Vaba eestlane , July 20, 1978

              t'j. .
Nr. 54 VABA EESTLANE neljapäeval, 20. juulü 197^ ~ 'Kiursday, July 2Ö, 1978 Lk. 3
Nr, 54
ameeriklast."
3
Ralnoisvahelised malevõistlu-sed,
milledest N; Liidu maletajaci
osa võtavad, on venelastele alati
olnud poliitilised üritused. Kui
vene sportlased peavad oIümpia^
mängndel. kogii maailmale kimii-tama.
et nõukog:iide inimene on
füiisiliselt üle kapitalistliku üMs-konna
inimesest, siis on vene ma­letajate
kohustuseks demönstref:-
iida kommunistlikus üiiiskonnas
elava inimese vaimset üleolekut
kapitalistliku iihiskonna inimesi'
üle.,
%e kommunistliku Venemaa
moletajate vaimsete .võiinete de-monstratsioorl
ei ole Moskvale
aga lamagl olnud n i i oluline kui .
iriöodimud teisipäeval Filippiini-clcl
Bagiüo linnas alanud male
maaümameistrivõistluše matshii,
kus 2T-aastaneN. Liidu esindaja
Anatcli Karpovi vastaseks on N.
Liidust põgenenud ja pagulasena
Sliveitsis elav juudisoost 47-aas-tane
maletaja Viktor Kortshnoi.
Korishnoi ei ole lihtne põgenik.
vaid poliitiline võitleja, kes kriti­seerib
igal võim^alikul juhu! N .
Liidus valitsevat kommunistliltku
Süsteemi ning nõuab Moskvalt
Oma naisele ja tütrele Venemaalt
väljasõiduks viisade andmist. Ta
toonitab alati, et Venemaal ei ol­nud
maletajatel võimalik oma!
initsiatiivil .oma talenti välja aren­dada
ja häid tulemusi saavutada,
mis oli ka tema põgenemise põh­juseks.
Kui ta peaks Karpovi
võitma, siis annaks/ta sellega
ema sõnadele kõige mõjuvama
tõendi, mille Kremli valitsejad
peavad longus kõrvadega aktsep­teerima.
•
OiV Ipomuük, et võistiuse laadi­mine
sellise polütilise pingega, ei
.nõua suuri pingutusi jä viimase
väljapanemist initte ainult
Kortshnoilt vald ka temast 2t)
aastat nooremalt Karpovilt, kes
peab kait.šema nõukogude vaimu­inimese
au j a üleolekut kapit^list-
ILkust inimesest. Kui Karpov
Kortshnoile kaotab, siis ei oota
teda Moskvas lahtised käed ja
trööstivad sõnad, vaid põlgtus,
viha ja oma seniselt auväärselt
positsioonilt tagandamine Kai-po-
' vile pandud vastutus on seda
suurem; et N. Liidu esindaja Bo­ris
Spasski kaotas 1972. aastal
ma*iiimameistrimatshi ameerikla­sele
Bobby Eischerile, inilline k i ­il
be pill vene võimumeeste kõhus
a veel praegugi A^alutah:
PGliitilise palaviku sümpioo-mid
kerkisid drastiUselt esiplaa­nil?
juba võistluse alguses kui ha­kati
arutama riigilippude küsi
must mõlema võistlejate lauda­del.
Kortshnoi nõudis oma laua­le
oma praeguse asukohamaa
Shveitsi lippu, . kuid venelased
olid sellele rauda vastu ja nende
ettepanelm kohaselt oleks tulnud
Karpovi ette lauale panna N. L i i .
du sirp jä vasara punaiipp ja
Kortsimoi ette va!??e lipp,' miMele
oleks peale kirjutatud sõna „riik^
kondsusetu". Kortshriöi vaidles
sclkle vastu ja Rahwsvaheline
Mslflüt tegi otsuse mõlemate
võistlejate laudadelt lippude kõr­valdamiseks.'
. • ' ,-ÄMI^:
n
1-
22. p 23
dr. S, Marley,
on valvearstiks
. 921-7777.
Ba|i;i Veteranide Liit; Kanadas
asujtati 1Ö76. a. anlõttegä ühendada
kõiki -Balti Vet>eranid.e iihinguid
tugevaks rühmitiiseks ning er-giitsda
selle tegüvn^^^ •
Vümaisei juhatuse Hcoosolekul
Torootos anitati töö. tulempsi ja
seati üles uusi silite. Koosoleku
juhaitaõaiks oli B . V . K presidesnt
St. Joiknibaitis (Leedu) ja sekre­täriks
E . Ozols (Läti), kuna eest­laste
esijpidajaina oli kohal M.
