1978-07-20-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t'j. . Nr. 54 VABA EESTLANE neljapäeval, 20. juulü 197^ ~ 'Kiursday, July 2Ö, 1978 Lk. 3 Nr, 54 ameeriklast." 3 Ralnoisvahelised malevõistlu-sed, milledest N; Liidu maletajaci osa võtavad, on venelastele alati olnud poliitilised üritused. Kui vene sportlased peavad oIümpia^ mängndel. kogii maailmale kimii-tama. et nõukog:iide inimene on füiisiliselt üle kapitalistliku üMs-konna inimesest, siis on vene maletajate kohustuseks demönstref:- iida kommunistlikus üiiiskonnas elava inimese vaimset üleolekut kapitalistliku iihiskonna inimesi' üle., %e kommunistliku Venemaa moletajate vaimsete .võiinete de-monstratsioorl ei ole Moskvale aga lamagl olnud n i i oluline kui . iriöodimud teisipäeval Filippiini-clcl Bagiüo linnas alanud male maaümameistrivõistluše matshii, kus 2T-aastaneN. Liidu esindaja Anatcli Karpovi vastaseks on N. Liidust põgenenud ja pagulasena Sliveitsis elav juudisoost 47-aas-tane maletaja Viktor Kortshnoi. Korishnoi ei ole lihtne põgenik. vaid poliitiline võitleja, kes kritiseerib igal võim^alikul juhu! N . Liidus valitsevat kommunistliltku Süsteemi ning nõuab Moskvalt Oma naisele ja tütrele Venemaalt väljasõiduks viisade andmist. Ta toonitab alati, et Venemaal ei olnud maletajatel võimalik oma! initsiatiivil .oma talenti välja arendada ja häid tulemusi saavutada, mis oli ka tema põgenemise põhjuseks. Kui ta peaks Karpovi võitma, siis annaks/ta sellega ema sõnadele kõige mõjuvama tõendi, mille Kremli valitsejad peavad longus kõrvadega aktsepteerima. • OiV Ipomuük, et võistiuse laadimine sellise polütilise pingega, ei .nõua suuri pingutusi jä viimase väljapanemist initte ainult Kortshnoilt vald ka temast 2t) aastat nooremalt Karpovilt, kes peab kait.šema nõukogude vaimuinimese au j a üleolekut kapit^list- ILkust inimesest. Kui Karpov Kortshnoile kaotab, siis ei oota teda Moskvas lahtised käed ja trööstivad sõnad, vaid põlgtus, viha ja oma seniselt auväärselt positsioonilt tagandamine Kai-po- ' vile pandud vastutus on seda suurem; et N. Liidu esindaja Boris Spasski kaotas 1972. aastal ma*iiimameistrimatshi ameeriklasele Bobby Eischerile, inilline k i il be pill vene võimumeeste kõhus a veel praegugi A^alutah: PGliitilise palaviku sümpioo-mid kerkisid drastiUselt esiplaanil? juba võistluse alguses kui hakati arutama riigilippude küsi must mõlema võistlejate laudadel. Kortshnoi nõudis oma lauale oma praeguse asukohamaa Shveitsi lippu, . kuid venelased olid sellele rauda vastu ja nende ettepanelm kohaselt oleks tulnud Karpovi ette lauale panna N. L i i . du sirp jä vasara punaiipp ja Kortsimoi ette va!??e lipp,' miMele oleks peale kirjutatud sõna „riik^ kondsusetu". Kortshriöi vaidles sclkle vastu ja Rahwsvaheline Mslflüt tegi otsuse mõlemate võistlejate laudadelt lippude kõrvaldamiseks.' . • ' ,-ÄMI^: n 1- 22. p 23 dr. S, Marley, on valvearstiks . 921-7777. Ba|i;i Veteranide Liit; Kanadas asujtati 1Ö76. a. anlõttegä ühendada kõiki -Balti Vet>eranid.e iihinguid tugevaks rühmitiiseks ning er-giitsda selle tegüvn^^^ • Vümaisei juhatuse Hcoosolekul Torootos anitati töö. tulempsi ja seati üles uusi silite. Koosoleku juhaitaõaiks oli B . V . K presidesnt St. Joiknibaitis (Leedu) ja sekretäriks E . Ozols (Läti), kuna eestlaste esijpidajaina oli kohal M. Randla. Hamiltoni Balti Veteira-mde> Koipu^ olid kohal A . JuTS ( E ^ i ) , O. Berztiss (Läti), puudus leedu esindaja. S. J(tobaitis (tänas liikmeid hea kiooistoö j a ahi eest; Ta soovis, et fcõik Balti veteranide ühingud oleksid ü h e nime all, et koos võidelda ühise eesmärgi — BaJti ralhvaste vabaduse eest.' L i i duga ühinesid • 5 uut; ühingut—- lu Kaitseliidu ühingud — lis. Sudburys, St. Cat}harine's, Montrmlis j a Windsoris. Biiti Veteranide Liit Kanadas põhiklrja arutati- seoses mõningate muudatustega valimisõiguses. N e i d . - . k i n n i t a t a k s e . järgmisel j u - hätusevkoosolekul septembris; M . Rsiidla t e g i e t t e p a n e k u , et .järgmine B.V. ii. K. kongress peetakse 1979. a. kevadel, kus igal liik- K i e l oleks sõnaõigus ja võimalus k a ^ , aidata liidu töö tõhusa- • m a i k s T e o s t a m i s e k s . . : V : Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti Ühispanga madalaid laennintressimäarasid. HÜPOTEEKLÄENUD 9,75% aastas Intressid arvesjtatnd veerandaasta viisi. Laeüad on lahtised. P E R S O H A Ä L L A E N U D 10.2% a«tas Persdnaallaenud on laenuvõtja snrma või jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10 000.