Vaba eestlane , July 20, 1978

              Nr. 54
\l D
Hind Saatekulu
.ITUSES
• . . - .
2.50
L o e n d i d Ja
18
£ ^ m
5.-
Us
IS
40
Under ~ Reekflem 3.50 SS
Il te^ 3.- 35
öö radade] 4.30 35
ladelt SS
itlased (luuletusfeogK) 3.— 15
r sipelgad
skogu) 3.- 15
40
•pilte ja peegelM 5.- »
ini lalkomine 4.50 15
a fatoroloogia 4i0 SS
1.50-
[id ^ mälestused! 4.- 25
^õsaareH 2.-
1.50
14.- 65
hVndros — biograsfl-pkar
Lutsust 8.6S . 40
a) 2.1C 40
p • 40' I 2.50 20
2.25 20
2.25 ^
2.25 20
LluuIetuskogE) 40
li ja elavad
1 1.S0 15
1 ad ja ööta õõd E . 4.- 40
ftekogu) ' 4.~ . 30
1 Ears ja ErzuruM 4.~ 30
8.80 40
5.— 40
Ir (luuletuskogu) S . - 20
Is (luuletuskogu) 1.50 25
[(luuletuskogu) 2.75 25
Imes? 14.- 50
1 nimega 12.50 50
Iciingas-Talliimas 6—
Iraainat lastel© 2.5©
)p« ja tööraamat
itrükis)
}pe-ja tööraamat
dtrükis) ' i-=
eo
40
40
m
on
lui-isti
Ida.
ei
ma
Ih,
ta
la?
mi
Id­us
|st
ia
j sot vastu reelingut, ja poisse mine­ma
hüppamas nagu juba öeldud,
ma pöörasin otse ringi ja tulin ko­ju
tagasi, et sisse kõlistada, ja
nüüd ma istun sün ja ootan juba
mitu tundi."
„ N n et te sõitsite sealt mööda,
nägite täksosohvrit teeservas la-:
mamas ja te ei pidanud üldse kin­ni,
et vaadata, kas tal veel elu
sees on, et abi anda, kui väia-l
i k , . . ? "
„AiTate, et ma olen hulluks läi­nud?
Nagu ma ütlesin, ma vaatan
televisiooni ja loen ajalehti, ma
tean küll, et kui; tahmanäod kõri­sid
lõikavad,; siis, e i maksa sirina
oma nina toppima minna — igal
matsil on piria elu armas, ehee!
Mina ei saa selle eest makstud, et
politseitööd teha.ma kõlistasin ju­ba
sisse. Nagu ma ütlesin — pöö­rasin
ringi ja tulin, koju tagasi, ma
pidin muidu pruudi, juurde mine­ma,
nüüd jäi selle jama tõttu veel
pruut nägemata, ehee! Kei, ^elle
eest maksab, mis?'/
. ,,Minge. pange jakk selga, s.õlda-me
jaoskonda, seal staabiseersant
Cluff kindlasti korraldab teile väi­kese
tasu. Võibolla saate isegi pil­di
lehte ja auraha, kes teab?'-'
„Okei, see on juba teine jutt
üks minut, seersant, olen kohe tz-gasi."
- •
Ja selle peale läks mees kiiresti
tuppa tagasi, haaras esimese kät­tejuhtuva
hõlsti - see oli kireva-varvüine
pe.sapalli-jakk - ja me
sõitsime.
(Järgneib)
ü.
S
8
m
-
i
tr;
n
.11
H i nt
i-w
•l
mi
• f-H I
J i :
•J
.«.va.
•Hr. 54" TOBÄ E 5 ^ T L A ^ neljapäeval/ 20. juulil 1978 -
S2SE33BB83SS
I / I N MEMORIAM-Üks
vana kamraad on jälle taa-ralaste
kilda läinud. Ta e i olnud
vana aastatelt, vaid kogemustelt.
