1978-07-20-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTXiANE 20.. juulil 197^ — ISiürsday,: July 20,: 1®78| Nr. 54:
VABADE EESTLASp HAÄiilSANDM
L: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsefch St T®r®ntos.
TOIMETAJA: Hannes oja
POOTAADRESS: P.O. Bos 70^ Stn. e,^T
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
TSIIiMISHMNAD Ä
veerandaastas $9.~,topos^
ja veerandaastas $13.50.
TEIiiMISHIMAD v^^
tas |17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
. $53.—, i^aastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-mäadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.^ ja veerandaastas $16.50^^^^^^^^^^^^^^
muudatus 30 e.-^ üksiknumbri lünd 85 ^^^c^
Free Estonian Publisber; Ltd., 135 Tecümsetb
ToroHto 3, OEt. M6J 2H2
läänemaailmas on mõned
Moskva viimaste pr<)iisesside Ja
väüsriiMde ajakirjanike kimbuta^
mise protsesside analüüsijad tui-,
nud järeldiasele, et need aktsioonid
on psühholoogiliseks etteval-nüstaniSseks
Moskva olümpiaadile^
andes fiäärieriikide ajakirjanikele,
poliitikutele ja diplomaatir
dele ning loomulikult ka olümpiamängude
Imlastajatele valju hoiar
tose, et nad ei hakkaks Moskvasse
j a Tallinnasse 'saabumisel väga
palju oma suud praetama ning
endile suuri tegütsemisvabadusi
nõutama. Moskva Mrm välisaja-kirjanike
pärast on ka mõistetav
kuna seniste registreerimiste kohaselt
saabub Olümpiamängusid
jälgima 4500 ajakirjanikku, kelledel
ei ole silmi ja kõrvu mitte
ainult olümpiasündmuste jälgi-jni^
eks, vald kes pingsa tähelepa-nn^
si j a treeniiud pilguga jälgivad
ka ' N . M d u kõiki eluavaldusi ja
kommunistliku süsteemi igapäevase
d u painavaid
Kremli võtetele lääne
nike ja olümpialriilaliste hirmutamiseks
juhib eriti tähelepanu
„yaba Euroopa" raadiosaatja
kommentaator Carl Reymari, kes
mainib, et olümpia ajal saabub
N. Lütu korraga nii palju välismaalasi,
et KOB ei Ole vaatamata
oma suurtele kogemustele ja
laialdasele aparatuurüe võimeline
neid ,,õigel liinil" hoidma; Eriti
kardavad venelased ajakirjanikke
ning Carl Keymani analüüsi kohaselt
tuleb Moskvas asuvate
ühendriikide korrepondentide
Craig Whitney ja Harold Piperl
süüdistariiist seosesse viia a,
janike tegevusvabaduse vastu
alustatud kampaaniaga. liääne-maailma
mõistete ja arusaamade
kohaselt ei ole ameerika ajakirjanikud
milleigis süüdi, kuna nad
smdšid oma ajalehtedele edasi
ainult N. Lüdu dissidentide arva-snisi,
e^ nõukogudse televisioonis
edasi antud arreteeritud dissidentide
„üaestuhnistused" on ametivõimude
poolt kokku kombineeritud.
Huvitavas kombel ei iihine
Ühendriikide välisministeerium
vastavate osakondade juhtide
seisukohad „Vaba Euroopa" esindajate
arvamistega ehkki välisministeeriumil
puuduvad vastused,
miks venelased on hakanud
energiliselt kimbutama Ühendriikide
ajakirjanikke. „yaba Euroopa"
esindajad toovad aga oma
teooriate kinnituseks esile Innsbruckis
1976. aastal toimunud
talve olümpiamnägüd, kus venelastel
, ^õnnestus koos oma
_ nii
kaugele vüä, et raadio „Vaba E u roopa"
esindajaid olümpiamängudele
ei lastud. Selle aktsiooni
teostamisel õlid venelastel oma
tungivad põhjused, kuna „Vaba
Euroopa" juures töötab selliseid
ajakirjanikke, kes endid kommunistide
Potjõmkini küla-dest petta
ei lase ning N. Lütu pääsemisel
peale spordisündmuste ka muudest
probleemidest ja elunähetest
kirjutavad. Praegu tundub, et
Whitney ja Piperi vastu tõstetud
siiüdistused ei ole mõeldud mitte
ainult raadio „Vaba Em'oopä"
korrespondentide tuleku pidurdamiseks
vaid neil on hoopis laiaulatuslikum
eesmärk — hoiatus
kogu maailma ajakirjanikele, et
nad pürduksid ainult teivashüppe,
maratonijooksu Ja teiste spordialade
kirjeldamisega ning loobuksid
artiklite kirjutamisest vene
kommunistliku süsteemi ja ühiskondliku
elu üle*
Moskvast. ^,TehkeMresti — see^^^^^^^^ ainultiiks, kuid meie toodiks on ette nähtud kolm ameeriklast."
