Vaba eestlane , June 17, 1980

              ,.VÄBA EESTLMNi
feisipäevQl ja mliapäevGl
Teisipäeval, 17. Juunil 1980 Tsiesdayp Jime 17,198®
Reede, 13. jnuni ööl 1941 vastu laupäeva algas Eestis axassiline immeste Miüditamiiie vene
poolt. Samal ajal, kui Eesti oli ahastust täis Ja kui loomavagunitest koostatud kuiiditamisrongid hak-kasid
liikuma Sibeii šiunas, toimus Värska sõjaväelaagris teine suurem rabvusvalieliiie kuritegu —.
aõukogude võim hävitas Eesti ohvitserkonna. Värskasse koondunud üksused eesti sõjaväelastega; pii­rati
NKVD vägede poolt sisse, ohvitserid ja allohvitserid kuulutati arreteerituks ja küüditati. Värska
tookordsetest sündmustest kirjutafo>,Vaba Eesti Sõnas" Arhiiv Ühendrükides juhataja kaptem
Ernst ILuebik, kellel on pikemaajalise uurimuse tulemusena rohkelt ^^^^ 1^
Luebik oM üks vähestest Eesti
sMna arreteeriti. Virus arreteeri­ti
ka tema abikaasa. Kummastkn
pole teateid.
sõjakohtu istung. Kõik
mõisteti süüdi ja degradeeriti.
Võime kujutieda nende inimeste
kolonel Artur Saueselg, 171. las: bammastust ja raevu, pealegi et
FRANKFURT - Liialdatud töö­tamine
põhjustab vaeva, aga ka,
seda teeb tc^ puudus. See kes kao­tab
oma töökoha, on sageli hinge­lise
surve all ja sellest tulenevad
tihti ka füüsil^ed vaevad. Peami­selt
kannatavad sellised mehed,
e M ^ ^ l e t a s F ? ^ ^ r d i ^ r Käesolevate ridade ülesanne on kolonel Verner Koch, 140 laskur- olnu varustus ning mehed kuulutati
hoanalüiitik Emma MÖrch lisades ^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^®sti sõjaväe hävitamist polgu ülem Võrus. kui rügivastased arreteerituks,
et küsimus ei ole nüpaljü igäpäe 3^ eestkätt Värska sündtausi 1941. Tema Kiiga ei Jõuinid, väid teel Samas peeti improvisatsiooni-ko-vasest
leivast, vaid seUest, et neis- a. Juunis. Teatavasü endine Eesti «^«.n. «r«.t.«rlfti:^a^.« . . . . f ^ r ^ .
se inimestesse tekib „kõlbmatuse" sõjavägi lülitati 1940.;a. sügisel N.
tunne. Just kõrgele arenenud töös- ^^^e punaarmee süsteemi ja moo-tusmaades,
nagu i^e-Saksama^^^^ . . , . . . . ...
näib selline võibolla ise leiutatud missugune aUutati Riias moodusta- kurpolguulemPetseris. . neil polnud mmgit suud. Olevatel
,,kõlbmatuse"tufme eriti raske ^"^^^^ E^^^ ' kolonel Jaan Luukas, 232; laskur- andmetel järgnes nende transport
probleemina. Isegi noored satuvad ^o^^^^^- Laskurkorpusse kuulusid polgu ülem Elvast Hiljem kindral- tundmatus sihis. Algul nad &õidu-töötuse
ajal* selle ohvreiks ^^^^ väekoondist,Põhja-Eesti 180. major ja N. Venes fQrmee
' l ja Lõuna-Eestis 182. Laskurdivii-.puse staabiülem. Pärast sõda ma- gunis Irboskasse ja sealt üle Vai-:
HEI^INGr-^ Ä Korpuse staap oli Tallinnas, hä lastud Tallinnas. ga, Riia ja Dünaburgi (Daugavpil-jendasid
Helsingi südalinnas kui- V / ^ • kol-ltn. August Vassil, 86. laskur- si) Venemaale. Kogusummas büü-lasepaäri
sel ajal, kui omanikuä Jiiumkuu esimesel p^oM 194L poigu ülem Tapal; ditäti Varskast 263 sõjaväelast;
suvitasid Floridas.^^ te a. koondati mõlemad dmissdj^^jQj.^^^^^^^^^^ Tuvike; Riias lülitati neile kaaslasteks
keevitasid kassakapid lahti ja said Petserimaale Värska laagrisse. Märkmeid: Riiast lahkusid oma- Läti j a Leedu ohvitseriä,' kokku ca
kätte veerand müjoni dpllari väärr Laagri põhjaossa 182. divüsi osad voliliselt kolonel Anton Lõhmus ja 1000 mees:t. Esimene peatus pärast
tuses kulda ja M i s k i v e . Kuna ja lõunaossa 180. diviisi üksused, major Kari Tuvike. Esimene oli mitmeid päevi oÜ juba J^. Liidus,
omanikud olid kaugel, süs olid Korpuse staap jäi Lõuna-laagrisse: 1^41/42. a; Tartu Omakaitse üle- kus esmakordselt anti inimestele
murdvargad teinud nii puhta töö, 5. hakati meie vä-^i^ks, teine arreteeriti Tartu raud- pisut viletsat toitu ja vett. \
et ühtki sõrmust ei olnud järele nemaid ohvitsere koondama Riiga^ teejaamas j ^ on jäänud kadunuks. VärskaSt küüditatuist ohvitsOri-jäetiid.