Ta sattus sõjateele juj?a 14-aasta-selt,
kui ta end vanemaks valeta­des
tuli koos teiste lennuväe abi-teenistuse
poistega Tallinnast Dan-zigi,
septembris 1944. Ta tegi tee­konna
koos vanema venna Harri-
^ga, kes teda nüüd leinama jääb.
Harri on arstiteaduse doktor, kuna
Roman lõpetas oma elutee suure
reisilaeva üleminseneriiia.
Esmakordselt mäletan ma teda
reisilaev „Minden"-i pardalt, kus
ta saksa mereväelaselt võetud
^ vintpüssiga riindavaid vene võit-luslennukeid
tulistas.; Siis on ta
mul veel meeles flaki-patareist
, Põhja-Saksamaal feis ta, mitmete
\ teiste kamraadide katlakesed käe­vangus,
supisabas ,,nachfass'i", l i -
sasuppi, ootamas õli. Taanis ilmus
ta Jälle välja ja tast tehti SŠ-gre-nader:
Ta f oli Oderi alla rindele
saatmise aegu just 15 saanud.
Uklei vangüaagri päevilt mäle­tan
teda kä, kui ta sinna teiste
sõjavangide sekka toodi, koos var
nema venna Harri ja veel paari
teise seiklushimulise selliga. Nad
olid kuskilt uued univormid ja ho-busekoorma
toiduvarustüst „ v a -
bastanud" ja sellega läbi amide
rinde tulnud. Toiduvarustus võeti
if eilt ära, aga langevarjurite
moondusmundrid jäid neile alles,
kui nad tapiga ,JJklei põliste pöö­kide
all" suvepuhkust veetma saa­deti.
Hüjem kuulsin veel ta seiklustest
Belgias, Zedelghemi vangüäagriš.
Seal olevat ta osavaks vahetus-kaupmeheks
arenenud ja ükskord
isegi belgia vahisõdurüt„ära hii-vatud''
küuiipüduja sellele raske
sigareti-kandami: eest jälle tagasi
müünud. \-\'\ \-
Aga päris suitsu-jä-seepi-sõpra-deLs
saime alles USA vahikompa-niis
Stuttgartis, kus ta minu, Tan-.
ki, Akseli ja Langega samas jaos
teenis ja mi mitmestki meie seik­lusest
ja sabinast osa võttis (vaata
neljas peatükk raamatus ,,Neli
Musketäri", nimimärgi all Väike-torn.
C
Ta saabus 1948 koos teiste söe^
töölistega Inglismaale, aga ta ei
jäänud sinna kauaks. Tast sai me­resõitja,
koos paljude teiste eesti
soost veteranidega. Umbes 15 aas­tat
tagasi otsis ta mind Torontos
ü^e hulga aja üles. Ta oli siin läbi-sdiäul,
olles masinaohvitseriks
inglise aerulaevas. Väiketokist oli
Isuur, habetunud merekaru saanud,
k^da ma kindlasti ära poleks-tund­nud,
oleks ta muile tänaval vastu
juhtunud.;.".
: (Algus lh!k. 1)
Seejärel samamisid liipuväijaiku-le
maailmaiaagri ajuvanem E . V.;
esindaja USA-s Ernst Jaaikson,
maailmaiaagri vanem Harry Ver-der,
laagri lildjuiht Siknx. Linold
Milles, peagaid gcir. Hilja,.Kuut-ma
ja peaskaut sikm. - Jaan Lepp.
Raporteeris paraadi juihit nskm.
Margus Sieberg. Toimetanud
maailmaiaagri ülevaatuse, tervi­tas
auvanem „Koguja I I " suurt
noorteväge. V
,,Koguja i r ' oli
nüüd kiobal j a valmis avamiseiks.
