1987-04-30-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 33
Ui vana on
ähoki?
:ks Sh\eitsi Spordimuuseunii
etnik on pikemat aega uurinud
vi ajalugu ja väidab, et esimene
ng peeti 3. märtsil 1875. aasta
ntreahs. Meeskonnad olid sns
ksaliikmelised". Mängmiec^ oli
s tundi ja praegune kettakuju-
^ kumnust litter neljakandiline
^6. astal vähendati meeskonna
mete arvu seitsmele.
Kanadas ei olda aga shveitslasr
oriaga nõus.Montreali kõrval
tendeerivad esimese matshi
Nr. 33 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 1987
vee Halifax ja Kmgsion.
HUid on seisukoht, et esimene
hne mang peeti alles 1879.
tal. Selle aasta suvel külastas
ntreali M c G i l h ülikooli tuden^:
Robertson Inglismaad ja nä^i
maahoki mängu. Olles innu-
ULsutaja tuli ta mõttele, vna
la mang ka jaäväljakule. Koos
la ülikooli õppejõu R.
ithiga panid nad kirja esimesed
giid jäähoki jaoks ja Smithi-atusel
asutati esimene
lorganisaisioon Kanadas —
lontreal Hockev Amateur
ociation*".
läng sai kiiresti populaarseks
muutun ^ sajandi lõpus ka
kutseliseks spordiks. 1908.
tal tull: profimängule. ametlik
nustus.
la
mi moodustati Na-,
Hockev League (praegu'
iselt tuntud N H L nime all),
ulus ja kõikide N H L meeskon-e
poolt ihaldatud Stanley Cup
mangus juba 1894. aastast;
Jik. Karikas kannab selle an-i]
d lord Sianlev nime .'-\l2use^
silesid selle parast Kanada
emad amatoormeekonnad
mise sajandi lõpus kandu>
loki ka U S . V s s e j a Euroopasse
nuud mängitakse seda ka
panis Kl Himas
Mks. kus korraldati maratoniks
Antiik-Kreekas oli see
Jniatu la üldse ei peetuu
ksüvõistlu-,! veidi pikematel
a n t ; s a d e ] ; • V; ':.
lillliiiillitiniHSiSHliiniiiilllliliiilliiHitllHi^
:si suuremat midagi teha
vikulise kiirusega ,sapöo-k
U i d j a k uu li pi 1 d u j a pes i ,
aattõkkeid ja varjendeid,
ale operatiivgrupi osac
pealetungi lähtebaasiks
õ i b siiamaani rahul olla.
id ules kõrgustik 16.5
r eemale, tagalasse, kuhu
!t on tõmmatud telefoni-;
Sl staabiga on nii ühen-;
orras. Kõik olemasolevad
aar kasutanud oma arva-semalt.
Tema juba sellist;
uhipaljast kärbest tapma
•nagu kaasvõitleja Sups
o r r a taktikalisel õppusel
nki pani vaenlase nelja-dama.
asti klapiks, kui veaks!;
pole äpardusi olnud. Iga
aitnud oma osa täpselt,
ani jäänud, ükski ratas
1 käsk' pole jäänud- täit--
praegu kohe kõrged üle-näevad,
et kõik on tip-z
veel. Enne suurt peale-
Sus kindlasti Selleni on
i% 4 l4r|anous^ - kunst * mmuuuussliik a
9
Nobeli taoreaadi Max Frischi erinumber
,,WorildLBteratiire Today VV(WLT) 1986. aasta viimases numbris
on tähelepanukeskoses Nobeli laureaat Max Frisch, kelle
loomingule on lähenetud mitmest aspektist, teiste hulgas
toimetaja Ivar- Ivask kirjutisega s^Max: Frisch: sensitüvime
enese ja maailma piiride uurija'*.
