1987-02-05-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
dfiklubi maa-alal CollSngwood'!
Võistlused
(biathlon).
ä r a , :ja::/ei
Võistlusklassis võitis mõle»
mai päeval Kanada rahvus-^
mneeskonnaliige Daii Mallett„
a gas oli kolm
eestlast: Uno
Varem kui tavaliselt saabus
Kalifornias ilmuva kergejõustiku
ajakirja l,,Track & Field'i" uue
aasta esimene number kergejõus-tikuhuviliste
poolt oodatud statis^
tikaga, andmetega ja igasuguse informatsiooniga
1986 aasta kohta.
Kahe spordiajakirjaniku väikesest
algusest 40 aasta eest on
saanud kaalukas, kord kuus ilmuv
ajakiri, mille veergudel esiletõstmine
on paljudele sportlastele
tähtsam J kui mõne medali võitmine;
tilni ka igasuguseid soodustusi
ja ka majanduslikke hüvitusi
:.fOOV.
piibel'* toob igalt alalt edetabelid
eelmise aasta 50 parima kohta,
selle kõrVal Euroopa ja ameerika
ekspertidest koosneva komisjoni*'
pf õit valitud kümme silmapaistvamat
ja edukamad atleeti,
esmalt üldiselt j a siis iga alä kohta
eraldi. Viimaseš ei ole kaalukeeleks
mitte ainult: sportlase aasta
lippresultaatv vaid ka palju muud
(näit. esikohad suurvõistlustel,
võidud konkurentide üle jm.).
Ning peale kõige selle aasta
parima kõigi alade kohta.
Otsides 50 parima edetabelites
(eesti Sportlasi ei leia neid sealt
kahjuks kuigi palju. Kergejõustik
on maailmas teinud tohutuid edusamme,
Eestis seevastu kiratseb.
Tabelites leiame ainult kolmel alal
kuus; nime — odaviskes: Heino
Puuste 5. kohal (83.20) ja Marek
Kaleta 8. (82.00); vasaraheites:
Jüri Tamm 6.-7. (80.88);,
kümnevõistluses: Sven Reintak
13. (8232 punkti), Valter Külvet
21. (8168) ja Tiit Pahker 47.
(7945). Aasta varem oli neid
veelgi vähem. Võrreldes andmetega
kümme aasta tagasi,
sakme 1975. aasta kohta kaks kor-da
suurema arvu. Uhe ala 10
paretTia hulgas üldiselt on eksperdid
andnud tammele vasaras neljanda
ja Puustele odaviskes viien-da
koha.
Lätlased ja leedulased, eriti
viimased, on olnud meist eduka-nimesid
lei
1 1
1
•1
Limit ja Theo
itiõleoiad lesid 45 ja
mõlemad 65-
aastased, aga võist- MaSteiite
,J
U4>
1986. aasta edukaim eestlane
tabelites rohkem.
Aasta parimaks
eksperdid ukraina vasaraheitja
Juri Sedõhhi (kaks maailmarekor-meetri!)
väikese
eel mise aasta tippatlee-di
Maroko suurjooksja Said
Aöuita ees. Mitmekümne aasta
järele on jälle üks Kanada
sportlane tõusnud,esiplaanile —
sprinter Ben Johnsonile on 100
meetris antud esikoht ja kümne
üldparima hulgas kolmas koht.
Maäilmarekordilise tulemusega
9,95 on ta loomulikult ka
beiis esikohal.
valitud oma ala parimaks: 1) Heino
Lipp kümnevõistluses 1948. a.
(7780^. vana tabeli järgi),2) Jüri
Tarmak kõrgushüppes, 1972. a.
(olümpiavõit ja aasta tippsaavutus
2.25); 3) Jaak Uudmäe kolmikhüppes
1980. a. (olümpiavõit ja
aasta tippresultäat 17;35); 4) Jüri
Tamm vasaraheites 1985. a.
(aasta tippsaavutus 84.08 ja mitmed
esikohad tähtsatel suurvõistlustel)
. H . Lipul jäi 1948. a.
tolleaegsest maailmrekordist
ju ainult 120 punkti,, mida
iustas väike üleastumine
Laupäeval lasti • kaks korda
lamades j a üks. kord püsti. Iga
möödalasu eest lisati S^oguajale
üks minut.