Sõna anti Eesti Ralivuskomitee
ühendriikides esimehele J . Si-monsonile,
kes tegi teatavaks, et
yyKoguja I I " maailmalaägrile on
annetatud USA tähelipp, mis leh­vis
ühendriikide parlamendihoo­nel
18. mail 1978. a. Sellist lipu
kinildmist peetaikse suureks aus-tuseavaldüšeiks
saajale.: Oiikesiter
omngis ühendriikide hümni ning
kingitud lipp Ijõusis vardasse,
niiUele vahetult järgnes sihi-must-
valge trikoloor rahvushüm­ni
saatel Lühikese palvuse pidas
„Eoguija II'* vaimulik skm. W.
Kopperman. Maailmaiaagri juht
skm. L. Milles oma sõnavõtus
avaldas headmeelt, et eesti skaut-lik
noorus üle maailma on n i i
rohkearvuliselt järgnenud „Ko-guja
I F kutsele.
Maailmaiaagri . auvanem: E?
Jaakson tervitas kokkutulnuid
k u i E. V. esi:
B S P
Nüüd Oli Sõna m^evate juures
tegutsevate gaid- ja skautjuhti-
•: de käes. . ^
Tervitas peagaid gdr. H . Kuutm,
peasikaut sikm. J . Lepp, Rooitsi
üliismaileva poolt stem.S. H^n-son,
Saksamaa Ühismaieva poolt
gdr. L. Salumets. Kanada skau­tide
j a gaidide malevate
tervitasid esindusüJksuste
skm. S. Kask ja ngdr. T. Kütt.
Kanada noortemalevate (kingitus
Maailmalaägrile „Koguja I" 11
aastat tagasi oli kaljurahn me-itallplaadiga.
Müd lisati samale
rahnule teine metallplaat vastava
tekstiga. Kodumaleyate, sjt. ÜSA
giaidide pooit tervitas gdr. U. Põ­hi
ja sikautide poolt skm. • E.
Reinpõld. Rohked kirjalikud ter­vitused
luges ette ngdr. A. Pai-lop.
•: ; • • : , V.
Te(rvitiusitele järgnes L. "Esopi
poolt loodud kaanon kaheksaliik­meliselt
USA gaidide grupilt! Sa­mal
ajal liikus väljakule teine gai­dide
grupp kimpuseotud sini-must-
valgete õhupalidega.
otapaMid vabastati ja kümme­kond
kimpu kandus tuulest vii­duna
taevalaotusesse, et viia
meie. rahvusvärviclegä sõnumit
•: laagri avamisest. üle maailma.
Järgries paraadmarss ja sellega
maaiimalaager ; „Koguja II" oli
avatud tegevuseks. Terve tsere­moonia
filmiti TV meeskonna
p o o l t . ^ ' • ' . ':
Väga kuuma üma tõttu oli nii
laagri avamisel kui k a pühapäe­vasel
jumalajteenistusel jääga ja­hutatud
vesi alati saadaval. Am­bulantsis
: tegutses rohkesti
USA. eesti arste, keda täiendas
Kanadast kohalesõitnud Toronto
Kalevi lipkonnä arst nskm. dr.
See on ainuke mälestusmärk
vabas maailmas pärast Teist maa-ilmasõda/
toimunud sõdades lan­genud
eestisoost sõjaväelastele.
Teatavasti on Kanadas Seedriorül
mälestussammas Teises maaimar
sõjas langenud eestlastele. ; •
Keskpäevfi! sõitsid bussiga
esindusuksiiste esindussalgad
koos vastava maa juhtkonnaga
ja riigilipuga kolme sõjas lange­nute
mälestussamba juurde, kus
maaiimalaager ,yKogujä I I " juht
skm. L. Milles asetas pärjad.
Nesd kohad olid: Jacfeon Town-shipis,
Lakewoodi linnas ja Lake-woodi
kalmistul, kus asub Eesti
vabaduse eest langenute mäles­tussammas.
:
ülemaailmse Eestlaste Kesknõu­kogu
nime! tervitas esimees A.
