Vaba eestlane , February 26, 1981

              Nr. 16
iets ja kauged
märts on varsti käes. ^
Lrnigla" ettevalmistused
sel päeval edenevad
suure töö tähe all. Päe-jvad
tohutu kiirusega hu-linemise
poole,
elmises ajalehe kirjutises
kujutab kava üks osa-
^rühmaliikmete ringreisi ;
koos ESTO-80-st osavÕtu-me
täna enam pikemalt'
ae. Äga lubasime ju kir-
E^isi osi sellest neljaosali- :
5t;
saanud. „üle lombi" lõ-minna.
Mõned pidid jju
la karja pidama ja mar-la.
„Karjanali-marjanali"
b.nimi, milles näete kar-
Ite; ja marjakorjajate puh-
[Itluidugi on varsti poisid
pahandust kui ka. nalja
Varsti kuuleb mürglit
lefeš ja selleks korraks
sl lõpp.
)li siiski noortel ka aega
|a tantsu lüüa ja kõike
]a; mis- . sellega kaasas
sellisel õhtul tuli vana-la
õnne otsima noorte
Lvanapiiga õnn" ^ kirjel-
Itsuõhtu kirevaid sündmu-on
veel üks põimik, mil-on
„Kõrr, kõrr, kõrtsi-
[alurid mängivad kõrtsis
tüdrukud tulevad neid hur-i^
üs aga jõuab pikalt me-
•:oju laevakapten, kes pai-iruseid
ja ostab kõigile
iüd alles läheb õige pidu m:
Ivitav J a mitmekülgne ees-
Imub laupäeval, 7. märtsil
bollege'i Minkler Aüditoo-
[750 Füich Ave. E . (Fmch
I ja Don Valley Parkway);
on väga innustatult ette
md ja pühendavad palju
bst ajast selleks, et publi-ivitavat
ja meeldejäävat
|. ,,Kungla" loodab ka see-
3liku sooja suhtumist ja
rulist osavõttu. • • "
jm
ESTI SIHTKAPITAL
KANADAS
letnsed ja testamendi-lused
on tulumaksuvabad,
[etaja soovid täidetakse.
Jroadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
Iväljapanekutega, kus oli
livaid, rahvamustrilisi ese-siniseid
rukkililli. ' :
[õpetanud Lenderi gümnaa-
IVöi on Teil kõrgemate sõ-iZQ
tütreid? Kui on, siis pa-
?a nendega kirjavahetusse
ApoUp"
Iile mehele pole vastust va-
I' ju palub meid kõrgemate
iaste tütardega kirjavahetus-b
a . S e e on jumal' Apollo
lus." nii oli Mari asjast aru.
leiin pistis millimeetripaberi
lust sisse.
vUta naistelaagrisse ei too-
|954. aasta jooksul übtki.^
naisvangi. Oii teada, et
lagreis oli olukord - sama. ^
is, et „Poliitiliste" arreteeri-m
lakanud...
Telliskivi saadeti Preds-
|]a naisi tööjõu täienduseks,.
shas v^jas' töölisi ~ ja pai-ieti
ainult raudtee ja toidu^
brigaadid,
iskivist tuli väga halb te^de: •
li jäänud vagunite vahele... •
laagrihaiglasse kanti, olevat
[t" kõva olnud kui laud. Aga
töötas vabanenud juudist
irurg Losbkin, kelle küsitööst;
head räägiti. Ta opereeris
ivastas rebenenud maksa ka-'
|ivaga, kolme j a kaheksa sen-ri
pikkused. Tei sed elund id
srveJ. Kõhukoopasse valgii-ire
laskis arst patsiendile en-
^ohe üle kanda. Veri oli pu-
Mrukul vedas", oli Loshkin
Lnud, „kui haavad oleksid pi-
['cõrgemal olnud, siis me ei
(la elu päästa suutnud.*
Nr. 16 ' VABA EESTLANE neljapäeval, 26.1 — Thursday, February 26, 1981
Svcisk toimetas teos©
^ ADVOKAÄT-NOTAR
Koom 19«2, Royal Trust Towtt
T6ronio Dominion Ceatre
Postiaadress: P.O. 326, Toronte
Ont. (bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24^tuDdi telefoni valveteenSstus
ADO PARK. 9.C
laETKERINGTON, PALLIS
&
.4dvokaadid-notarid
3S5 Bay, St.^ Süite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
Icayreaadist
Jaanuai-i lõpul ilmus Oklahoma
ülikooli kirjastusel Ivar Ivaski toi­metatud
teos , ,Odysseus Elytis:
Analogies of Light". Kreeka luule­taja
Elytis, kellele määrati 1979. a<
Nobeli kirjandusauhind, on kuulsu-^
sele jõudnult äratanud laiemat hu­vi
ka Põhja-Ameerikas. I. Ivaski
toimetatud koguteoses on valik
kriitilisi kommentaare ja Elytise
oma kirjutusi. Antoloogia algab in­tervjuuga
Elytispga, mille juures
on neli luuletust," essee ning siis tä­napäeva
tuntud kirjandusteadlasüt
üle kümne artikli.