• Pühapäeval toimus nn, 10 km
sprint, kus lasti üks kord lamades
ja üks kord püsti. Iga möödalasu
eest tuli suusatada 150 m
pikkune karistusring nagu tea-tesiiusatamises.
'.
Laupäeval oli
ilus — paikee
—5°C. Pühapäevane
tolmus aga tugevas
15 km-s tüli
35 sek-ga (61.35 -h
m-s jai.
' i jäirei;61 min. :22 sek-ga
teiseks,' .Limit kukkus- - püssi
murdmaasuusatamises toimusid
24. —25. jaan. nädalalõpul
Hardv^ood" Hillsl suusaklubis
Barrie. lähedal. | |
80 võistleja hulgas oli kolm
eestlast: Uno Limit, Ülo Vastopä
ja Theo Vellend.
Vastopä tuli pühapäeval toimunud
15 km-s 60—64-L vanuseklassis
ajaga 92 min. 02 sek-ga
neljandaks; 65—i69-a. klassis tüli
Limit 92 iTiin. 1 sek-ga esimeseks
ja Vellend ^3 min • 26 sek-ga
• teiseks
: Laupäeval lumetormis toimu
nud 30 km-st eestlased osa ei võtnud.:'.::
EERIK LAIDSAAR
®
lUTÜSTUŠI SÕDURIELUST
;'Loo^.lopp -aga -toimub.Eeli päeva hiljem,
mus leiab, et õppekompaniimikröfönidr^^tö^
delopuks,ön ikkagi peamis laboratooriumis
tuiidmk õppimiseks ja katseteks rakendamiseks,
aga mitte pööningule vedamiseks. Ja kuna Pension
ega Kallas kumbki pole selleks viimaseks
uba küsii
:asarmuaresti.
Väiga mees Kaarel Kera- kes
ksstanMltkonipaniisse tuleb,
aile kaastundlikult õlale ja lausub:
— Su superpensiodüün, hõkk, om kange
aparaat küll. Äga, jummal tundku: v^ltv^
drniki kraat* kanaem!
kordne erakordselt õnnestunud
heide 74.08 m on üle viie meetri
pärem^t^detabeli teisest Art
Burns Vist (USA)-^^^^^^^
vaatamata on talle kettaheitjate
paremusjärjestuses antud ainult
kaheksas koht. Sest ta teised
saavutused olid palju kahvatumad.
Euroopa meistrivõistlustel
näiteks ei saanud ta seitsmendast
kohast kaugemale;
parimaks kettaheitjaks
)a meist-ei
too tunnustust ala parima atleedina,
näitab ida-sakslase Jürgen
Sehuiti lugu kettaheites. Ta ühe-riks
tulnud leedulase Ubai-tase,
kelle pariin tulemus oli v,äinult-'
67.88 ja kes sellega on aasta edetabelis
viiendal kohal. >
Portugali staier Carlos- Lopes
suutis end maailma kergejõustikus
õieti maksma panna alles neljandas
elukümnendis. 35-aastaselt
lis ta Euroopa rekordini ja
s aastat hiljem oma tipuni
10 000 meetris (27:17,48 oli
ühtlasi maailma kõigi aegade teine
tiilemuš).^ 1^
selt sai jooksuveteran lõpuks ka
oi ümpiakul la — maratonis 1984.
aastal. Aasta, hiljem läbis ta
maratoni 2:07:11-ga, plles se;lle-ga
maailma .kõigi aegafe
rekprdipustitaja ülipikamäajooksr
jäte seas. Senisest liidrist, inglasest
Steve JonesMst oli ta seejuures
ligi minuti kiirem. Veidi hil-jem
Jones saavutas 2:07.13.
veiGi no-urm
ja Kiidemann kui rensiom
naabrid sunnivad -imeest ambulantsi mine
kuid tope;ltrearnees raiub sellele vastu 4^uirau(te.
Tema aga mitte. näe. ei lähe ja ei lähe. Viidagu
kas või raamil, äga ise teinä ei astu selleks sammugi.
Sest tema. Jüri )aani.poeg Pension on
ambulantsiga ;.nugadepear' ja miski
eest sellele alatule ning südametule bandele
oma nägu ei näita. Tõsijutt, ennem surgu tema.