Randla. Hamiltoni Balti Veteira-mde>
Koipu^ olid kohal A .
JuTS ( E ^ i ) , O. Berztiss (Läti),
puudus leedu esindaja.
S. J(tobaitis (tänas liikmeid
hea kiooistoö j a ahi eest; Ta soo­vis,
et fcõik Balti veteranide ühin­gud
oleksid ü h e nime all, et
koos võidelda ühise eesmärgi —
BaJti ralhvaste vabaduse eest.' L i i ­duga
ühinesid • 5 uut; ühingut—-
lu Kaitseliidu ühingud —
lis. Sudburys, St. Cat}harine's,
Montrmlis j a Windsoris.
Biiti Veteranide Liit Kanadas
põhiklrja arutati- seoses mõninga­te
muudatustega valimisõiguses.
N e i d . - . k i n n i t a t a k s e . järgmisel j u -
hätusevkoosolekul septembris; M .
Rsiidla t e g i e t t e p a n e k u , et .järg­mine
B.V. ii. K. kongress peetak­se
1979. a. kevadel, kus igal liik-
K i e l oleks sõnaõigus ja võimalus
k a ^ , aidata liidu töö tõhusa-
• m a i k s T e o s t a m i s e k s . . : V :
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaid
laennintressimäarasid.
HÜPOTEEKLÄENUD 9,75% aastas
Intressid arvesjtatnd veerandaasta viisi. Laeüad on lahtised.
P E R S O H A Ä L L A E N U D 10.2% a«tas
Persdnaallaenud on laenuvõtja snrma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 000.--ulatuses.
Seedrioru Suvihari 1978 puhul äratas Eesti Abistamiskomitee müügUaud suurt tähelepanu oma
kaunita miiügiesemetega, eriti Ameerika ühendriikidest saabunud eestlastele olid sami si­duvad.
VasakMt'EAKeshneesA...S®pa^ Edith.EdenmvHenny^^^^^^ pr.,Sepa. ^
Foto: Vaba Eestlane
GÖTEBORG.(EPL) - Eesti he-rootoicfeog
med.dr. Jaak Kutti Göjte-l>
argjsr. on kutsutud külalisprofes­sorina
USA ja maailma ühte suu-
' rimasse vähktõve-häiglašse, et ai­data
lahendada raskusi, mis teki­tavad
vereliblede trphotsüüdid nn.
immuiiodepressiivses protsessis
' ]uu üdi lilekandel halvaloomuliste
haiguse ravi puhul. Töö- ja uuri-miskohaks
on Memorial Sloan-
Kettering Cancer Hospital New
Yorgk • ^
Tallinnas on viibinud Ifolin päeva rootsi näitlejate kutsciiSaiss-gu
turismigrupp ametiiihiiigu sekretäri Sven Broströmi juhtimi­sel,
kes on prõpagandalehe «Kodumaa*^ teatel ütehiud, et teat-riametiühüig.
käib traditsioomlis^t N. liidus — iga_kord isepai-fytvuneiiiist
Saksamaa, Kieli Ülikooli, õigusteaduse prof. dr. Loeber kiilastas möödunud aastal uurimistöö
otstarbel Nõuk. Liitu ja kolme Balti riiki. Viimases AÄBS'i(Association for the Advancement of
Baltic Studies) Newsletter% (nr. 6) annab ta oma reisikogemustest Imyitava ülevaate.
ERIK TEOSE
Sündinud Montrealis 1955. a. Lõ­petas
McGilli ülikooli elektriinse­neri
teaduskonna B. Eng. kraa­diga
ja tumiustustega „Distinction
m Electrical Engineering" ja
.,üniveiisity Scolar". Äkadeemili-
.«e!t kuulub'. Eesti. Üliõpilaste Selt­si
. • • ,, •• :•. ' • •
Prof. Loeberi erialaks on'võrd­lev
j a rahvusvaheline õigus ning
peamiseks huvisfääriks nõuk. õi­gusnormid.
Müllime visiit Nõük.
Liitu ei olnud esmäikqrdne. Tea­dusliku
töö huvides on ta viibi­nud
seal mitmel korral varem..
