1982-12-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lk, 4 V A M EESTLANE neljapäöval, 16. detsembril 1982 - Thursday December 16, 1982 Nr. 94 Nr.
Born ^906 iu Emmaste
IJied 1982 in Swedeü
in Sweden, Denmaric and Canada
MeerbecUastekoIdiutulekust osavõtjad, istuVad vasakult õie Kuris, E. Kuris, õi): E.Pälin, H. Soever, V.
Raiend, Aino Palm; seisavad: Nõmm, M. Niinvee, M. Tamm, Ä. Kelder, J. Rohtla, A. Jaanimägi, U,
Limit ja J. Oinüs,
J. Westholmi Gümnaasiumi 14. lennus vilgast
Meerbeeklaste
mälestusteos jcB
EST0.84
koosviibimine
(rmanifD
INMEMORIAM
s.a. tulid Eesti
mälestal)- leinas
WESTHOLMLASTE KOONDIS
Snnna !äM lähkimud armast
sündinud 4. juunil 1909 Hiiu-Kjõrgessaares
surnud 9. detsembfil 1982 Albany's,>iEalifomias
leinavad ;
• JBERNHÄRDMSTMÄGI
. MULIAANVERE". ^
AUGUST TAHK^:^^:
perekondadega
kuni see ujutati ülemvõimu poolt
idast, Oli põgenikuna \Säksämaal,
kus sooritas omaprooviaasta -ja 3.
apr. 1949 ta ordirieeriti eesti pas-torflcs
paguluses. V
. 1
edistatud ja traditsiooniliseks kujtmenisd
MATUSEMAJÄ
Mstussiimja on üle 115. a&sta teeninud
tot sama p^ekonna podt vlUjakujunenUd tr^tsioo(nid«ga.
Moderniseeritud avarad iruümid, kvalifitoeeritud perso^ %
^raikimköniumi. .,
:V;VMrika8-t©öaimiiJ®;'.^ ,^
•UNfRÄL HO^^M
Ml a&erlMMBrBe St, iWoato, Ont M4X ilO^
362 Danfortii Ave.
Toronto, Ont
Eelmisel pühapäeval pärast jmnalateenistüst toimus Väna-AndreSe
koguduse jõulupuu, mUlest suur hulk koguduse liikmeid ja lapsi osa pühnn ^ rip+Q
v S t ^ ; ^ ü ^ ^ l^m^^ miHe ümber osa- ^ ^ a kokku ^ ^ ^ ^ v««t.^L ^ kogttdüse musimga poo^tpakotav soe toit veri- ^ed. Arutati küsimusi seoses eel-
Jumala kutsel lahkus ajalikust Ä mmij^c^^sepi sai ^^o^ küdusonade eleval aastal Umuvä mälestüsteose-elust
igavikku USA X p r a o M " ^ f ^ ^utoho,^tistega.^Osa. elust Saksamaal 1945-1948.
abipraošt % W. J. iLppermann K^^^ '^JJ^T^^j.^^f t poolt pakutav Kaastööd on šenim: juba teinud
3.4tsemSiI s.a. Juba^S t a ^ ^ ^ lo^ hea 1 ^ Eduanl Uduste, Juta Järv, Valdu
kamiatas piinava haiguse^ k^^^^^^^ Lillakas, Elmar Pähn, Eino Kuris
loobus niöödunud suvel New Yor- Lastejõulupuu algas õpetaja Üdo pühapäevakooli südikat kasvandik- Valdek Raiend. Veel on l((ota
gi Pauluse kog. teenimisest, kuid Petersoo palvusega, mille motoks ku. Ettekanded võeti saalitäie yaa- .^^^stööd paarilt meerbecklaselt,
teenis yiiffisem Ghicago Eesti ko- oli võetud püh et teos oleks täiuslik. Koosolekul
gudusi, Usuteaduslikku Instituuti sar^^^^^H^^ arutati ümumisaega ja eelarvet.