Vargad olid süski asja- Balti Erilise Sõiaväeringkonna Nagu eelpool tähendatud, pole dest ja aUohvitseridest on rehabüi-tundjad,
jätt^ kõige odavamad "staapi, mdkorraldusekš oli, et sin- see nimekim täpne ja vajab veel teerimise- korras tagasi tulnud;
kellad kaasa võtmata. i na koondati kõikide väekoondiste^äien eeltähendatud Eestisse: . ^ :
TjwTPÄ K" • i.. ja väeosade memad koos staabiüle-^i^^ ohvitseridest kapten Sallo, Leopold (232, Las-c
u kurpolgust);
paiju seitsimem, arvas s®^®' ^"^V ma Moskvasse • Frunze nimelisse Mõnel Vasili m n-leitn. Karuse, Villibald
" akadeemiasse - ümberõppimi-yP^^^^^ koi. Artur Haupitsa polk);:
seks! ^ Saueselg (0UK. F . I sekretäri Ka-Ölemasolevatel
andmetel oli rotamme lähedalt sugulane), kind-
Eüga koondatud alljärgnevad oh.- raiumajor (kolonel) Jään Luukas,
vitšerid: : kol.rltn. August Vassil ja mõiied
kindral-major Gustav Jbonsosi, teised.
T.E. Baptisti koguduse naisringi korraldusel peeti dr. Taimi Proo-sl
poolt neli loengut. Kaks käsitasid meie toitu ja selle toiteväär­tust,
kolmas emptsioiaalseid nähteid Ja meljais pettumusi. Pildil dr,
roos^ Foto: Ilme Lülevars
tähtsaim seltsimees, president. Sa-mora
Machel. Vümane on otsusta­nud,
et seltsimehe tiitel oleks tule­vikus
hoopis piiratuma kasutami­sel.
SeUe kasutamist lubatakse vaid
võimul olev aje Frelimo-partei liik­meile.
President seletas, et arsti
tuleb nimetada ainult arstiks ega
mitte seltsimees-arstiks. Valitsus­asutustes
jäetakse ära seltsimehe
tütel, need jäävad kasutamisele ai­nult
partei sisemises suhtlemises.
(629,
leitnant Ojatalu (Strauss);
kol.ltn. Tenno, Artur;
leitnant Taru;
kapten Püss, Voldemar;
Sain kodumaalt raamatu: „Murud", autor Marianna Saar. Ladu­da
antud 26. 9 77., trükkida antud 29.1. 79 Ja nüüd on see valmis,
W Ihk., trükiarv 40,000, hind rbl. 1.20; Tal on kõvad, stahaanov-
Mkud pappkaaaried, mis vist kliima erinevuse Ja ebasoodsa kliistrf
tõttu kisuvad kiiva.
kolonel Mark Tuisk, staabiülem; 14/15, juunH 1941. a.
kindral-major Jaan Kruus, 182.. ^^rskas Eesti
laskurdiyüsi ülem; , teerimislaine.