Pension, siinsamas maha, surgu maha jah. löögu
koivad sirgtr ja pööraku iiina taeva poole, siin»
samas voodis. Saab naljagi siis ved
icivc jd| kände pidi ei käi, vaid sagedamini ikka
mööda inimesi, selles veendub ühel ilusal hom-'
mikul ka õppekompanii neljandasse rühma kuuluv
täieõigusline reaniees Jüri Pension. Juitial
teab kas qn ta külmetanud aastapäevaparaadil
wi kuskil mujal, a^a öö läbi pole seesama Pen-'
sioB saanud silma Kinni palaviku pärast ja hommikul
on kogu see elamine-olemine niivõrd
paha, et ära parem katsu voodist tõustagi. Pea
käib ringi kui rattarumm ja ihu väriseb, otsekui
oleks kompaniikorrapidaja hüüdnud: Võtke
rad tulevad teda üles ajama, aga tema, Pension,
istub juba vaimuna, ütleme^ kardinapuul
või kellatraadil, popsib suitsu ja ärritab velt«
veeblit, ikka plõks-plaks ja plõks-plaks oma
astraalsõrmedegarots^ teise nina alL Hehehhl
Et Pensioni vahekord väeosa ambulantsiga
>a ammu rikutud, selhs on suurem osa ta
idestteadlik, Pension hakkas jüba^
teaja esimestel päevadel, sellest peale, kui ta
ühel riviõppusel oma jälakannale villi oli hõõrunud
la ambulantsist vaba päeva sai, agarasti
seda asutist külastama, ja üsna sageli õnnestus
tal välja pressida kas täielik või ainult pooleldi
vabu päevi. Kui asi aga juba pisut liiale läks,
kutsus rühmavanem, vana Villigart mehe enda
jiiurde ja noomis ta läbi, et issandjumal, nii ikka
ei lähe. Kes siis iga tühja asja pärast ambu--
tantsis käib! Mis sõdur selline ön? Vaat sõdur,
see õige sõdur, on niisugune, nagu üks tema,
Villigardi sõber, kellega ta koos sõjas oli.
Vaenlase granaat viis mehel pea otsast, aga
sõber ei
Alles lahingu lõpus võttis pea kaenlassej ja pat
seeris ambulantsi. Vaat s^^^
sõdur, issandiümair^^^^/^^ -
Pension soetas jäärast
ligart selles oma vaimukas ja ühe rühmavanema
kohta äärmiselt teravmeelses loos jättis siis
: piendamata mõningad ebatäpsused.; Nitiielt; et
esiteks sellele sõbrale ei saadud ambulantsiski
enam panna õigfet pead otsa; *vaid tehti talle
puupea ja teiseks: see polnudki mingi sõber,
lid oli Villigart ise. Kuid rühmavanema sõriu
siiski: arvestas e^a joosriud enam a
iga t ü h i s e asja p^
hommikul voodist tõustes ta femp
kehaliikmed ükshaaval läbi, ^^s^
et ehk on mõnel neist ometi mingi viga. Kui
iseekompi^mine tulemusi ei arinud>^^^^^^^^^fe^^^
sügavat hingetõmmet, jooksis
ned sammud, väänas keha^^n^^
tarna. Tavaliselt leidis ta sell^
ekspertiisi järele ikka mõne Kord oli ninas
kibe tunne, kord loksus põk^^^ olid
kopsus pistedv mis õigustasid noorsõdurit pöörduma
abi saamiseks anibulahtsi poole. Lõpuks
vihastusid ambulantšimehedsell^
lastamise üle ja juhatasid m
kohaselt uksest välja, kusjuures väeosa noorem
arst talle mõista andis, et kui tema, noor
Pensiön,^^^ i^^^^^^
uksest sisse ajab, siis juba leidub häid inimesiv
kes talle kolmepäevase puhkuse garnisoni arestimajas
võimaldavad^ .
kiri
Ludvig Juh|
meenutadei
30 aastat meie muusik;
Kontrabassivirtuoos ja helilod
iiis 20. jaanuaril 1957 onia kuuel
Tema kolmekümnendal surmapä<
kuses ühe oma suurmehe elu ja t<
ja suure eestlasena oli ta oma e|
Isiksusi, eriti meie pagulasperiooi
Nagu teisel varasel eesti kutse-muusikul
Rudolf Tobiasel, jäid ka
temale tolleaegsed kodumaa olud
liiga kitsaks oma talendile raken-dusvõimaluste
pakkumiseks. Nii
ongi Ludvig Juht suure osa oma
e l u s t e r i t i viimaseil aastaküm-;
neil — elanud ja töötanud võõrsil:
Soomes, Lätis, Saksamaal ja Inglismaal
^ ning kõige pikemalt
Ühendriikides, kuulsa Bostoni
sümfboniaorkestri liikmena ning
muusikaprofessorina.
