Vaba eestlane , January 27, 1981

              'XM
VABA EESTLAN' teisipäeval, E7/jaanuaril 1981 - Tuesday, January 27, 1981 .7
Spordiuudiseid
Kodumaal on Eesti suure male­meistri
Paul Kerese II mälestuspi-dustuse
raames peetud möödunud
sügi^l mitmeid võistlusi. No^
vembri Jõpul toimus Eesti—Läti
malevõistlus Pärnus. Sellest suur-võistlusest
võttis osa 100 laual 85
meest jä 15 naist, Eesti meeskon­nas
oli maletajaid üle-Eestiliselt,
vanim oli 78-aastane tartlane Fe-lix
Kibbermann. Võitjaks tulid
eestlased 59 punktiga lätlaste 41
vastu. Neist mehed saavutasid 49,5
Ja naised 9,5 punkti.
Leningradis peeti talvestaadionil
kuni 23-aastaste kuulitõukajate N.
Liidu ulatusega mitmevõistlus, ku­hu
kuulub kuulitõge kerge, hariliku
Ja raske kuuliga paigalt ning hoo­võttega.
17-aastaste võistlusgrupis
.oli parim Eesti noorterekordi oma­ja
Eha Rünne, kelle''tõugete kogu­summa
oli 76,65 m.
Eesti vehklejate meeskond viibis
võistlureisü Soomes. Turus peetud
võisüused olid rahvusvahelise il­mega,
kus peale kahe maa sport­laste
võtsid osa veel Poola,' Norra
ja Rootsi vehklejad. Võitjaiks tu^
lid rootslased, üksikvõistlejate hui-gas
jäi K. Kaur viiendaks ja T.
Hint ikuuendaks. Eesti vehklejad
võtsid osa ka N. Liidu meeskonna-liikmeina
Berliinis peetud karika­võistlusest,
kus meeskond tuli esi­meseks.
Individuaalselt oli Toomas
Hint omas meeskonnas kolmas.
Malemäng tungib ka maa-asu-laisse.
Rannu sovhoosis peetud
võistlustel, kus Eesti paremiku
kõrval tegi kaasa ka külalisvõistle-jäid
teistest N. Liidu linnadest, tuli
esikohale Jaan Ehlvest 9j5 punkti­ga.
'
lesti suusata|dte
edukas nädalalõpp
Ottawas peetud valikvõistlustel
võitis Robert Vellend laupäeval 7.
jaan. 15 ja pühapäeval 18. jaan 10
km võistluse. Noor Allan Mägi kuk­kus
laupäeval ja ei lõpetanud võist­lust,
aga pühapäevaks _^^oli küllalt
toibunud, et võita kuni 19 aastaste
noorte meeste klassi'. Mihkel Vasi-la
tuli meeste klassis 8-ks. .
Samal nädalalõpul võistles Mar­tin
Vellend. laup. Burk*s Falls'is
nn. ,Almaguin Highlands Loppetü.
Koos klubikaaslase Lutz Luckowi-ga
võitsid nad 20 km loppeti 6-mi-nutilise
edumaaga kolmandale ko­hale
tulnud Rudolph Hrlicka ees.
Pühapäeval tuli Martin Guelph'is
15 km-s Ken Hawthorni järele tei­seks.
Hein© JS@
LUGU KKBIST
LUGU KJ&NNUST
Vana-Eesfi sõnas Ja pildis
iDoortele ja vanadele
$2.— + ipostikulu 31 c
MüügÜ VABA EESTLASE taUtuscs
kirjandus
Rahvuslik KONTAKT nr. 4 (88)
^ 1980. Rootsi Eestlaste Esinduse
väljaandes kirjutavad: „UŠA tun­nustus
Balti riikide esindustele",
A. Pae „Aksel tinkhorsti ei ole
enam...", E. Toigre „Emst Idlat
mälestades", Ene^Mai Reinpuu
„Kas ESTO-83 Adelaideis?", A,
Kittask iiEesti rahvuskultuuri vil­jelemine",
Resolutsioon eesti rah­vuskultuuri
viljelemise alal", A.
