Vaba eestlane , August 23, 1979

              Nr. 63
Saatekulu
13
Sl
40
selle eest, et ta
poole sajandi
eestlased, lätla-ja
juudid ei
on toekaks va-
|'7äike peade arv
on nimelt vene-
Jlitsust iga katse
5e mõni vähemus
llavalitsusest va»
longi kõige oluli-
Ise harimatusest,
|s või oma ihu ja
l u esimesel küm-marksistidest
tsaariaegse ve-kure
rahva kohta,
liksearvulise, aga
ngelise ikkagi,
[stat hiljem püü-
>use nälgasureta-skudega
hävitada
See ei õnnestu-srisse
saadetu ja
?es teine sadatu-friiali
jä jäi alles,
iröonu vägivalda
Irite, inseneride,
|nike, kirjanike,
•ja kõigi muude
pidajaks kõigis.
Vene emigran-a:
said Pariisis,.
•rgis ja sadades
a maades saapa-uksehoidjad,
bait hulguseid.
Vii
8
m
1
f
il
Nr. 63 ^'^^A aSTl^^^s neljapäeval, 23. augustil 19?9 — Thursday, August 23, D E . 9
mmmmm ml
HETHEEINGTON, FALLIS
Ädvokaadid-notarid
365 Bay St., Saite 401. 3634451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
"Ui i i l
ADVOKÄÄT-NOTÄR
Room 1002, Royal Trnst TOWOF
Toronto DomMonCentre
Postiaadress: P.O. 326, Toroato
Ont. (Bay & mng) M5K 1K7
Telefon: 869-17p
24-timdi telefoni valveteenistus'
133 Richmond St. W., Ste
; -.'Toronto,.M^H2L3.;
Te!. 364-7W2
i pi
35 aastat tagasi seisid eesti vabatahtlikud Viiburi lalieliäldal asetieval positsioonil tõkestamas ve­nelaste
edasituiigi kogu Soome vallutamiseks. Pildil eesti sõdur, kes on valvepiostil, kuiiä üle la-
Iie paistagi Yiitour! lirai, sellal juba V
QD BB
.on
Chartered
5 University Ave., Ste, 6@0
' T e L t e l i S ; . ; ; . •
Toronto, Oifflt. M5J 2M
Xääne- ja Põhjä-Eestile ülimalt saatuslikiüe laastavate sõdade ajaperioodile, alates vene l:ööv-vallutajate
räbvusvahellsi lepinguid trotsivast sissetungist Saare Lääne pitskopkonda septembri
algul 1560, on senises uurimises pööratud suhteliselt vähe tõsist tähelepanu. See kehtib eriliselt
Lääne-Harju talupoegade suurejooneüselt plaanitsetud mässu ehk „ülestõusu" kohta oktoobrikuu
alguses 1560. Ometigi tegid Pärnu-Lääne-Harju eestlased oma selle aktsiooniga: ,jkõigi eestlaste
kuninga" yalmiisega ja Koluvere (Lode) lossi piiramisega tõsiselt katset Eestil muistse vabaduse
taastamiseks ning deklareerisid isegi yälismaallma ees, et eestlased tahavad „vabad olla** ning
ise oma maad vaenlaste vastu kaitsta!" Kodumaa uurijad on omaks võtnud, et see ,,ülestõus" tõe­näoliselt
sai alguse aastal 1559 Taahlle müüdud Saare-Lääne piiskopkonna Põhja-Pärnumaaal^
delt. Kuid lubatagu seMes seoses «sijoones vaadeSdä enne iiht akuutset süntoust:neilt;aladelt
..aist:i560/6i.^V^ ' :
(Algus lk. 2)
Mosikva, 23. aug. 1939.