kmdral-major Herbert Brede,
.Esikaanel paiknevad raamatu tud rohi jäetakse kuivima ja kasu­kaks
ainukest värvipllti, tekstis tätakse.siis loomasöödaks. Tulevir
kapten Stamm, Eduard. Võttis leiduvad veel peale jooniste 16 kus olevat loota sün asja parane-
Laupäeva ööl vastu piihapäeva, endalt elu Tallinnas; mušt-valgel kaheksal leheküljel, mist. Muruniidukite konstrueerimi-toimus
kapten Tekkel, Ants halvatud kriidipaberil. sega tegelevat K. Pamfüovi nime-arre-
ja kõnelemise võimetu; „Murud*' on põhjalik raamat, line Kommunaalmajanduse akadee-kapten
MÖldre, Erich; baseerub rohketele vaatlustele ja mia laboratoorium Moskvas. Osa
kapten 0. JOost — invaliid, kõne- katsetele. nendest masinatest antud juba see-
. , , . , nas, tegeleb ajalo olist,e k,.ü. si.m ust, e- leidf ub> 83 nimetust', neist 33 Vene usega root.o rniiduk, j.a veel suure-
, ga; ;./:,; .-.f^-/:^^^ mate alade jaoks traktori :T-25.
kapten Roots, Harald; Nagu kord jä kohus leiavad vüma-haasil 1,4 m. töölaiusega murunii-.
- . r ™ \. . i . .^^^f""^^ "^^^^^^ ^ V. . ^. . . , V riatootmisse, nimeltv^^^^^ ^Mm(mm^^ Es^ Leets, Georg. _ Tamn- ^
25-e aasta jooksul on liiMusonnetus- 180. laskurdivusi ulem-^ —-...^ 00 ^7
te arv Lääne-Saksamaa tänavail kindral-major August Kasekamp, mad olid käsutatud koos st^ . ' autorit,
langenud jäIlel3.00Ö-le.Ametiasu- 180. laskurdivüsi staabiülem; matega Riiga ja nende asemele
tuste ja autoklubide ühise arvestu- kindral-majar Mart Jervan,kor-oUd määratud venelastest^ü^^ ' _ , J J — 1 • • i. i ^ i nSJK f o m , ^ i ^ . 7 o f ^eirY,
se alusel kaotasid :iS7?.a. elu ae pu^^^ Ühesõnaga oli tehtud puhas m
12.000 inimese. Eelmise aastaga MoneLA^^^ ^ neäi m^^S^m>^ tootmisega Nõukogude
' • < ' ' " usäidau KUIQ meie saaniG vöiLa ••-•**viub»
võrreldes vähenes arv 1115%. Vi- kurpolgu staabiülem; ja aHohvitstridele korraldus ilmu- 'dr. Mardna (Martinofj; , npa1p.i,nnihiri dP^nmkinnni
gastute arv oli 5% väiksem kui eel- kolonel Juhan Raud, korpuse da koos relvadega ja staapidest dr Ruus Paul- neia peaiesuiimma^^ aoKoraisioo^
misel aastaL Autoklubide arvates staabiülema abi; saadud maaštikukaartidega koha- ' , ' ^ na
on see tulemus üsna tähelepandav, kolonel Voldemar Karing, 180. di- le, kus teatati, U nad lähevad era- major Martsoo, Mihkel. Temal Moskva katseasutus soovitab mu-kunä
samal ajal on autode arv kas- viisi staabiülema abi; korralisele õppusele, mida Balti^^^ati ühineda perekonnaga Root-vanud
6%, oUes 26,5 müjonit. Need kindralmajor H^^^ Ringkonna juhatus oü sis; ilus tumeroh^ne ja sobw^^^^^ , V
autod on aasta jooksul kogusum- laskurdiviisi.suurtükiväe ülem; määramid. leitnant Uhiots, Oskar; kuivaddeÄ
mas sõitnud 318,3 müjardi kilo- kolonel Va^i^^m^^^ ^^^^ti koos politruk- ^^^^^^^^
meetrit polgu ülem- ' i ^ ^ ^ - o -lo C^ H ^Qnvoimahk, et kodumaale on jusid Ida-Saksamaalt, eks see ole tormiduki kunagisest kasimidukist,
Kas Pamfilovile või kellegile an­takse
Lenini orden,' kui esimene
masin turule ilmulb, seda pole
selgitatud.