Kriisa Kodumaa olukord ja
meie", „Sergei Soldatovist"^ M.
Niklus «Tervitus kindlast kohast!",
Mart Nikluse avaldus Eesti NSV
justiitsministrile, Mart Nikluse va­nemate
avaldus Eesti NSV Justiits­ministrile,'
K. Meikopi jjKeel^kur-sus",
J. Adila ,,Katõnist neliküm­mend
aastat".
/USK JA ELU nr. 6 - 1980. Eesti
vabakoguduste ajaküga. jõulunum-ris
kirjutavad: E.S. „Teile on täna
Õnnistegija sündinud", 0.0. „Ini-mesed,
keda on raske aidata",
„|Vanem poeg", N.H. „üks käsi",
,^üur häbi", „Kas hoida või jaga­da?
" , „ ö p e t a j a Jonas Lääguse
suur-reede", E.T. „Võiim", G.
Steinberg„Kes võidab", ,,Kaks
inimsoo puhkepaika", „Kui Jumal
tõesti oleks olemas", väljavõtteid
Gerhart Hauptman'i proosast „Ät-lantis",
kilde, „Kunstnik töötas"
ja nende vahel rida vaimulikke luu­letusi.
USURÄNDUR nr. 1 — 1981: Ees­ti'
Baptistide Maaümaliidu 'alanud
aasta esimeses numbris on aval­datud
„Uus jõud", A. Proos ,,1981.
Lehe hiljutises ristsõnarnõistatu-ses
tuli leida lehtpuu, mille nimetu­seks
pidi olerifia niin.- Asi tehti ras­keks
mõistatajatele kuna sihukest
puud pole olemas. On küll pä^-n
ehk lõhmus ehk niinepuu mille
puidukülgsest koore v osast saadi
niint, mis peale vastavat käsitse­mist
andis materjali roguski kudu­miseks.
Viimasest valmistati ro-guskkotte
odavamate kaupade pak­kimiseks
ja transportimiseks ning
saadi ka läveesiseid matte jalgade
pühkimiseks. Niint kasutasid ka-aednikud
sidumistöödel ja mõnel
juhul punuti neist viiske.
Laatadel oM alati saadaval niine­le
lükitud rõngleid ehk rõngl-kuid
(barankad), milledele jäi
niinest omapäiraiie, üsnisi meeldiv
aroom.
Teisalt loeme loo Colorado kuu­sest,
meie keeles on see torkiv
kuusk (Picea pungens).
Tsuugat (Tsuga canadensis) ni­metame
vahest Kanada kuuseks^
kuigi tal pole midagi ühist kuuse­ga.
Kanada kuuske (Picea glauca)
nimetame samas aga valgeks kuu­seks.
Meie harilikku kuuske (Picea.
abies) nimetame aga Norra kuu­seks
j.ae.
Lehise puhul -selgitame, et see
laseb talveks okkad maha, väga
selge ka umbkeelsele. Meile endile
on aga samaks paar lühidat väljen­dust:
suvehaljas ehk heitokkane.
Sagei ei oska me. teha vahei
kuuse (Picea) ja nBliB(Abies) va-helv
nimetades neid sageli mõk-maid
kuuskedeks.
Peamised erinevused mainitute va­hel
on järgmised: Kuuse koor on.
ebatasane, nulul, on see õhuke ja
sile nagu umbes lepal. Kuuse okasr
te tipud on katsudes teravad, torka­vad,
nulul tömbid — pehmemad.
