1978-04-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i f J ?^r. 25 (2468) XXVII aastakäik Ü&siknambri h M 35 eeni Toiüiito Eesti ülüspasiga organite liikmed möödunud nädalal toimimud peakoosolekul. Istuvad vasakult paremale: Mitt (vällsrevident), V . NoolaMi, A. Pedjase^^ E. Eüutma, E / E m i s : Seisavad-vasäki^lt^K Ärro, I i . Meipoom, S. Kask, E.-KEisiia, A. K i i t t v E . Run^ ge ja^H.;. ünii, I ^ e m a l t l l i k . ^ ^ ^ ' ...Fc0rT.;T(Mnson, . NEW YORK (VE) ~ Eesti 60. aastapäeva puhmi» miia i Pabistasime 24. yeebri 1978, on Eesti Kultuurfondil võimalus senisest ailatusliknmalt austada meie kultuuritegelasi. Nimelt on otsusta-tod sel puhul välja aijida kaks kultuurlauhinda, valides se&s puhuks laureaaödena Jaks silmapaistvat isikut eesti kultuuri alalt. Kultutir-üendi Eestž Abistamiskomitee nimeline auhind määrati dr. Felfe Oinasele ning KulStuurfondi t^^ .HelnzBia^ • «otsigem, noored^-Mik välgus© teerajad Wes^ põlegu süäam,edhelMva W tulesrf.Need'T©- Varna Andrese kirikus möödunud piihspaie vai Noorte-Aasta juiiialateenistusel kollanud sõ-siimboilseerivs!^ võibolla kõige pajremini ja kõige kujukamalt eesti noorte püiidlusi, sihte, i ja Sootusi kui nad jätkavad Kanada iihlskonmi&g heade kanädalä^^ elades eestBuse ja kultuuri viljelenäsiRialivarohke jmnaiateenistus, millele Noorte-Aasta sisu ja välisilme and-jafdlikud :jä skautlikud organisatsioonid,. öII kokkia toonud erakordselt rotokearvullse kirikiui-pere, kellede hulgas gaidi- ja skaudSvörmas , ^dulik jumalafceen^fcus algas nu, te hoiatas e r i t i v a j g s i j a sa-lippiide sissötoomisega. Skautide lajateallale tungimfcavala vaenla-ja gaidide poolt kantmiä sisenesid se eest. Selle vaeailase vastu võit-kirikusse Kanada ja Eesti 11-j^lemisel on -kõige tõhusamateks pud, milledele järgnesid kuus To-j relvadeks tõde, õ i ^ usik, mü-vonh gaidide ja tskautide. lipkon-|liseid reM,te^ m^^ (iade lippu. Lipkoiridade lipud paio sutama. Ä i aitari ette lipühoidjatesse, Küiia Eesti j a Kanada lij>pude juurde jäi kogu jtmalateenistiiše kestel skautide-gaidide kolmelilk- Kieline auvalve. ;: : Enne jumalateenistuse algust süütasid õpetajad A* Taui j a t . Mõmmik altari küünaldest Änlad j a andöld need üle. ühele škaudile j a gaidile, kes \iisid selle tule altari kõrval oleva mälestusiahvli juur- Zhürii koosseisus: mag. ^^:^M Tema kõrgeandelised kimstniku- JürmaXikirjandus)! helikunstnik ^ võimed on avaldunud väga mit- Juta Kumian (muusika), dr. V i k - ; mes ahanris: Ooper-diperett-kont-tor Kõressaar (-teadus), Raoul! sert-raadio^TV ja k a ulaituslfe hel i n d (kunst) otsi^tas 01^ liplaadistuš. oleku E . Majas anäärata Kultuuri- Viimased 25 aastat oh; ta ena-foridi SÄlK-nihieline auhind dr- hialt j a u l a t ü s l i l ^ kui keegi Felix Qinasele. Motivatsioonis muu esinenud n i i ühondril^^ .kui ka Kanada eestlaskonnale ja ka ameeriklastele, Meie rahvuslikus kunstipildis ei ole saadud l a h i Riivaldita. Kunstnikuaia j a rah-vusidealistina on t a end j äganud ennastohverdavalt' ja otse pillavas: küHuses (meie/kõMdega.