Anderson, meenutades k a praegu
toimuvat noorte aastat. ERKU
esimees J . Simonspn märkis, et
käesolev maaimalaager on heaks
Eesti tutvustajaks, mida ön mär- Raimund PahapiH.
gata USA avalikkuses.
New Jersey kuberner kuulutas
ajavahemiku 7. juulist 'kuni 16.
juulini 1§78. a. eesti noorte näda­laks,
samuti kuulutati eesti nädal
välja Jaokšoni vallas, mis ön Jär-vemetsa
maaümalaagri tegelik
asukoht. Lähedusesasuy , Lake-woodi
linn, 'kus elab palju eest­lasi
ja. mis oU ;ka varem laagri-,
koha nimeks, kuulutas välja ees­ti
päeva.
Jackson Townshipi abilinnapea
L.- Williams lõpetas oma sõnavõtu
eestikeelse hüüdega. Sõna said
veel Lakewöpdi Eesti Seltsi esi­naine
L. Pais ja maailmaiaagri
vraiem H . Verder. Eesti Abisita-miskomitee
esimees P. Saar mai­nis,
©t kooiütee on •maailmaiaagri
väljaehitaimisoks andnud $15.000.
Ocean Counti skautliku nõukogu
tervitused ütles D. Clayton. •
äev algas laagris jätku­va
ehitustöö tähe all. I lm oli leit-sakuline.
Kell 11.00 hommikul ko­guneti
metsakirikusse. Teenisid
abipraöst skm. T. Nõmmik; maa­ilmaiaagri
vaimulik skm. W. Kop-perman
j a õp. E . Pähn. Jumala­teenistus
Oli ajalooline, kuna sel­lest
võtsid osa ühendrnkide sõja-väeš
teeninvad eestisoost
serid.
Ta elas vahepeal Aafrikas, võttis
kuidagi moodi Nigeeria kodusõjast
osa, aga jälle kaotaja poolel. Pä­rast
seda sõitis ta veel veidi merd,
siis abiellus USA-s texaslannaga
Houstonist ja asus New Orleans'i
elama. Alles paar nädalat tagasi
käisin ma teda seal otsimas, aga
ta oli jäUe merele läinud. Ja seal
tabaski teda 7. juuli hommikul sü­dameatakk.
Laev oli just Alaskast
ÜSA mannermaa poole tagasiteel,
un|bes 300 meremiili Vancoüverist.
Kummalisel kombel oli ta viimase
laeva nimi väga sarnane ta esime­se
laevaga. Ta algas oma mere-mehekar
jääri SS „Veraguas"-e
pardal tekipoisina ja lõpetas SS
,,Veraci'uz"-i pardal üleminsener
rina. . ^ ;
Kui Torontos ta endiste sõja-kaaslaste
hulgas jutt laiali läks,
et Väiketokk on Manalasse läinud,
ütles uks neist: „Parem kontrol­lide
andmed hoolega järgi — mina
isiklikult olen kaks korda Romani
peiesid pidanud — ükskord Saksa­maal
ja teinekord Hispaanias, kus
ta olevat Bilbac sadamas välis­maalaste
pbolt mõrvatud. Aga
poiss tõusis jälle üles ja sõitis
järgmise laevaga edasi.". Teine l i ­sas:
, jjoodame,: et tal seal.'.
ja ta näitas pöidlaga ülespoole,
, ,vanu , vihamehi vastas pole —
muidu kolgib ta need enne läbi, kui
ta kohtulaua ette saab."
Nii, mida võin ma omalt poolt
sellistele kommentaaridele lisada?