Okka ristläbilõige on kuusel neli­nurkne,
nulul ovaalne. Käbid kuu­sel
ripuvad alaspidi, nulul on need
okstel püsti. Talve pungad on kuu-aastasse
astudes", K. Raid ,,Ki/i
te mind armastate", E. Toompuu
„Tõeteri sõnasalvest" A. Roos
„Maa ja taeva kodakondsed", A.
Re. tõlge „Usk ja teod", K. Vaik-la
„Issanda käekõrval", Taimi
Proos„Maiseis kütkeis või nelja­jalgne
lind", „Pühapäevakool 200-
aastane", „Baptisti Maailmalüt",
rohkesti vaimulikku luulet E.^Män-^
ni, M. Auväärti, M. Laaneoru, V.P.
jt. loomingust. Lõpuks kroonika-küde
Vancouveri ja Toronto Eesti
baptistide koguduse tööst.
sel kuivad, nulul ^vaigused. Jõu­lupuuna
kuuse okkad varisevad
puult varsti, nulul püsivad need
küljes kauem. Kui siin j.õulupuuna
pakutakse Balsam it, see- pole kuusk
vaid on pälsaminulg (Abies balsa-mea),
pungad on tal kaetud meel­diva,
pailsamilõhnalise vaiguga. ^
Viimaks jõuaine jällegi seedrite
kallale: ,,Ei seedrid ei palmid ei
kasva me maal.. .".Ega nad kas­va
siingi, täh; L.-Ontarios, nende
põhja poolne kasvupiir kulgeb New
Yorgist üle L.-Virginia, Kentucky
ja Oklahoma läände.
Kolmest enam tuntud seedri lii­gist
pärineb Dectdara seeder (Ged-rus
deodara) Indiast, kus ta nime­tuseks,
on Devadera — Jumala
puu, ta kasvab kuni 50 m. kõr­geks.
Liibanoni seeder (Gedrus libano-tica)
oil Lähis-Idä puu, kasvab 40
m. kõrgeks. Lõuna-Inglismäal, Tit-cbmarchis
kasvab sellest isend, mis
on 23 m. kõrge ja võra läbimõõt
maapinnal on tal 30 m.
Kõige tuntum on neist vast At­lase
seeder (Gedrus atlantica) Pohr
ja-Aafrikast, mis kasvab kuni 40
m. kõrgeks.
Seedrid on võimsad poud, hori-sontalsete
harudega, vahest an­nab
kahel mehel tüve ümbert
haarata. Okaste poolest nad
meenutavad mõnevõrra lehist.
Oletan, et mõned üksikud meist
on juhtunud nägema seedrit, kül­lap
vist osalt seepärast oleme siin
hakanud, nimetama elupuid seedri­teks.
Või on tegemist keele „rikas-tamise"
tahtega? On ju teisigi iga­päevaseid
nimetusi: peisment, ko-tits,
kaarbitsj.n.e. Viimastest püüa­me
saada lahti, kardame, et lapsed
naeravad aga seeder on jäänud
seedriks, mis jparata. . Pealegi on
elupuu Ingliskeelne nimetus White
Cedar samuti, kui Virginia kadakas
on Red Cedar^ kuidas me viimast
nimetama hakkaksime näitab vast
tulevik. •
Kodumaal leidus suurem kogu
elupuudest (Thuja) Raadimõisa
lossi ees, seal oli neid paljudest
vormidest, põlvepikkustest kuni
räästa kõrguseni, keegi ei nime-
Hanud neid seedriteks.
Moonakate ajastul, umbes 70.
aasta eest nimetati kõiki tundma­tuid
okaspuid Saksamaa kuuske­deks.
Iseseisvuss ajal sai see kü-sunus
selgitatud ja lahendatud,
nüüd aga alustame samaga otsast
peale. Jõudu juurde! ^
Arvid Vilms
ILMUS
ctzn
Saadaval „VABA EESTLASlE" talituses ja kooliõhtutel E®sti
Majas raamatute müügUaual.