jäEesti Kirikut. Tema panus oma ^^^I^^^^ et saaksime näha Pühapäevakooli juhataja Aina Koosolijad paiiid samas üusa ma-kirikule
ja rahvale on olnud silma- puhast ja täielikk^^ töö eest püha- iandusliku aluse trükisele,
paistev. : tänas ühtlasi kõiki jõuluõhtul esi- päevak^^ õpetajaid Maret Kappi, .^"^ ^^^^^ soovib oma mälestusi
Walter L Koppermann sündis L nejaid ja koiraldajaid, kes seUe Kristi N ^ s i ja Linda Kauküla, kihutada, ^sus palumäe laWeH
juunil 1913. Tallinnas ja sai oma kõige ettevalmistamisega palju vae- ^ga ka veel õie Nepsi, kes tege- "^'T ! l "^T" n •
alg. ja keskhariduse Ldulimias. It^ ^3ÄS Ä vS v ' R a L d ' j"oinus
Alustas õpinguid Tartu ülikooli »Ma tulen taevast ülevalt." . õmbles - - gat^levotnud V. R^nd,XOinu^
Usuteaduskomias ja jõudis: need . ;Jfrgnes j õ ^ ja lavapildi valmistajaid ja korral- arutus^fECT^^^
lõpetada just enne teadu^omialik-olr^^^ Tederit ja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
videerimist enamlaste poolt.? S^cm s Ä ^ i s mn^^
ri ametis^^^^^ kohale il- IX TlSlüS Ä
mi4 sest Süda k u t o mehe nnde- ™ c ^ j a ^ ^ ^ ^ ^ organiseeris kogudu-toimub väga palju kokkutulekuid
;le,kuMa^arei ülemana ^stiruj noored õpetajad.;, : selüge Andres Raudsepp ühislaulu, ajaüselt ei ole võimalik, neist
gemendis kaitses oma k õ d r a d HeistJavastajaks oli Linda Kan- J^^atades väikese ksülofoni saatel kõigist osa võtta, aga ühine otsus
küla, klaverU saatis Kristi Neps ,,Täsa, tasa, joulukeUad kolavad", oli, et kokkutulek toimub pühapäe-ja
jõuluevangeeliunu ning üldise jõuluvana (Richard vai, 8. juulü 1984 ja selle toim-tdfisti
Imges kõnelejana Marei '^^ tõepoolest varsti kohale konna esinaiseks on Aino Pähn.
Kapp. ,:-:ihnus.
Endastmõistetavalt oli väikeste.. - j IL»» «x x
' imasm nüüd haripunktil ¥ad|atase<l Uavitatuöl
asus viimaks USA-sse Hea keelte J.'^^^^ Maria ja km )Oduvana sonas: .Jouluva^^ Ijjekingis on ilmunud Soome-Ug-tundjana
ei olnud temal raskusi ^ Ä l h Ä S S ^ Ä "ü^tÄ.^,"* rt seltsi kirjastusel dr. Ilmar Tal- :mi'^m«ekM'jmM l i t o i S ^ f ; ' * ^ le^inund^ nandr.,s«8 tob«';s*llete-va^ ve uurimus„Vatjalaista kansankul-
Kirikus ja ta rakendati Philadel- k«sk.l enam ™.dag, saadaval ei_ol- vagey „,aa^^! Kmg.tustesaajad hüu- j^^^j,..
phia limia Markuse kog. teenistu- Võõrastemaja esialgu keelduv t. nimeprdi valja ja igaühel tuh gellest selgub, et üdsetest aega-sesse.
Samal ajal ta teenis ka seal- ^Tr^^^Vr^T ' " ' . ^ ?f ^^g^<>^'^<^-, dest Narvast idapool asuvas Inge-set
eesti kogudust ning täiendas ^^^^^^^ ff Nii laulsid õde Ja vennad Peter- nmaa piirkonnas elanud vadja
emiast teaduslikult Philadelphia ff külmal ool lokketiüe ^ood, Taimi, Tõnu ja Alar koi- rahvas on nüüd N; Lüdu vähemus-Ülikoöhs.'
