Vaba eestlane , July 20, 1978

              VAÄA S E S T L A M neljapäeval, 20. juulil 1978 — T h u ^ ^ Nr. 54
J.
Ma-saMane üdo Beyer tõukas
Göteborgis peetud kergejõustiku-võistlusel
uue kuulitõuke maailmaT
rekordi tulemusega 22.15. Endine
maailmarekord oli täpselt 22.00 ja
kuulus venelasele Aleksandr Ba-rishnikovile,
mis tehti kaks aastat
tagiasi. Beyer on tänavu olnud heas
vormis ja tõukas viis päeva varem
21.89, kuid oli treeningul saavuta­nud
kordüyait üle 22 meetri. Elu^
kutseline kuulitõukaja ameerikla-iieBrianÖldfield
tõukas 1976. a;
r tulemus 22.86, 22.45 ja 22.28, kuid
neid amatöörsportlaste maailma-rekordidena
ei arvestata.
Kõikide aegade parimad kuuli­tõuke
tulemiised on praegu:
Beyer, Ma-Saksa .
Bärishnikov, N i .
Albritton, ÜSA L 1:
Feuerbaoh, USA . _ _ _
Matson; USA- - - 1 .
Briesenick, Ida-Saksa
Miröriov/. N.L,
Semkin, ÜSA
Hö^imd, Rootsi . .-
ilöthenburg^
Gies, Ma-Saksa J^L
Stähiberg, Soome
22.15
22.00
21.85
21:82
21.78
21.67
21.55
21,53
21.35
21.33
21.32
21.31
21.26
ne-Saksa) 7.97; Teivashüppes esi­mene
Wladyslaw Kozakiewicz 5.52,
teine prantslane Patrick Aba-da
5.35. 200 meetri jooksus esi­mene
Silvio Leonard 20,06, 2) Don
Quarrie (Jamaikä) 20,58, 3) 2enon
Eric Mägi lõpetas Pacific üni-omo
kolledzhi Põhjja-Kalifornias
BA teraadiga. Ta ikavatseb edasi
õppida pedagoogika alal inagist-rikraadi
saaimiseks.
Toomas Allik lofpstas cum lau-dega
Hiofstra University BS kraa­diga
ikeamia alal, olles ühtlasi
„Deains listil". Hofstras õppides
õli tal stipmdiiim A i d Associatian
for Lutherans ja Hofstra Univer­sity.
Ülikoolis õppides feuulu® ta
töödel, suvel töötades kindlustus-
% Clarkson Gollege of Tedinolo-gy,
Potsdamis, N. Y . 10i)6tais kee­mia
alal BS kraadiga Andreas
^aska. Ta asub tööle fceemiloma
Engelüard Miheral and Oheniical
Corp. jiiuirde Me(nlo Pa?k — Edi­son,
N: J . .. :.
©Lembit Kjüti; (kox|K>raitsioon
Tehnoda) lõpetas The Cooper
Unionl N;ew Yorgis siiimma cum
Licznerski 20,63; viimane on uus
Poola rekord. Kettaheites esimene 1 foto-, male- ja keemikute Mubis-ida-
sakslaneWolfgang Schmidt ^^^^^ Ta jätkab õpinguid doktori- laude, B S kraadiga tsiviil insene-
65.40. 400 m esimene Alberto Juan- fcraia4i saiavutamisefes Cobmbia riteaduse alal. T a läheb edasi
torena 45,66. 100 mesunene Leo- ülikoolis New Yorgis, k u s t a saab
nard 10,08, teine kuubalane Osval- kooli tasuta j a lisaks seHele õpe-do
Lara 10,47. 5000 m esmiene ida­sakslane
Andras Bäsig 13.33,9.