HIND $6.00 — postiteel $6.50
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
ORJUS bass-bariton
CHARLES KIPPER-r-klaverisaade
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar)i
Muremaa (R. Päts). Lani sõnajala õiest (T. Vettik), Sind tervi­tame
kuldapäikelA. Karind!)^ ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) >
rahvalaule: K. Raidi seades Laulu mõju, Kui ma hakkan laii-lemaie;
Ara vües ja Kivika^ukas/L. Virkhausi se^
kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatkuja ja J. Zeigeri
seades — Künneldajasi vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $1.-^
9
DLMÜS:
FREDLIMBERG
SAMM EEST
Eesti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhtkond.
Lugeja leiab sellest raaniatnst 1028 nime, keda lugedes tekkib
küsimus: kuhunad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise
teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti
riikUkn iseseisvusega. Selles taamatus on tuhat meie sõjamees­test
leidniid sel vüsil tagasihoidl&kn meenntust
Hind,$18.00 pluss saatekulu 70 centl
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
liMUS—1978. a. kannehn eestikeehie lunletuskogia
Ivar Ivask
ELUKOGU
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti va­nemate
sünnimnllas. Tenlia nägemuslik luule Soomest, sette sha*
manlikust soome-ugrUisest' tundest ja miistikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maaümas on tunderikas ja tähelepannerk.
Elukogusse on valitud paremik ta varem ilmunud kogudest
320 lk. ]H[ind $10.00 — saatekulu 50 eenti
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
1 Prillidega mehed asusid lavale:
iviiul, tshelio, akordion ja flööt.
Mehed näisid olevat kõik alla" nel-lakümne.
Helin vahtis mehi nii in­tensiivselt,
et ei kuulnudki, mida
teadustaja ütles. Ta murdis pead,
mis see on^ mis neis meestes on
sarnast, päris ühist. Kas kohmetu
naeratus? Või ihne? Nende näona­had
ei olnud jumeta, aga pilgud
olid tuhmid ja kuidagi nagu sisse­poole
pööratud; ninast suunurkade­ni
olid kõigil sügavad vaod. Aga
see ei teinud neid veel samasteks.
Helin pööras pea Mari poole ja
küsis sosinal:
„Kas sulle ei paista, et kõik
need mehed on väga samased? Na­gu
iiks mees neljas eksemplaris?
Aga miks?.Mille poolest?"
Mari ei vastanud. Ta istus oma
vati^yükstes, üks jalg üle teise, küü-jaaraukk
põlvel ja lõug peopesas
ning vahtis üksisilmi lavale. Ka
Helin hakkas uuesti lavale vahtima.
^jAhaa!" mõtles ta äkki — neil
ei ole ju ilmet! Nad on nagu mas­kides
— mingid kurvad njaskid,
miimikata. Või pole siiski see nii?
Ei ikkagi on see mõistmatu tardu­mus
just see, mis nad samasteks
teeW Nüüd tahtis ta juba Mari
käest küsida, et ei tea kas mehed
seal näevad samuti, et saalis istub
seesama aine sajas eksemplaris.
Mari ei olnud poosi muutnud,
vaid tuiutas ainiti lavale. Helin pa­ni
tähele, et Mari ei olnud endale
selga pannud ühtki paremat (hilpu,
vaid oli kontserdile tulnud vati-pükstes
ja vattvammuses.
„Kindlasti," arutas Helin edasi
—- ,,ka mehed näevad kõiki meid
täiesti samastena. Naiste nägusid
me tunneme, oleme neid harjunud
eristama nimede järgi, aga mehed
nimesid ei tea ja neÜe on igaüks—
seesama, lihtsalf üks naisvang. Pik­ki
aastaid koos' olles vabanesime
kõik peagu ühte moodi ^ga pan­nud
tähele seda, et olime muutu­nud.