Tema huvi nõukogude õiguse
vastu aitab selgitada asjaolu, et
tpi, on sündinud Lätis, 1923. a.
1977. a. märtsis-aprillis toimu­nud
külaskäigul siirdus ta; peale
Leedu j a Läti külas^tamist,Eestis­se,
kus võttis ühenduse Tallinnas
asuva Eesti Teaduste Akadeemia­ga
ja selle juurde kuuluva õigus­teaduse
sektsiooniga, külaskäigu
eesmärgiks oli selgitada Eesti
NSV välismaiseid majanduslikke
sidemeid. Arutluse käik ja kõne­lusel
selgunud asjaolud kolme
Akadeemia esindajaga e i leia te­ma
aruandes märkimist. Selgub
aga, et kokkusaamine vastava
ala eriteadlastega ei õmiestunud,
vaatamata, et soovist oli aegsasti
ette teatatud. ^
Tuleb järeldada, et teema o li
selline, millest ei saanud või ei
tohtinud rääkida.
Kuigi reis taotles teaduslikke
eesmärke ja sellest oli nõuk. või­mudele
ette teatatud, ei võimal­datud
prof. Loeberil viibida Tar­tus;
et tutvuneda ^ülikooliga ja
selle raamatukoguga. Ta sai sin­na
sõita ainult üheks päevaks —
see on norm, mis p n lubatud ta­valisele
turistüe. Väljasõit toimus
taksoga ja Eesti Teaduste Akadee­mia
Välissuhete osakonna esinda­ja
Gerta OngT saatel. Prof. Loe­ber
leidis Tartu Ülikooli raaniatü-kogus
rikkalikult Balti ainelisi
materjale, kuid nendega tutvu­mine
oli linnulerinuline. Tegelik
külästusaeg oli liiga lühike, olgu­gi,
et ta aja võitmiseks otsustas
loobuda isegi lõunasöögist.
no Köörnaga AABS'i tegevuse
üle, eesmärgiga ja .ettepanekuga
kohalike- Balti teadlaste kaasa­tõmbamiseks
AABSl tegevusse,
vastas s e e , et vastavad ettepane­kud
tulevad esitada fcirj alikult
koos üksisasjaliku informatsioo­niga
uurimistöö eesmä-rkide koh­ta
ja sellele peaval olema lisatud
AABS-i. juhtkonna. isikliku koos­seisu
nimekiri. Asjale kohapeal
äigu andmiseks püüdis prof.
Lceber vajalike andmete saami­seks
leida AABS-i väljaandeid
„Joumal of Baltic Studies"
Kreutzwaldi ninelisest Riiklikust
raamatukogust.
Taliinna-reisüe tahtnud kaasa
tulla 84 liiget, ent grupi suurus
saanud olla vaid 25, Nende 25
hulgas on leht avastanud , ühe
eestlase, kes on vabakutseline
näitleja Rootsi lavadel — Cle-mens
Paal.
Enda kohta pn ta jutustanud
järgmist:
,,Nagu reedab juba minu pere­konnanimi,
on üks mjnu vane­maid
pärit Eestist. Juba viis aas­tat
olen tahtnud näha oma isa
süamimaad,- kuid
õnnestus.
alles nüüd .see
Otsimine oli viljatu, olgugi et
ÄÄBS oni^idevalt saatnud oma
teaduslikku a.rikirja eelpool ni­metatud
raaniatukogule.
Hiljem tähendanud keegi kõrval­seisja,
et üksiki väljastpoolt Balti
riikide teaduslikele Instituutidele
ja raamatukog-udele saadetud
publikaitsioonidest ei jõu sihtkoh­ta..
Need: suunatakse otseselt pos­tilt
ka eriraamatukogusse Rüga
või vastavate ;k,ommunistlike par­teide
keskorganisatsioonide raa-rnatukogudesse
il^ölmes pealinnas.
Prof .Loeberil ei õnnestunud se­da
asj aolu isiklikult selgitada.
Üldiselt On aga teada, et niisugu­ne
postisaadetiste kõrvaldamine,
Nõuk. Liidus on tavaline. ::
Nõuk.; Liit on ühinenud Univer-.
saalse Posti Uniooniga ja alla kir­jutanud
Universaalsele Posti
Konventsioonile, müles rõhuta­takse,
et see põhineb vastastik­kusele
usaldusele j a et liikmesrii­gid
peavad kindlustama välismai­se
posti jõudmist adressaadile.