Kõrgushüppes esimene Janusz
Rybczynski 2.20, teine päne^aks-lane
Carlo Thränhardt 2.20.
tab ültoölis 7—10 tundi nädalas
palga eesit. Toomajs Allik oli vastu
võetud sainmdel ;.tinginiustei^w^
nelija ülikooli, teuid et Columbia
asub ikodule kõige ligemal, valis
Lisaks on USA elukutseline kuu-liiõukajä
George Woods tõuganud
22-02 ja Fred DeBernardi 2L42.
bingerova 21.28. •
Prahas peetud võistlusel heitis
20-aastane norralane Richard 01-
sen vasarat 6882, mis m uus
noorte Põhjamaade rekord. •
Ida-Berlünis peetud kergejõusti­ku
võistlustel viskas idä-sakslane
Wolfgang Hanisch oda 90.32, mis on
tänavu tipptulemuseks maaihnas>
teiseks jäi Wolfgang Balster 85.08
ja kbhnandaks ungarlane -Sandor
Borös 83.16. Ida-sakslane Roland
Steuk heitis vasarat 77.82, mis on
uus noorte maailmarekord ^ja kõi­kide
aegade meeste seitsmes tule­mus.
Teiseks jäi Detlef Gersten-
75.04..
Ida-sakslane 21-aastane Marita
_ Koch parandas 26. juunil peetud
kergejoustikuvõistlusel nai^^^^
m jooksus maailmarekordi ajaga
49,19. Endine maailmarekord kuu­lus
poolatar Irenä Szewinskale,
kes jooksis selle kaks aastat tagasi
ajaga 49,2. Marita Kochi nimel on
veel teinegi maailmarekord: ta on
jooksnud 200 m ajaga 22,06.
Varssavis peetud kergejõustiku-võistustel
kuubalane Silvio Leo­nard
võitis lOö j a 200 m jooksud
ajaga 10,08 ja 20,06: Ida-sakslane
; Anita Weiss jooksis naiste 800 m
ajaga 1.56,2.
Teisi tulemusi meeste aladel:
: 4x100 m jooksu võitis Poola võist-ted
39,74,110 m tõkked Romuald
Giegiel 13,71, kaugushüppes esime­ne
Joäo de Oliveira 823 (uus Bra­siilia
ja Lõuna-Ameerika rekord),
teiseks Hans Jürgen Berger(Lää-
Naised: 200 m irena Šzewinska ta selle. T a kuulub korporatsioon
23.25,100 m tõkke^Grazyna Rabs-^ S
ztyn 12,62, kuulitõuge Helena F i - ^'^^ Allik-Schierwagen, too-inas
M i k u õde, lõpetas 1975. a-
Queens Gollege eum laudega ja
saavutas ;1977 magistrikraiadi
Hofstra Universitys „Speech
Therapy" alal. Ta 'hakkab õpeta­ma
Commaek Public koolis sep­tembris
algaval öppeäiastal.
Imbi Tuulik lõpetas Northern
Illinois University Schtool of Nur-sing
BS Jcraadiga.
Clevelaod State University lõ­petas
BS kraadiga hariduslikuJ
alal Eve FiSher-Laido, sünd. 1940
Tallinnas. Eve Fislier on kuue
lapse ema, kes eriti spetsialeerus
eriliste vajadustega- laste kasvata­misele,
olles vaiiepeal praktiseeri­nud
ipühapäevakoolide ja High-schooli
õpetajana jä nõunikuna
iiÜkooli humaansuste, osakonnas.
Ta oli aastaid dekaani aimimekir-jas
ja ta kavatseb edasi õppida
Valtsho Stojev tõukas uue Bul- magiatrikraadüe. Ta on lähkimud
gariä rekordi kuulitõukes tagajär- kindral A. Lossmani ohvitserist
jega 20.35. Võistluse võitis siiski vennapoja tütar ja ta etna on
ida-sakslane UdoBeyer, kes samal|Michiganis tuntudfcujutavakims-ajal
tegi 21.18.;
Antti Kalliomäki hüppas Laitilas
teivashüppes tänavuse Soome tipp­tulemuse
5.45. Jäms^nkoskel heitis
Hannu Põlvi vasarat 70.54. Antero
Puranen viskas lisahnis oda 86.64,
mis on mehe isiklikuks rekordiks.
pima ehitusinseneri alale Colum-bia
ülikooli miagistrltomdi saa­miseks.
Ta kuulub Tau Beta
Pi'sse Ja Ohi E p s t o l .
® Toromito ülikooli ühehdaibud
usuteaduse; teaduskonnas saavu­tas
magistriifcraadi pübliilise teo­loogia
alal õpetaja P ^ t e r Van-keir.