--ulatuses. Seedrioru Suvihari 1978 puhul äratas Eesti Abistamiskomitee müügUaud suurt tähelepanu oma kaunita miiügiesemetega, eriti Ameerika ühendriikidest saabunud eestlastele olid sami siduvad. VasakMt'EAKeshneesA...S®pa^ Edith.EdenmvHenny^^^^^^ pr.,Sepa. ^ Foto: Vaba Eestlane GÖTEBORG.(EPL) - Eesti he-rootoicfeog med.dr. Jaak Kutti Göjte-l> argjsr. on kutsutud külalisprofessorina USA ja maailma ühte suu- ' rimasse vähktõve-häiglašse, et aidata lahendada raskusi, mis tekitavad vereliblede trphotsüüdid nn. immuiiodepressiivses protsessis ' ]uu üdi lilekandel halvaloomuliste haiguse ravi puhul. Töö- ja uuri-miskohaks on Memorial Sloan- Kettering Cancer Hospital New Yorgk • ^ Tallinnas on viibinud Ifolin päeva rootsi näitlejate kutsciiSaiss-gu turismigrupp ametiiihiiigu sekretäri Sven Broströmi juhtimisel, kes on prõpagandalehe «Kodumaa*^ teatel ütehiud, et teat-riametiühüig. käib traditsioomlis^t N. liidus — iga_kord isepai-fytvuneiiiist Saksamaa, Kieli Ülikooli, õigusteaduse prof. dr. Loeber kiilastas möödunud aastal uurimistöö otstarbel Nõuk. Liitu ja kolme Balti riiki. Viimases AÄBS'i(Association for the Advancement of Baltic Studies) Newsletter% (nr. 6) annab ta oma reisikogemustest Imyitava ülevaate. ERIK TEOSE Sündinud Montrealis 1955. a. Lõpetas McGilli ülikooli elektriinseneri teaduskonna B. Eng. kraadiga ja tumiustustega „Distinction m Electrical Engineering" ja .,üniveiisity Scolar". Äkadeemili- .«e!t kuulub'. Eesti. Üliõpilaste Seltsi . • • ,, •• :•. ' • • Prof. Loeberi erialaks on'võrdlev j a rahvusvaheline õigus ning peamiseks huvisfääriks nõuk. õigusnormid. Müllime visiit Nõük. Liitu ei olnud esmäikqrdne. Teadusliku töö huvides on ta viibinud seal mitmel korral varem.. Tema huvi nõukogude õiguse vastu aitab selgitada asjaolu, et tpi, on sündinud Lätis, 1923. a. 1977. a. märtsis-aprillis toimunud külaskäigul siirdus ta; peale Leedu j a Läti külas^tamist,Eestisse, kus võttis ühenduse Tallinnas asuva Eesti Teaduste Akadeemiaga ja selle juurde kuuluva õigusteaduse sektsiooniga, külaskäigu eesmärgiks oli selgitada Eesti NSV välismaiseid majanduslikke sidemeid. Arutluse käik ja kõnelusel selgunud asjaolud kolme Akadeemia esindajaga e i leia tema aruandes märkimist. Selgub aga, et kokkusaamine vastava ala eriteadlastega ei õmiestunud, vaatamata, et soovist oli aegsasti ette teatatud. ^ Tuleb järeldada, et teema o li selline, millest ei saanud või ei tohtinud rääkida. Kuigi reis taotles teaduslikke eesmärke ja sellest oli nõuk. võimudele ette teatatud, ei võimaldatud prof. Loeberil viibida Tartus; et tutvuneda ^ülikooliga ja selle raamatukoguga. Ta sai sinna sõita ainult üheks päevaks — see on norm, mis p n lubatud tavalisele turistüe. Väljasõit toimus taksoga ja Eesti Teaduste Akadeemia Välissuhete osakonna esindaja Gerta OngT saatel. Prof. Loeber leidis Tartu Ülikooli raaniatü-kogus rikkalikult Balti ainelisi materjale, kuid nendega tutvumine oli linnulerinuline. Tegelik külästusaeg oli liiga lühike, olgugi, et ta aja võitmiseks otsustas loobuda isegi lõunasöögist. no Köörnaga AABS'i tegevuse üle, eesmärgiga ja .ettepanekuga kohalike- Balti teadlaste kaasatõmbamiseks AABSl tegevusse, vastas s e e , et vastavad ettepanekud tulevad esitada fcirj alikult koos üksisasjaliku informatsiooniga uurimistöö eesmä-rkide kohta ja sellele peaval olema lisatud AABS-i. juhtkonna. isikliku