^^ ^ . Eesti Kultuurifondi'- varemaiks iEiureaatideks oh: Marie Under ja KaTi Rumor-Ast ^ (1968),; Ants: Oras (1971)V N..: Y . Eesü - Meeskoor (1972), Agaate • Veeher (1973), Artur lÄdson ja; Juhan Aavik (.1374)V Ivar Ivask (1975) ja Mair Jürma (1976). WASHINGTON - r - Ütexdriiki-de kaitseministri ahi uurimise ja inseneriteaduse alal William J . Perry mainib oma. rapordis Kong-ressEe/ et :N; L i i t vähendab k i i - resl ühendriikide edumaad sõjalise tehnoloogia alal. K u i praegune areng ja/fcfcub, siis saabub peatselt aeg, tes^ N . L i i d u ar^nee 'xm. vajmstatud 'iparemajte relvadega kui trhendriikide Söja^fägi. Will i am J . Perry kirmatab,©t Ühendriigid ei kasutamaksimaalselt ära oma tehnilist .üleolekut uute relvade produtseerimiseks, Nooi^d': :;.atei^^ oma ^ poolt • tõhusalt juriialEuteeiriistusele • kaasa. Nii luges piihaikirja' leeriöipila-he Mehis Vahtra ning muusikalises ösais esinesid kolmelilkaiieii^^^ noorte lauluansasnbel „Säde"; (Merike .toomes, Kristiine .Meh. poom j a Ahdries T a n ^ Vanem-gaidide koor G. M i t t i juhatusel j a Roy Mad^vee flöödil. ,,Sade'* kandis ette ime M l l u , Vanemgai-didei koor laulis F. Schuborti „Püha, pfüha" j a E . Aava , Jiaul kodumaast" ning Roy Madalvee kandis profes- . sionaalse sisseelamisega ette •: J . S. Bachn „Sonaata : N r . : 4 " : ja oma loomingu „Nuamce"« Orelil saaitis^J^^ ühiüiie jumalajteenistus kõigi Toronto touitlike-gaidlike noorte-üksuste osavõtul oli 'kaiitlemata tugevaks liiliks Noorte-Msta üri-tustje aiielas ning valmistas sügava usulise j a rahvTislIiteii elaimu-se n i i noortele ikui k a j u i ^ ^Äsuse eest, ' v / nistusesit osa .'oana need On jnete .ühiskonnal generaitsioonide esindajatele. • siauremad vaenlased,, j a .viivad Pärast ja süütasid seal küünlad. Pidulik-pühalitoku:: hetke süvendas le&ri-iRste kõnekoor, kes kandis ©tte A; Abeli luuletuse „Tuli kodualta-õpetaja Tõnis Nõmmik oma a l - tarlkõnes meenutas neid päevi, kui eesti noored hakkasid Kotkajärve laagriala väljaehitama ja seal hooneid püstitanm, töötades ericordse visadusega j a tohutusuure energia panusega, õpetaija iaites eriti (mugavuse j a üi^- ^astu stagneerumisele, õpetaja Andres Taul oma jütsid ,yRaj0|eidjate'! jia „Põhja1;a Tütarde" noored Jsülalisfbele kirir tos tõi esile apostel Pauluse s5- .ku saalis kohvilaua. mamitimuu hulgas,; et d r ; Felix Qiiias on ly^s jiihtivaimaid soome-ugri lingviste ja/foMoriste niitte üksnes Euroopas, vaid , k a sün Ühendriikides. ;; Tema sulest on ilmunud loendamatul arvul mitmekeelseid uurimust soome-pgri keeltelm-slmuste k u i k a fojlkloöri üle. Dr. Oinasel on k a suuri teeneid meie emakeele tutvustamisel muuJasteie, T a on olnud eesti keele õppejõuks Budapesti ülikoolis^ Ungaris, ning on õpetanud eesti keelt ka Indiana' ülikoolis Bicomingtonis,. ikus t a 'on slaavi keelte professoril^^^ Eesti keele tutrastaimise eesmärgü muulastele on ta koostanud 4p0-lehekül-jelise õpper^maitu „Basic Gourse : i n . Estonian", nüs on ilmunud kolmes väljaandes. H i l j u t i valiti dr. Oinas Soome Teadustö Akadeeoni^ liikmeks. Zhürü; mille koosolekust võttis' ex-officio osk k a Kultuurfondi esimees Vüii Kangro, põhjendas Kultuurfondi kultuuriauhinna andmist tenor iHeinz R i i - všldile muu-hulgas sellega, et tenor Heinz Rjivald