Soonie-ugri ja balti keelte
rubriigis vaatleb Ikse Lehiste Ene
Mihkelsoni luuletuskogu ,,Igi-iikuja':.
mis sisaldab valitud
uuletusi tema viiest eelmisest
kogust koos ' ä s j a s t e , seni
avaldamata luuletustega. Arvusta-ja
peab üheks luule iseloomujooneks
pinget vormi ja sisu
v a h e l . Sisu on t a v a l i s ek
tllosootlline, vorm aga vabavärss,
mis mõnikord lüheneb haiku-v
o r m i n i . Vabavärss sunnib
kaalutlema isedaliiki värsi ja
poeetilise proosa vahel, pealegi kui
ta poolitab sõnu värsi keskel.
F i l o s o o f i l i n e sisu kaevu-b
siigavusse. kus poetess opereerib
universaalseis kateeooriais nasu
elu ja sürm. õigus ja vale, hea ja
kuri. üleminev ja • permanentne.
Ta keel on värske ja loov, tema
vahad assotsiatsioonid toovad uhe
üllatuse teise järel. Mihkcison on
selgesti anne kellega tuleb
arvestada kaasaegses eesti luules.
. T e i s e n a George Kurman
r e i s e n s e e r i b Mats Traadi
..Valitud teosed"; kolmes koites.
Kolmandas köites on kirjaniku
varsiloomine. ..Harala elulood"*
on seeria lühikesi eleegilisi port--
reesid käesoleva sajandi Eesti
maaelu taustal. Sealp kus Traadi
uule kontsentreerub visuaalsele
urjeldusele. on ta üldiselt tugevam;
kus asailnsubhääliku-assot-siatsioonile
j ^ ühendab alliteratsiooni
riimiga, ori ta luule nõrgema
tasemaga.
Kahes proosakõites on lühiromaanid.
Tugevaim seitsmest
lühiromaanist on ,,Puud olid,
puud OÜd hellad velled'\ mis
dndlasti saab eesti kirjanduse
assikuks. Traadi elu .kaasesse
elu kirjeldamisel annab
pildi Eestist viimase
ugejale
40-aasta
Kaks j,Colour &
(Järgneb)
Form'i'' näitust
Tagasivaateliselt ja ainult kultuurilooliseks
äramärkimiseks n i metame
,,Colour & F o r m " näituseid,
kus eesti kunstnikud
osalesid.' Üks neist toimus talvel
Northern'District Library ruumis.
Sellest viötsid osa Helmi Herman,
Karl Kaing, Abel Lee (honorable
mention) ja Peeter Sepp.
0 ' K e e f e Centrc'is toimus
2.-15. märtsini ,,Colouf &
/ o r m ' ^ ' v a l i k n ä i t u s , kus
'."Oimekumne-mitmest rabv.usest
MinstniLu hulgas csjnes ka 5 eesi-
• H Herman, K. Kaing, A
'J. Ervin Milvek ja Oss Tim.-
vältel: Nõukogude okupatsioon on
viinud" Eesti elu ,,kolmanda
maailma'' tasemel ja hoida seda
seal. .
Kolmandana Ilmar Mikiver
vaatleb Arvo Valtoni raamatut
,,Üksildased ajas'' teist köidet.
A. Valtoni võib iseloomustada kui
reaalelust põgenejat, kes oma
loominguga ehitab uue maailma,
kellele meeldib enesest mõelda
müüt ide loojana. Raamatus on
colm lühiromaani, milles kirjeldatakse
kolme põgenemiselugu
nõukogude reaalsusest. Neist
colmas on kirjaniku mõistatuslikem
müüt, kus pole üksnes
minevik, olevik ja tulevik küsimuses,
vaid kujutlused eksistentsist
j a mitteeksistentsist. Mikiver
leiab, et inõnel põhjusel pole
Valtoni lühiromaanid siiski nii
huvitavad kui, ta lühijutustuscd.