Just Bostoni perioodil, alates
1934. aastast, kasvas Luvig Juht
muusiku kõrval silmapaistvaks
välis-eesti rahvuslikuks tegelaseks
— Eesti ja eestlaste tutvustajaks
1?
sit
rit
lõ
sir
Se
vu
ke
õ
ke
tr
se
d
ning hiljem pärast sõda põgenike
abistajaks ületulekul USA-sse.
Unustamatuks ja ületamatuks niihästi
isikliku triumfina kui eest-lastb
tutvustajana jääb tema 1947.
aastal teostunud kontserdimatk
Rootsi, sealse Eesti Rahvusfondi
kutsel ja organiseerimisel, milleks
muide Ludvig Juht ohverdas oma
suvepuhkuse.
NOORPÕLV-^ JA
NfUUSIKU SÜN^^^^^^^^
Saatuse määramisel sündis Ludvig
Juht eesti varase muusika häl 1 i
— Tartu lähedal Väägvere küla
Oja talu perepojana. Sünnipäevaks
oli 24. juuli 1894 ja sünnipaigaks
koht, kus pillimängu ja
laulu kõlas piltlikult öeldes igal
sammul..Nimelt töötas Väägvere
külakoolis õpetaja ja juhatajana
meie puhkpillimuusika isa — Da-vid
Otto Virkhaüs (1837-1912)
— esimeste eesti puhkpillikooride
Organiseerija ja juht laulupidudel,
ning tuntud Virkhaüside muusiku-tesuguvõsa
vaarisa,ykelle mitmeid
järglasi on ka USA4. Neist on silmapaistvamad
Leo ja Taavo Virk-hausid,
ning viimase isa Adalbert
ai
0
n
Ju
m
K
K
Pole siis ime, et niisuguses miljöös,
kus muusikalist ergutust tuli l
igast kandist, asus- Oja Ludvig p
pillimängu proovima õige noorelt , gi
- 7 7—8-aastasena. Oli võtnud pi
käsile trompetipuhumise, kuna ta
pill ja õpetaja olid omas majas,
nimelt isa Peeter, kes oli trom-pe
t i m ä n g i j a V i r k h a u š id e
pilliorkestris. Peatselt õppis Ludvig
ära veel klarneti-, trombooni-ja
flöödimängü>
Kui Ludvig alustas 8-aastaselt
oma kooliteed Väägvere külakoolis,
sai ta õpetajaks David Otto
Virkhausi enda ning oli varsti ka
mängumeheks oma õpetaja ja hiljem
ta poja Peeter Virkhausi
puhk- ja keelpiliiorkestrites, kui
viimane oli üle võtnud kooliõpe-tajaameti
Väägveres. Kui
Väägvere külakool oli lõpetatud,
jätkusid õpingud aastail 1905—
m
m
k
k-
S'
k
ta
le
•' >
m
0
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870205 |
Description
| Title | 1987-02-05-06 |
| OCR text | dfiklubi maa-alal CollSngwood'! Võistlused (biathlon). ä r a , :ja::/ei Võistlusklassis võitis mõle» mai päeval Kanada rahvus-^ mneeskonnaliige Daii Mallett„ a gas oli kolm eestlast: Uno Varem kui tavaliselt saabus Kalifornias ilmuva kergejõustiku ajakirja l,,Track & Field'i" uue aasta esimene number kergejõus-tikuhuviliste poolt oodatud statis^ tikaga, andmetega ja igasuguse informatsiooniga 1986 aasta kohta. Kahe spordiajakirjaniku väikesest algusest 40 aasta eest on saanud kaalukas, kord kuus ilmuv ajakiri, mille veergudel esiletõstmine on paljudele sportlastele tähtsam J kui mõne medali võitmine; tilni ka igasuguseid soodustusi ja ka majanduslikke hüvitusi :.fOOV. piibel'* toob igalt alalt edetabelid eelmise aasta 50 parima kohta, selle kõrVal Euroopa ja ameerika ekspertidest koosneva komisjoni*' pf õit valitud kümme silmapaistvamat ja edukamad atleeti, esmalt üldiselt j a siis iga alä kohta eraldi. Viimaseš ei ole kaalukeeleks mitte ainult: sportlase aasta lippresultaatv vaid ka palju muud (näit. esikohad suurvõistlustel, võidud konkurentide üle jm.). Ning peale kõige selle aasta parima kõigi alade kohta. Otsides 50 parima edetabelites (eesti Sportlasi ei leia neid sealt kahjuks kuigi palju. Kergejõustik on maailmas teinud tohutuid edusamme, Eestis seevastu kiratseb. Tabelites leiame ainult kolmel alal kuus; nime — odaviskes: Heino Puuste 5. kohal (83.20) ja Marek Kaleta 8. (82.00); vasaraheites: Jüri Tamm 6.