Ida-Saksamaal süveneb lõhe rezhiuni ja elanikkonna vahel. Kõige hüjem asetleidnud rahutustest E r -
furdiš võttis osa umlbes 700 isikut. Aga ametlikud Ida-Berliini organid vaikivad veel seHe^^W^ j
Eelkõige vahekord noorte ja või- . Ammugi on DDR-juhtkond pida-
:: Venelased -on " mitmel puhul
avalikult Ja kindlalt deklareerinud,
et nad ei takista ühelgi määral
välisajakirjanike tööd olümpiamängude
ajal ning ei tsenseeri
nende artikleid, t^hendrükide
Olümpiäkoniitee esindajate arvates
ei kehti need lubadused ipitte
ainult spordisimdmušte vaid ka
kõigi tesste artiklite kohta. Venelastel
on ümselt siiski ajakirjanduse
vabaduse kohta olümpiaadi
ajal hoopis teised arvamised
ning Whitney ja Piperi vastu tõstetud
süüdistused lasevad oletada,
N, Liidu võimiud võivad
samalaadseid süüdistusi esitada
ka olümpiamängudele saadetud
lehemeeste vastu kui iaeed venelaste
arvates oma artiklitega j,üle
püri" lähevad.
Whitney j a Piperi vastu tõstetud
kaebus N. Liidu televisiooni
Juhtkonna laimamises kinnitab^
et Kremlis tuntakse Juba praegu
muret N. Lütu saabiiväte tuhandete
välisriikide ajakirjanike pärast
j a katsutakse Juba ette vahendeid
leida nende tegevusvabaduse
ja vaba informatsooni andmise
püramiseks. Kuid need mured
ei ole ainult Kremli mured,
vaid muret tuntakse ka vaba
maailma ajakirjanike peres, kus
küsitakse õigustajtult — kas aja-kirjanikele
antakse Moskvas va^
bad käed oma töö Ja ülesannete
sooritamiseks või langeb K GB
raske vari ka aJakirJanUce kirju-muesindajate
vahel on viimasel
ajal muutunud. Paisunud paha-meer-
kõrgel määral tõusnud töö-saayutuste
surve ja poliitilise kohanemise
vastu, avaldub üha sagedamini
protestides ja iöömingu-tes
rahvapolitsei kui võimuesindaja
vastu.
Sageli on juba ainult pisiasjad,
mis vallandavad löömingud.
Vahejuhtumid Erfurdis on sirgejooneliseks
lüliks rahutuste seeriale.
Nagu Varem teatatud, toimus
surmäohvritega löömirig läüifed
aasta oktoobris Berliinis Alexan-derplatzil;
Tänavu aasta 1. mail
olid noortel ägedad koi
politseiga Wittenbergis.
Sag^ate.mürglitega sügavamat
põhjus^Äsub DDR-i valitsus juba
nrönda aega analüüsida. Aga peamotiivide
üle vaikitakse: aastaid
kestnud taikuulus talutamine partei
poolt käib noortele närvidele.
Juba ammugi pole noored Rostocki
ja Dresdeni vahel enam
väljapaistvalt kuulekas generatsioon,
mida veel neli aastat tagasi
demonstreeriti Jda-Berliinis
toimunud maailma noortepidus-tuse
puhul V
Tänapäeval võib juba tänaval näha,
kuidas noored eraldavad endid
täiskasvanutest. Nad kannavad
kirju trükiga T-särke ,/kapitalistlike'
' embleemidega rinnal nagu
„Rolling-Stönes", ameerika shlaa-gerstaaride
omad ja biitorkestrite
pildid,— kõik protesteerivad funktsionääride
diktaadi vastu-
Võit, mille noored saavutasid
dzhünide kandmise õiguseks, on
neid nähtavasti julgustanud. T-sär-gid
kirjaga rinnal „US Navy" või
„US-Air-Forces" on noorte hulgas
levinenud moeks. Selle vastu kiruvad
SED-funktsionäärid parteikoosolekutel.
Nad on taoliste kirjad
de vastu eelkõige poliitilistel põhjustel.
Need embleemid olevat
SED-ajalehted^ andmeil „needuse-ga
koormatud'V või määritud".
Noored peaksid mõtlema sellele,
et US-sÕdurid pole muud midagi
kui klassivaenlased Ja palgasõdurid.
Protestsärkide ümber on vallan-nud
kogema, et poliitiliste valede
vasardamihe noorte ajudesse pole
toonud poliitilist angazheerimist,
vaid noorte põgenemist erasfääri.