Kirjastuse katoloogis tutvustatak­se
toimetajat Ivar Ivaskil,' kui häs­ti
tuntud eesti poeeti ja moodsate
keelte professorit Oklahoma ülikoo­lis
ning „World Literature Today"
toimetajat.
TÕNU TOO
ADVOKAAT — NOTAR
Y®rkdale Place, 1 Yorkdale
Süite 207
Toronto, pnt. M6A 3Ä1
Telefon 781r5556, 789-757S,
kodns 489-6709
TED ROLAND LAAN
odvokaat-notar
133 Richmöiid st. W., Ste 7§5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7172
RATAS OPTIK
247 Danforth
Ave., Toronto,
Oi^.mK:iN2:
TeL 465-6251
SOOViTAiVlE PRILLE PARIMAS
KVALITEEDIS
KÄEKELLADE MÜÜK JA '
PARANDUSTÖÖD
TÄIDAME KODUMAISEID
PRILLIDE RETSiSPTE
Advokaat-notar
• .•• - • • -.' -•• • • .V - • '
SIgelow, Hendy, Shirer &
DonÄa^^^m
TeL 429:311®
kodus 699-2395
O P T I C A L S T U D I O Ltd,
R. SCHM5D, saksa optik
Suur valik euroopa prilliraame;
Zeiss, Rodenstocki Metzler
Spetsialiseerunud contact lenside
alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Dundas^e snbway*d
TELEFON 535-6252
TOOMAS ÕUNAPUU
) B.A.} BtPtEt) LL*B«
ADVOKAAT — NOTAR
J 5 Queen St. East, Ste. 1403
Toronto, Ont. M5C 1R6
Tei. 364-6761
QuerNST.
i2
Ui
sr
§
tv
Chaptered! Acconafiaaö
55 üniversii^ Ave., Sft©. 60©
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5.I 2H7
•7:
Oi
N
ICHMONÖST.W
VAM IKTtAWS
L3>
h
^,¥aba Eestlase** toimetuse ja
taMtnse asnkohfi plsfii
TOIMETUS JA TALITUS -
' avatud esmaspäevast
reedeni kella/9—4-ill.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
DOCTOR OF CmROPRAGTIC
212 Dinnick Cr»"
Tel. 489-0562
väljaspool tööaega,!
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481=-531(B
Kuulutusi võetakse vasto:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni Ja
nädala teise ajalehte kuni k d -
map. homm. kella U-ai:
• KUULUTAMINE
VABA EESTLASES .
on tasuv ajalehe laialdas©
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks tolli ühel veerul . ^JSO
esiküljel ___ |4.—
tagaküljel $3.75
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase Mtm •
135 Tecumseth Street .
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stü. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495 ^
2. Mrs Leida Madey
Ajutine aadress:
37 Mann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon; 483-2588
Kui te olete alla 65 eluaasta Ontario
elanik, siis võite kvälifitseeruda ühele
või rohkeniale Ontario kolmest maksu­soodustusest
isegi siis kui teil ei ole
maksualust sissetulekut.
Soodustuste taotlemiseks tuleb teil
täita lillävärviline Ontario Tax Credit
formular ja saata see posti teel ära
koos oma föderaalse tulumaksulehega.
Pidage meeles: Täitke see Ja
. postitage —r-- Ontario maksusoodustused
on rakendatud teie huvideso •
Kinnisvara • -
maksusoodustus
Kinnisvara maksusoodustus (Property
Tax Credit) vähendab teie maksu­koormat
omavalitsuse ja koolimaksude
osas. See baseerub teie kinnis­varamaksule
või üürile ja maksualusele
sissetulekule.
Müügimaksu
1980. aastal rakendatud On^ario^
maksutoetused (Ontario Tax Grants)
asendavad Ontario kinnisvara ja
müügimaksu soodustused (Property and
Sales Tax Credits isikutele, kes 1980. a.
31. detsembril olid 65-aastased Või
vanemad. Kui te täidate föderaalset
tulumaksulehte, siis et tille teil täita
Ontario Tax Credit formulari, välja­arvatud
juhus kui te taotlete Political
Contribution t a x Credifi.
Fõetnskodude elanikud!
Poliitilise panuse
maksusoodustus
'Sales Tax Credit • annab tagasi ühe
osa rahast, mis on maksetud provintsi
jaekaubanduse müügimaksu raamides.