Samas numbris E.J. C/ervvinski
vaatleb Alfreds Straumanise toimetatud
..Fire and Niizht: Five
Oleme umbes 30 eesti eoort, kes me kord nädalas
koorilaulu viljeleme^ Kange tahe midagi musikaalselt
saavutada on olnud meie sihiks nende kaheksa aasta jooksul
mis on möödunud koori asutamisest. Nende aastatega on lauljate
keskmine vanus tõusnud,, olles 1987-23,7 aastat. Repertuaar
on. kasvanud ja muutunud
tic
k o i de
a » ' mis on komas
sc e l a a d i l i s e s t balti
d r a a m a k i r j a n d u s e t õ 1 k e a n -
t o l o o g i a s t . Vaadeldavaid
näidendeid seob nende seostus
müüdiga - nende autorid on
poeedid. Eesti näitekirjandust
e s i n d a b ..koguteoses Artur
Alliksaare ,,Nimetu saar", mida
kriitik nimetab tõeliseks meis^.
t r i t õ ö k s , o r i g i n a a l s e k s ja
h ä i r i v a k s (George Kurmani
tõlkes). A. Alliksaar on Eesti
luuletaja, kes suri aastal 1966 ja
kelle luulelooming on ilmunud
Tunneme et oleme eesti laulutraditsioonide
kandjad. Oleme
võtnud osa eesti laulupidudest
Rootsis, Kanadas ja Saksamaal.
Meie repertuaaris on laule heliloojatelt
nagu Mart Saar, Mihke
peamiseh postuumselt. Raamat
kuulub Illionoisi ülikooli Balti
Draama Projekti nimelisse antoloogiale
seeriasse. Lätlastelt ja
leedulastelt on mõlemalt kaks
näidendit.
WLT on ikka enam laienev rahvusvahelise
kirjandusajakirja
ülesannetesse, tuues igas numbris
peale huvitavate artiklite, esseede
ja uurimuste sadade raamatute retsensioonid;
nende hulgas on eesti
kirjandusele nii siin- kui sealpool
poliitilitst eraldusjoont alati olnud
tutvustamiseks ruumi.
Lüdig, Riho Päts, Tuudor Vettik,
Rudolf Tobias, Eduard Oja,
Miina Härma jt. Olerne esitanucl
laule ka kaasaegsetelt eesti heliloojatelt
nagu Veljo Tormis,
Gustav Ernesaks, Kaljo Raid, Alp
Ritsing, Rein Rannap.
Tunneme ka, et oleme mõjustatud
oma ajast ja keskkonnast.
Elame Rootsis Ja oleme osa Lääne
üIdisest muusika kultuuxist.
Laulame rootsi traditsionaalseid
koorilaule ja esitame hea meelega
näiteks madrigale vanadelt meistritelt
nagu Luca Marenziöy: John
Dowland, Thomaš Möriey,
Orlando di Lasso.
Oleme haaratud ka tänapäeva
moodsa muusika lainetest. Kooriseades
ja vahepeal pillide saatel
laulame ,,negro spirituals",
biitlite laule, Simon & Garfunkelit
ja teisi laule pop-stiilis. Siinjuures
kasutame enamasti eestikeelseid
tekste. Praegu on meil ettevälmisr
tamisel Joseph Horowitži musi-kaalNoa
laev'' eestikeelses töl-
Esimene noortekooriga eesti ja
rootsi üritustel üle terve Rootsi.
1984 võtsime osa Toronto Estost.
Traditsiooniks oii kujunenud iga-aastased
iseseisvad koorikontser-did
Stokholmis. Pakume varieeruvat
kava, mis peale üldkoori esinemise
sisaldab ka ansambleid,
soliste ja külalisesinejaid.
Juba mitu aastat, oleme
unistanud pikemast kontserdireisist
Põhja-Ameerika eesti
keskustesse. Nüüd on see
muutumas teoks! Läbirääkimised
on toimunias kuue eri linnaga,
nimelt Chicago, Baltimore-Lake-wood,
New York, Hartford,
Conn. ja Toronto'ga, Kõik kuus
kontserti toimuvad ajavaheirlikus
17—27 juuni käesoleval aastal.