Saksa Eiigi valitsuse eest:
V. Ril^entrop^ . . :
NEVL valitsuse volitusel:
V. M.oloU>Y >
Leping andis Stalinale a^ega end
võimaliku Saksamaa loinnaku
vastu valmistada. Nagu ajalugu
näitab, kasutas ta seda aega hal­vasti
ega uMmnud Saiksamaa
rünnaku 'tuleikusse enne kui see
tegeliikuilit toimus.
Hitleril võimaldas leping Poo­lat
rünnata, ilma et tal oleks
tulnud karta Venemaa abi Poo-
•'Me.;
Stalin ei olnud (ka valmis sel­leks,
et Inglismaa ja Prantsusmaa
Hitlerüe sõja ikuiilutasid. Veel
ebameeldivam oli Stalinile Hitle^
ri Poolas teostatud välksõdä. Ve­nelased
ei jõudnud küllalt kiires­ti
haarata oma kokkulepitud osa
Poolast, nende viivitamine äratas
kahtlust Saksamaal.
Lepinguga niidetud ^salaproto­kolli"
põhjal lubas Stalin Hitleril
sakslased Balti riikidest ära viia..
Nn. ümberasuimie aktsiooniga
siirdus sügisel 1939 Sajksamaale
13:000 baltisakslast Eestist ja
50.000 Lätist. Jaanuaris: 1941 toi­mus
miõilemas riigis ,>NaGhuim-sdedlug",
mille puhul sürdus Sak­samaale
veel 16.000 inimest,: sel
puhu! oli nende ihiilgas; ka kom­munistliku
rezhiimi ee&t põgene­vaid
eestlasi ja lätlasi
Eesti kindralstaabis oli
26. augustil teada^ et suurvõi­mude
vaheline leping jättis Bal­t
i liigSd. ' N. .Liidu-huvipürkonr
Kõrbest (Pämu-Jaagupi ete.) mat tailupoega või
on nüüd saabunud täpsemaid tea- i „mõisnikku".
teid selle rnuistse maakonna
lõunaosast, Pariverest (end., Are
vaid) 1978 päevavalgele tulnud |
suuremast haruldasest 16. sajandi
mündileiust. Taoliselt teatatakse
selle leidmisest:
,,Pämu KEK töötajail (vist
mingi - ehitu^ombinaadi lühend)
piid maipül^ade eelsel nädalal ki-
Kohalike uurijate arvates asus
selle leiukoha läheduses juba
a-1 1560 põline Parivere vanata-lu
„Toa talu: ehk mõis. •.
eestisoõst 1 tuse järgi tõstsid taani haldus-võimude
poolt kaitsetiüt venelaste
rüüstadä j aetud eesti talupojad
ühe (nimetu) sepa kuningaks
ning vüsid' ta triumfikäigus toiru-pilli-
oirkestri ja väehulga ees Ko­luvere
(Lode) lossi alla Kesk-
Olemäsolevail andmeil ön seal
hiljem, aastal 1601 ^petemeheks
olnud„P©rrifer-Mäittis" niag 1624
,;Perifer-Jaan".: Viimane aryatak-beküred
päevad. Parivere sov-jse siia asunud qlevat umbes 16
hoosi ,Mvati'V (see ori vIljaMii- j ta kauguselt Pärnu linnast, kuna
vatuse) ehitusel, mis asub selle see põlistalu sai arvatavasti sõja-sovhoosi
keskusest ligi kilomeet-j mö^^ ning oli mõnda
ri kaugusel. Maapinna: planeeri-! aega tühi.
misel sattus masina' tera alla ,3nvere''-nime on mõned etü-mingi
metäll-klomp,:mis pudenes^^^^
laiali. ^ , • j reverest", kuid kohapeal a^
Lähemal vaatlusel- selgus, et: se,. et see :algselt .võis oimid olla
• tegemist OÜ tugevasti roosteta-i .'^P^^J^övere". , —• vana^eestlaste
nud müntidega. j välgu- ja/sõjaijumalast,,Pikker".
j Eks leidu sellest„Päri"-või„Piik-
Kohale rutanud töölised ja hü- j reverest" umbes 18 km põhja-
Ida-Eesftis tugevdati sõjalist val­misolekut.