Need mehed nähtavasti tundsid
Väiketokki hästi. Võibolla saame
kunagi jälle kuskil kokku. Seniks
äga — bon voyage, gute Reise,
vaya con Dios, Head teed minna. :
:AJDVOKAAT-NOTAR •:
Rmm' 1912,: Eöyal Trust T^wer;:
toronto Dominion Ceatre
>©stiaadress; P.O. 326, Toroat?^
Oat. (Bay & Ki!sg);M5E 1E7 •
• -Telefon:.869-1777. • ^
24^tundi telefom valveteenistiLs
HETHERINiGTON,: F A L L I S
EM.. 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425'
oli mälestussamba
avamine pärast Teist maailma­sõda
toimunud sõdades USA
sõjaväe koosseisus langenud
• eestisoost sõjaväelaste mäles-tuseks.
A:ktus selleks toimus vahetult pä­rast
jumalateenistust. Nii jimaa-lateenistust.
kui aMiist kaunistas
laagri orkester. : ; .>^'"
Aktusel oli avasõna ütlej aks ja
teadustajaks major T. Paraning,
kuna samba avamiseks pidas kõ­ne
koi A. Einseln inglise ja eesti
keeles. Kolonel A. Einseln ütles,
et need kaheksa meest, kellede
nimed on graveeritud kaljürah'
nui asuvale plaadile andsid oma
elu k a Eesti eest Ameerika sõja­väe
koosseisus. Need mehed olid:
(sulgudes langemise aeg ja koht)
Rein Kirsimägi (1953) Korea),
Aksel Kask (1953 Korea), Jaak
Kuri (1967 Vietnamis), Arvi Roht-väli
(1968 Vietnamis), Lauri
Kangro (1969 Vietnamis) ^ Toivo
Nomm (1971 Vietnamis), Mark
Enari (1967 Vietnamis), Evald
Kingo (1948 Indo Hiinas). Koha
oli ka langenud sõjameeste va­nemaid.
Mälestussamba õnnistas Teise
maailmasõja veteran õpetaja
skm. Walter Kopperman. Selle
järele kolm kohalolnud Õpetajat
pühitsesid mälestussamba, kus
juures orkester esitas Türnpuu
„Müru kasvab mulla peale
Järgnes pärgade panek : vast
õnnistatud mälesitussambale. E s i -
merie pärg asötati USA armee
poolt.
. Pärjapanija köL-ltn. Emory
Bra ütles oma sõnavõtus,
need noored langenud eesti pä
ritoluga sõdurid on meile ees
kujuks Ja meie austus kuulub
äratas
se päeva tõttu kohalike elanike
tähelepanu ning Lakewpodi
.'.: limias. oli. , k o M . ; ka ameerika
orkester,' -
Esimene pühapäev lõppes tut-vumislõkkega,
-kus iga maa. andis
lühikese ettekande ning kõlasid
laagrihüüud. Tutvumisiõ'kke lem­mikud
olid, väike laulev grupp
Saksamaa skaute, kelle juht ka
lõpuks ütles mikrofoni: „öelge
veel, et Saksamaa eestlased ei
oska laulda".
.Esmaspäev oli viimaste! aasta­tel
populaarseks muutunud n.n.
omavalitsuse päev. See tahendab,
et laagri j a alllaagrite juhtkonna
funktsioone seKpäeyaä-täidavad
poiste j a tüdrukute endi 'poolt
valitud juhidv
Mitmed kanada noored arva­sid,
et laagri huvitavam osa al­gas
teisipäeval, siis kui toimus
bussimatk ookeani äärde ning
kanuuretk. -
Hilisõhtul oli jumalateenistus
armulauaga kolme õpetaja teeni­misel
rohkete armulaualistega.
oli ;„Eesti:: Päev",
õpiti meie rahvu'Skombeid, män­ge,
tantse, laule. Hommikupooli-ml
toimus see aiHaagrites ning
õhtupoolikul kogune
aikule, kus oli laulupidu ja kil-amängud.
Neljapäev oli meitsapäev, Suu-ed
poisid ja tüdrukud jäid laag­risse,
kuna nüüd oli himdude ja
hellakeste kord minna bussimat-kale.
Mindi läheduses asuvasse
Ameerika skautide pea;korterisše
Chartered Äcconntant
Untversity Ave., Ste.