See o l i temal kolmanda mia-gistrikraadi
saavutamine. Nimelt
omab ta juba magistrikraadid
mateonaaitikas ja praktilise teo­loogia
alal.
© New York Ä t e University
Stony BK>ok kolledzhi L / L , N. Y .
lõpetas BS kraadiga meditsiini
alal Hüja Hõlpus. Ta asus tööle
tervishoiu alal haiglas, Long
Islandil.
® Ramapo Gollege, Mdhwah,
N. J, lõpetas poliitiliste teaduste
alal BA kraadiga Erkky Allan
Liik (EtJS) kes nelja-aastase kur­suse
lõpetas kolme aastaga. Ta
jätkab õpinguid magistrikraad
saavutamiseks, et
® Seattle Eesti Seltsi peakoosolek
26. mail otsustas samme astuda
kasu mittetaotleva organisatsiooni
staatuse saamiseks. Seltsi inkorpo­reerimine
tehti ülesandeks P. Mä­gisele,
põhikorra ja kodukorra
koordineerimine jäeti Eino Möksi
hooleks. Seltsi tegevusaasta otsus­tati
lõpetada viimase oktoobriga ja
korraline aastakoosolek peab toi­muma
enne kalendriaasta lõppu. •
ti õpetajaks —
Jftjnna Spargo. Eve Pisheri erihu­videks
on lastejuttude kirjutami­ne,
psühlioloogiline kirjandus,
muusika j a sport.
Dartmouth Gollege Hanoveris,
N. H. lõpetas BA kraadiga psül;-
holoogia alal Arvo J . ööpik, kelle
vanemad elavad West Babylonis.
üliõpilaspõlves o l i t a tegev talve­spordi
klubis, laskurklubis jne.,
kuuludes k a Sigma Theta Epsilon
liikmeskonda. ;
Trent ülikooli Peterboroughis,
Kanadas lõpetas BA kra;adiga ho-norsiga
Peter Mäirtin, ajaloo ja
matemaatika alal. Ta sündis 1955
Torontos. Magistrikraadi taotle­miseks
sai ta Toronto Yorki üli­koolilt
stipendiumi, öpinguil as­sisteerib
t a professorit uurimis-
Bück ronis autosse, kä/elabasid
kokku hõõrudes.
' „Need neetud uudishimulikud —
seda ei usuks keegi, kui neile rää-
— olen juba varsti kolm-selle
asuda edasiõppinia ''õigusteaduse
alal. Lõpetaja on Andla Junger-manni
poeg Palisades Parkist
N . J .
Syracuse ülikooli lõpetas ma­jandusteaduste
alal Valter Harry
Must. Ta asus tööle oma eriala]
Syraouses. Ta kuulub kOrp! Saka
la liikmeskonda.
Tiina Kai Ruubas lõpetas Geor-gian
Cdurt Gollege Lakewoodis
BA kraadiga cum laude sotsioloo­gia
alal. Ta kuulus Honor Socie-ty,
Delta Tau Kappa ja Sigma
Phi Sigmas^e. Lõpetaja asus tööle
omal erialal Ocena Grove kosu-miškodusse.
Fairleigh JDickinson University
Madisoriis, ,N. J . lõpetas oum laude
Ricliar E. Lepik (Koiporatsioon
Sakala) BS kraadiga nmjandus-teaduse
Carvepidamise) alal. Ta
kuulus Hönour Society Phi Zeta
Kappa ja Phi Omega Epsiloni.
Tööle asus ta Örtho Pharmaceu-tical
Co-s Raritanis, N . J . Ta, ka­vatseb
sügisel jätkata õpinguid
magistrikraadi saavutamiseks
New Yorgis, Pace Universitys, F i ­nancial
Managemeot alal.