Funktsionäärid en teinud kindlaks
suure noorte hulgas puuduva
tööintensiivsuse, ideoloogilise
printsiibituse, poliitilise silmakirjatsemise,
väikekodanliku pürgimuse
ja puuduva sotsialistliku
teadvuse.';'' V ; '
"Ehkki DDR-i massimeediumid
katsuvad pidevalt esile tõsta kasvavat
ikriminaalsUst ja tööpuudust
ning muid kuritegusid Lääne-Sak-samaal,
, on DDR-i noorte hulgas suur huvi
poliitilise ja üldise olukorra
vastu läänes.
Arvukad külastajad Lääne-Saksa-maalt
aitavad kaasa lääneliku
orientatsiooni ilevitamiseks DDR-i
noorte hulgas.
Läänelike trükkidega T-särgid
on ainult Välised pahameele ja protesti
märgid. Aga need on selgeks
märgiks võõrastusele selle vastu,
kuidas DDR käitub kriitilise intelligentsiga.
Et partei on maalt välja
saatnud populaarseid sMaager- ja
protestläuljaid, sellest ei saa noored
lihtsalt aru.
DDR4 noorte hulgas on tänapäeval
kasvav pingeseisund — koos
DDR-iga majanduslikult jä selts-tusmasinal^
laah^^^^ diskussioone. Nii
^ Slw^^ ^ '^^^ ^kkasid • noored;.: FDJ4 ajakirjas
avaldatud etteheite, nagu tehtaks
kpndlikult stagneeruda., Paljud
noorel kardavad, et Honeckerl
esimesed liberali^eerimisekatsed
on möödas. Need frustatsioonid
avalduvad sageli alkoholismis ja
kriminaalsuses.
Viimasel ajal tuleb DDR-is sageli
ette juhtumeid, kus tõrksad noored
riigivõimuga koldm põrkavad.
Nn lõhkusid noored Potsdamis tänavalaternad.
Warnemündes lõid
nad kohvik ,,Cafe am' Storm" sisseseade
segi. Ida-Berliinis tungisid
kolm noort trammivagunisse
ning taotlesid reisijaid röövida,
Werdenis ja Potsdamis peksti läbi
SED-funktsionääre jä Ida-Berüinis
purustasid noored ühe S-Bahni
rongi., • :.'}'.,•'•
Seoses taoliste vahejuhtumitega
räägivad DDR-i ametiasutused
korrarikkumistest - kriminaalsete
huligaanide poolt.
Tegelikult on need aga seitskond-likud
põhjused kui DDR-is juba
tühistel põhjustel vallanduvad
noorte paisutatud agressioonid.
Paljud poisid ja tüdrukud ei ole
enam veendunud, mida neile SED-funktsionääride
poolt aastate kaupa
sisse vasardatud. Nimelt seda,
nagu pakuiks sotsialism inimestele
selliseid tulevikuperspektiive, millest
kapitalistlike^ maade elanikud
võivad ainult unistada . . .
. ' • ' i ^ E P L / K K,
ST^KHOLM (EPL) — Tänavusest regatist „Gotland Runt"
võtsid osa ka kaks „vene"(nü nimetab neid ajakirjandus) paati
Tallinnast — „Liviko" Ja Valter". Rootsi ajalehed pühendavad
suhteliselt suurt tähelepanu nendele paatidele. Mõlemad suured
päevalehed on ära toonud pilte eesti purjetajatest Ja lähemaid
andmeid nende kohta. •
'.K. Ä.
N. Liidus on jälle leivapuudiis,
missugusft .pole seni tuntud 20-
ndate aastate algusest saadik.
. , Ä r i d : Business" kirjiitäb,; et
kehtestatud on uus „leivapoliiti-ka"^
mille sihiks xm kokkuhoiu
taotleoinne .Jeivä kasutamisel".
Näiteiks on „Pravda": viimase
3am kestel (korduvalt Ä
tanud, et lindude söötmine leivaga
on toritegu nõukogude majanduse
vastu. Moskva 700 pagaritööstuse
artelli on välja pannud
loosungid, osta leiba ainult nü
pailju, kui just on vajalik. Majandusmehed
avaldavad kohapealse^
tes lehtedes ülesifcüitseid, et leivä-^
ga ei söödetaifcs sigu ega teisi loomi,
sest leib on kallis. On käimas
aktsioon, et artellid hakkaksid
valmistama väiksemaid leivapätse,
(miiiües neid aga endise hinna-
T-särkidega propagandat kapitalistlikule
süsteemile, ägedalt tagasi,
üks noor Leipzigist kirjutas,
et ta kannab oma meelsust peas,
aga mitte särgü. ; .
üks lugeja esitas küsimuse:
,JV[iks ei produtseerita DDR-is kirevaid
T-särke DDR-i popmuusika
grupipiltidega rinnal?"
ga. Samaaegselt (käib •aktsioon, et
inimestele „teadvusse suruda"
kokkuhoiu vajadust leiva kasu-
Dagens Nyheter pealkirjastab
oma: sõnumi ,,Vodkiädirektör i
Gotland runit".,pLiviko" omanikuks
on nimelt Tallinna Lükööri-ja
Viina Kombinaat (sellest lü-henduslik
nimi LI-VI-KD) ja kaasas
on vabriku direktor Bemard
Jumo,
kuna kapteniks purjetamise
ajal on Vello Saatpalu.