on n i i Kodu- kui k a Välis-Eestis teeninud enam kui 40 aastat eesti vokaal-muusikat., Skautide ja gaidide esindajad süütavad Viana Andrese kirikus mälestustahvli ees olevad küün= lad. ; ; Foto: T. ^ ä g i ^ Kultuuripäevad algasid Eesti s juba nelj apä&vä õhtul registreerimise j a avamisega. Samal -õhtul tehti teatavaks Eesti Kultuurifondi 1978. a. kultuuriaür hind ju Paul Reets pidas ettekande Epip-: Ojamaa/Karin Teksal- Deeksi kahenalse kunstinäituse puhul. ' ' • 23.-^26. märtsini toimusid New Yorgis 1978. a. Eesti Kultuuripäevad, Loenguist^^j^^ srutelu-koosolelmist osavõtmiseks oli registreerisid 207,,laupäevaõhtu^ peol oli kuni 400 ja New Yorg^ Eesti Teatri etendusel 100 külastajat; viimane arv on New Yorgi kohta vägagi- tähelepandavalt lõunal oli kõnelejaks Lembitu Ristsoo Torontost. Pärast sööiki J . Rafefeit pidjas oma marginaalsusse seminari seökord eesti keeles. Samaaegselt ingliskeelses programmis o l i I. Ivaski ettekanne „What does i t m e a n tõ be a ,/)haild of the Wind", that is m Estonian?" Järgnevad kaks loengut o l i d jälle uks eesti- teine ing^ liskeelne, esimeses I. Lippingu „E©stlaine j a tema isand" j a teises R. Austerlitzi ,;3Pihn|sh for Estonians". Need olid k a vüma-sed loengud, :V.:(Äg Ms», 5) . Kokkutulekuks palutakse registreerida kuni 31. maini s.a. • - Beedel a ^^ . Väska loenguga «Tammsaare jatemamõte'V • järgnes P. Reetsi ©ttekanne^y^. H . Taimmsaare — viimati ja täna". Samaaegselt toimus ingliskeelne programm, kus Imre Lipping käsitles Eesti ajaloolisi küsimusi. Jyri Kork pidas üliislõuna ajal lauakõne j a pärast lõunat alustati I. Ivaski ettekandega ,,Tuule- ( maast j a tuulelastest Alveri luu- ' I les". Järgnevalt lugesid kirjani- ;' k u d oma töidi Samaaegselt ing^ liskeelse kava osas J, Rakfelt korraldas marginaaluse siaminari, j mis puudutas indivüdi, kes on i kajhe kultuuri vahel, m i s oh omakorda tekitanud konflikti; Seal oli 'osavõtjate arv püratud 35-le. Heinz Eiivald B r . Felix Oinas Pääsmed nummerdatud $6;— ja $5.-—, õpilastele pool Eelmüügil tel. 484-Ö495 ja Eesti Abistamiskomitees J . Kurrik eesti rahvamuusikat j a toimus koosviibimine Noorte Klubi korraldusel.:' . \ ' *; La,üpäeval alustati juba varakult kahe fümi vaatamisega, üks oli Lennart Meri soome-ugrüaste etnoloogilist tagapõ^hja valgustav ;.Veellnnu rahvas" j a teine Mark rmine". tMs- • Toronto Eesti Aiandusklubt - , . algatusel . Ei kesknädalal, 12. aprüül keU ^ õ» Eesti Majast rtiuni sir. 9 Valguspildid. ' -KÕIK'TERETULNUD! • E E . L .K PEETRI KOGUDUS TORONTOS l; 16. aprillil kell 4 p.i. Peetri kiriku seltskonÄes ruumides Eeskavas eesti laulu, luulet ja rahvatantsu. Kaastegevad Bomino koor, koori solistid, kvartett ja tenor dr. Härjo Tari, ^ rahvat KõikpälutudX mm mmmmm®BmmmmMmms Värviline helifilm New Yorgist pühap;, 16. apr. kell 1.30,4 ja 6.30 Eesti Maja väikeses saalis ' Sissepääs $3.—, pensionärid ja õpilased $2^ ^ mm mmmmm MM mmuBmB-s. korraldab U 16. apr. Eesti Majas suures saalis algusega RIKKALIK KOHVIILAUD' ® KÄSITÖÖDE; MÜÜGIL AUD ' Kõik teretulnud!
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 4, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-04-04 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780404 |
