I kirja Korintlastele, 15. ptk., tõestades et kui ka maine ihu sureb, siis vaimne elu säilib alatiselt ja paljudes keeltes ainsa sõnaga väljendatud „ELU" on kahe erineva tähendusega, nagu see tegelikult kreeeka keeles ka on. Jutlusesse oli põimitud huvitavaid näiteid ka biomeditsiinist. Erilaadseks tegi seekordse jumalateenistuse sellele järgnenud juriidiline vestlus advokaatidelt Tõnis Laar ja Tõnu Toome, mis toimus kiriku allkorruse saalis ja millest osavõtt vaatamata mitmeile sama-aegseile üritustele oli ülirohke, nii et toole tuli niitmel korral juurde tuua jaT saal vaevalt kõiki osavõtjaid mahutada suutis. Kpguduseliikriied, advokaadid Tõnis Laar ja Tõnu Toome olid oma kõneteemaks valinud väga akuutsed probleemid, nagu testamendid, Ladusa ja väga selgitava kõnega alustas adv. Tõnu I Toome, rõhuta^ des testamendi tegemise vajadust, eksekuutori ehk testamenditäitja kohustusi ja eriliselt selgitades pä-randusprobleeme ühenduses Nõukogude Liiduga, kus riigihuvid päranduse üleandmisel on esikohal. Pärandusena saadavat rahalist osa ei ole seal lubatud pakkide saatmisega edasi anda, ent ori teisi võimalusi nagu jättes see dollareis hoiule või saates Õstutõendin.n. tutis-mipoe jaoks, kust ^cohapealsed eestlased muidu osta ei saa. Adv. Tõnis Laar selgitas põhjalikumalt, mis juhtub pärandusega pärast pärähda^a surma nii testamendi kui ka ilma testamendita lahkumise korral, kusjuures eriti IhuvDta^aks^ kujunes jällegi uudne Family Reform Law Act^ mis teeb abielupooled võrdseiks partnereiks ja varanduse jagamine peab olema sellega k ^ fiuily properties), mida niiüd isegi testameudi tegemisel arvesse v ;tuleb võtta, ^. Päranäuse saajal on õigus 6 kuu jooksul protesteerida, kui ta testamendis antuga rahiil ei ol^ ja seadusega kooskõlas enamat nõuab. Abieluvarade lahushoidmine oii võimalik vastava lepinguga (Do-mestic Contracts), ent üldmulje jääb, et testamenditegemine ja administratsioon on Mue seaduse tõttu tehtud märksa keerulisemaks. Loenguile järgnes kuuläjaiU te^ ye hulk Usaküsimusi, millele refe-likult vastasid. Toronto Eesti^Aianl lektoreid esimees M . Le| dusteadlane Reet Kruus MINE''. Hästi esitatud de ja filmi esitamine oi terite spdrdiai^iiiia^ dagi yajalikku ja tervisi energia kasutamise probi Muuhulgas selgus kokku v| lektorite sõnavõttudest, et kl kaotuseks on vajalik päevas t{ arv treeriingminuteid. Sport ja| jutiišed on vajalikud kõikideh nustele. Füüsiline liikuvus ei| olema pingutav. Jalutamine, t õ ö , kerge võimlemine on head. Tuleb alustada aeglase valida sobiv tegevus. Vajaduse rai peaks arstiga kontrollima, ori sobiv teha. Vanematel inii on kaalu probleeme, Kõige sam toitaine on vesi, järgnevj tamiinid, süsivesikud, rasvj kiudained jt. Vett on inimese^ kaks ja pool liitrit päevas. 75-aastase tarvitus on palju| sem kui 55-aastasel. Kui vai inimesed ei joo piima, siis kaltsiumi puudus. Olulised ned on piim ja selle saadused, giviljad, puuviljad, liha^ kala] ja teravilja helbed (cereals). hoiab kondid tugevad^ tomati] suurendab kaltsiumi koguj meie kehas. Kaaliumi an| meile liha, kala, kartulid, toi piim, porgandid jt. Kehaline liikuvus stabiii järgmisi keha funktsioone: ä| süda, uni, emotsionaalsus, sej ne, enesehinnang, enesetunne rõõm, lihased, rasvkude, ve| kur, vererasvad, nahk ja kõ( Pärast treeningut toimub kel nevahetus veel mitu tundi, hoiduma vigastustest, ületei teeb haigeks. Head spordid o| mine, jalgrattasõit, suusatan käimine. Käimine on sobi^ vanusegruppile. Käimiseks me loodust, teid, tänavaid, pikki koridore jne. Kavas oj lastele asutada Torontos k? klubi, millest osavõtuks oli • lik loengul registreerida. Pruunide ja valgete kanai toiteväärtus on sama. Mun^ revärv oleneb kana tõust \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-23-04