Pärast Poola sõja: al­gust
arutati ka mobilisatsiooni
välj'akuulutamise võimalust. OEtte^
valmistused selleks olid tehtud,
Arvati siiski, et mobilisatsioon,
mida salaija võimatu teostada, an-naiks
N. Liidule põhjust umb­usuks.,
"üldiseiltarvatiy et oht Bal­ti
riikidele pole antud olukorras
P B
delt, kuidas on lugu edaspidiste
plaanidega — aga need vaikisid.
Tõenäoliselt nad ei teadnudki kui­gi
palju Hstleri ja Stalini ühistest
pHaanidest. •,
24. septembril esitati Moskvas­se
fcaubandusläbirpkimisbele läi­nud
Eesti v^isminkter Seltefile
etjtepaneik vaÄtastikkuse abiand-mislepingu
sõlmimiseks, mis si-baaside
nõfuide...
Moskva hakkas kasutama Mo-iotov-
Ribbentropi lepinguga
saavutatud võimalusi Balti sek-
• .tOrlS.-.:,'
Saksamaa, ja Venemaa koostöö
Vahe-Euroopa rahvaste ja riikide
arvel jätkus, sealt, kus see umbes
150 aastat varem' peatunud. Ste
koostöö- ei kestnud kuigi kaua —
sõda puhkes 21 kuud pärast mit-tekalläiletungilepirigu
sõlmimist.
Aga selle aja jooksul jõudis kom­munistlik
rezhiim ära neelata
Balti riigid (Leedu vahetati Vene­maale
välja teatud Poola osade
vastu) ja teostada; neis vangista-misi,
küüditamisi, seadusevastast
mobilisatsiooni ja niorvu. Jõuti'
ka Tünhata Soomet, äga sõda sel­le
väikeriigiga näitas Punaamiee
nõrkust. •.
Näiteid suurriikide kokkuleppe­lisest
omavolist väikerahvaste
'kulul ei andnud üksi Preisi ja Ve­ne
impeeriumid 140, aastat taga­si.
E i tule unustada, et ajaliselt
lähemaks näiteiks oli Müncheni
kokkulepe- Ilma tshehhidelt küsi­mata
„leppisid kokku" neli suur­riiki,
et Tshehhoslovakldalt lõiga-.
ta ära töatud maaalasid ta naa­berriikidele,
ikusjuures lõviosa sai.
Hitäeri Saksamaa. >
Tagantjärele näib. et Stälin
kasutas läbirääkimisi läänerii­kide
esindajatega ainult selleks,
et sundida Hitlerit kokkuleppe^
: le. / •';•.••• '^'..:;^',''
Venemaa oli Molotov-Ribbentno-pi
lepingu sõlmimises aktiivseks
Läänemaal, selleks et seda tugevat akuutne. '
kindlust vallutada, kuningalinBu- N. Lüdu invasioori Poolasse te-seks
muuta, „iseseisvad ja vabad j kitas tõsiseid ikartusi. Nähti, et
olla ning ise .oma; maad kõigi i N. Liidu ja Saiksamaa poliitika
vaenlaste vastu kaitsta !'
. Sama Renneri- kroonikas .iiiain!- \
tud tundmatu sangar, kes^ mõni •
nädal varem toimunud kaitseta-1
hingus oma (jjaulva'*) mõõga-'
ga oli surmanud üksinda viis
venelast, oli tolleks kõigi eest­laste
toimib omavahelises kooskõlas.
Katsuti uurida saksa diplomaati-
Maailma kommunistid sattusid
pakti sõlmimise puhui suurde se^
gadusse. Seda segadust suuren­das
veelgi Moskva iTünnaik väike­sele
Soomele. Toimusid esimesed
äiralängemised nn. ideeliste kom­munistide
hulgas. Esimein© pragu
maaiimakx>mim.uinismi oli löödud
tolle paiktiga.