-7. (80.88);, kümnevõistluses: Sven Reintak 13. (8232 punkti), Valter Külvet 21. (8168) ja Tiit Pahker 47. (7945). Aasta varem oli neid veelgi vähem. Võrreldes andmetega kümme aasta tagasi, sakme 1975. aasta kohta kaks kor-da suurema arvu. Uhe ala 10 paretTia hulgas üldiselt on eksperdid andnud tammele vasaras neljanda ja Puustele odaviskes viien-da koha. Lätlased ja leedulased, eriti viimased, on olnud meist eduka-nimesid lei 1 1 1 •1 Limit ja Theo itiõleoiad lesid 45 ja mõlemad 65- aastased, aga võist- MaSteiite ,J U4> 1986. aasta edukaim eestlane tabelites rohkem. Aasta parimaks eksperdid ukraina vasaraheitja Juri Sedõhhi (kaks maailmarekor-meetri!) väikese eel mise aasta tippatlee-di Maroko suurjooksja Said Aöuita ees. Mitmekümne aasta järele on jälle üks Kanada sportlane tõusnud,esiplaanile — sprinter Ben Johnsonile on 100 meetris antud esikoht ja kümne üldparima hulgas kolmas koht. Maäilmarekordilise tulemusega 9,95 on ta loomulikult ka beiis esikohal. valitud oma ala parimaks: 1) Heino Lipp kümnevõistluses 1948. a. (7780^. vana tabeli järgi),2) Jüri Tarmak kõrgushüppes, 1972. a. (olümpiavõit ja aasta tippsaavutus 2.25); 3) Jaak Uudmäe kolmikhüppes 1980. a. (olümpiavõit ja aasta tippresultäat 17;35); 4) Jüri Tamm vasaraheites 1985. a. (aasta tippsaavutus 84.08 ja mitmed esikohad tähtsatel suurvõistlustel) . H . Lipul jäi 1948. a. tolleaegsest maailmrekordist ju ainult 120 punkti,, mida iustas väike üleastumine Laupäeval lasti • kaks korda lamades j a üks. kord püsti. Iga möödalasu eest lisati S^oguajale üks minut. • Pühapäeval toimus nn, 10 km sprint, kus lasti üks kord lamades ja üks kord püsti. Iga möödalasu eest tuli suusatada 150 m pikkune karistusring nagu tea-tesiiusatamises. '. Laupäeval oli ilus — paikee —5°C. Pühapäevane tolmus aga tugevas 15 km-s tüli 35 sek-ga (61.35 -h m-s jai. ' i jäirei;61 min. :22 sek-ga teiseks,' .Limit kukkus- - püssi murdmaasuusatamises toimusid 24. —25. jaan. nädalalõpul Hardv^ood" Hillsl suusaklubis Barrie. lähedal. | | 80 võistleja hulgas oli kolm eestlast: Uno Limit, Ülo Vastopä ja Theo Vellend. Vastopä tuli pühapäeval toimunud 15 km-s 60—64-L vanuseklassis ajaga 92 min. 02 sek-ga neljandaks; 65—i69-a. klassis tüli Limit 92 iTiin. 1 sek-ga esimeseks ja Vellend ^3 min • 26 sek-ga • teiseks : Laupäeval lumetormis toimu nud 30 km-st eestlased osa ei võtnud.:'.:: EERIK LAIDSAAR ® lUTÜSTUŠI SÕDURIELUST ;'Loo^.lopp -aga -toimub.Eeli päeva hiljem, mus leiab, et õppekompaniimikröfönidr^^tö^ delopuks,ön ikkagi peamis laboratooriumis tuiidmk õppimiseks ja katseteks rakendamiseks, aga mitte pööningule vedamiseks. Ja kuna Pension ega Kallas kumbki pole selleks viimaseks uba küsii :asarmuaresti. Väiga mees Kaarel Kera- kes ksstanMltkonipaniisse tuleb, aile kaastundlikult õlale ja lausub: — Su superpensiodüün, hõkk, om kange aparaat küll. Äga, jummal