Description
Title | 1978-04-04-01 |
OCR text | i f J ?^r. 25 (2468) XXVII aastakäik Ü&siknambri h M 35 eeni Toiüiito Eesti ülüspasiga organite liikmed möödunud nädalal toimimud peakoosolekul. Istuvad vasakult paremale: Mitt (vällsrevident), V . NoolaMi, A. Pedjase^^ E. Eüutma, E / E m i s : Seisavad-vasäki^lt^K Ärro, I i . Meipoom, S. Kask, E.-KEisiia, A. K i i t t v E . Run^ ge ja^H.;. ünii, I ^ e m a l t l l i k . ^ ^ ^ ' ...Fc0rT.;T(Mnson, . NEW YORK (VE) ~ Eesti 60. aastapäeva puhmi» miia i Pabistasime 24. yeebri 1978, on Eesti Kultuurfondil võimalus senisest ailatusliknmalt austada meie kultuuritegelasi. Nimelt on otsusta-tod sel puhul välja aijida kaks kultuurlauhinda, valides se&s puhuks laureaaödena Jaks silmapaistvat isikut eesti kultuuri alalt. Kultutir-üendi Eestž Abistamiskomitee nimeline auhind määrati dr. Felfe Oinasele ning KulStuurfondi t^^ .HelnzBia^ • «otsigem, noored^-Mik välgus© teerajad Wes^ põlegu süäam,edhelMva W tulesrf.Need'T©- Varna Andrese kirikus möödunud piihspaie vai Noorte-Aasta juiiialateenistusel kollanud sõ-siimboilseerivs!^ võibolla kõige pajremini ja kõige kujukamalt eesti noorte püiidlusi, sihte, i ja Sootusi kui nad jätkavad Kanada iihlskonmi&g heade kanädalä^^ elades eestBuse ja kultuuri viljelenäsiRialivarohke jmnaiateenistus, millele Noorte-Aasta sisu ja välisilme and-jafdlikud :jä skautlikud organisatsioonid,. öII kokkia toonud erakordselt rotokearvullse kirikiui-pere, kellede hulgas gaidi- ja skaudSvörmas , ^dulik jumalafceen^fcus algas nu, te hoiatas e r i t i v a j g s i j a sa-lippiide sissötoomisega. Skautide lajateallale tungimfcavala vaenla-ja gaidide poolt kantmiä sisenesid se eest. Selle vaeailase vastu võit-kirikusse Kanada ja Eesti 11-j^lemisel on -kõige tõhusamateks pud, milledele järgnesid kuus To-j relvadeks tõde, õ i ^ usik, mü-vonh gaidide ja tskautide. lipkon-|liseid reM,te^ m^^ (iade lippu. Lipkoiridade lipud paio sutama. Ä i aitari ette lipühoidjatesse, Küiia Eesti j a Kanada lij>pude juurde jäi kogu jtmalateenistiiše kestel skautide-gaidide kolmelilk- Kieline auvalve. ;: : Enne jumalateenistuse algust süütasid õpetajad A* Taui j a t . Mõmmik altari küünaldest Änlad j a andöld need üle. ühele škaudile j a gaidile, kes \iisid selle tule altari kõrval oleva mälestusiahvli juur- Zhürii koosseisus: mag. ^^:^M Tema kõrgeandelised kimstniku- JürmaXikirjandus)! helikunstnik ^ võimed on avaldunud väga mit- Juta Kumian (muusika), dr. V i k - ; mes ahanris: Ooper-diperett-kont-tor Kõressaar (-teadus), Raoul! sert-raadio^TV ja k a ulaituslfe hel i n d (kunst) otsi^tas 01^ liplaadistuš. oleku E . Majas anäärata Kultuuri- Viimased 25 aastat oh; ta ena-foridi SÄlK-nihieline auhind dr- hialt j a u l a t ü s l i l ^ kui keegi Felix Qinasele. Motivatsioonis muu esinenud n i i ühondril^^ .kui ka Kanada eestlaskonnale ja ka ameeriklastele, Meie rahvuslikus kunstipildis ei ole saadud l a h i Riivaldita. Kunstnikuaia j a rah-vusidealistina on t a end j äganud ennastohverdavalt' ja otse pillavas: küHuses (meie/kõMdega.