koosseisu nimekiri. Asjale kohapeal äigu andmiseks püüdis prof. Lceber vajalike andmete saamiseks leida AABS-i väljaandeid „Joumal of Baltic Studies" Kreutzwaldi ninelisest Riiklikust raamatukogust. Taliinna-reisüe tahtnud kaasa tulla 84 liiget, ent grupi suurus saanud olla vaid 25, Nende 25 hulgas on leht avastanud , ühe eestlase, kes on vabakutseline näitleja Rootsi lavadel — Cle-mens Paal. Enda kohta pn ta jutustanud järgmist: ,,Nagu reedab juba minu perekonnanimi, on üks mjnu vanemaid pärit Eestist. Juba viis aastat olen tahtnud näha oma isa süamimaad,- kuid õnnestus. alles nüüd .see Otsimine oli viljatu, olgugi et ÄÄBS oni^idevalt saatnud oma teaduslikku a.rikirja eelpool nimetatud raaniatukogule. Hiljem tähendanud keegi kõrvalseisja, et üksiki väljastpoolt Balti riikide teaduslikele Instituutidele ja raamatukog-udele saadetud publikaitsioonidest ei jõu sihtkohta.. Need: suunatakse otseselt postilt ka eriraamatukogusse Rüga või vastavate ;k,ommunistlike parteide keskorganisatsioonide raa-rnatukogudesse il^ölmes pealinnas. Prof .Loeberil ei õnnestunud seda asj aolu isiklikult selgitada. Üldiselt On aga teada, et niisugune postisaadetiste kõrvaldamine, Nõuk. Liidus on tavaline. :: Nõuk.; Liit on ühinenud Univer-. saalse Posti Uniooniga ja alla kirjutanud Universaalsele Posti Konventsioonile, müles rõhutatakse, et see põhineb vastastikkusele usaldusele j a et liikmesriigid peavad kindlustama välismaise posti jõudmist adressaadile. Nõuk, Lüt on järjekindlalt rikkunud rahvusvahelist Posti Koneventsiöoni postisaadetiste •"' kõrvaldanüsega. • Eelnev on veelkordseks kinnituseks, et nõuk. võimud püüavad teha Igasuguseid takistusi nõuk. teadlaste kokikupuutumistele väljaspool asuvate h-umanitaarala teadlastega j a nende teaduslike töödega, eriti veel kui need tegelevad üksikute nõuk.' ,„vabarüki-de", ajalooga, ^rahvastüvuga, majandusega jne. ' K KOOBAS Olen jü minagi seotud kolme maaga: olen Kootsi kodanik, ema bn pärit Hispaamast ja isa EestJsi. • Olen kuulnud palju teie suurest kirj:anikust/ A. H . Tanunsaa-rest, ise aga teda-lugenud ei olnud. Seegi viga sai nüüd paran-datud ostsin teüt kaasa kolm selle kirjaniku teost. Ja^eks sellega saa isa sünnünaa mtdle veelgi südamelähetee-maks." , Tallinnas oli rootslasi vastu võtnud Välismaaga sõpnise ja kultuurisidemete ühing. Eestiteatriülihig ja Kirovi kalurikolhoos (mida alati välismaalastele näidatakse kui näidiskolhoo-si). Teatrihooaeg oli aga Tallinnas . lõppenud,' nii et teatj*iskäi-misti ei saanud olla. Kodus kõneleme isaga eesti keelt, nii et sellepärast; tunnen ennast taillinlaste keskel paremini kui teised grupi liikmed, kuna saan suhelda inimestega tõlgi abita.' • Olin palju kuulnud elust teie. maal, nüüd nägin ise, milline see ,on. Ameti poolest olen vabakutseline näitleja: mängin ühes etenduses iihes teatris ja seejärel tuleb otsida mujal teist osa.- • ' ' Peale selle kuulun ka Rootsi näitlejate ametiühingu komiteesse, mis koondab endasse 3000 näitlejat üle kogu Rootsi. Ja probleemidest meü juba puudu ei tule. • • 28. maü uppus Pärnu j Ões pur-I kätte ei saada. Sageli unustatak- KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS "INSURANCE" 1482 Dathurst St., 4 kord . . (Bathurst~St. aaü"), fctefön kontoris 653-7815 ja 653-7816 Insurance Agencv ?vESTMORE Dr., Süite ! RtxdaJe, Out. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Selle tõttu pidi aga ka saatjanna kannatama tühja kõhu. sest nähtavasti oli giidile antud korraldus külastajat mitte minutikski üksinda jätta või silmist lasta.';.: Giidi käitumine oli irriteeriv ja .avaldatud mõtted ei soodustanud teadlase viivukest . uurimistegevust Tartus. . . . Jutuajamisel Eesti Teaduste Akadeemia sekretär prof dr. Ar- ESTO. MUTOÄL FÜMI, LTD. Aktsia hind 15. juulil .S6.74 Walwyn. ŠtodgeÜ, Cochrane Mixrray^ 145 King St. W.» Room 1900 Toronto, Ont. M5H 1J8. : Vielefpn päeval 364-1131 : õhtul 925-6812 ^ juspäi ujumisel ikoondise ,,Süi-kaat" tööline, 53-aästane Herbert Sander. Pärast saunaleüi ja alkoholi müpamist karastust otsides hüppas kaaslaste keelust hoolimata jõkke 22-aastane Raivo Reeder. Ka viimane uppus.; Tänavu on olnud laste üppu-misi Pärnu rajoonis. 