Möödunud aastal tuli ,Jiviko"
33-ndale kohale. Nüüd omab paat
uue masti j a uue elektroonilise
varuistuse. Valteril" purjetavad
kuus inseneri Tehnika Instituudist
ja. kapteniks on Toomas
Sepper. Kapten arvab, et ümber
Gotlandi purjetamine võiks olla
halval juhul lüitsalt eelharjutu-seks
Tallinna regatile ^ augustis.
Eim Lohk on jutustanud, ©t paadid
purjetasid Gotlandile otse
Tallinnast.
Rootsi ajakirjanduslikud asjatundjad
pole eriti valimusta-
Märgitakse, et mõlemad paadid,
mis on poolakate Taurusetüüpi,
on ehitatud puust ja näevad välja
nagu stabiilsed vanematsorti
mereristlejad, kuigi ,!Valter" on
ehitatud alles (kevadel 1976. Neü
polevat suuri lootusi võita oma
arvavad lehed.
^00 milf
on 500 miljonit inimest,
' kes kannatavad pidevalt
alatoitluse all. 43 arenguriiki vajavad
aMuutselt abi toiduainete
poolest. Aalrikas on olukord ra^-
ke eriti Etioopias, Somaaljas, Tansaanias.
Tshaadis, Senegalis, An-goolas
j a Mosambiigis, samuti
riikides lõunapool Saharat.
Aasias kannatavad alatoitluse
all Vietnam, Laos, Nepaal, Põhja-
ja Lõuna-Jomen ning Banglä^
desh.' -.^
Rahvusvahelised malevõistlu-sed,
milledest N. Liidu maletajad
osa võtavad, on venelastele alati
olnud poliitüised üritused. Kui
vene sportlased peavad olümpiamängudel
kogu maailmale kinnitama,
et nõukogude inimene on
füüsiliselt iUekapitalistlilm ühiskonna
inimesest. Siis on vene maletajate
kohustuseks demonstreerida
kommunistlikus üliiskonnas
elava inimese vaimset üleolekut
kapitalistliku ühiskonna inimese
üle. .. v.-::;;'--;,-"'
See kommunistliku Venemaa
maletajate vaimsete võimete demonstratsioon
ei ole Mositvale
aga kunagi olnud nii oluline kui
möödunud teisipäeval Filippüni-del
Bagiüo linnas alanud mait»
maaUmameistrivõistljase matshil,
kus 27-aastane N,. Liidu esindaja
Anatoli Karpovi vastaseks on N .
Liidust põgenenud ja pagulasena
Shveitsis elav Juudisoost 47-aas-tane
maletaja Viktor Kortshnöi.
Korishnoi ei ole lihtne põgenik
vaid polutUine võitleja, kes kritiseerib
igal võimalikul juhul N.
Liidus valitsevat kommunistlildiü
süsteemi ning nõuab Moskvalt
oma naisele ja tütrele Venemaalt
väljasõiduks viisade andmist. Ta
toonitab alati, et Venemaal ei olnud
maletajatel võimalik omal
initsiatiivU oma talenti välja aren- .
dada Ja häid tulemusi saavutada,
mis oli ka tema põgenemise põhjuseks.
Kui ta peaks Karpovi
võitma, süs annaks ta sellega
oma sõnadele kõige mõjuvama
tõendi, mille Kremli valitsejad
peavad longus kõrvadega aktsepteerima.
'
On loomulik, et võistluse laadimine
sellise poliitüise pingega, ei
nõua suuri pingutusi Ja viimase
väljapanemist mitte ainult
Kortshnoüt vaid ka temast 2t)
aastat nooremalt Karpovilt, kes
peab kaitsema nõulMgude vaimuinimese
au ja üleolekut kapitalist-lUcust
inimesest. Kui Karpov
Kortshnoile kaotab, süs ei oota
teda Moskvas lahtised käed j a ;
trööstivad sõnad, vaid põlgtus,
viha Jä oma seniselt auväärselt
positsioonUt tagandamine Karpovile
pandud vastutus on seda
suurem, et N . Liidu esindaja! Boris
Spasski kaotas 1972. aastal
maäilmameistrimatshi iameeriMa-šele
Bobby Fischerile, millme k i be
pül vene võimumeeste kõhus
veel praegugi valutab.
Poliitilise palaviku sümptob
mid kerkisid drastüiselt esiplaanile
Juba võistluse alguses kui hakati
arutama riigilippude küsimust
mõlema võistlejate laudadel.