Täpne kava ja informatioon tuleb
noortekoori kohalike esindajate
vahendusel kevade jooksul.
Loomulikult nõuab reisi
läbiviimine Noortekoorilt suurt
jõupingutust nii organisatoorselt
kui musikaalselt. Samas on see
aga üks põnevamaid ajajärke meie
koori ajaloos. Loodame pakkuda
oma publikule musikaalset elamust
mis niipea ei unune.
Yvonne Vääri
fotograafika
Yvonne Vääri laialdast tähelepanu
võitnud fotoloomingust on
„Vaba Eestlase" veergudel juba
varem juttu olnud. Lisame veel
lühikesed kommentaarid Läti
Kultuurimajas märtsilõpu-aprilli-alguse
nädalalõppudel toimunud
näitusele, aktsepteerides Yvonne
Vääri fotoloomingu meetodit ühe
graafilise kunsti reproduktsiooni-tehnikana.
Yvonne Vääri juhul oleks see
tehnika kõige lähedamalt võrreldav
,,vernis mouz" tehnikaga
oma sügavas hele-tumeduses ja
suurel Puääral joone detaili ignoreerides.
Erinevalt eelnevale on
fotokaamera tehnilises loomingus
tähtis osd detailitäpsuses ja joone
niitjal teravusel. Näitusel esitatu
Yvonne "oom.ing üldse on
poolabstraktne infrapunase filmi
erilaadsuse tundlikkusele ehitatud,
peamiselt linnamiljööde vor-migruppide
kompositsioonid.
Meed võivad olla staatilised, futu-ristlikult
liikuvad või ainult
hetkelised impressioonid reprodutseeritud
Vääri omalaadses
hele-tumeduses. Nii looduse, kui
ka inimese loodud vormide gruppides
leiame aine kompositsioonist
põgeneva isikupäratult
anonüümse inimfiguuri, mis näib
sümboliseerivat inimese ja tema
poolt loodud mõnikord meid hirmutava
miljöö vahekordi. See
filosoofia on Vääril väljakujunenud
alateadlikult ning saab ilmseks
alles loomingu terviku vaatlusel.
Tõenäoliselt on see element
teguriks, mis on võitnud tähelepanu
ja tunnustust Yvonne Vääri
foto graafikal isele loomingule kus
iial ta seda on esitanud Ameerikas
Euroopas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 30, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870430 |
Description
| Title | 1987-04-30-07 |
| OCR text | Nr. 33 Ui vana on ähoki? :ks Sh\eitsi Spordimuuseunii etnik on pikemat aega uurinud vi ajalugu ja väidab, et esimene ng peeti 3. märtsil 1875. aasta ntreahs. Meeskonnad olid sns ksaliikmelised". Mängmiec^ oli s tundi ja praegune kettakuju- ^ kumnust litter neljakandiline ^6. astal vähendati meeskonna mete arvu seitsmele. Kanadas ei olda aga shveitslasr oriaga nõus.Montreali kõrval tendeerivad esimese matshi Nr. 33 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 1987 vee Halifax ja Kmgsion. HUid on seisukoht, et esimene hne mang peeti alles 1879. tal. Selle aasta suvel külastas ntreali M c G i l h ülikooli tuden^: Robertson Inglismaad ja nä^i maahoki mängu. Olles innu- ULsutaja tuli ta mõttele, vna la mang ka jaäväljakule. Koos la ülikooli õppejõu R. ithiga panid nad kirja esimesed giid jäähoki jaoks ja Smithi-atusel asutati esimene lorganisaisioon Kanadas — lontreal Hockev Amateur ociation*". läng sai kiiresti populaarseks muutun ^ sajandi lõpus ka kutseliseks spordiks. 