ToroEito,-Ont. M55 2H7
Tel. 862-7115
pczssa
ülerügiline peakorter), kus asub
ka hästikorrastatud skaudimuu-seum,
mille direktoriks tuntud
eestlasest skaut juht skm. Ilmar
leer. Ilmar oligi eksimrsiooni
lüliks.•
Kaasasolnud JTUilitidel oli või­malik
tutvuda ka peakorteri te­gevusega.
. V • •:
Siin kaheksasajalükmeline tee­nistujate
pere 'suurtes hoonete-ompleksides
hoolitseb Ameerika
skautluse vajaduse eest poiste re­gistreerimisest
elektriarvutitel
kuni laagrite planeerimiseni in­seneri
osakondades.
Ja nii jätkus maaiimalaager
,Koguja I I " päikesepaistes^rõõm-salt
mängiva eesti noorusega.
Eesti Võitlejate ühingute Liid
pärja asetas kol.-ltn. Ylo Anson
Soome veteranide pärja kolone
Paavo Kairinen, maailmalaage
;,Koguaa I I " pärja; laagri juh
skm. Linold Milles, E. V. esinda­ja
USA-s E. Jaakson sai sõna lan­genute
vanemate austamiseks
Sellele järgnes ilusa tseremoonia
lõpuks meie rahvushümn.-
Üle kogu maailma on juba alustatud ettevalnüstustega ESTO-80
päevadeks. Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm „Kungla" on
alustanud sõidurä|ia kogumist ja üheks leidlikuks algatuseks ola
Karavanipidustuse ajal rixmämarkide müümine, mis oma kauni
kujundusega tähelepanu leidsid Ja paljude eestlaste rinnal näi­tasid,
millisesse karavani-linna külaline kuulub. Pildil Rita Väfit^r
oma müügUcs väljapandud märkidega. Foto: Vaba Eestlane
Suvine puhkuste periood ön
kätte jõudnud ja huvireiside
plaanimine on täies hoos. Varsti
hakkavad ajalehe veerud täitu­ma
reisikirjeldustega neilt, kes
tunnevad vajadust oma kogemu­si
ja tähelepanekuid, jagada. Neis
on palju huvitavat j a õpetlikku,
kuid pea alati on autorid jätnud
märkimata reisi' majandusliku
Tavaliste reisitingimuste juures
moodustavad öömaja kiüud. (ho­tellid)
vähemalt poole välj a
minekuist. Nü mõnelgi piüiul, kui
reisihuvilistel ei leidu marssruudi
tee ääres ega strateegilistes koh­tades
südamesõpru, /tuttavaid
või tuttavate tuttavaid kelle juu­res
võiks peatuda, võib see olla
põhjuseks rännuseilduste ära
jätmiseks, edasi lükkamiseks või
kavade kärpimiseks.
Paljud on huvitatud odavatest,
kuid siiski puhtatest ja mugava­test
ööbimisvõimalustest.
Sellist informatsiooni paisub
nüüd hiljuti ilmunud raamat:
„Mort's Guide to Vacations and
Lodgings on College Campuses".
Selles tuuakse andmeid USA ja
Kanada. ülikoolide ja kolledzite
kohta, kus turistid, kas üksikud,
perekonnad või grupid võivad
leida ööbimiseks võimalusi 4 ku­ni
10 dollari eest ööpäevalt isi­kult.
Saadaval on kas üksikud
toad, . tubade: kombinatsioonid
või täiskorterid ülikoolide hästi
korrastatud ja ilusates piirkon­dades.