See .baseerub isiklikel mahaarvestustel
ja maksualusel sissetulekul. Kinnisvara
ja müügimaksu soodustused annavad
võimaluse maksimaalselt 500
dollarilise summa taotlemiseks.
Seda soodustust võivad taotleda
Ontario elanikud, kes on toetanud
registreeritud Ontario poliitilist parteid,
valimispiirkonna ühingut või
kandidaati Ontario provintsi valimiste
ajal.
Nõudmise selleks soodustuseks võib
esitada siis kui provintsile maksetav teie
maksusumma on suurem kui
kinnisvara ja müügimaksu soodustused.
Maksimaalne taotletav Political
Contribution Tax Credit on 500
dollarit.
Põetuskodude ja teiste samalaadsete
institutsioonide elanikud ei saa
taotleda tavaliselt Property Tax Credit'!
ja Property Tax Granfi.
üksikasjai^lise informatsiooni ja
Ontario Tax' Credit Guide'i saamiseks
telefoneerige Ministry of Revenue
tasuta informatsiooni keskusesse:
© Metro-Torontos — 965-8470 .
® Areä koodi 807 pikkonnas küsig©
operaatorilt Ze'nith 8-2000
® Kõigis teistes piirkondades võtk©
number 1-800-268-7121
Ontario valitsus tegutseb inimest®
abistamisekSo
Rever
Lome Maeck, Minister
William Davis, Premier
V. aastaDäev
(Järgneb)
Kui Van Gbgh'i näitusf^ külasta^
mine oli allakirjutanule aasta suu­rimaks
kunstielamuseks, | siis tut-vunemine
90-aastase Kihnu mehe
Jaan Oadiga ja tema loominguga
tekitas võrreldava kogemuse. ,MÜ
poolt 11. veebr, korraldatud 5Ö
maalist koosnev üheõhtune välja­panek
Tartu Collegp'is oli toonud
kokku* hulga lumetormi trotsivaid
kunstisõpni, kes ei lahkunud pettu­nult,
sest J . Oadi seletused tema
loomingu ainestikust olid sama
värvi- Ja detailirikkad nagu ta
maalid.
Tema elukäiku on „Vaba Eestla­ses"
juba varem kirjeldatud, nii
asume tema loomingut vaatlema.
Nähtu põhjal võib merimees-kunst-niku
J . Oadi loomingut Jagada kah­te
gruppi. Esiteks meresiiaalid, do­mineerimas
meri taeva ja laevade­ga.
See on miljöö Ja ainestik, mida
Oad tunneb põhjalikult, olles elu­kutselt
merimees ning kasutades
oma vaba aega laeval maalimi­seks.
Resultaadiks on detailis ning
nüansis kompetentne rõõmsameel­ne,
kuid varjundita koloriidis rea­list.
Kogu oma loomingus hoidub
Oad otsevalgusest, mis oma var­jude
kontrasti läbi võiks lisada ai­nult
dekoratiivsust. Selle asemel
kasutab ta oma head koloriidmüan-si
tunnet suurema kunstilise edu^
ga.
Naivismi leiame meremaalides
ainult figuuride kujunduses, mis
aga elava taeva atmosfääri ning
mere Ja laevade korrektse kirjel­duse
läbi kaob tähtsusetuks.
Kui kommenteerija näen J . Oadi
töid respektiga, kus igal maalil on
erinev meeleolu nii merel kui tae­val,
siis kinnitab ta suure veendu-õrnusega
:':•„.
— igal tunnil on erinevad!" J a kui
sellele lisada tema teine kommen­taar:
Ma ei ole ühtegi pilti teinud
selleks, et seda müüa." ^iis kons­tateerime,
et Oad ei olegi tavaline
sadamas rahateeniv laevade maali­ja,
vaid ta kirjeldab innukalt re^
aalsefena merel kogetud iluelamu-si.
Oadi, kes on iseõppinud, maali-mistalendi
realistlikku põhiolemust
kinnitab ta eneseporteree, mis on
anatoomia, koloriidi Ja ilme kor­rektne
maaling, juba vanas põlves
võetud lühiajalisel kunstikursusel,
mis on ka ainuke Oadi teadlik
kunstiharidus.
Teine osa Oadi loomingust on l i ­gi
paarkümmend aastat tagasi
alustatud seeria maale'kirjeldamas
sündmusi kodusaare Kihnu elust,
naga- ta neid mäletab noorusest Ja
iseseisvuse ajast. Nendes kujutab
ta sündmusi rahva elus, Igapäeva­sest
töödest, draamadest, rõõmu­dest
ja pidudest. Nendes komposit­sioonides
leiame palju naivismi,
mis siiski ei ole mitte intellekuaal-ne,
vaid tehniline, tulenedes treenin-gu
ning vaatluse kogemuse puudu­sest
figuuride anatoomia, ahitek-tuiurse
struktuuri ja maa maastiku
perspektüvi kirjeldamisel.