Nõuk, Lüt on järjekindlalt rik­kunud
rahvusvahelist Posti
Koneventsiöoni postisaadetiste
•"' kõrvaldanüsega. •
Eelnev on veelkordseks kinni­tuseks,
et nõuk. võimud püüavad
teha Igasuguseid takistusi nõuk.
teadlaste kokikupuutumistele väl­jaspool
asuvate h-umanitaarala
teadlastega j a nende teaduslike
töödega, eriti veel kui need tege­levad
üksikute nõuk.' ,„vabarüki-de",
ajalooga, ^rahvastüvuga, ma­jandusega
jne. '
K KOOBAS
Olen jü minagi seotud kolme
maaga: olen Kootsi kodanik,
ema bn pärit Hispaamast ja isa
EestJsi. •
Olen kuulnud palju teie suu­rest
kirj:anikust/ A. H . Tanunsaa-rest,
ise aga teda-lugenud ei ol­nud.
Seegi viga sai nüüd paran-datud
ostsin teüt kaasa kolm
selle kirjaniku teost.
Ja^eks sellega saa isa sünnünaa
mtdle veelgi südamelähetee-maks."
,
Tallinnas oli rootslasi vastu
võtnud Välismaaga sõpnise
ja kultuurisidemete ühing.
Eestiteatriülihig ja Kirovi kaluri­kolhoos
(mida alati välismaalas­tele
näidatakse kui näidiskolhoo-si).
Teatrihooaeg oli aga Tallin­nas
. lõppenud,' nii et teatj*iskäi-misti
ei saanud olla.
Kodus kõneleme isaga eesti
keelt, nii et sellepärast; tunnen
ennast taillinlaste keskel paremi­ni
kui teised grupi liikmed, kuna
saan suhelda inimestega tõlgi abi­ta.'
•
Olin palju kuulnud elust teie.
maal, nüüd nägin ise, milline see
,on.
Ameti poolest olen vabakut­seline
näitleja: mängin ühes
etenduses iihes teatris ja see­järel
tuleb otsida mujal teist
osa.- • ' '
Peale selle kuulun ka Rootsi
näitlejate ametiühingu komitees­se,
mis koondab endasse 3000
näitlejat üle kogu Rootsi. Ja
probleemidest meü juba puudu ei
tule. • •
28. maü uppus Pärnu j Ões pur-I kätte ei saada. Sageli unustatak-
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
1482 Dathurst St., 4 kord .
. (Bathurst~St. aaü"),
fctefön kontoris 653-7815 ja
653-7816
Insurance
Agencv
?vESTMORE Dr., Süite !
RtxdaJe, Out. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Selle tõttu pidi aga ka saatjan­na
kannatama tühja kõhu. sest
nähtavasti oli giidile antud kor­raldus
külastajat mitte minu­tikski
üksinda jätta või silmist
lasta.';.:
Giidi käitumine oli irriteeriv ja
.avaldatud mõtted ei soodustanud
teadlase viivukest . uurimistege­vust
Tartus. . . .
Jutuajamisel Eesti Teaduste
Akadeemia sekretär prof dr. Ar-
ESTO. MUTOÄL FÜMI, LTD.
Aktsia hind 15. juulil .S6.74
Walwyn. ŠtodgeÜ, Cochrane
Mixrray^
145 King St. W.» Room 1900
Toronto, Ont. M5H 1J8.
: Vielefpn päeval 364-1131 :
õhtul 925-6812 ^
juspäi ujumisel ikoondise ,,Süi-kaat"
tööline, 53-aästane Herbert
Sander. Pärast saunaleüi ja alko­holi
müpamist karastust otsides
hüppas kaaslaste keelust hooli­mata
jõkke 22-aastane Raivo Ree­der.
Ka viimane uppus.;
Tänavu on olnud laste üppu-misi
Pärnu rajoonis. 6. juunil oli
raske 'õnnetus Sindi sovhoosi Reiu
osakonna ühe töötaja peres, kus
hukkus kolm last, kes olid läinud
liivaaugus olevasse vette ainult
sulistama.
Kuigi Eesti Merelaevanduse ma-teriaal-
tehnüine baas olevat vii­mastel
aastatel tunduvalt parane­nud,
ei täidetavat siiski laevade ja
vagunite laadimisel tühiseisu vä­hendamise
ülesandeid. Saare- ja
Hiiumaa elanikele ei tagataVat
aastaringset katkematut varusta­mist
vajalike kaupadega: Soovida
jäävat ka reisijate teenindamine
praamidel. Ebapiisavalt aga aren­datakse
reisijate vedu laevadega
Tallihnas, Pärnus ja Narvas, Ees­ti
Merelaevandusele anti korraldus
puuduste kõrvaldamiseks.