Tä õiendas kõk^m^^^ jõuhilaulu, Ricky Hür vaemüiku polütika tulemusena ka-duse
magistri eksamid Vana Testa- y!l™ase°a rõõmustas kuulajaid veelkordselt dunud. 1926. hinnati vadjalaste ar-mendi
usuteaduses, milline gaavu- ^f"^^V^^^^ ^^^^^^^^ akordionipalaga, vu 705 isikule, 1956 oH aUes vaid
tus teda tõi EELK Usuteadusliku "^^^^ ^^P^"^®^^^^'.^^^^ ^"^m^^^^^ Kathrin Hür, Toomas 25 isikut, kes rääkisid vadja kedt
Instituudi lektoriks seUd a^^^ aniid^a vaatama ja kummardama Orav, Ester ja Kenneth Lä^s ja ja viimahe rahvaloendus ei maini
higes seda ainet mitme aasta kes- ,. - . ^ mitmed, mitmed teised deklameeri- iUdse vadja keele oskajaid.
,^tel Instituudis nii Toronto kui ka / ^ « i ^ teT^^j^ või laulsid oma jõulusahhid ja Vadja hõim hävitati tegeUkult
Stokholmi loengu perioodidel Ta ^^laste^km kajaataja^^ üliislau u., Hamio Raudsepp luges piibliaine- Teise maaümasõja ajal osalt küü-oU
hea ja armastatud lektor. ga oo. usalisi pumpu^-: ijs^ i^^^ j ^ ^ ^ ^a ise oU kirjutanud, ditamistega ja osalt sõjategevuse
I • des elutervelt 17, kes^koik cwna ^ui laste j tagajärjel. Vadja keelt on säüitatud
Lahkunu oli mees, kes ei tam- tekstilugemisega selgelt ja hasti ^^^^ ^^^^ kord täiskasvanute keeleteadlase Lauri Kettuse uuri-munud
paigal. Ta tõotas ja oppis, toune tulid. käes. Tänutäheks ja tunnustuseks mustes ja ka eesti keeleteadlane
teenis m n g õ ^ ^ ^ p^^^ eelpool nimetatute olid anti jõuluümbrik õp. U; Petersoo- Paul Ariste on tegelenud vadja
ülevoolav. Asudes Phüadelphiast ligi kümme- keelega, avaldades „Vadja keele
no Raudsepp, Toomas Orav Ja kond koguduselii^^^^^^
TönnPetersooj ' korraldamisele ja muidu koguduse ^ Vadjalased siirdusid In^eri. ala-karjašed
— Kenneth Lääs, Ricky tööle tõhusalt olid kaasa aidanud, dele samal ajal kui muud läÄme-
Hiir ja Andrus Agur, neist viima- ^aid kingituspakid. resoomlased oma asustuskohtädes-ne
oma osas alles õige tilluke; ing- Jõuluvana lubas oma edasisel se ja sattusid ,12. sajandil Novgorö-lid
— Raja Raudsepp / Laine rännul sisse astuda ka kodudesse di alluvusse. Seda ala kutsuti 15.
Raudsepp, Heü Orav, 'Kathrin meie kaugel kodumaal ' sajandi lõpul Vadja „pojatmaks",
FLOWERS & GIFTS
vm
Yäfsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.
Kunstkäsitöid kinkideks: ehted, merevail^ nabatöödl,
, puunikc9'diisedl, keraamika, j
Räägitakse eesti, läti ja inglise k^
Avatud detsembris ndjapäeva õhtuti kimi kdla 8-nl
Allentowni linna ta teenis ka sealt
eestlasi, kus vajadus kerkis. Ja kui
tä jõudis Ameerika kirikus pensionini
välja, siis pühendas ta kogu
oma jõu eestlaste teenimisele Chicagos,
'New Yorgis ja Instituudis,
kuni haigus võttis viimse jõu.
Pastor Koppermann oU sõbralik Hiu:, Taimi Petersoo ja Esiter
kristlane ja kohusetundega vaimu- Lääs.
lik. Tal oli ladus sõna ja hea käi- Edasi järgnes kindlalt esitatud
tumine, mis kohe sõpru ja hinda- klaverisoolo Alar Petersoolt ja
mist oskas luua. Ta perekonnaar- akordionisoolo Ricky Hiirelt, kes
mastus oli eeskujulik, ta oli hea esmes juba päris edasijõudnud ta-abikaasa
ja isa. Nägin seUe aasta semel ja näitas h^ veelgi üks ühine jõululaul ja
augustis teda Stokhohnis, kuidas ta set muusikatundmist ja head kaa- sooviti talle Eestisse sõiduks palju-ja
viia tervitusi neile seal, kus f-^- "^adja vüendikuks, mis laseb
jõulupühi ei lubata pühitseda ja oletada,, et vadjalaste asustusala
oli vanasti üsna laialdane. (EPL) SOIS usk ja sellega koos ka inimeste
lootus on põlu all ja peidus
vaid südameis.