Kortshnöi nõudis oma lauale
oma praeguse asukohamaa
Shveitsi lippu, kuid venelased
olid sellele Tauda vastu Ja nende
ettepaneloi kohaselt oleks tulnud
Karpovi ette lauale panna N. Liidu
sirp ja vasara punalipp Ja
Kortshnpl ette valge lipp, miHele
oleks peale kirjutatud sõna „riik-kondsusetu".
Kortshnöi vaidles
sellele vastu Ja Rahvusvaheline
Maleliit tegi otsuse mõlemate
võistlejate laudadelt lippude kõr-vaSdaimiseks.
V AMI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 20, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-07-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780720 |
Description
| Title | 1978-07-20-02 |
| OCR text | VABA EESTXiANE 20.. juulil 197^ — ISiürsday,: July 20,: 1®78| Nr. 54: VABADE EESTLASp HAÄiilSANDM L: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsefch St T®r®ntos. TOIMETAJA: Hannes oja POOTAADRESS: P.O. Bos 70^ Stn. e,^T TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, TSIIiMISHMNAD Ä veerandaastas $9.~,topos^ ja veerandaastas $13.50. TEIiiMISHIMAD v^^ tas |17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas . $53.—, i^aastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-mäadesse: aastas $62.—, poolaastas $31.^ ja veerandaastas $16.50^^^^^^^^^^^^^^ muudatus 30 e.-^ üksiknumbri lünd 85 ^^^c^ Free Estonian Publisber; Ltd., 135 Tecümsetb ToroHto 3, OEt. M6J 2H2 läänemaailmas on mõned Moskva viimaste pr<)iisesside Ja väüsriiMde ajakirjanike kimbuta^ mise protsesside analüüsijad tui-, nud järeldiasele, et need aktsioonid on psühholoogiliseks etteval-nüstaniSseks Moskva olümpiaadile^ andes fiäärieriikide ajakirjanikele, poliitikutele ja diplomaatir dele ning loomulikult ka olümpiamängude Imlastajatele valju hoiar tose, et nad ei hakkaks Moskvasse j a Tallinnasse 'saabumisel väga palju oma suud praetama ning endile suuri tegütsemisvabadusi nõutama. Moskva Mrm välisaja-kirjanike pärast on ka mõistetav kuna seniste registreerimiste kohaselt saabub Olümpiamängusid jälgima 4500 ajakirjanikku, kelledel ei ole silmi ja kõrvu mitte ainult olümpiasündmuste jälgi-jni^ eks, vald kes pingsa tähelepa-nn^ si j a treeniiud pilguga jälgivad ka ' N . M d u kõiki eluavaldusi ja kommunistliku süsteemi igapäevase d u painavaid Kremli võtetele lääne nike ja olümpialriilaliste hirmutamiseks juhib eriti tähelepanu „yaba Euroopa" raadiosaatja kommentaator Carl Reymari, kes mainib, et olümpia ajal saabub N. Lütu korraga nii palju välismaalasi, et KOB ei Ole vaatamata oma suurtele kogemustele ja laialdasele aparatuurüe võimeline neid ,,õigel liinil" hoidma; Eriti kardavad venelased ajakirjanikke ning Carl Keymani analüüsi kohaselt tuleb Moskvas asuvate ühendriikide korrepondentide Craig Whitney ja Harold Piperl süüdistariiist seosesse viia a, janike tegevusvabaduse vastu alustatud kampaaniaga. liääne-maailma mõistete ja arusaamade kohaselt ei ole ameerika ajakirjanikud milleigis süüdi, kuna nad smdšid oma ajalehtedele edasi ainult N. Lüdu dissidentide arva-snisi, e^ nõukogudse televisioonis edasi antud arreteeritud dissidentide „üaestuhnistused" on ametivõimude poolt kokku kombineeritud. Huvitavas kombel ei iihine Ühendriikide välisministeerium vastavate osakondade juhtide seisukohad „Vaba Euroopa" esindajate arvamistega ehkki välisministeeriumil puuduvad vastused, miks venelased on hakanud energiliselt kimbutama Ühendriikide ajakirjanikke. „yaba Euroopa" esindajad toovad aga oma teooriate kinnituseks esile Innsbruckis 1976. aastal toimunud talve olümpiamnägüd, kus venelastel , ^õnnestus koos oma _ nii kaugele vüä, et raadio „Vaba E u roopa" esindajaid olümpiamängudele ei lastud. Selle aktsiooni teostamisel õlid venelastel oma tungivad põhjused, kuna „Vaba Euroopa" juures töötab selliseid ajakirjanikke, kes endid kommunistide Potjõmkini küla-dest petta ei lase ning N. Lütu pääsemisel peale spordisündmuste ka muudest