6. juunil oli raske 'õnnetus Sindi sovhoosi Reiu osakonna ühe töötaja peres, kus hukkus kolm last, kes olid läinud liivaaugus olevasse vette ainult sulistama. Kuigi Eesti Merelaevanduse ma-teriaal- tehnüine baas olevat viimastel aastatel tunduvalt paranenud, ei täidetavat siiski laevade ja vagunite laadimisel tühiseisu vähendamise ülesandeid. Saare- ja Hiiumaa elanikele ei tagataVat aastaringset katkematut varustamist vajalike kaupadega: Soovida jäävat ka reisijate teenindamine praamidel. Ebapiisavalt aga arendatakse reisijate vedu laevadega Tallihnas, Pärnus ja Narvas, Eesti Merelaevandusele anti korraldus puuduste kõrvaldamiseks. Paadisõidul; on tänavu. . enne jaanipäeva juba mitmeid õnnetusi olnud, märja haua on leidnud 9inihiest. Peamine, põhjus on olnud alkoholi-. kuritarvidus, mis omakorda tingis vajalikest jul-. gestuseeskirjadest kinnipidamise unustamise. Mõnikord ei. võeta kaasa päästevöösid või pannakse need paadis nü, et hädakorral ©Malmös tähistas 10. juunil 60 a. sünnipäeva, rahvusvaheliselt tuntud võimlemispedagoog ja kuulskiks saanud Malmö. Tüdrukute organiseerija ja juht Leida Leesment, pärit Tallinnast. Lõpetanud Tartu tJlikooli kehalise kasvatuse, alal liitus ka ^kohe uue . yõimlemisliikumisega,: mil-juhiks oli Ernst ' I d l a . Rootsis alustas 'ta iseseisvat tegevust võimlemisalal| Malmösse asumise järele. Ta on oma võiimlemises arendanud tugevat isikupäirast joont. Lühikest aega ernie süna\i. päeva esitas ta oma võimlemiš-kopli Malmb lümateatris täismajale üle 50p võimleja kaastegevU- •sel. ' ' se ettevaatus, ka kiiretel rippmoo-toriga (peab siinses mõistes olema .päramootor) metallpaatidel.j sõites, mis jiarsu pöörde tegemisel kergesti ümber lähevad. Mõnikord ka koormatakse -paati üleliigselt : 1. juuni õhtupoolikul hukkusid traagiliselt Kohtla-Järve Tammiku v kaevanduse ehitustöölised Aleksei Serguns, Anatoli Mihhe-jev, Aleksander Somin, ja Aleksander Jiõgi. Pärast tööpäeva lõppu kaevanduse puihkebaasis vübides" võtsid mehed metallpaa-di ja aerutasid järvele kalastama. Seda tüüpi paadiga võib veekogule mmna kimi 4-pallise tuulega, kuid sel korral pUhus j arvel 8-palline tuul. Päästevahendeid kaasa ei võetud. 3, juunil leidsid kalurid Narva jõel Kuningaküla juurest tühja paadi, kalastajaist pole kedagi seni kätte saadud. Käinas avati Rudolf Tobiase memoriaalmuuseumi uus ekspositsioon. Avasõna ütles Hiiumaa koduloomuuseunü • direktor Volli iMäeum.baed. Helüooja Leo Nor-met rääkis^ Rudolt Tobiase, loor i n g i l populariseerimisest. Muuseumi eksponaadil — tiibklave-lil, niillel Rudolf Tobias mängima õppis — esitas Vardo Rümessen helilooja prelüüde. HelÜindüt kuulati ka R. Tobiase suurvormi-lisi teoseid. Anti lilli ekspositsiooni koostajale V. RumessenUe ja kujundajale -kunstnik' Erika Lindverele. Maksab Kanadas: Poolaastas $30. $16. Väljaspool Kanadas. $32.— $17.~ l l E I P O S t l G A : • $48.--» : $53.- • $25.5©^^^^^^ $27. leerandaastes $13.50 : ' , $15.~ LENIWPOSTIGA ülemere-maaiScsse: Aastas $62.--, poolaastas SSl^serVeeraudaaStas $16.5® Aadressi muudatus 30 centi. üksitoumbri hind 33 c®ntl. Kanada aadressidele g^alume märldda „ P O S T A L CODE" |a USA aadressidele „Zm CODE" Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Fre© Estonian PnbUshers nimele. JJ Palun muUe saata VABA: E E S T L A N E aastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripöstiga alates ,X...:/...i>':m Tellimise katteks lisan f ^ . sünjuureg rahas7 tshekiga. / rabakaardigä.. (Ralia saata ainult täbžkirjas). Aadress • : - — — - ^. - -. - - - - - - - ^ - - - -.- -------
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 20, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-07-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780720 |