Ä T Ü I D
Hind Saatekulu
0.VABA. EESTLASE" TALITUSES
Diae Ivandi — Pargi 2.50. . S5
ISoIdne tammetõra w Nädoendid }a
ettekanded noortele s . - • S5
L. Wahtras ~ LUvaklass %m la
Ravimiaimefl, 259 retsepi 2,50 15
Eim NõuVastavett 6.- 40
Anna Ahmatova — Marie ünder — ReelsTieM 3.50 35
Mlchelson >- SkaatUkoi tees 3.- 35
H. MichelsoQ — Noorsootöö radadel 4.30 35
H/Michelson ^ Eesti radadelt 9.- • 35 '
Eduard Krants ~ Lnmelütlased (luuletuskogu) 3 - 15
Eona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) 8.- 15
Estonifin Offidä Giiide 5.- 40
F^aulLaan — Mõttelend PUte ja peegeldas! • 5— . 35
Karin Saarsen — Lohengrinl lalkomine 450 15
Herbert Salu Utoopia ja fatoroloogia
Triinn*r iiksiinumbreid ^
450 . W
1.50
A. Subja Kadunud kodud — mälestused 4.- 25
A. Kubja ~ Mälestusi kodusaardt 2.- ^ - 29
A. Kubja — Palakesed :1.50
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk.-}-64% fotosid 14.— •
Leho Lumiste — Alamuse Andros — biograafi­line
jutustus kirjanik^^^^O^^^ Lutsust 6.65 m
L. Lumiste — Atlandi iakma) 2.1C 40
L, Lumiste Killad kiilas 5.30 40
A. Vomm — Ristsõnad I 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad H '255 20
A. Vomm Ristsõnad 115 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad IV 2.25 20
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu). 20.- 40
K. Eerme — Surnud laevad ja elavad
mälestused 1.50 • 13
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd Ü 4.~ 40
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) 30
Aarand Roos — Jumalaga, Sars ja Erzumm • ^ - 30
J. Pitka ^ Rajusõlmed 8.80 40 .
A/Käbia~ Vaim ja muld 5.- 46
Urve Karuks — Kodakondnr (luuletuskogu) 0.-: 20
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 25
H. Oja — Tunnete pardel (luuletuskogu) 2.75 V 25
A.Küng — Mis toimub Soomes? , 14.- 50
E. Sanden — Mitme näo ja nimega 12.50 50
Aarand Roo® - - Juntide kaningas Tallinnas 6.^ 40
RAAMATUID LASTELE:
Kalevipoeg-õppija tööraamat^ 2.1
õpeta mind lugema I — (Opp« ja tööraamat
eeikooUealistele lastel© vÄTvitrük^ 3.
õpeta mind lugema H — õppe- ja tööraamat
eelkooKeališteie lastele vär^ 1
Eesti ked© HarjutosÜk I
40
40
35
5.
,vMis põrgut on siin juhtumas?"
küsis staabiseersant Grofts, mu ot­sene
ülemus, mööda koridori meie
poole tulles, >,igavene õiendamine
ja kriisfcamine, ma ei saa isegi
telefonil korralikult rääkida ja neid
i^rterimaitasid eemale tõrju­da!"
Ta puhmas Iculmud tõusid
kiüsivalt uniste hallide silmade ko­hal.
Staabiseersant CJrofts oli rahu­lik
inimene, kes igal pühapäeval —
kui ta just 'teenistuses ei olnud —
korralikult kirikus käis, ja kellele
kjõvad hääled veel kõvemate van­desõnadega
eriti ei meeldinud/ Ja
kes sai talle seda pahaks panna?
„Just pisike kohalik lühiühendus,
staff-seersant'', rahustas Döug Mc-
Intyre. „Ega teil midagi selle vas­tu
ei ole, kui me seersant Kork'i
veidiks ajaks laename, et meile
mõrva-asja uurimisel abiks olla?"
. ,Ei, mis m u l . . . on see okei,
Harv?"
No muidugi ei sobinud mul siis
Cluffi terava keele üle kaebama
hakata. Nagu ma ei saaks ise oma
asjadega hakkama ja peaksin üle­muse
hõlma alla nuuksuma puge­ma.
•
,,Okei", patsutas nüüd Döug mul­le
õlale, „oIe mi kena mees ja mi­ne
vaata, kas saad selle tunnistaja
s i i a — luba talle päevaraha või
ähvarda teda parkimispiletidega —
kümmend aastat võmmiks, ja ik­ka
veel üllatavad nad mind — mul
on sõrmed kanged, nende nunede
üles kirjutamisest — vägisi trügi­vad
sust mööda, mäest alla, et
saaks seda kohta näha, kus takso-šohver
neegrite poolt surnuks
kõmmutati - r kust kurat teavad
nad seda kõike juba, see juhtus ju
alles paar tundi tagasi, ja praegu
„Tee on J U teatas ta täht-sait
• l[,
,,Jahah — kas tõesti? Ja kes si­nu
arvates selle tee kinni lasi pan­na,
sa tolmuahv? Aja see käru tee-pealt
eest, mul on tarvis alla sõita,
ja tee kähku!" •
sa tead küll. Me niikaua püüame
siit otsast mi palju teha, kui või­malik."