probleemidest ja elunähetest kirjutavad. Praegu tundub, et Whitney ja Piperi vastu tõstetud siiüdistused ei ole mõeldud mitte ainult raadio „Vaba Em'oopä" korrespondentide tuleku pidurdamiseks vaid neil on hoopis laiaulatuslikum eesmärk — hoiatus kogu maailma ajakirjanikele, et nad pürduksid ainult teivashüppe, maratonijooksu Ja teiste spordialade kirjeldamisega ning loobuksid artiklite kirjutamisest vene kommunistliku süsteemi ja ühiskondliku elu üle* Moskvast. ^,TehkeMresti — see^^^^^^^^ ainultiiks, kuid meie toodiks on ette nähtud kolm ameeriklast." Ida-Saksamaal süveneb lõhe rezhiuni ja elanikkonna vahel. Kõige hüjem asetleidnud rahutustest E r - furdiš võttis osa umlbes 700 isikut. Aga ametlikud Ida-Berliini organid vaikivad veel seHe^^W^ j Eelkõige vahekord noorte ja või- . Ammugi on DDR-juhtkond pida- :: Venelased -on " mitmel puhul avalikult Ja kindlalt deklareerinud, et nad ei takista ühelgi määral välisajakirjanike tööd olümpiamängude ajal ning ei tsenseeri nende artikleid, t^hendrükide Olümpiäkoniitee esindajate arvates ei kehti need lubadused ipitte ainult spordisimdmušte vaid ka kõigi tesste artiklite kohta. Venelastel on ümselt siiski ajakirjanduse vabaduse kohta olümpiaadi ajal hoopis teised arvamised ning Whitney ja Piperi vastu tõstetud süüdistused lasevad oletada, N, Liidu võimiud võivad samalaadseid süüdistusi esitada ka olümpiamängudele saadetud lehemeeste vastu kui iaeed venelaste arvates oma artiklitega j,üle püri" lähevad. Whitney j a Piperi vastu tõstetud kaebus N. Liidu televisiooni Juhtkonna laimamises kinnitab^ et Kremlis tuntakse Juba praegu muret N. Lütu saabiiväte tuhandete välisriikide ajakirjanike pärast j a katsutakse Juba ette vahendeid leida nende tegevusvabaduse ja vaba informatsooni andmise püramiseks. Kuid need mured ei ole ainult Kremli mured, vaid muret tuntakse ka vaba maailma ajakirjanike peres, kus küsitakse õigustajtult — kas aja-kirjanikele antakse Moskvas va^ bad käed oma töö Ja ülesannete sooritamiseks või langeb K GB raske vari ka aJakirJanUce kirju-muesindajate vahel on viimasel ajal muutunud. Paisunud paha-meer- kõrgel määral tõusnud töö-saayutuste surve ja poliitilise kohanemise vastu, avaldub üha sagedamini protestides ja iöömingu-tes rahvapolitsei kui võimuesindaja vastu. Sageli on juba ainult pisiasjad, mis vallandavad löömingud. Vahejuhtumid Erfurdis on sirgejooneliseks lüliks rahutuste seeriale. Nagu Varem teatatud, toimus surmäohvritega löömirig läüifed aasta oktoobris Berliinis Alexan-derplatzil; Tänavu aasta 1. mail olid noortel ägedad koi politseiga Wittenbergis. Sag^ate.mürglitega sügavamat põhjus^Äsub DDR-i valitsus juba nrönda aega analüüsida. Aga peamotiivide üle vaikitakse: aastaid kestnud taikuulus talutamine partei poolt käib noortele närvidele. Juba ammugi pole noored Rostocki ja Dresdeni vahel enam väljapaistvalt kuulekas generatsioon, mida veel neli aastat tagasi demonstreeriti Jda-Berliinis toimunud maailma noortepidus-tuse puhul V Tänapäeval võib juba tänaval näha, kuidas noored eraldavad endid täiskasvanutest. Nad kannavad kirju trükiga T-särke ,/kapitalistlike' ' embleemidega rinnal nagu „Rolling-Stönes", ameerika shlaa-gerstaaride omad ja biitorkestrite pildid,— kõik protesteerivad funktsionääride diktaadi vastu- Võit, mille noored saavutasid dzhünide kandmise õiguseks, on neid nähtavasti julgustanud. T-sär-gid kirjaga rinnal „US Navy" või „US-Air-Forces" on noorte hulgas levinenud moeks. Selle vastu kiruvad SED-funktsionäärid parteikoosolekutel. Nad on taoliste kirjad de vastu eelkõige poliitilistel põhjustel. Need embleemid olevat SED-ajalehted^ andmeil „needuse-ga koormatud'V või määritud". Noored peaksid mõtlema sellele, et US-sÕdurid pole muud midagi kui klassivaenlased Ja palgasõdurid. Protestsärkide ümber on vallan-nud kogema, et poliitiliste valede vasardamihe noorte ajudesse pole