1908. tal tull: profimängule. ametlik nustus. la mi moodustati Na-, Hockev League (praegu' iselt tuntud N H L nime all), ulus ja kõikide N H L meeskon-e poolt ihaldatud Stanley Cup mangus juba 1894. aastast; Jik. Karikas kannab selle an-i] d lord Sianlev nime .'-\l2use^ silesid selle parast Kanada emad amatoormeekonnad mise sajandi lõpus kandu> loki ka U S . V s s e j a Euroopasse nuud mängitakse seda ka panis Kl Himas Mks. kus korraldati maratoniks Antiik-Kreekas oli see Jniatu la üldse ei peetuu ksüvõistlu-,! veidi pikematel a n t ; s a d e ] ; • V; ':. lillliiiillitiniHSiSHliiniiiilllliliiilliiHitllHi^ :si suuremat midagi teha vikulise kiirusega ,sapöo-k U i d j a k uu li pi 1 d u j a pes i , aattõkkeid ja varjendeid, ale operatiivgrupi osac pealetungi lähtebaasiks õ i b siiamaani rahul olla. id ules kõrgustik 16.5 r eemale, tagalasse, kuhu !t on tõmmatud telefoni-; Sl staabiga on nii ühen-; orras. Kõik olemasolevad aar kasutanud oma arva-semalt. Tema juba sellist; uhipaljast kärbest tapma •nagu kaasvõitleja Sups o r r a taktikalisel õppusel nki pani vaenlase nelja-dama. asti klapiks, kui veaks!; pole äpardusi olnud. Iga aitnud oma osa täpselt, ani jäänud, ükski ratas 1 käsk' pole jäänud- täit-- praegu kohe kõrged üle-näevad, et kõik on tip-z veel. Enne suurt peale- Sus kindlasti Selleni on i% 4 l4r|anous^ - kunst * mmuuuussliik a 9 Nobeli taoreaadi Max Frischi erinumber ,,WorildLBteratiire Today VV(WLT) 1986. aasta viimases numbris on tähelepanukeskoses Nobeli laureaat Max Frisch, kelle loomingule on lähenetud mitmest aspektist, teiste hulgas toimetaja Ivar- Ivask kirjutisega s^Max: Frisch: sensitüvime enese ja maailma piiride uurija'*. Soonie-ugri ja balti keelte rubriigis vaatleb Ikse Lehiste Ene Mihkelsoni luuletuskogu ,,Igi-iikuja':. mis sisaldab valitud uuletusi tema viiest eelmisest kogust koos ' ä s j a s t e , seni avaldamata luuletustega. Arvusta-ja peab üheks luule iseloomujooneks pinget vormi ja sisu v a h e l . Sisu on t a v a l i s ek tllosootlline, vorm aga vabavärss, mis mõnikord lüheneb haiku-v o r m i n i . Vabavärss sunnib kaalutlema isedaliiki värsi ja poeetilise proosa vahel, pealegi kui ta poolitab sõnu värsi keskel. F i l o s o o f i l i n e sisu kaevu-b siigavusse. kus poetess opereerib universaalseis kateeooriais nasu elu ja sürm. õigus ja vale, hea ja kuri. üleminev ja • permanentne. Ta keel on värske ja loov, tema vahad assotsiatsioonid toovad uhe üllatuse teise järel. Mihkcison on selgesti anne kellega tuleb arvestada kaasaegses eesti luules. . T e i s e n a George Kurman r e i s e n s e e r i b Mats Traadi ..Valitud teosed"; kolmes koites. Kolmandas köites on kirjaniku varsiloomine. ..Harala elulood"* on seeria lühikesi eleegilisi port-- reesid käesoleva sajandi Eesti maaelu taustal. Sealp kus Traadi uule kontsentreerub visuaalsele urjeldusele. on ta üldiselt tugevam; kus asailnsubhääliku-assot-siatsioonile j ^ ühendab alliteratsiooni riimiga, ori ta luule nõrgema tasemaga. Kahes proosakõites on lühiromaanid. Tugevaim seitsmest lühiromaanist on ,,Puud olid, puud OÜd hellad velled'\ mis dndlasti saab eesti kirjanduse assikuks. Traadi elu .kaasesse elu kirjeldamisel annab pildi Eestist viimase ugejale 40-aasta Kaks j,Colour & (Järgneb) Form'i'' näitust Tagasivaateliselt ja ainult kultuurilooliseks äramärkimiseks n i metame ,,Colour & F o r m " näituseid, kus eesti kunstnikud osalesid.' Üks neist toimus talvel Northern'District Library ruumis. Sellest viötsid osa Helmi Herman, Karl Kaing, Abel Lee (honorable mention) ja Peeter Sepp. 0 ' K e e f e Centrc'is toimus 2.