AUii.^ ^ t c I f ^ J ^ u i i n r ^ ^ ^ ka teisi õnnetuid Sõjaväe^ neile aknaks E u r w ^ mootorratta
OULU --Sakslaste pooU Soomele . ^ ^ ^ ^ ^ ^ f n^^^^^ lasi, kuid nende kohta puuduvad takse ka võtteid Hollandist. ^^I^^^^^^
tukivae lUlem neut voeti relvad ja muu kaasas-^^of^/q ^ • • i.^ A • ir-.--i T^T f i ^
_ ^^a^ea- maalt ja mujalt. On juttu goKiviäl- Nukker peatukk on muru umb-
; -.. ..; -• • • Mõningaid isebomustavaid and- jakutešt USÄ-s möödunud sajandi rohtudest, riäib olevat puudus kee-meid
Eesti sõjaväe likvideerimise^^^^
\'-kohta:^-
tehtud kahjud Lapi sõjas fcÕuseväd
umbes kahele miljardile Soome
margale 1978. a.rahaväärtuse ko­haselt"
(ca 500 müjonit dollarit).
Selle arvestuse;esitas Oulu ülikoo­lis
fü, lits. Martti Ürsin oma väi­tekirjas
„Põhja-Soome hävitus ja
ülesehitamine pärast saksa sõda
1944—45". --^ •
KHEV — Ukraina rahvaarv orr
Jõudnud 50 miljonini, tegi Ukraina
Statistika Keskvalitsus teatavaks.
Aastaü 1913—1980 on rahvaarvu
juurdekasv sõdade rärfcadest taga-
TOEIO -^Jaapani peaminister MasayosMOhira, kes oli tegeE-kult
väid asetäitjaks valitsusjuhi kohal kuni uute valimisteni, suri
Tokio haiglas" 70-aastaselt siidamehaiguse tuleniuseha. Ohira sai
hiljuti parlamendis umbusalduse avalduse
välja uued parlamendivalimised 22.
sa poo,l eldi .i mestu^^^^ . de nuhtluse puhul tullakse küsimü-se,^^^
valget ristikut inglismaal ^^^^^^ herbitsiidiga
ja_ USÄ-s murudes ei saluta. ^,40, kuid seda ei saa pidada :õi-
Op peatükk murude rajamisest geks. Tallinna haljasaladel tehtud
näärmee koosseisu mžidi M e ' ä l ^ i mäi;astega. Siin põrgatakse raskus- « s e d on näidanud, et viilule tõr-
13 septembrist 1940 a. kuna pole niättafarme ega ka 3eks tiüeb kasutada herbitsiidi^ si-masinaid^
mätaste lõikamiseks. salduvattoimeaiii|et 3-4korda roh-
Tõenäoliselt esimeseks kuudita- Vähesel maiaral on sellega katseta- kem kui näiteks põllumajanduse
Kuni 10. novembrini 1940. a, va­bastati
Eesti sõjaväest 6 kindralit,
18 koloneli, 37 kolonel-leitnanti, 58
majorit — kokku 20Š ohvitseri. Pu-tuks
tuleks higeda presidendi paadi tud ja leitud, et kohati, järsematel teravüjakültuuride pritsimisel.
Masayoshi oU suur lääneriikide Surma läbi lahk^ ja kodumurudes ei
i ä i^PdP^ hmiiSia^ sõber ja tal olid eriti head vahekor- täitjaks kuni v^^^ 66- ^^^^^v kes "arreteeriti merel 15; tuimd.^^K^^ .opi^nn^^^^ presidendi Carte- aastane valUsuse sekretär M a s a y - J " " ^ müledega musi annab v^jatörkimme
Sl m ^ i l i ^ Nf^^^ ^iga. - :öshlItoh, kuna Ohira ^^^e^^^ selgitata, miks
lu'^ cm ä9/m^\cm^^^v n "^^^ surmjätüs järele sUure sõidavad Veneetsias 22.-23. j ^ ^ ^ gradi ja sealt saadeti naisteenija Kui siin oleme harjunud ostma ei saa 2,4D tarvitada halja
nsi on 4^,5 miijomc e K ÖD /O SU - j^^^g^ j^jj^g Jaapanis kaua aega ni toimuvale seitsme riigi majan^ Eestisse - mi tuligi asi avalikuks, seemnete segusid erinevate mul^ ja koduaedades. Peab oletama, et
valitsenud parempoolses Uberaa- duslikule konverentsüe kolm mi- K-m Klaari koMa puuduvad igasu-dadejä kasvukohtade jaoks, siis seda^^^^d^ püsa põldudelegi pritsinvi-llde
parteis ei ole praegu OMra nistrit eesotsas välisminister Sabu- raamat peab ainuiõigeks üksikute seks ja sarnasel juhul murudele
kaliibris meest, kfes tema üles- ro
anded .üle
dinud pärast Oktoobrirevolutsiooni,
millise aja jooksul on Ukraina ela­nike
arv kahekordistunud.