Description
Title | 1978-07-20-03 |
OCR text | t'j. . Nr. 54 VABA EESTLANE neljapäeval, 20. juulü 197^ ~ 'Kiursday, July 2Ö, 1978 Lk. 3 Nr, 54 ameeriklast." 3 Ralnoisvahelised malevõistlu-sed, milledest N; Liidu maletajaci osa võtavad, on venelastele alati olnud poliitilised üritused. Kui vene sportlased peavad oIümpia^ mängndel. kogii maailmale kimii-tama. et nõukog:iide inimene on füiisiliselt üle kapitalistliku üMs-konna inimesest, siis on vene maletajate kohustuseks demönstref:- iida kommunistlikus üiiiskonnas elava inimese vaimset üleolekut kapitalistliku iihiskonna inimesi' üle., %e kommunistliku Venemaa moletajate vaimsete .võiinete de-monstratsioorl ei ole Moskvale aga lamagl olnud n i i oluline kui . iriöodimud teisipäeval Filippiini-clcl Bagiüo linnas alanud male maaümameistrivõistluše matshii, kus 2T-aastaneN. Liidu esindaja Anatcli Karpovi vastaseks on N. Liidust põgenenud ja pagulasena Sliveitsis elav juudisoost 47-aas-tane maletaja Viktor Kortshnoi. Korishnoi ei ole lihtne põgenik. vaid poliitiline võitleja, kes kritiseerib igal võim^alikul juhu! N . Liidus valitsevat kommunistliltku Süsteemi ning nõuab Moskvalt Oma naisele ja tütrele Venemaalt väljasõiduks viisade andmist. Ta toonitab alati, et Venemaal ei olnud maletajatel võimalik oma! initsiatiivil .oma talenti välja arendada ja häid tulemusi saavutada, mis oli ka tema põgenemise põhjuseks. Kui ta peaks Karpovi võitma, siis annaks/ta sellega ema sõnadele kõige mõjuvama tõendi, mille Kremli valitsejad peavad longus kõrvadega aktsepteerima. • OiV Ipomuük, et võistiuse laadimine sellise polütilise pingega, ei .nõua suuri pingutusi jä viimase väljapanemist initte ainult Kortshnoilt vald ka temast 2t) aastat nooremalt Karpovilt, kes peab kait.šema nõukogude vaimuinimese au j a üleolekut kapit^list- ILkust inimesest. Kui Karpov Kortshnoile kaotab, siis ei oota teda Moskvas lahtised käed ja trööstivad sõnad, vaid põlgtus, viha ja oma seniselt auväärselt positsioonilt tagandamine Kai-po- ' vile pandud vastutus on seda suurem; et N. Liidu esindaja Boris Spasski kaotas 1972. aastal ma*iiimameistrimatshi ameeriklasele Bobby Eischerile, inilline k i il be pill vene võimumeeste kõhus a veel praegugi A^alutah: PGliitilise palaviku sümpioo-mid kerkisid drastiUselt esiplaanil? juba võistluse alguses kui hakati arutama riigilippude küsi must mõlema võistlejate laudadel. Kortshnoi nõudis oma lauale oma praeguse asukohamaa Shveitsi lippu, . kuid venelased olid sellele rauda vastu ja nende ettepanelm kohaselt oleks tulnud Karpovi ette lauale panna N. L i i . du sirp jä vasara punaiipp ja Kortsimoi ette va!??e lipp,' miMele oleks peale kirjutatud sõna „riik^ kondsusetu". Kortshriöi vaidles sclkle vastu ja Rahwsvaheline Mslflüt tegi otsuse mõlemate võistlejate laudadelt lippude kõrvaldamiseks.' . • ' ,-ÄMI^: n 1- 22. p 23 dr. S, Marley, on valvearstiks . 921-7777. Ba|i;i Veteranide Liit; Kanadas asujtati 1Ö76. a. anlõttegä ühendada kõiki -Balti Vet>eranid.e iihinguid tugevaks rühmitiiseks ning er-giitsda selle tegüvn^^^ • Vümaisei juhatuse Hcoosolekul Torootos anitati töö. tulempsi ja seati üles uusi silite. Koosoleku juhaitaõaiks oli B . V . K presidesnt St. Joiknibaitis (Leedu) ja sekretäriks E . Ozols (Läti), kuna eestlaste esijpidajaina oli kohal M. Randla. Hamiltoni Balti Veteira-mde> Koipu^ olid kohal A . JuTS ( E ^ i ) , O. Berztiss (Läti), puudus leedu esindaja. S. J(tobaitis (tänas liikmeid hea kiooistoö j a ahi eest; Ta soovis, et fcõik Balti veteranide ühingud oleksid ü h e nime all, et koos võidelda ühise eesmärgi — BaJti ralhvaste vabaduse eest.' L i i duga ühinesid • 5 uut; ühingut—- lu Kaitseliidu ühingud — lis. Sudburys, St. Cat}harine's, Montrmlis j a Windsoris. Biiti Veteranide Liit Kanadas põhiklrja arutati- seoses mõningate muudatustega valimisõiguses. N e i d . - . k i n n i t a t a k s e . järgmisel