-15. märtsini ,,Colouf & / o r m ' ^ ' v a l i k n ä i t u s , kus '."Oimekumne-mitmest rabv.usest MinstniLu hulgas csjnes ka 5 eesi- • H Herman, K. Kaing, A 'J. Ervin Milvek ja Oss Tim.- vältel: Nõukogude okupatsioon on viinud" Eesti elu ,,kolmanda maailma'' tasemel ja hoida seda seal. . Kolmandana Ilmar Mikiver vaatleb Arvo Valtoni raamatut ,,Üksildased ajas'' teist köidet. A. Valtoni võib iseloomustada kui reaalelust põgenejat, kes oma loominguga ehitab uue maailma, kellele meeldib enesest mõelda müüt ide loojana. Raamatus on colm lühiromaani, milles kirjeldatakse kolme põgenemiselugu nõukogude reaalsusest. Neist colmas on kirjaniku mõistatuslikem müüt, kus pole üksnes minevik, olevik ja tulevik küsimuses, vaid kujutlused eksistentsist j a mitteeksistentsist. Mikiver leiab, et inõnel põhjusel pole Valtoni lühiromaanid siiski nii huvitavad kui, ta lühijutustuscd. Samas numbris E.J. C/ervvinski vaatleb Alfreds Straumanise toimetatud ..Fire and Niizht: Five Oleme umbes 30 eesti eoort, kes me kord nädalas koorilaulu viljeleme^ Kange tahe midagi musikaalselt saavutada on olnud meie sihiks nende kaheksa aasta jooksul mis on möödunud koori asutamisest. Nende aastatega on lauljate keskmine vanus tõusnud,, olles 1987-23,7 aastat. Repertuaar on. kasvanud ja muutunud tic k o i de a » ' mis on komas sc e l a a d i l i s e s t balti d r a a m a k i r j a n d u s e t õ 1 k e a n - t o l o o g i a s t . Vaadeldavaid näidendeid seob nende seostus müüdiga - nende autorid on poeedid. Eesti näitekirjandust e s i n d a b ..koguteoses Artur Alliksaare ,,Nimetu saar", mida kriitik nimetab tõeliseks meis^. t r i t õ ö k s , o r i g i n a a l s e k s ja h ä i r i v a k s (George Kurmani tõlkes). A. Alliksaar on Eesti luuletaja, kes suri aastal 1966 ja kelle luulelooming on ilmunud Tunneme et oleme eesti laulutraditsioonide kandjad. Oleme võtnud osa eesti laulupidudest Rootsis, Kanadas ja Saksamaal. Meie repertuaaris on laule heliloojatelt nagu Mart Saar, Mihke peamiseh postuumselt. Raamat kuulub Illionoisi ülikooli Balti Draama Projekti nimelisse antoloogiale seeriasse. Lätlastelt ja leedulastelt on mõlemalt kaks näidendit. WLT on ikka enam laienev rahvusvahelise kirjandusajakirja ülesannetesse, tuues igas numbris peale huvitavate artiklite, esseede ja uurimuste sadade raamatute retsensioonid; nende hulgas on eesti kirjandusele nii siin- kui sealpool poliitilitst eraldusjoont alati olnud tutvustamiseks ruumi. Lüdig, Riho Päts, Tuudor Vettik, Rudolf Tobias, Eduard Oja, Miina Härma jt. Olerne esitanucl laule ka kaasaegsetelt eesti heliloojatelt nagu Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, Kaljo Raid, Alp Ritsing, Rein Rannap. Tunneme