NEW YORK - - . A l a s t i kanu" on
hakatud arendama Clemsoni üli­koolis
Lõuna-Carolinas. Sealne lin­nukasvatuse
ekspert G.P. Birren-kõtt
ütleb, et praegu on kalkuleeriv
misel, kas neid on võimalik toota
odavamalt kui sulgedes kanu, kuid
igatahes olevat nende liha maits­vam.
Katsetused on praegu alles
käimas ja mi pole veel paari aasta
kestel väljavaateid, et sulgedeta
kanu jõutakse äriliselt tootma ha­kata,.
• •
^ 7 ™ i „ . . * « T ! « ~* SA * i seemnesoHide ostmist ja segamist raiskamine ei ^
Venelastele vois asa teatavaks ^ • ii ^A- i t . ^ JL •, \ aa,, ^uKuui jtf- ^ v •
saada wesidehdi iuurde kõman- P""'*' ^"^ J ^ ' ' ^ ««"^t v&liatorkimi-
' g"sid saadaval polegi ja tarvitajal ne mida samas nimetatäkss Mfll
Irl fk au^d u, kes osutus äraandjaks. k,t uulie bt eil.e sipr *p^sia daad akvaasl veõi. i,oü,l eh. e sordig^a,' vämga ^ t1ö öma*h u•k a^k s tegevusek^s^.J L m y.' • \ • . -n -'i-^ t. Tegelusest ei meenu uhtki juhtM, Eesti ja teiste Balti rukide ohvit- ..... , r. , - i . lu,* ^I«TI,„ „ . J . , , , ^ , Muru nutmisel satutakse jalle kus võililledest oleks jagu saa-kanda
ja üsso,sk.NorilsMl^^^^^^^
se nr. 6 ja 7 jõuti pärast ebainim­mangus
oleks immese isiklikud hu-likke
vintsutusi 4. aug. 1941. a.
HEINO
REAL ESTÄTE BRÖKEE
46 9-5118
REAL ESTÄTE LTD.
(& Kolmapäeval, 18. juunist kuni
laupäeva^ 21. juuniiii Eesti Maja
kõikides saalides Tallinn Festival^
1014 Queen st. E. (sissekäik 8 BostOE Ave.) Toro^^^
üht omamaist masinat ja teist Ida- T,T..., , , „
SaksamaaU, mis olevat parem. v.d. Nartefe^agu soja ajal Soo-mes,
kus kohvi puudusel oli voi-
Süski uhkusega esitatakse pildil p e juuri kasutatud selle osalise
vananenud tüüpi Inglise traktor- aseainena. Või nagu Uurali taguste
nüdukit „Motor Triplex**toöl Tal- Hikide juuri käsutatud kummi toot-linna
botaanikaaias. miseks.
i7AMPATn7T?T? T5 * * - 1 ^ See peab tõestl olema haruldus, iso- Huvitav, et raamatus umbrohtu-
VANtUUVEK^-- Provintsrvaä^ : operaatori nimi on ära toodud de hulgas ei leia märkimist kuke-
^use jimres^t^^^^^ ^^^^ ^^^^^ to^^^^ (Digifaria).
onr^^^^^^ Selle leyik^^^
lepmgu, mis annab neile 42,9%-lise Peab oletama, et peamine töö- ^^^135^0 tulekul idast suubuvate
palgatõusu. 2700 õde, kelle praegu- rüst muru niitmiseks on vikat. Et ^g^^^^g^g ääres
ne palfe oli S1.36T kuus haldkavad muru niitmistüldse õigustada kor- . ' -
saama 1. sm-: .^1.945 Imus, gemal pool, toonitatakse, et niide- ARVID ^ L MS