Rezhiimilaagri viis-kuus aastat
on pakkunud lõpmata harva meel­divate
emotsioonide võimalusi. Ai­na
oleme arutanud eri rahvaste
omapärasusi ja rahvuslikke iseära­susi,
ikka ja jälle sõelunud ja tuu-lanud
„poliitikat", selle päris ära
hekseldanud. Aga mõeldi ka välja
utoopilisi - riike ja ühiskonnakordi,
õpiti laulukesi, ja luuletusi pähe
nii eesti, saksa kui isegi" vene kee­les.
Jutustasime omi ja kuulasime
teiste elulugusid, pigistasime mä­lust
välja nii palju head ja pare-.
mat, et see pikkamööda üsna kui­vaks
hakkas jääma. xJmbrusesl ja
loodusest oli vähe võtta, nii hall
ja värvitu oli see alatasa. Söetol­muga
segatud lumi silmale ja vas­tik
tuuleulumine kõrvale — see on
olnud valdav osa nende kõrgema­te
meelte esteetilisest naudingust.
Ja olid I vahest jutud ja vaidlused
nii huvitavad kui tahes —< kõik see
oli ikka ainult tilgake üksluise hal­luse
merre.
Seesama - on meie ihned tuimaks
ja miimika staatiliseks teinud — ja
nüüd vahivad, mehed meid samuti
kui mina neid nagu Viljandi
lossi varemeid.
Nii mõtiskledes märkas Helin,
et juba oli orkester oma kolmanda­gi
pala lõpetanud. Egas ometi muu­sika
niisuguseid mõtteid tekita, ol­gu
ta nii programmilme kui tahes?
Ei mitte muusika, ikka need muis-sikud!
Nüüd kuulutati järgmiseks ette­asteks
peptants laval— taögo..
Naisena tantsis üks väga kõhnu­ke
noormees, väga ebamäärane pa­rukas
peas ja pikk kahar kleit sel­jas.
Jalas olid sel daamil kõrge­kontsaga
kingad, hiigla robustsed,
ilmselt laagrikingsepa käsitöö. Här­ra
kandis päris inimese ülikonda,
tal olid juuksed ilusasti seitlisse
kammitud, nüüd, pärast streike,
mehi enam ei pöetud.
„Aga" pillimehed", tuli Helinale
äkki meelde, „need olid ju vati-;
vammustes, alles nüüd märkasin,
kui seda ülikonnameest nägin!"
„Kui õrnalt läbi ö ö . . . " tõristas
akordion tangoviisi ja tants, kuigi
hästi tantsitud, oli ikkagi nagu pa­roodia.
Preili labakäed olid suu­red,
paljaste käsivarte lihased me­hised,
ta Higutuste nurgelisus ei
jätnud kuidagi naiselikkuse muljet.
Härra juhtis oma daami liiga õr­nalt
ja liiga hoolitsevalt — selles
kõigis oli midagi perversset, vahe
öelda — ebanormaalset.
Nüüd pöördus Mari äkki sosinal
Helina pole ja ütles läbi naeru:
„Vaata aga vaata, kus on ikka
anomaalid! Tuleta meelde, kuidas
meie naistest Rimmast ja Zahharo­vast
või Gertrüdist ja Elizabethist
räägiti, et nad lesbismi harrastavad,
.—-Aga mis see seal laval on —
kas pederastia?" ,
„Mis me oma naistest õige tea­me?**
mõtles Helin: ,Ja meestest
laagris teame veelgi vähem," Kuic;
ta ei öelnud midagi, suur nius;
masendus pani ta suu kinni. Ti,
pani ka silmad kinni, et tantsu la­val
enam mitte näha. Kui tantsu-number
lõppes, ütles ta Marile:
„Lähen ära. Ma ei taha seda
vaadata.'*
„01e ikka!" hüüatas Mari, «vaa­ta
ennast normaalseks tagasi, kohe
algab näitemäng!"
„Selles on jälle need meesöai-
„01gu, aga säärane jamps on
meile väga õpetlik! Vaatame ikka!"