'
Noh, mis siis ikka? Hea sõna
võitvat võõra väe. Läksin välja ta-|on • ööaeg?"
gasi, lõin masina käima ja tüüri- „Raadio kaudu - ilmselt raadio-sin
uuesti Kuninga Tee suunas, ^^^^^r^^ ei maga. Kuidas nad
Tee-otš oli barrikaadidega kmni aga siia sisse saavad, barrikaadi-pandud.
Linnavalitsuse töö-osa- dest mööda?"
konna auto oli ka poolpõigiti teel. Kust mm
tiks tunkedes mees nõjatus au- levad põiki üle välja? Või poevad
toaknast välja. bäWikaadide. vahelt läbi? Seni ma
olen vähemalt tosina neid siit ta­gasi
peksnud. Ja Riok seal all orus
paistab nendega k a järjest õienda­vat."
Nojah, Kanada on vaba maa, siin
om igal kodanikul õigus uudishimu­lik
olla, ka siis, kui ta politseivõi­mude
tööle ja tegevusele risti ette
Urisedes ajas mees auto tee kõr­vale
ja avas barrikaadid. Talle ei
meeldinud mu hääletoon. Mmüie
ei meeldinud staabiseersant Oluffi
hääletoon. Cluffile ei meeldinud
reporterite hääletoon. Reportereile
ei m e e l d i n u d Q h , põrgusse
nendega.
Sõitsin pikkamööda mäest alla.
Keegi kõndis mööda teeserva.
,,Buck"Buchanan. P i ­dasin
masina kinni.
Hüppa sisse, Buck r - oled kind­lasti
kõvaks külmunud. Tee nina
soojaks/'-.
„Okei, Buck — jaluta mäest alla
Rick-poisi juurde tagasi, nüüd on
tööosakonna mees üleval barri­kaadide
juures, see sealt nii ker­gesti
kedagi läbi ei lase. Olge sea
kordamööda valves, üks võib autos
soojas olla ja raadiot kuulata. Saa­dan
teile hiljem kohvi ja võileibu
— te täna öösel sööma ei saa min­na,
mõrvakomisjoni mehed taha­vad,
et öö otsa mõrvakohale jääte
--hommikul vara peame terve
ümbiniskonna läbi otsima, et või­malikke
jälgi ja ka mõrvarelva
leida."
Buck läkski pikkamööda mäest
alla oma partneri poole tagasi,
kuna mina mäeserväi reas asuva-bungalow-
stiüis majakeste
numbreid hakkasin uuriina. Raa-dio-
onu oli öelnud, et number 169
Kuninga Teelt oli see kõige esime­ne
teade tulnud. Mees oli isegi oma
nime annud — Lemming. Nii et
ilmselt oli kohusetundliku kodani­kuga
tegemist. Või, tahtis ta oma
nime lehte saada?
Vähese otsimise järgi leidsingi
number 169 üles — tuli põles trepi
kohal ja valgustas ka majanumb­rit
— ja ma tõmbasin oma märki­mata
politseiauto sõiduteele. Enne
kui ukse taha jõudsin, et koputada
või kella anda, ilmus juba keegi
särgiväel meeskodanik ukseavas­se,
'/v.
,,Viima'ks ometi", urises see
meeskodanik, ,,olen juba mitu tun­di
oodanud, kallist uneaega raisa­n
u d " - ^ :
Noorevõitu mees oli moodsalt
pikkade, kaelalangevate juustega
ja sorakü Fu-Manehu vurrudega.