Jõuluvana lahkumiseks lauldi
Üle tuhande hukkusid
moavari
SAN AA --- Tugev maaväring
peetud loengu järele pidi hotellis saelamist. Vahepealse ettekandena de poolt liigutusest pisarsihnil veel- põhja-Jeemenis surmas üle tuhan
puhkama, aga siis rassis jälle/Ta esitasid ,,Hei^ ' ' " • . -
läks haigena oma auväärse
kalmule, kes Siberi
pääsnuna jõudis oma laste juurde
vabasse maailma ja viimaks leidis
viimse voodi Štokhohni ilusal kai-gustil
SeldaKääp, neiuna Uus, sijn-
Södertäljes suri 30. augustil Ma- dinüd 2. märtsil 1906 Palamusel.
LMidonis, Inglismaal, suri 22. au- kistul. Seal poeg kõneles oma
rie ElvineEramaa, neiuna Lillakas,
sündinud 22. juunil 1901;
Göteborgis suri 1. septembril
Marie Siiur, sündinud 25. oktoobril
:;1908.; : :vV'- ^
Oreland'is, USA-s, suri 25. augustil
Alice Kaselaan, sündinud 11.
dktoobrii 1894 Raikülas. ;^
üiglismaal suri 10. augustil Salme
Nelis, sündinud 11. septembril
emaga kui surmaidud õõnestasid
juba ta enese elu.
Newmarkefis, Inglismaal suri 6.
jrmann andis õilsa
kristl^e ja väärika pastori panuse
oma rahvale. Teda leinavad a'b-
; TORONTO EEST
ÄDVENTKOGUDUS
804 BroadView Avenue
(Allmaaraudtee vastas,
põhja poole). Tel. 626-3417.
Surmaga loppeüiud
iiiklusonnetus
Hessenis, Wald-Michelbach/Garde-nis
juhtus 9. novembril surmaga
lõppev liiklusõnnetus 33-aastase
Kalju Voogrega. Teel kojusõites
olid auto pidurid lakanud töötamast
ja auto tegi teel mitu kukerpalli,
paisates sõitja autost välja
Laup., 18. dets., kell 9.30 PIIBLL maanteele, kus järelsõitev raske
de, tuhanded said vigastada, 12
küla hävis täielikult, 90-s oli kahjustusi
kuna 60.000 inimest jäid
kodutuks. Hävituse, põhjustas ela-n^
ute konstruktsioon, kuna need
on tehtud päikeses küpsetatud tellistest.
Registreeritud maaväring ei
olnud rohkem kui 3—4 vahel
Richter skaalal, mida tavaliselt
peetakse nõrgaks.
Rahvuskultuuripäevad
septembril Otto Lageda, sündinud kaasa, täiskasvanud lapsed, ta Annabergis
20. aprillil 1893 l^andimaal. y omaksed isakodu mängumurult, ta
Haljalas suri 17. augustil Leida- sõjakaaslased, kogudused, keda la
Maimu Argus, neiuna Rii^man^^^ kell ameeriklaste veomasin sõitis maan-
-New. Yorgis/suri 10. septembrE sündinud 5. mail 1914 Rakveres, pere jä Eesti Ev. Luteri Usu Kiriiv 11. Adyent jutlus. Kõik teretuhiud. teele paisätust üle. Surm oli silma- Annabergis, Saksamaa eestlaste
Alexandra Berg-Miller, neiuna GrystalLakes, 111., suri 25. au- Igaveses elus me kohtume temaga 25. dets. JUMALATEENISTUS pilkne. Teda jäi leinama abikaasa juhtkonnale ja noortele rahvuskul-
Dreyman, sündinud 1. maü 1895 gustil HUda Nõmme, sündinud 24. kell 9.30. ja PIIBLITUND kell IL kahe väikse lapsega, kelledest üks tuuri ja tööpäevad. Need leiavad
Pärnus. veebruaril 1912 Mustvees, Piiskop K, Raudsepp Kõik tere tulemast! veidi üle aasta ja teine mõnekuine. aset 18.—20. märtsill983.