USK JA E LU nr. 1 - 1979. Ees-kmiingaks"
valuniseks! ti Apostlik-õigeusu ki^ väljaaii-koliaseim'.;
kuju..,
õmietuseks kogu maale läimma-tati
too viimane suurem' läänlaste_
ja ühinenud harjulaste meeleheit-jem
säabunud;ko6liõpilasedkoi>^ pool Kuninga küla vainul Mrgen- lik katse niaakaitseks taani -või^
ne avaldab oma tänavuses esime­ses
numbris L. Ruumeti „Usk ja
teadus*', V. Setälä „Kuidas praost
Herman Aav sai Karjala piisko­piks",
L. Tretti „Hääled minevi­kust",
V. Velleso Huvitavat väl-
„Vaba Eestlase" toimetuse
talituse asukoha plaam
. TO,IiWTUS.JA TALITUS,
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9 ^ m .
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675'
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega;
Kari Arro ^ 76&12057 '
Hannes Oja 481-5316
Kuuktnsi võetakse vaste:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm: kella U-ni jaj
nädala teise ajalehte kuni koi-,
map. homm. keEa 11-m. I
KUULUTAMINE }. '.i
• VABA EESTLASES; J
on tasuv ajalehe laialdase i
leviku tõttu.
$3.25
13.75
$3.50
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Eos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool,tööaega:
Hehni Liiv^ndi 251-6495 ^
2 Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdäle, Ont.
Telefon: 223-Ö080
jasid need mündid kokku. Tänu • ^ik, mida veel tänapäeval kutsu- mude foogti Christöffer Münch- iaotTmnlf" ^ n n r k n n f ^ i m n n Q"
Pärmi Muuseumi direktori O. i^akse ,Pikre-alusefes": Siin arva-1 hauseni vägede poolt Koiuvereif ^^^^ ' h ; ; S kndn
,Volmer1 tegevusele ning ^peta-^ t a f e asukid j all ning eestlaste kuningas-^
1 jäte kaasabile õnnestus valdav j olevat Kõrbe maleva kogumis-1 ürikandmeü aheldatuna kaasa 1 ' ^ " mirebsdd-osa
münte kokku korjata ni^gjkoht juba muistsel iseseisvuse-! Kuressaarde — arglikult vennaste
muuseumi toimetada. Seni ; on! ajal ning kuni 16. sajandi lõpüni.j eest võitluseta põgenenud taani
asehalduri Holsteini hertsogi (ja
hiHsema Juhan Julma armualuse
seal arvele võetud ligemale 2200 siin kogunes Kõrbe maleva tõe-münti.
Leiuga esialgne. tutvumi- näoliselt ka sept: alguses .1560 hä- _
ne näitas, et see koosneb Vana-^ j aitava v a s t Ä ,,Liivimaa kuninga") Mag-
Liivimaal 16. sajandil v e i m iM i j^ej^n kui • lOOO^ehelisele veiielas- j nuse poolt. Seal tapeti too viimne
rahadest; Neist valdavama osa ] ^te-tatariaste nüüsteväele kindral sangarlik ,,eestlaste kuningas"
Ivan Jakovlevi juhtimisel. Sama
Jakovlev oli koos Vassili Umnov'-
iga esimene, ligi 30 nädalat kest­nud
ning häbiväärse
moodustavad Liivi-ordu
Tallinnas, Rüas ja Võnnus
lastud killingud, edasi: Rjia pea­piiskopi
ja Tartu piiskopi.rahad.
Suuremad nominaalid on esitatud •^õppenud Tallinna piiramise ju-ligi
kolmekümne veeringuga ning hatajaid, millest osa ' võttis ka
paari poolemargalisega^^yiiniased nende j äledaim väeliik „opritshni-
'kud'\ Kui sealtpeale kaob Jaköv-üks
toll ühel veeruj
esiküljel .
tagaküljel . .