Neid renditakse päeva­deks,
nädalalõppudeks või näda­late
viisi'
Lisaks: kohalikele ja ümbrus­konna
vaatamisväärsustele ning
lõbustustele pakuvad:. ülikoolide
juures peatam-ised võimalusi
mitmesugusteks sportlikeks tege-
Norras, Arendales elunev kau- j \histeks kui k a vaimseik-s meele-gesõidufcapten
Ants Lepson viibis lahutusiks (loenguiks jne.), kõi-juunis
New Yorgis, ,külastades geks, mida sel ajal ülikooli juu-oma
Camp Bell Hallis; N. Y . ela- res juhtub käigus olema,
vat ema Helmi Lepsonit. Ta len- Juhendis antakse andmeid kõi-das
silt edasi New Orleansi, kus ge eelnenu kohta j a kuidas ning
TV-saatja kanal 5 kommentaa­tor
prof. dr. Martin Abend puudu­tas
äsja jälle Balti vabariikides
toimunud Müditamisi. Ta esitas
arvusid, missugustes protsentides
nende maade inimesi langes
Kremli KGB ohvriks. Samu prot­sente
kasutas ta võrdlemiseks
USA rahvastikuga, märüddes, et
kui USA-st vaenlane oleks samasse
protsendi rahvast oma ohvrina
küüditamistega hävitanud, siis •
olnuks .see arv t e w l t 23 miljonit.
inimest. ..
•2- V
^ . • x:
USTi ,, ^. • <
- l
5 • ai
VABA £f5TLAlV£
Of
X
<
03
asus I tüürimehena norralastele
kuuiuvale 52.000-(tonnisele tank-laevale,
millega viidi nisulaadung
Jaapanisse. Sealt pidi laev tegema
reisi Austraaliasse, et ka
viia nisu Jaapanisse.
. Kapten A. Lepson teeb reisid
kaasa I tüürimehe asendajana.
Ta töötab Norras alaliselt mere­kooli
õppepurjeka kaptenina,
milleks omab ka kutsetunnisituse
ja erihariduse Norras, aurikute
ja mootorlaevade kijLtsetunnistus-te
kõrval, õppelaeval on tema
äraolekul asendajaks üks vanem
norra:-purjelaevade kapten. '
üks Norra filmikompanii lõpe­tas
äsja filmi Öppelaevast, millel
Ants Lepson on kaptenina juhiks.
Tä esines filmis enda osas. Linas-tHumisele
tuleb film aasta lõpul
Filmimisest tõid kohalikud lehed
fotosid j a kirjutusi milledes esi­neb
k a Ants Lepson.
... ^• VES .
kelle kaudu teha reservatsioone.
Selles leidub kasulikku informat­siooni
isegi neile, kes Öömaja või­malusi
ei kavatse kasutada.
Raamat on saadaval $5.00 eest
aadressil: ,3/Eort's Guide", Box
630, Princeton, N. J . USA., 08540.
L. KOOBAS
LIIVIA — Peruu kõige tagaotsi­tavam
ipoliitik, üdndrai Leonidas
Rodriguez, kõidis rahulikult pre­sidendi
paleesse ja soovis kokku
saada president BermudezTga. Ta
kirjutas külalisraamatusse oma
nime,.nõudes ühitlasi „põhiliste
vabaduste taastamist", ootas ees­ruumis-
20 minutit ja jalutas siis
minema. Presidendil, ei olnud ae­ga
külalisi vastu võtta. Alles hil­jem
leiti, et jutulesocvija oli isik.
keda politsei kogu riigis meele-taga
otsib. .. :•
|„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha^ plaan
, TOIMETUS J A T A L I T U S .
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-Hi.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi voetakse vastn:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp- homm. kella 11-ni la
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE .'
V.^BÄ EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
Kmdntnste hinnad:
ülö toll ühel veerul $3.25
esiküljel $3.75
tagaküljel $3.50
: KUULUTUS! VÕTAVAD
: , : . V VASTU::
}. Vaba Eestlase talitns
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3. Ont.
Talitus väljaspool tööaegf^:
Helmi Liivandi 251-6495
. l . • 3trs. Leida Maricy.
.149 Bishop Ave.
Wilkwdale, Ont. .
Telefon: 223-0080