^^ ^ . Eesti Kultuurifondi'- varemaiks iEiureaatideks oh: Marie Under ja KaTi Rumor-Ast ^ (1968),; Ants: Oras (1971)V N..: Y . Eesü - Meeskoor (1972), Agaate • Veeher (1973), Artur lÄdson ja; Juhan Aavik (.1374)V Ivar Ivask (1975) ja Mair Jürma (1976). WASHINGTON - r - Ütexdriiki-de kaitseministri ahi uurimise ja inseneriteaduse alal William J . Perry mainib oma. rapordis Kong-ressEe/ et :N; L i i t vähendab k i i - resl ühendriikide edumaad sõjalise tehnoloogia alal. K u i praegune areng ja/fcfcub, siis saabub peatselt aeg, tes^ N . L i i d u ar^nee 'xm. vajmstatud 'iparemajte relvadega kui trhendriikide Söja^fägi. Will i am J . Perry kirmatab,©t Ühendriigid ei kasutamaksimaalselt ära oma tehnilist .üleolekut uute relvade produtseerimiseks, Nooi^d': :;.atei^^ oma ^ poolt • tõhusalt juriialEuteeiriistusele • kaasa. Nii luges piihaikirja' leeriöipila-he Mehis Vahtra ning muusikalises ösais esinesid kolmelilkaiieii^^^ noorte lauluansasnbel „Säde"; (Merike .toomes, Kristiine .Meh. poom j a Ahdries T a n ^ Vanem-gaidide koor G. M i t t i juhatusel j a Roy Mad^vee flöödil. ,,Sade'* kandis ette ime M l l u , Vanemgai-didei koor laulis F. Schuborti „Püha, pfüha" j a E . Aava , Jiaul kodumaast" ning Roy Madalvee kandis profes- . sionaalse sisseelamisega ette •: J . S. Bachn „Sonaata : N r . : 4 " : ja oma loomingu „Nuamce"« Orelil saaitis^J^^ ühiüiie jumalajteenistus kõigi Toronto touitlike-gaidlike noorte-üksuste osavõtul oli 'kaiitlemata tugevaks liiliks Noorte-Msta üri-tustje aiielas ning valmistas sügava usulise j a rahvTislIiteii elaimu-se n i i noortele ikui k a j u i ^ ^Äsuse eest, ' v / nistusesit osa .'oana need On jnete .ühiskonnal generaitsioonide esindajatele. • siauremad vaenlased,, j a .viivad Pärast ja süütasid seal küünlad. Pidulik-pühalitoku:: hetke süvendas le&ri-iRste kõnekoor, kes kandis ©tte A; Abeli luuletuse „Tuli kodualta-õpetaja Tõnis Nõmmik oma a l - tarlkõnes meenutas neid päevi, kui eesti noored hakkasid Kotkajärve laagriala väljaehitama ja seal hooneid püstitanm, töötades ericordse visadusega j a tohutusuure energia panusega, õpetaija iaites eriti (mugavuse j a üi^- ^astu stagneerumisele, õpetaja Andres Taul oma jütsid ,yRaj0|eidjate'! jia „Põhja1;a Tütarde" noored Jsülalisfbele kirir tos tõi esile apostel Pauluse s5- .ku saalis kohvilaua. mamitimuu hulgas,; et d r ; Felix Qiiias on ly^s jiihtivaimaid soome-ugri lingviste ja/foMoriste niitte üksnes Euroopas, vaid , k a sün Ühendriikides. ;; Tema sulest on ilmunud loendamatul arvul mitmekeelseid uurimust soome-pgri keeltelm-slmuste k u i k a fojlkloöri üle. Dr. Oinasel on k a suuri teeneid meie emakeele tutvustamisel muuJasteie, T a on olnud eesti keele õppejõuks Budapesti ülikoolis^ Ungaris, ning on õpetanud eesti keelt ka Indiana' ülikoolis Bicomingtonis,. ikus t a 'on slaavi keelte professoril^^^ Eesti keele tutrastaimise eesmärgü muulastele on ta koostanud 4p0-lehekül-jelise õpper^maitu „Basic Gourse : i n . Estonian", nüs on ilmunud kolmes väljaandes. H i l j u t i valiti dr. Oinas Soome Teadustö Akadeeoni^ liikmeks. Zhürü; mille koosolekust võttis' ex-officio osk k a Kultuurfondi esimees Vüii Kangro, põhjendas Kultuurfondi kultuuriauhinna andmist tenor iHeinz R i