j u - hätusevkoosolekul septembris; M . Rsiidla t e g i e t t e p a n e k u , et .järgmine B.V. ii. K. kongress peetakse 1979. a. kevadel, kus igal liik- K i e l oleks sõnaõigus ja võimalus k a ^ , aidata liidu töö tõhusa- • m a i k s T e o s t a m i s e k s . . : V : Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti Ühispanga madalaid laennintressimäarasid. HÜPOTEEKLÄENUD 9,75% aastas Intressid arvesjtatnd veerandaasta viisi. Laeüad on lahtised. P E R S O H A Ä L L A E N U D 10.2% a«tas Persdnaallaenud on laenuvõtja snrma või jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10 000.--ulatuses. Seedrioru Suvihari 1978 puhul äratas Eesti Abistamiskomitee müügUaud suurt tähelepanu oma kaunita miiügiesemetega, eriti Ameerika ühendriikidest saabunud eestlastele olid sami siduvad. VasakMt'EAKeshneesA...S®pa^ Edith.EdenmvHenny^^^^^^ pr.,Sepa. ^ Foto: Vaba Eestlane GÖTEBORG.(EPL) - Eesti he-rootoicfeog med.dr. Jaak Kutti Göjte-l> argjsr. on kutsutud külalisprofessorina USA ja maailma ühte suu- ' rimasse vähktõve-häiglašse, et aidata lahendada raskusi, mis tekitavad vereliblede trphotsüüdid nn. immuiiodepressiivses protsessis ' ]uu üdi lilekandel halvaloomuliste haiguse ravi puhul. Töö- ja uuri-miskohaks on Memorial Sloan- Kettering Cancer Hospital New Yorgk • ^ Tallinnas on viibinud Ifolin päeva rootsi näitlejate kutsciiSaiss-gu turismigrupp ametiiihiiigu sekretäri Sven Broströmi juhtimisel, kes on prõpagandalehe «Kodumaa*^ teatel ütehiud, et teat-riametiühüig. käib traditsioomlis^t N. liidus — iga_kord isepai-fytvuneiiiist Saksamaa, Kieli Ülikooli, õigusteaduse prof. dr. Loeber kiilastas möödunud aastal uurimistöö otstarbel Nõuk. Liitu ja kolme Balti riiki. Viimases AÄBS'i(Association for the Advancement of Baltic Studies) Newsletter% (nr. 6) annab ta oma reisikogemustest Imyitava ülevaate. ERIK TEOSE Sündinud Montrealis 1955. a. Lõpetas McGilli ülikooli elektriinseneri teaduskonna B. Eng. kraadiga ja tumiustustega „Distinction m Electrical Engineering" ja .,üniveiisity Scolar". Äkadeemili- .«e!t kuulub'. Eesti. Üliõpilaste Seltsi . • • ,, •• :•. ' • • Prof. Loeberi erialaks on'võrdlev j a rahvusvaheline õigus ning peamiseks huvisfääriks nõuk. õigusnormid. Müllime visiit Nõük. Liitu ei olnud esmäikqrdne. Teadusliku töö huvides on ta viibinud seal mitmel korral varem.. Tema huvi nõukogude õiguse vastu aitab selgitada asjaolu, et tpi, on sündinud Lätis, 1923. a. 1977. a. märtsis-aprillis toimunud külaskäigul siirdus ta; peale Leedu j a Läti külas^tamist,Eestisse, kus võttis ühenduse Tallinnas asuva Eesti Teaduste Akadeemiaga ja selle juurde kuuluva õigusteaduse sektsiooniga, külaskäigu eesmärgiks oli selgitada Eesti NSV välismaiseid majanduslikke sidemeid. Arutluse käik ja kõnelusel selgunud asjaolud kolme Akadeemia esindajaga e i leia tema aruandes märkimist. Selgub aga, et kokkusaamine vastava ala eriteadlastega ei õmiestunud, vaatamata, et soovist oli aegsasti ette teatatud. ^ Tuleb järeldada, et teema o li selline, millest ei saanud või ei tohtinud rääkida. Kuigi reis taotles teaduslikke eesmärke ja sellest oli nõuk. võimudele ette teatatud, ei võimaldatud prof. Loeberil viibida Tartus; et tutvuneda ^ülikooliga ja selle raamatukoguga. Ta sai sinna sõita ainult üheks päevaks — see on norm, mis p n lubatud tavalisele turistüe. Väljasõit toimus taksoga ja Eesti Teaduste Akadeemia Välissuhete osakonna esindaja Gerta OngT saatel. Prof. Loeber leidis Tartu Ülikooli raaniatü-kogus rikkalikult Balti ainelisi materjale, kuid nendega tutvumine oli linnulerinuline. Tegelik külästusaeg oli liiga lühike, olgugi, et ta aja võitmiseks otsustas loobuda isegi lõunasöögist. no Köörnaga AABS'i tegevuse üle, eesmärgiga ja .ettepanekuga kohalike- Balti teadlaste kaasatõmbamiseks AABSl tegevusse, vastas s e e , et vastavad ettepanekud tulevad esitada fcirj alikult koos üksisasjaliku informatsiooniga uurimistöö eesmä-rkide kohta ja sellele