Need pnrõõmsavärvilised, ausad
Ja detailitäpsed imustratsioonid,
milledel on kunstiline kvaliteet Oa­di
^ isikupärase väljenduse läbi.
Kuigi kompositsioon on eelkõige
rakendatud illustratsioonriselt lugu
jutustama, on selle pinda täitvas
osade harmoonilises rütmis peide­tud
isikupärane vormide ornamen­taalsus,
mis koos pehme koloriidi
meloodiaga annab meeldiva visu­aalse
kogemuse. Ta manab silma­de
ette kergest huMmorist värVitudI
Toronto Eesti Maja suurde saali kogunes möödunud neljapäeval
suurel arvul pensionäre ja nende külalisi, et tähistada ühiselt Eesti Va­bariigi
aastapäeva koosviibimisega. , .
Ava- ja tervitussõnad ütles Ees­ti
Pensionäride Klubi esinaine F.
Terts. Päevakohase sõnavõtuga
esines Toronto Vana Andrese ko­guduse
õpetaja Andres Taul, kes
mainis, et meie põgenesime Eestist
punase laviini tulekul tühjade käte-ge,
et oma elu päästa.
Kuid me tõime kaasa palju vaim­seid
varasid Ja oma usu, mis on
aidanud meid siin välismaailmas
oma elu üles ehitada.
mälestuspilte nagu näiteks„Interi.
öör Riia sadamakõrtsis", kus
grupp hallist lambavillast kuube­des
keeleoskamatuid Kihnu mere­mehi
on „tuult tegemas" ning lip­suga
ja mustas saterkuues kelner
kannab „härrade!e*^ ette, mida
sõrmemärkidega tellitakse.
Kauge kajana tekivad silmade
ette teisest ajastust pärinevad, kuid
samäst rahvaelu kirjeldamise rõõ­must
kantud Peter Brueghel (16.
sajandi Hollandis) kompositsioonid.
Brueghel maalis moraliseerides
elavalt rahvast ja rahva elu tema
ümber. Oad aga lükib kokku mä­lestuste
värvilisi kujusid, lamades
selili kinnisjlmi, kujundades näge-musis
komposiJisiooni, mida siis
lõuendile kannab ilma eelvisandite^
ta* Sirge rühiga Ja terase vaimuga
Kihnu meister ütleb, et temal ei
ole veel olnud elus igav ega aega
ülearu, vaid uued kompositsioonid
cn tugemas mng ta ise ütleb: ,Jgas
maalis õpib ikka midagi uut."
. ABEL L E E
Pensionäride Klubi koor laulis kõ­ne
lõpuks E.Tobrelutsu juhatusel '
J . Aaviku „Hoia,.Juma, Eestit."
Kavalises osas esitas koor veel
kolm laulu, milledest Ernst Saaki
„Helisev lein" oli' esiettekandes.
Laulu autor võttis isiklikult koos­viibimisest
osa j a sai suure aplau­si
osaliseks.
Pärast kohvi ja rikkaliku kohvi-kõrvase
nautimist esitas, solist E l -
na Libe Ermo Kulmari klaverisaa­tel
kolm laulu ^ E. Tobrelutsu
„Lahkumme isatalust", J . Mandre
„Samblane katus" ja E . Saaki ,,He- -
lisev lein". Lisapalaks oli P. Tam­meveski
„Väikene laululmd..'
Publiku hulgas viibivale kolmele
viisimeistrile avaldati aplausiga
tänu Ja tunnustust.
Koosviibimise kavaline osa lõp^
pes ühislauluga „Kaimistagem ees­ti
kojad*'. Klubi esinaine F. Terts
tänas kõiki õhtu korraldajaid ja
sellele kaasaaitajaid ning tegi tea­tavaks,
et 5. märtsil toimub klubi
võimlemisringi ja laulukoori ühine
õhtupoolik kohvilauas ning klubi
järgmine koosviibimine on ette
nähtud 19. märtsil kell 2.30 p i To­ronto
Eesti Ma'jas.
©Rootsis asutas Elisaveta Järve
oma sõjas kadunuks jäänud poja
mälestuseks Huko Järve Mälestus­fondi,
makstes esialgselt selle ka­pitaliks
sisse 100.000 krooni. Fondi
juhatusse kuuluvad Elisaveta 4är- v
ve, Martin Juhkam ja Heiniich
Mark. Foiid lori Eesti Komitee all­organ.
^