Paadisõidul; on tänavu. . enne
jaanipäeva juba mitmeid õnnetu­si
olnud, märja haua on leidnud
9inihiest. Peamine, põhjus on ol­nud
alkoholi-. kuritarvidus, mis
omakorda tingis vajalikest jul-.
gestuseeskirjadest kinnipidamise
unustamise. Mõnikord ei. võeta
kaasa päästevöösid või pannakse
need paadis nü, et hädakorral
©Malmös tähistas 10. juunil 60
a. sünnipäeva, rahvusvaheliselt
tuntud võimlemispedagoog ja
kuulskiks saanud Malmö. Tüdru­kute
organiseerija ja juht Leida
Leesment, pärit Tallinnast. Lõpe­tanud
Tartu tJlikooli kehalise kas­vatuse,
alal liitus ka ^kohe
uue . yõimlemisliikumisega,: mil-juhiks
oli Ernst ' I d l a . Rootsis
alustas 'ta iseseisvat tegevust
võimlemisalal| Malmösse asumise
järele. Ta on oma võiimlemises
arendanud tugevat isikupäirast
joont. Lühikest aega ernie süna\i.
päeva esitas ta oma võimlemiš-kopli
Malmb lümateatris täisma­jale
üle 50p võimleja kaastegevU-
•sel. ' '
se ettevaatus, ka kiiretel rippmoo-toriga
(peab siinses mõistes ole­ma
.päramootor) metallpaatidel.j
sõites, mis jiarsu pöörde tegemi­sel
kergesti ümber lähevad. Mõni­kord
ka koormatakse -paati üle­liigselt
: 1. juuni õhtupoolikul hukkusid
traagiliselt Kohtla-Järve Tammi­ku
v kaevanduse ehitustöölised
Aleksei Serguns, Anatoli Mihhe-jev,
Aleksander Somin, ja Alek­sander
Jiõgi. Pärast tööpäeva
lõppu kaevanduse puihkebaasis
vübides" võtsid mehed metallpaa-di
ja aerutasid järvele kalastama.
Seda tüüpi paadiga võib veekogu­le
mmna kimi 4-pallise tuulega,
kuid sel korral pUhus j arvel
8-palline tuul. Päästevahendeid
kaasa ei võetud. 3, juunil leidsid
kalurid Narva jõel Kuningaküla
juurest tühja paadi, kalastajaist
pole kedagi seni kätte saadud.
Käinas avati Rudolf Tobiase
memoriaalmuuseumi uus ekspo­sitsioon.
Avasõna ütles Hiiumaa
koduloomuuseunü • direktor Volli
iMäeum.baed. Helüooja Leo Nor-met
rääkis^ Rudolt Tobiase, loo­r
i n g i l populariseerimisest. Muu­seumi
eksponaadil — tiibklave-lil,
niillel Rudolf Tobias mängima
õppis — esitas Vardo Rümessen
helilooja prelüüde. HelÜindüt
kuulati ka R. Tobiase suurvormi-lisi
teoseid. Anti lilli ekspositsi­ooni
koostajale V. RumessenUe
ja kujundajale -kunstnik' Erika
Lindverele.
Maksab Kanadas:
Poolaastas
$30.
$16.
Väljaspool Kanadas.
$32.—
$17.~
l l E I P O S t l G A :
• $48.--» : $53.-
• $25.5©^^^^^^ $27.
leerandaastes $13.50 : ' , $15.~
LENIWPOSTIGA ülemere-maaiScsse:
Aastas $62.--, poolaastas SSl^serVeeraudaaStas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. üksitoumbri hind 33 c®ntl.
Kanada aadressidele g^alume märldda „ P O S T A L CODE" |a
USA aadressidele „Zm CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Fre© Estonian PnbUshers nimele.
JJ
Palun muUe saata VABA: E E S T L A N E aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripöstiga alates
,X...:/...i>':m Tellimise katteks lisan f ^ . sünjuureg
rahas7 tshekiga. / rabakaardigä.. (Ralia saata ainult täbžkirjas).
Aadress • : - — — - ^. - -. - - - - - - - ^ - - - -.- -------