peaval olema lisatud AABS-i. juhtkonna. isikliku koosseisu nimekiri. Asjale kohapeal äigu andmiseks püüdis prof. Lceber vajalike andmete saamiseks leida AABS-i väljaandeid „Joumal of Baltic Studies" Kreutzwaldi ninelisest Riiklikust raamatukogust. Taliinna-reisüe tahtnud kaasa tulla 84 liiget, ent grupi suurus saanud olla vaid 25, Nende 25 hulgas on leht avastanud , ühe eestlase, kes on vabakutseline näitleja Rootsi lavadel — Cle-mens Paal. Enda kohta pn ta jutustanud järgmist: ,,Nagu reedab juba minu perekonnanimi, on üks mjnu vanemaid pärit Eestist. Juba viis aastat olen tahtnud näha oma isa süamimaad,- kuid õnnestus. alles nüüd .see Otsimine oli viljatu, olgugi et ÄÄBS oni^idevalt saatnud oma teaduslikku a.rikirja eelpool nimetatud raaniatukogule. Hiljem tähendanud keegi kõrvalseisja, et üksiki väljastpoolt Balti riikide teaduslikele Instituutidele ja raamatukog-udele saadetud publikaitsioonidest ei jõu sihtkohta.. Need: suunatakse otseselt postilt ka eriraamatukogusse Rüga või vastavate ;k,ommunistlike parteide keskorganisatsioonide raa-rnatukogudesse il^ölmes pealinnas. Prof .Loeberil ei õnnestunud seda asj aolu isiklikult selgitada. Üldiselt On aga teada, et niisugune postisaadetiste kõrvaldamine, Nõuk. Liidus on tavaline. :: Nõuk.; Liit on ühinenud Univer-. saalse Posti Uniooniga ja alla kirjutanud Universaalsele Posti Konventsioonile, müles rõhutatakse, et see põhineb vastastikkusele usaldusele j a et liikmesriigid peavad kindlustama välismaise posti jõudmist adressaadile. Nõuk, Lüt on järjekindlalt rikkunud rahvusvahelist Posti Koneventsiöoni postisaadetiste •"' kõrvaldanüsega. • Eelnev on veelkordseks kinnituseks, et nõuk. võimud püüavad teha Igasuguseid takistusi nõuk. teadlaste kokikupuutumistele väljaspool asuvate h-umanitaarala teadlastega j a nende teaduslike töödega, eriti veel kui need tegelevad üksikute nõuk.' ,„vabarüki-de", ajalooga, ^rahvastüvuga, majandusega jne. ' K KOOBAS Olen jü minagi seotud kolme maaga: olen Kootsi kodanik, ema bn pärit Hispaamast ja isa EestJsi. • Olen kuulnud palju teie suurest kirj:anikust/ A. H . Tanunsaa-rest, ise aga teda-lugenud ei olnud. Seegi viga sai nüüd paran-datud ostsin teüt kaasa kolm selle kirjaniku teost. Ja^eks sellega saa isa sünnünaa mtdle veelgi südamelähetee-maks." , Tallinnas oli rootslasi vastu võtnud Välismaaga sõpnise ja kultuurisidemete ühing. Eestiteatriülihig ja Kirovi kalurikolhoos (mida alati välismaalastele näidatakse kui näidiskolhoo-si). Teatrihooaeg oli aga Tallinnas . lõppenud,' nii et teatj*iskäi-misti ei saanud olla. Kodus kõneleme isaga eesti keelt, nii et sellepärast; tunnen ennast taillinlaste keskel paremini kui teised grupi liikmed, kuna saan suhelda inimestega tõlgi abita.' • Olin palju kuulnud elust teie. maal, nüüd nägin ise, milline see ,on. Ameti poolest olen vabakutseline näitleja: mängin ühes etenduses iihes teatris ja seejärel tuleb otsida mujal teist osa.- • ' ' Peale selle kuulun ka Rootsi näitlejate ametiühingu komiteesse, mis koondab endasse 3000 näitlejat üle kogu Rootsi. Ja probleemidest meü juba puudu ei tule. • • 28. maü uppus Pärnu j Ões pur-I kätte ei saada. Sageli unustatak- KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS "INSURANCE" 1482 Dathurst St., 4 kord . . (Bathurst~St. aaü"), fctefön kontoris 653-7815 ja 653-7816 Insurance Agencv ?vESTMORE Dr., Süite ! RtxdaJe, Out. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Selle tõttu pidi aga ka saatjanna kannatama tühja kõhu. sest nähtavasti oli giidile antud korraldus külastajat mitte minutikski üksinda jätta või silmist lasta.';.: Giidi käitumine oli irriteeriv ja .avaldatud mõtted ei soodustanud teadlase viivukest . uurimistegevust Tartus. . . . Jutuajamisel Eesti Teaduste Akadeemia sekretär prof dr. Ar- ESTO. MUTOÄL FÜMI, LTD. Aktsia hind 15. juulil .S6.74 Walwyn. ŠtodgeÜ, Cochrane Mixrray^ 145 King St. W.» Room 1900 Toronto, Ont. M5H 1J8. : Vielefpn päeval 364-1131 : õhtul 925-6812 ^ juspäi ujumisel ikoondise ,,Süi-kaat" tööline, 53-aästane Herbert Sander. Pärast saunaleüi ja alkoholi müpamist karastust otsides hüppas kaaslaste keelust hoolimata jõkke 22-aastane Raivo Reeder. Ka viimane uppus.; Tänavu on olnud laste üppu-misi Pärnu rajoonis. 