ka, et oleme mõjustatud oma ajast ja keskkonnast. Elame Rootsis Ja oleme osa Lääne üIdisest muusika kultuuxist. Laulame rootsi traditsionaalseid koorilaule ja esitame hea meelega näiteks madrigale vanadelt meistritelt nagu Luca Marenziöy: John Dowland, Thomaš Möriey, Orlando di Lasso. Oleme haaratud ka tänapäeva moodsa muusika lainetest. Kooriseades ja vahepeal pillide saatel laulame ,,negro spirituals", biitlite laule, Simon & Garfunkelit ja teisi laule pop-stiilis. Siinjuures kasutame enamasti eestikeelseid tekste. Praegu on meil ettevälmisr tamisel Joseph Horowitži musi-kaalNoa laev'' eestikeelses töl- Esimene noortekooriga eesti ja rootsi üritustel üle terve Rootsi. 1984 võtsime osa Toronto Estost. Traditsiooniks oii kujunenud iga-aastased iseseisvad koorikontser-did Stokholmis. Pakume varieeruvat kava, mis peale üldkoori esinemise sisaldab ka ansambleid, soliste ja külalisesinejaid. Juba mitu aastat, oleme unistanud pikemast kontserdireisist Põhja-Ameerika eesti keskustesse. Nüüd on see muutumas teoks! Läbirääkimised on toimunias kuue eri linnaga, nimelt Chicago, Baltimore-Lake-wood, New York, Hartford, Conn. ja Toronto'ga, Kõik kuus kontserti toimuvad ajavaheirlikus 17—27 juuni käesoleval aastal. Täpne kava ja informatioon tuleb noortekoori kohalike esindajate vahendusel kevade jooksul. Loomulikult nõuab reisi läbiviimine Noortekoorilt suurt jõupingutust nii organisatoorselt kui musikaalselt. Samas on see aga üks põnevamaid ajajärke meie koori ajaloos. Loodame pakkuda oma publikule musikaalset elamust mis niipea ei unune. Yvonne Vääri fotograafika Yvonne Vääri laialdast tähelepanu võitnud fotoloomingust on „Vaba Eestlase" veergudel juba varem juttu olnud. Lisame veel lühikesed kommentaarid Läti Kultuurimajas märtsilõpu-aprilli-alguse nädalalõppudel toimunud näitusele, aktsepteerides Yvonne Vääri fotoloomingu meetodit ühe graafilise kunsti reproduktsiooni-tehnikana. Yvonne Vääri juhul oleks see tehnika kõige lähedamalt võrreldav ,,vernis mouz" tehnikaga oma sügavas hele-tumeduses ja suurel Puääral joone detaili ignoreerides. Erinevalt eelnevale on fotokaamera tehnilises loomingus tähtis osd detailitäpsuses ja joone niitjal teravusel. Näitusel esitatu Yvonne "oom.ing üldse on poolabstraktne infrapunase filmi erilaadsuse tundlikkusele ehitatud, peamiselt linnamiljööde vor-migruppide kompositsioonid. Meed võivad olla staatilised, futu-ristlikult liikuvad või ainult hetkelised impressioonid reprodutseeritud Vääri omalaadses hele-tumeduses. Nii looduse, kui ka inimese loodud vormide gruppides leiame aine kompositsioonist põgeneva isikupäratult anonüümse inimfiguuri, mis näib sümboliseerivat inimese ja tema poolt loodud mõnikord meid hirmutava miljöö vahekordi. See filosoofia on Vääril väljakujunenud alateadlikult ning saab ilmseks alles loomingu terviku vaatlusel. Tõenäoliselt on see element teguriks, mis on võitnud tähelepanu ja tunnustust Yvonne Vääri foto graafikal isele loomingule kus iial ta seda on esitanud Ameerikas Euroopas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-30-07