KUULUTUSI.
on löödud: Võnnus 1556 ja Rüas
1557. aastail.
Leiu koosseisu analüüs näitab,
et need mündid on välja lastud
fenne 1560. aastat.
' Seega langeb selle Pärivere-levi
nimi ajaJooürikuist.
Juhan Julm
häbistavate kaotuste
:peajao lühemaks.:':'.:
Äiratavasti kogunes „Pikre ai-aarde:
maham;atmise aeg kokku , i a " Kõrbe maleva 'ka augustikuul
Liivi sõj a algaastatega. Mõned
müntide küljes säilinud riidetü-kikesed
annavad tunnustust, et
1591 — selleks et püüda tõkesta­da
Vüjandist lähtimud ligemale
^ 15.000-mehelist venelaste kätte-rahad
OÜd/.paigutatud linasesse'maksuväe^^^s
riidesse..^Käesolev leid on vää- maile Ortenurme-Änge jõge üle^
tusliküks täiendustes Eesti ala 16. tava soise kitsastee läbunisel.
piinamistegarTulemuseks
oli, et kogu Lääne-Eesti lõplikult
jäi kaitsetuna venelaste ja teiste
röövvallutajate rüiistamisiks.
j re Püha Nikolai kirikust", L Kaiii-guri
„Mälestuskülukesi Petseri
kloostrist", „Kuressäare koguduse
laulukoori ekskursioon Pihkvasse",
„Soome õigeusu kogudusele uus
keskus", apostliku-õigeusu kogu­duste
elust Austraalias, GöteboT-gis.
Inglismaal, Sän Franciscos,
Montrealis, Vancouveris ja Stok-holmis.
Lõpuks juubeliku-jutusi ja
Eesti Vabariigi •. ajal •. omas
ülalmainitud ,J»äriveres" suuri­ma
talu koos vesiveski ja vüla-tööštusega
tuntud tulundustege-
' lane Georg :Hansen..
Nende Hansenite esiisadel öeldi
kohalikus rahvasuus olnud ole­vat
„vanad kõvad privileegid".
Võibrolla^ olidki nemad need
muistsed ,;Pärivereimoišnikud",
keis: koos paljud© teiste ellujää­nud
Kõrbe maavabadega venelas­te
riiüstevägede eest 1560/61 põgeu
nesid üle väina Saaremaale?
Sealt võisid nad järgneval 17. sar
jandil, suhteliselt rahulikumal
Rootsi ajal järg^järgult koos pal-^
jude teiste —::nüüd juba saksa-või
taani-^rmedeffa
sajandi majanduslike sidemete j a ; Seekord oli aga vaenlase ülekaal
kaubanduslike: suhete uurimise- .Uiga suur ning ligemale 400
1®"- : ^ kaitsrjätlanges selle Kõrbe ,,Thea^^
: Kuid see on, seni ka kõik, mida. mopyle" juures või lähistel. Või-sealsed
võimud on lubanud ava-' malik, et samast ,J%re alt" al-likkuse
ette tuua, enne kui Päri-j gasfea senises uurimises puudUr
vere-leiü kohta ümub täpsem valgustatud Harju-Lääne
düsiik aruarine. Kuna see leid oli j talupoegade ülestõus, ' vähemalt mes seos^ keegi • i,tulundusteg(
— tagasi pöörduda ömiä esiisade
maale. Kes teab? Huvitaval kom­bel
esineb 16. sajandi lõpul Saa­remaa
taaniaeffseis^ ürikuis mit-peidetud
linasesse riidesse, siis läänlaste osas okt. alguses 1560.