6. juunil oli raske 'õnnetus Sindi sovhoosi Reiu osakonna ühe töötaja peres, kus hukkus kolm last, kes olid läinud liivaaugus olevasse vette ainult sulistama. Kuigi Eesti Merelaevanduse ma-teriaal- tehnüine baas olevat viimastel aastatel tunduvalt paranenud, ei täidetavat siiski laevade ja vagunite laadimisel tühiseisu vähendamise ülesandeid. Saare- ja Hiiumaa elanikele ei tagataVat aastaringset katkematut varustamist vajalike kaupadega: Soovida jäävat ka reisijate teenindamine praamidel. Ebapiisavalt aga arendatakse reisijate vedu laevadega Tallihnas, Pärnus ja Narvas, Eesti Merelaevandusele anti korraldus puuduste kõrvaldamiseks. Paadisõidul; on tänavu. . enne jaanipäeva juba mitmeid õnnetusi olnud, märja haua on leidnud 9inihiest. Peamine, põhjus on olnud alkoholi-. kuritarvidus, mis omakorda tingis vajalikest jul-. gestuseeskirjadest kinnipidamise unustamise. Mõnikord ei. võeta kaasa päästevöösid või pannakse need paadis nü, et hädakorral ©Malmös tähistas 10. juunil 60 a. sünnipäeva, rahvusvaheliselt tuntud võimlemispedagoog ja kuulskiks saanud Malmö. Tüdrukute organiseerija ja juht Leida Leesment, pärit Tallinnast. Lõpetanud Tartu tJlikooli kehalise kasvatuse, alal liitus ka ^kohe uue . yõimlemisliikumisega,: mil-juhiks oli Ernst ' I d l a . Rootsis alustas 'ta iseseisvat tegevust võimlemisalal| Malmösse asumise järele. Ta on oma võiimlemises arendanud tugevat isikupäirast joont. Lühikest aega ernie süna\i. päeva esitas ta oma võimlemiš-kopli Malmb lümateatris täismajale üle 50p võimleja kaastegevU- •sel. ' ' se ettevaatus, ka kiiretel rippmoo-toriga (peab siinses mõistes olema .päramootor) metallpaatidel.j sõites, mis jiarsu pöörde tegemisel kergesti ümber lähevad. Mõnikord ka koormatakse -paati üleliigselt : 1. juuni õhtupoolikul hukkusid traagiliselt Kohtla-Järve Tammiku v kaevanduse ehitustöölised Aleksei Serguns, Anatoli Mihhe-jev, Aleksander Somin, ja Aleksander Jiõgi. Pärast tööpäeva lõppu kaevanduse puihkebaasis vübides" võtsid mehed metallpaa-di ja aerutasid järvele kalastama. Seda tüüpi paadiga võib veekogule mmna kimi 4-pallise tuulega, kuid sel korral pUhus j arvel 8-palline tuul. Päästevahendeid kaasa ei võetud. 3, juunil leidsid kalurid Narva jõel Kuningaküla juurest tühja paadi, kalastajaist pole kedagi seni kätte saadud. Käinas avati Rudolf Tobiase memoriaalmuuseumi uus ekspositsioon. Avasõna ütles Hiiumaa koduloomuuseunü • direktor Volli iMäeum.baed. Helüooja Leo Nor-met rääkis^ Rudolt Tobiase, loor i n g i l populariseerimisest. Muuseumi eksponaadil — tiibklave-lil, niillel Rudolf Tobias mängima õppis — esitas Vardo Rümessen helilooja prelüüde. HelÜindüt kuulati ka R. Tobiase suurvormi-lisi teoseid. Anti lilli ekspositsiooni koostajale V. RumessenUe ja kujundajale -kunstnik' Erika Lindverele. Maksab Kanadas: Poolaastas $30. $16. Väljaspool Kanadas. $32.— $17.~ l l E I P O S t l G A : • $48.--» : $53.- • $25.5©^^^^^^ $27. leerandaastes $13.50 : ' , $15.~ LENIWPOSTIGA ülemere-maaiScsse: Aastas $62.--, poolaastas SSl^serVeeraudaaStas $16.5® Aadressi muudatus 30 centi. üksitoumbri hind 33 c®ntl. Kanada aadressidele g^alume märldda „ P O S T A L CODE" |a USA aadressidele „Zm CODE" Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada Fre© Estonian PnbUshers nimele. JJ Palun muUe saata VABA: E E S T L A N E aastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripöstiga alates ,X...:/...i>':m Tellimise katteks lisan f ^ . sünjuureg rahas7 tshekiga. / rabakaardigä.. (Ralia saata ainult täbžkirjas). Aadress • : - — — - ^. - -. - - - - - - - ^ - - - -.- ------- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-20-03