„Te olete see kodanik, kes lask­mise
kohta politseile helistas?" '
,,Mina muidugi — ja nagu ma ni­metasin,
olen juba tüdinud, teid
ootamast! Arvasin, et: Roxboro
võmmid on effektiivsemad — aja­lehed
kiidavad, et meil on kõige
parem politseiteenindus kogu Ka­nadas
— aga nüüd näen, et venite
nagu tatid! Alguses võttis teil roh­kem
'loii kümme minutit aega, et
mõrvakohale jõuda, ja nüüd kaks
tundi või rohkem, et tunnistajaid
üles otsida: Siis ma pean küll ütle-^
ma, et pidasin teid paremaks —
kogemata tänavale jääb, siis on
parkimispilet kohe peal, aga mui­du;.;..";...
...••;:•••„
„Jah, muidu . . . pange siis ilusti
pintsak selga, läheme jaoskonda.
Mõrvameeskond soovib teiega ju-telda."
„Aga mis siis, kui ma tulla ei
taha?"
See oli ilmselt uhke poiss, oma
õigust ja jonni täis. Alguses ootab,
aga nüüd ei taha tulla. Arvab ta
siis, et pean talle palka pakkuma?
, ,Siis mitte midagi — minge tuppa
magama, katsume ihna teieta läbi
ajada. Aga ma arvan, et tele kui
kodaniku kohus oleks..,"
„Ma arvan; et olen oma kodani­kukohuse
„^uba täitnud", arvas see
sell, ,,nü ikui ma seda sohvrit seal
teel lamamas nägin, nü ma tulin
kohe koju ja tõmbasin võmmidele
kella, et täksosohver on tee kõrval
ja neegripoisid on võsasse hüppa­m
a s , . . Et nad on sohvri maha
kõmmutanud ja ise oh põgenemise
peal, et saatke mõned võmmid...
Ja alles kümne minuti pärast jõud­sid
nad kohale^ tahmanäod olid siis
ammu läinud."
;„Kus t e teadsite, et nad ta ma­ha
olid kõmmutanud?"-
„Inunene, mul on ju 'ometi sil­mad
peas — ja kõrvad! Nii nagu
need larakad käisid, ja ma nägin
seda sohvrit seal tee servas, ja
poisse minerna hüppamas, ma
teadsin kohe, e t . . . .televisioonis
on kogu, a e g . . . " 1
„Nü et te nägite seda laskmist
pealt?" ^.'^ •
,,Ei, kas nüüd kohe pealt — äga
ma kuulsin pauke, kui mäest alla
muidugi, kui mul mõni õhtu auto ' sõitsin, ja siis ma nägin seda tak­sot
vastu reelingut, ja poisse mine­ma
hüppamas - nagu juba öeldud,
mapöörasin otse rhigi ja tulin ko­ju
tagasi, et sisse kõlistada, ja
nüüd ma istun sün ja ootan juba,
mitu tundi."
,,Nü et te sõitsite sealt mööda,
nägite taksosohvrit teeservas la-mamas
ja te ei pidanud üldse kin­ni,
et vaadata, kas tal veel elu
sees oh, et abi anda, kiü vaja­lik,....
?"':: '^^
„AiTate, et ma olen hulluks läi­nud?
Nagu ma ütlesin, ma vaatan
televisiooni ja loen ajalehti, ma
tean küll, et kui tahmanäod kõri­sid
lõikavad, siis ei maksa sinna
oma nina toppnna minna — igal
matsu on oma elu armas, ehee!
Mina ei saa selle eest makstud, et
politseitööd teha, ma kõlistasin ju­ba
sisse. Nagu ma ütlesin — pöö- •
räsin ringi ja tuim koju tagasi, ma
pidin muidu pruudi juurde mine­ma,
nüüd jäi selle jama tõttu veel
pruut nägemata, ehee! Kes selle
eest maksab, mis?"
: „Minge pange jakk selga, sõida­me
jaoskonda, seal staabiseersant
Cluff kindlasti korraldab teile väi­kese
tasu. Võibolla saate isegi pil­di
lehte ja auraha, kes teab?"
„Okei, see on juba teine jutt.
üks mmut, seersant, olen kohe ta-.
gasi."
Ja selle peale läks mees kiiresti
tuppa tagasi, haaras esimese kät­tejuhtuva
hõlsti — see oli kireva-värvüine
pesapalli-jakk - ja me
sõitsnne..' '
(Järgne?))-