toonud poliitilist angazheerimist, vaid noorte põgenemist erasfääri. Funktsionäärid en teinud kindlaks suure noorte hulgas puuduva tööintensiivsuse, ideoloogilise printsiibituse, poliitilise silmakirjatsemise, väikekodanliku pürgimuse ja puuduva sotsialistliku teadvuse.';'' V ; ' "Ehkki DDR-i massimeediumid katsuvad pidevalt esile tõsta kasvavat ikriminaalsUst ja tööpuudust ning muid kuritegusid Lääne-Sak-samaal, , on DDR-i noorte hulgas suur huvi poliitilise ja üldise olukorra vastu läänes. Arvukad külastajad Lääne-Saksa-maalt aitavad kaasa lääneliku orientatsiooni ilevitamiseks DDR-i noorte hulgas. Läänelike trükkidega T-särgid on ainult Välised pahameele ja protesti märgid. Aga need on selgeks märgiks võõrastusele selle vastu, kuidas DDR käitub kriitilise intelligentsiga. Et partei on maalt välja saatnud populaarseid sMaager- ja protestläuljaid, sellest ei saa noored lihtsalt aru. DDR4 noorte hulgas on tänapäeval kasvav pingeseisund — koos DDR-iga majanduslikult jä selts-tusmasinal^ laah^^^^ diskussioone. Nii ^ Slw^^ ^ '^^^ ^kkasid • noored;.: FDJ4 ajakirjas avaldatud etteheite, nagu tehtaks kpndlikult stagneeruda., Paljud noorel kardavad, et Honeckerl esimesed liberali^eerimisekatsed on möödas. Need frustatsioonid avalduvad sageli alkoholismis ja kriminaalsuses. Viimasel ajal tuleb DDR-is sageli ette juhtumeid, kus tõrksad noored riigivõimuga koldm põrkavad. Nn lõhkusid noored Potsdamis tänavalaternad. Warnemündes lõid nad kohvik ,,Cafe am' Storm" sisseseade segi. Ida-Berliinis tungisid kolm noort trammivagunisse ning taotlesid reisijaid röövida, Werdenis ja Potsdamis peksti läbi SED-funktsionääre jä Ida-Berüinis purustasid noored ühe S-Bahni rongi., • :.'}'.,•'• Seoses taoliste vahejuhtumitega räägivad DDR-i ametiasutused korrarikkumistest - kriminaalsete huligaanide poolt. Tegelikult on need aga seitskond-likud põhjused kui DDR-is juba tühistel põhjustel vallanduvad noorte paisutatud agressioonid. Paljud poisid ja tüdrukud ei ole enam veendunud, mida neile SED-funktsionääride poolt aastate kaupa sisse vasardatud. Nimelt seda, nagu pakuiks sotsialism inimestele selliseid tulevikuperspektiive, millest kapitalistlike^ maade elanikud võivad ainult unistada . . . . ' • ' i ^ E P L / K K, ST^KHOLM (EPL) — Tänavusest regatist „Gotland Runt" võtsid osa ka kaks „vene"(nü nimetab neid ajakirjandus) paati Tallinnast — „Liviko" Ja Valter". Rootsi ajalehed pühendavad suhteliselt suurt tähelepanu nendele paatidele. Mõlemad suured päevalehed on ära toonud pilte eesti purjetajatest Ja lähemaid andmeid nende kohta. • '.K. Ä. N. Liidus on jälle leivapuudiis, missugusft .pole seni tuntud 20- ndate aastate algusest saadik. . , Ä r i d : Business" kirjiitäb,; et kehtestatud on uus „leivapoliiti-ka"^ mille sihiks xm kokkuhoiu taotleoinne .Jeivä kasutamisel". Näiteiks on „Pravda": viimase 3am kestel (korduvalt Ä tanud, et lindude söötmine leivaga on toritegu nõukogude majanduse vastu. Moskva 700 pagaritööstuse artelli on välja pannud loosungid, osta leiba ainult nü pailju, kui just on vajalik. Majandusmehed avaldavad kohapealse^ tes lehtedes ülesifcüitseid, et leivä-^ ga ei söödetaifcs sigu ega teisi loomi, sest leib on kallis. On käimas aktsioon, et artellid hakkaksid valmistama väiksemaid leivapätse, (miiiües neid aga endise hinna- T-särkidega propagandat kapitalistlikule süsteemile, ägedalt tagasi, üks noor Leipzigist kirjutas, et ta kannab oma meelsust peas, aga mitte särgü. ; . üks lugeja esitas küsimuse: ,JV[iks ei produtseerita DDR-is kirevaid T-särke DDR-i popmuusika grupipiltidega rinnal?" ga. Samaaegselt (käib •aktsioon, et inimestele „teadvusse suruda" kokkuhoiu vajadust leiva kasu- Dagens Nyheter pealkirjastab oma: sõnumi ,,Vodkiädirektör i Gotland runit".,pLiviko" omanikuks on nimelt Tallinna Lükööri-ja Viina Kombinaat (sellest lü-henduslik nimi LI-VI-KD) ja kaasas