Helinat see ei veennud, ta läks
juba baraki poole, kus lootis leida
Helmit. Ise ta aga mõtles: ,,Aasta
tagasi tegi Mari niisuguse teatri
juurde lõbusaid ja naljakaid kom­mentaare
ja naeris nii et küll sai.
Aga. nüüd, mis ka ütleb on ainult
kibe pilge. Ja see on õigustatud see
eneseiroonia — pole need naised
siin karvavõrragi meestest pare­mad!
Ega me oska enam eneselegi
am anda kes või mis me oleme.
Kahtlane ^küll, et ikka inimesed,
kaugel sellest, et normaalsed!*-
Meeste kontsertbrigaadis oli
kakskümmend vangi, kaks neist,
flööt ja tshelio, eestlased. Riina,
kes lava taga väikeses ruumis istus,
sai meestega peagi tuttavaks.
„Tere preili!** ütles üks kaas­maalane,
„minu nimi on Ants
Simpson.**
Riina ei jõudnud veel enda ni­me
öeldagi, kui juba teine eesti-mfees
teatas: „Noh, terekest! Kuul­sin
eestikeelset juttu. Mina puhüii
viiet, olen Jaak Karm."
Need kodused sõnad tõid naera­tuse
Riina näkku. Kuid Jaagu lõ­bus
toon oli järgmisel hetkel kadu­nud.
Kuskil sügaval, ribide vahel
või all, nagu sähvatas midagi aru­saamatut
ja ta silmad jäid. kinni
tüdmku helesinistesse silmadesse
ning blondidesse juustesse... „See
on liiga ilus!" tundis ta või mõtles,
ei saanud isegi an£ Ent ta kogus
end kiiresti ja küsis:
„Kui palju teid või õieti meid,
meie rahVast teil siin on?**
Ants ei hakanud vastust ootama,
vaid küsis omakorda:
,,Kas preihd linnaluba, saavad?
Me võiksime koos kinno minna!"
Riinale ei hieeldinud hästi peene
mehe lipitsev toon, aga ta vastas
viisakalt:
„Meile pole niisuguseid lube veel
antud."
,,Minul juba on vabakäigu luba
ja Jaak saab varsti ka. Teile an­takse
muidugi ka ja siis võiksi­me
tõesti linnas kokku saada..."
Jaak vahtis aina Riinat, naemse
näoga ja kaugemale jõudmata kui
vahetpidamata mõttes korrates:
ijNoh, on alles tüdruk!'* Vaat see
on alles tüdruk!** Mingi õrnuse või
helluse laine haaras ta, tundus na­gu*
oleks teda silitatud või nagu
oleks ta äkki väga värsket õhku
terve kopsu: täis hinganud!
Ta laskis Antsu vadrata ja ise ai­na
vahtis. Küllap Riina seda mär­kas,
või tuli see Antsu sirgjooneli­sest
pealekäimisest, tüdmk nagu
kohmetus ja siis tuli hea mõte:
; «Saalis istub palju eesti iiaisi",
ütles ta, „lähen kutsun mõne siia!"
Ja juba oligi ta lava küFgkäigu kit­sal
trepil, mille kaudu pääses saa­li;
Laval seadsid mehed eesriide ta­ga
toole ja laudu paika näidendi
jaoks. Riina surus enda naiste va­helt
läbi" Mari toolireani ja küsis: ]
,Kas teisi ei. olegi?"
.Helin läks minema ja Helmi ei
tulnud. Esta Ott seal tagapool, aga
teisi peaks ka olema.*'
„01e hea laps, Mari, tule kaasa.
Meie mehed tahavad tuttavaks saa­da
peale minu ka teistega!"
Mari tõusis küll vastumelselt, tal
oli hea koht, aga juba ütles ta
naerdes: - .
JJ-"
„f 0 go or not to go?"
(Järgneb)