Eestlaste keskkomitee korraldab
tuleval aastal Bad Godesbergis,
Noi
orel
pühi
NorJ
sikasõl
matu
viinudl
kanadj
Ometil
kaan
ma tal
on mil
eesti
kirikul
ja ka
kuulajj
Eeh
tamm
laagri
tema
vandikj
me Kui
dirigee
teeridj
hea k(
Norn'
Torontj
Ülikool!
tas B.i
Norm aj
mise a|
sikakol
-SirDa^
on ta
le, hilji
, dirigeej
Ta onl
H.R.H..I
Seekc
Peetri
muusik!
tutvuda!
talendi^
EKK
kontserj
sembrill
(mitte
gii vai
Bachi j !
kesti jö(
GeisI
post!
harul
Täna^
ndat aj
telistide
Jahiüiallj
poolt k(
japaneki
gid, mi^
eestlastel
poolt atj
ga. Neej
haruldasi
ka seltsil
eestlane
iuffal
mälei
eesti
Möödi
Buffalo
nistusel
Albert
puudutas]
seid SUU]
elus, kus|
Juhan A{
ooperilai
•gu samai
sid. Oma
gentidest |
Paul Lüdl
Lahkuiil
. P.P. Lüdil
relhüüde
kirikulist^]
looja juuH
kaalzhanri
rikkuseks
llilllilll
Eesli
Annetusec
ja mälestj
vabad. Si
noortele jt
Eesti
kaudu tl
saamiseks. I
Broadvicwl
liRli
õiendi
Eelmises
Tinitsa rotj
ria Relya-J
eksitav'trüj
jandas lei
tuleb lugec
saadeti E<
veli (mitte!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 16, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-12-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821216 |
Description
| Title | 1982-12-16-04 |
| OCR text |
lk, 4 V A M EESTLANE neljapäöval, 16. detsembril 1982 - Thursday December 16, 1982 Nr. 94 Nr.
Born ^906 iu Emmaste
IJied 1982 in Swedeü
in Sweden, Denmaric and Canada
MeerbecUastekoIdiutulekust osavõtjad, istuVad vasakult õie Kuris, E. Kuris, õi): E.Pälin, H. Soever, V.
Raiend, Aino Palm; seisavad: Nõmm, M. Niinvee, M. Tamm, Ä. Kelder, J. Rohtla, A. Jaanimägi, U,
Limit ja J. Oinüs,
J. Westholmi Gümnaasiumi 14. lennus vilgast
Meerbeeklaste
mälestusteos jcB
EST0.84
koosviibimine
(rmanifD
INMEMORIAM
s.a. tulid Eesti
mälestal)- leinas
WESTHOLMLASTE KOONDIS
Snnna !äM lähkimud armast
sündinud 4. juunil 1909 Hiiu-Kjõrgessaares
surnud 9. detsembfil 1982 Albany's,>iEalifomias
leinavad ;
• JBERNHÄRDMSTMÄGI
. MULIAANVERE". ^
AUGUST TAHK^:^^:
perekondadega
kuni see ujutati ülemvõimu poolt
idast, Oli põgenikuna \Säksämaal,
kus sooritas omaprooviaasta -ja 3.
apr. 1949 ta ordirieeriti eesti pas-torflcs
paguluses. V
. 1
edistatud ja traditsiooniliseks kujtmenisd
MATUSEMAJÄ
Mstussiimja on üle 115. a&sta teeninud
tot sama p^ekonna podt vlUjakujunenUd tr^tsioo(nid«ga.