on vabriku direktor Bemard Jumo, kuna kapteniks purjetamise ajal on Vello Saatpalu. Möödunud aastal tuli ,Jiviko" 33-ndale kohale. Nüüd omab paat uue masti j a uue elektroonilise varuistuse. Valteril" purjetavad kuus inseneri Tehnika Instituudist ja. kapteniks on Toomas Sepper. Kapten arvab, et ümber Gotlandi purjetamine võiks olla halval juhul lüitsalt eelharjutu-seks Tallinna regatile ^ augustis. Eim Lohk on jutustanud, ©t paadid purjetasid Gotlandile otse Tallinnast. Rootsi ajakirjanduslikud asjatundjad pole eriti valimusta- Märgitakse, et mõlemad paadid, mis on poolakate Taurusetüüpi, on ehitatud puust ja näevad välja nagu stabiilsed vanematsorti mereristlejad, kuigi ,!Valter" on ehitatud alles (kevadel 1976. Neü polevat suuri lootusi võita oma arvavad lehed. ^00 milf on 500 miljonit inimest, ' kes kannatavad pidevalt alatoitluse all. 43 arenguriiki vajavad aMuutselt abi toiduainete poolest. Aalrikas on olukord ra^- ke eriti Etioopias, Somaaljas, Tansaanias. Tshaadis, Senegalis, An-goolas j a Mosambiigis, samuti riikides lõunapool Saharat. Aasias kannatavad alatoitluse all Vietnam, Laos, Nepaal, Põhja- ja Lõuna-Jomen ning Banglä^ desh.' -.^ Rahvusvahelised malevõistlu-sed, milledest N. Liidu maletajad osa võtavad, on venelastele alati olnud poliitüised üritused. Kui vene sportlased peavad olümpiamängudel kogu maailmale kinnitama, et nõukogude inimene on füüsiliselt iUekapitalistlilm ühiskonna inimesest. Siis on vene maletajate kohustuseks demonstreerida kommunistlikus üliiskonnas elava inimese vaimset üleolekut kapitalistliku ühiskonna inimese üle. .. v.-::;;'--;,-"' See kommunistliku Venemaa maletajate vaimsete võimete demonstratsioon ei ole Mositvale aga kunagi olnud nii oluline kui möödunud teisipäeval Filippüni-del Bagiüo linnas alanud mait» maaUmameistrivõistljase matshil, kus 27-aastane N,. Liidu esindaja Anatoli Karpovi vastaseks on N . Liidust põgenenud ja pagulasena Shveitsis elav Juudisoost 47-aas-tane maletaja Viktor Kortshnöi. Korishnoi ei ole lihtne põgenik vaid polutUine võitleja, kes kritiseerib igal võimalikul juhul N. Liidus valitsevat kommunistlildiü süsteemi ning nõuab Moskvalt oma naisele ja tütrele Venemaalt väljasõiduks viisade andmist. Ta toonitab alati, et Venemaal ei olnud maletajatel võimalik omal initsiatiivU oma talenti välja aren- . dada Ja häid tulemusi saavutada, mis oli ka tema põgenemise põhjuseks. Kui ta peaks Karpovi võitma, süs annaks ta sellega oma sõnadele kõige mõjuvama tõendi, mille Kremli valitsejad peavad longus kõrvadega aktsepteerima. ' On loomulik, et võistluse laadimine sellise poliitüise pingega, ei nõua suuri pingutusi Ja viimase väljapanemist mitte ainult Kortshnoüt vaid ka temast 2t) aastat nooremalt Karpovilt, kes peab kaitsema nõulMgude vaimuinimese au ja üleolekut kapitalist-lUcust inimesest. Kui Karpov Kortshnoile kaotab, süs ei oota teda Moskvas lahtised käed j a ; trööstivad sõnad, vaid põlgtus, viha Jä oma seniselt auväärselt positsioonUt tagandamine Karpovile pandud vastutus on seda suurem, et N . Liidu esindaja! Boris Spasski kaotas 1972. aastal maäilmameistrimatshi iameeriMa-šele Bobby Fischerile, millme k i be pül vene võimumeeste kõhus veel praegugi valutab. Poliitilise palaviku sümptob mid kerkisid drastüiselt esiplaanile Juba võistluse alguses kui hakati arutama riigilippude küsimust mõlema võistlejate laudadel. Kortshnöi nõudis oma lauale oma praeguse asukohamaa Shveitsi lippu, kuid venelased olid sellele Tauda vastu Ja nende ettepaneloi kohaselt oleks tulnud Karpovi ette lauale panna N. Liidu sirp ja vasara punalipp Ja Kortshnpl ette valge lipp, miHele oleks peale kirjutatud sõna „riik-kondsusetu". Kortshnöi vaidles sellele vastu Ja Rahvusvaheline Maleliit tegi otsuse mõlemate võistlejate laudadelt lippude kõr-vaSdaimiseks. V AMI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-20-02