i - všldile muu-hulgas sellega, et tenor Heinz Rjivald on n i i Kodu- kui k a Välis-Eestis teeninud enam kui 40 aastat eesti vokaal-muusikat., Skautide ja gaidide esindajad süütavad Viana Andrese kirikus mälestustahvli ees olevad küün= lad. ; ; Foto: T. ^ ä g i ^ Kultuuripäevad algasid Eesti s juba nelj apä&vä õhtul registreerimise j a avamisega. Samal -õhtul tehti teatavaks Eesti Kultuurifondi 1978. a. kultuuriaür hind ju Paul Reets pidas ettekande Epip-: Ojamaa/Karin Teksal- Deeksi kahenalse kunstinäituse puhul. ' ' • 23.-^26. märtsini toimusid New Yorgis 1978. a. Eesti Kultuuripäevad, Loenguist^^j^^ srutelu-koosolelmist osavõtmiseks oli registreerisid 207,,laupäevaõhtu^ peol oli kuni 400 ja New Yorg^ Eesti Teatri etendusel 100 külastajat; viimane arv on New Yorgi kohta vägagi- tähelepandavalt lõunal oli kõnelejaks Lembitu Ristsoo Torontost. Pärast sööiki J . Rafefeit pidjas oma marginaalsusse seminari seökord eesti keeles. Samaaegselt ingliskeelses programmis o l i I. Ivaski ettekanne „What does i t m e a n tõ be a ,/)haild of the Wind", that is m Estonian?" Järgnevad kaks loengut o l i d jälle uks eesti- teine ing^ liskeelne, esimeses I. Lippingu „E©stlaine j a tema isand" j a teises R. Austerlitzi ,;3Pihn|sh for Estonians". Need olid k a vüma-sed loengud, :V.:(Äg Ms», 5) . Kokkutulekuks palutakse registreerida kuni 31. maini s.a. • - Beedel a ^^ . Väska loenguga «Tammsaare jatemamõte'V • järgnes P. Reetsi ©ttekanne^y^. H . Taimmsaare — viimati ja täna". Samaaegselt toimus ingliskeelne programm, kus Imre Lipping käsitles Eesti ajaloolisi küsimusi. Jyri Kork pidas üliislõuna ajal lauakõne j a pärast lõunat alustati I. Ivaski ettekandega ,,Tuule- ( maast j a tuulelastest Alveri luu- ' I les". Järgnevalt lugesid kirjani- ;' k u d oma töidi Samaaegselt ing^ liskeelse kava osas J, Rakfelt korraldas marginaaluse siaminari, j mis puudutas indivüdi, kes on i kajhe kultuuri vahel, m i s oh omakorda tekitanud konflikti; Seal oli 'osavõtjate arv püratud 35-le. Heinz Eiivald B r . Felix Oinas Pääsmed nummerdatud $6;— ja $5.-—, õpilastele pool Eelmüügil tel. 484-Ö495 ja Eesti Abistamiskomitees J . Kurrik eesti rahvamuusikat j a toimus koosviibimine Noorte Klubi korraldusel.:' . \ ' *; La,üpäeval alustati juba varakult kahe fümi vaatamisega, üks oli Lennart Meri soome-ugrüaste etnoloogilist tagapõ^hja valgustav ;.Veellnnu rahvas" j a teine Mark rmine". tMs- • Toronto Eesti Aiandusklubt - , . algatusel . Ei kesknädalal, 12. aprüül keU ^ õ» Eesti Majast rtiuni sir. 9 Valguspildid. ' -KÕIK'TERETULNUD! • E E . L .K PEETRI KOGUDUS TORONTOS l; 16. aprillil kell 4 p.i. Peetri kiriku seltskonÄes ruumides Eeskavas eesti laulu, luulet ja rahvatantsu. Kaastegevad Bomino koor, koori solistid, kvartett ja tenor dr. Härjo Tari, ^ rahvat KõikpälutudX mm mmmmm®BmmmmMmms Värviline helifilm New Yorgist pühap;, 16. apr. kell 1.30,4 ja 6.30 Eesti Maja väikeses saalis ' Sissepääs $3.—, pensionärid ja õpilased $2^ ^ mm mmmmm MM mmuBmB-s. korraldab U 16. apr. Eesti Majas suures saalis algusega RIKKALIK KOHVIILAUD' ® KÄSITÖÖDE; MÜÜGIL AUD ' Kõik teretulnud! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-04-01