Moderniseeritud avarad iruümid, kvalifitoeeritud perso^ %
^raikimköniumi. .,
:V;VMrika8-t©öaimiiJ®;'.^ ,^
•UNfRÄL HO^^M
Ml a&erlMMBrBe St, iWoato, Ont M4X ilO^
362 Danfortii Ave.
Toronto, Ont
Eelmisel pühapäeval pärast jmnalateenistüst toimus Väna-AndreSe
koguduse jõulupuu, mUlest suur hulk koguduse liikmeid ja lapsi osa pühnn ^ rip+Q
v S t ^ ; ^ ü ^ ^ l^m^^ miHe ümber osa- ^ ^ a kokku ^ ^ ^ ^ v««t.^L ^ kogttdüse musimga poo^tpakotav soe toit veri- ^ed. Arutati küsimusi seoses eel-
Jumala kutsel lahkus ajalikust Ä mmij^c^^sepi sai ^^o^ küdusonade eleval aastal Umuvä mälestüsteose-elust
igavikku USA X p r a o M " ^ f ^ ^utoho,^tistega.^Osa. elust Saksamaal 1945-1948.
abipraošt % W. J. iLppermann K^^^ '^JJ^T^^j.^^f t poolt pakutav Kaastööd on šenim: juba teinud
3.4tsemSiI s.a. Juba^S t a ^ ^ ^ lo^ hea 1 ^ Eduanl Uduste, Juta Järv, Valdu
kamiatas piinava haiguse^ k^^^^^^^ Lillakas, Elmar Pähn, Eino Kuris
loobus niöödunud suvel New Yor- Lastejõulupuu algas õpetaja Üdo pühapäevakooli südikat kasvandik- Valdek Raiend. Veel on l((ota
gi Pauluse kog. teenimisest, kuid Petersoo palvusega, mille motoks ku. Ettekanded võeti saalitäie yaa- .^^^stööd paarilt meerbecklaselt,
teenis yiiffisem Ghicago Eesti ko- oli võetud püh et teos oleks täiuslik. Koosolekul
gudusi, Usuteaduslikku Instituuti sar^^^^^H^^ arutati ümumisaega ja eelarvet.
jäEesti Kirikut. Tema panus oma ^^^I^^^^ et saaksime näha Pühapäevakooli juhataja Aina Koosolijad paiiid samas üusa ma-kirikule
ja rahvale on olnud silma- puhast ja täielikk^^ töö eest püha- iandusliku aluse trükisele,
paistev. : tänas ühtlasi kõiki jõuluõhtul esi- päevak^^ õpetajaid Maret Kappi, .^"^ ^^^^^ soovib oma mälestusi
Walter L Koppermann sündis L nejaid ja koiraldajaid, kes seUe Kristi N ^ s i ja Linda Kauküla, kihutada, ^sus palumäe laWeH
juunil 1913. Tallinnas ja sai oma kõige ettevalmistamisega palju vae- ^ga ka veel õie Nepsi, kes tege- "^'T ! l "^T" n •
alg. ja keskhariduse Ldulimias. It^ ^3ÄS Ä vS v ' R a L d ' j"oinus
Alustas õpinguid Tartu ülikooli »Ma tulen taevast ülevalt." . õmbles - - gat^levotnud V. R^nd,XOinu^
Usuteaduskomias ja jõudis: need . ;Jfrgnes j õ ^ ja lavapildi valmistajaid ja korral- arutus^fECT^^^
lõpetada just enne teadu^omialik-olr^^^ Tederit ja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
videerimist enamlaste poolt.? S^cm s Ä ^ i s mn^^
ri ametis^^^^^ kohale il- IX TlSlüS Ä
mi4 sest Süda k u t o mehe nnde- ™ c ^ j a ^ ^ ^ ^ ^ organiseeris kogudu-toimub väga palju kokkutulekuid
;le,kuMa^arei ülemana ^stiruj noored õpetajad.;, : selüge Andres Raudsepp ühislaulu, ajaüselt ei ole võimalik, neist
gemendis kaitses oma k õ d r a d HeistJavastajaks oli Linda Kan- J^^atades väikese ksülofoni saatel kõigist osa võtta, aga ühine otsus
küla, klaverU saatis Kristi Neps ,,Täsa, tasa, joulukeUad kolavad", oli, et kokkutulek toimub pühapäe-ja
jõuluevangeeliunu ning üldise jõuluvana (Richard vai, 8. juulü 1984 ja selle toim-tdfisti
Imges kõnelejana Marei '^^ tõepoolest varsti kohale konna esinaiseks on Aino Pähn.
Kapp. ,:-:ihnus.
Endastmõistetavalt oli väikeste.. - j IL»» «x x
' imasm nüüd haripunktil ¥ad|atase |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-16-04