tuleb selle peitjaks tõenäoliselt' Pärnu C)rduM>mtuüri kirjutaja
lane" (vist kaupmees ja maaoma­nik)
Georg Hansen. Genealoogi-pidada
mõnda kohapealset jõuka-' Johannes E e n M i kroonika-ijutus- lise seose tõestamine nende kahe
SIDE nr. 2 (1()7) — Eesti TÖölis-liikumise
ja -noorsoo ajakiri Si­sus,
J.M. „Sada aastat võitlust",
juubeliku-jutusi ja järelhüüdeid, I.
mai: demonstratsioonist, W- Rand
j,Reaalsus, toed ja tülid", Rai-mond
Kolgi luuletusi, „Eesti töö­lisliikumisest
tJhendriiges", ja
„Austraalia horisondilt", vaatlusi
kunagise peaministri (^ugh Whit-lami
poliitilisest tegevusest.
EESTI KIRIK nr. 4 - 1979. Si-sus:
R. Koolmeister ,,Põletatud
tiibadega liblikas", R. Kiviranna
„„Väikese Katekismuse" sisu ja
ušiiväärtused", E. Kuusler ,,Jeesu-se
Kristuse rirniel", R. Koolmeis­ter
, ,Staadicn ja tempel", Sören
Kierkegaärdi „R^m sellest, et'
see mida sa kaotad ajalikus, sa
võidad igaveseks'', R. Koolmeister
„Kolm tooli", piiskop K. Raudsepa
kõne, W. J . Koppermani,,Kirik tu­leviku
ühiskonnas", E. Kägi,,Võit­lus
usu pärast Saksamaal, Kolmas
Euroopa tunnistuskonvererits", E,
Lootsmaa ,,30 aastat eesti kogu­dust
Londonis (Kanadas)". H. Pü-rimetsa
„Ela ja leegitse, Valdek
Jürisoo heliplaat", j,Aldo Vah^
65 aastane", Konsistooriumi ring-küi
nr. 3, 1978 jä Anne Pähn-Lalli
luuletus „Jumala nnetegu".
Georgi" vahel iile umbes 250
aastase vahemaa on andmete puu­dumisel
nmidugivõiniatu ettevõ­te.
Olgu veel märgitud, et nende
ridade kirjutaja ema> Maria San­der,
pärines samast Hansenite
lähedaselt Pärivere-Uüetoalt",
kuid tema esivanemad isa poolt
olid süa asunud Mulgimaalt.
Toronto Eesti Baptisti Kogudus
KOLMAS JUUBELI KONVE­RENTS
30. juuni — 8. juuli, 1979.
Sisus K. Raidi vastastikku
ergutaksime ükstefet!'". konve­rentsi
kava, esiniešefcoowe^^
hümn noodikirjas:,,Vaata Jeesu­sele"
(E. Pumber), teise konve­rentsi
hümn noodSdrjas' „Viina-puu
ja oksad" (E. Bumbeir) ja
kolmanda konvereptsi hümn
„Au9tus koguduses" (E. Pum.ber),
kõigi kolme meTjoodiad K. Raidilt':
Järgneb 82 konverentsü laulda­vat
jlaulu.. 36 nummerdamata le­hekülge.
'
TUNNE EOESTir II. Eesti Va-
Võib-olja selgitab lähem teadus-1 b ^ 1931.
ük aniamie ja analüüs veel nii-} a. ametliku väljaande järgi trü-dägi
olulist ja huvitavat selles j kitud kaart hõlmab Päjlnu-, Lää-
1978. aastal tehtud suure mündi- ne- ja Lääne^Hairjumaad, koos
leiu kohta ^Pariverest", mis pär, Päjuu, Haapsalu ja Tallinna lin-rineb
samuti ühelt ülimalt i i e - ' nadega mõõtmiefe 1:20.0()0. Kir-kohtuselt
ja veriselt ajalt Eesti jastus EMP &. Valis-Š?esiti, Stok-mbm,
vasfeu, aastail 156^1561.. hote 1979. • . • •