tundku: v^ltv^ drniki kraat* kanaem! kordne erakordselt õnnestunud heide 74.08 m on üle viie meetri pärem^t^detabeli teisest Art Burns Vist (USA)-^^^^^^^ vaatamata on talle kettaheitjate paremusjärjestuses antud ainult kaheksas koht. Sest ta teised saavutused olid palju kahvatumad. Euroopa meistrivõistlustel näiteks ei saanud ta seitsmendast kohast kaugemale; parimaks kettaheitjaks )a meist-ei too tunnustust ala parima atleedina, näitab ida-sakslase Jürgen Sehuiti lugu kettaheites. Ta ühe-riks tulnud leedulase Ubai-tase, kelle pariin tulemus oli v,äinult-' 67.88 ja kes sellega on aasta edetabelis viiendal kohal. > Portugali staier Carlos- Lopes suutis end maailma kergejõustikus õieti maksma panna alles neljandas elukümnendis. 35-aastaselt lis ta Euroopa rekordini ja s aastat hiljem oma tipuni 10 000 meetris (27:17,48 oli ühtlasi maailma kõigi aegade teine tiilemuš).^ 1^ selt sai jooksuveteran lõpuks ka oi ümpiakul la — maratonis 1984. aastal. Aasta, hiljem läbis ta maratoni 2:07:11-ga, plles se;lle-ga maailma .kõigi aegafe rekprdipustitaja ülipikamäajooksr jäte seas. Senisest liidrist, inglasest Steve JonesMst oli ta seejuures ligi minuti kiirem. Veidi hil-jem Jones saavutas 2:07.13. veiGi no-urm ja Kiidemann kui rensiom naabrid sunnivad -imeest ambulantsi mine kuid tope;ltrearnees raiub sellele vastu 4^uirau(te. Tema aga mitte. näe. ei lähe ja ei lähe. Viidagu kas või raamil, äga ise teinä ei astu selleks sammugi. Sest tema. Jüri )aani.poeg Pension on ambulantsiga ;.nugadepear' ja miski eest sellele alatule ning südametule bandele oma nägu ei näita. Tõsijutt, ennem surgu tema. Pension, siinsamas maha, surgu maha jah. löögu koivad sirgtr ja pööraku iiina taeva poole, siin» samas voodis. Saab naljagi siis ved icivc jd| kände pidi ei käi, vaid sagedamini ikka mööda inimesi, selles veendub ühel ilusal hom-' mikul ka õppekompanii neljandasse rühma kuuluv täieõigusline reaniees Jüri Pension. Juitial teab kas qn ta külmetanud aastapäevaparaadil wi kuskil mujal, a^a öö läbi pole seesama Pen-' sioB saanud silma Kinni palaviku pärast ja hommikul on kogu see elamine-olemine niivõrd paha, et ära parem katsu voodist tõustagi. Pea käib ringi kui rattarumm ja ihu väriseb, otsekui oleks kompaniikorrapidaja hüüdnud: Võtke rad tulevad teda üles ajama, aga tema, Pension, istub juba vaimuna, ütleme^ kardinapuul või kellatraadil, popsib suitsu ja ärritab velt« veeblit, ikka plõks-plaks ja plõks-plaks oma astraalsõrmedegarots^ teise nina alL Hehehhl Et Pensioni vahekord väeosa ambulantsiga >a ammu rikutud, selhs on suurem osa ta idestteadlik, Pension hakkas jüba^ teaja esimestel päevadel, sellest peale, kui ta ühel riviõppusel oma jälakannale villi oli hõõrunud la ambulantsist vaba päeva sai, agarasti seda asutist külastama, ja üsna sageli õnnestus tal välja pressida kas täielik või ainult pooleldi vabu päevi. Kui asi aga juba pisut liiale läks, kutsus rühmavanem, vana Villigart mehe enda jiiurde ja noomis ta läbi, et issandjumal, nii ikka ei lähe. Kes siis iga tühja asja pärast ambu-- tantsis käib! Mis sõdur selline ön? Vaat sõdur, see õige sõdur, on niisugune, nagu üks tema, Villigardi sõber, kellega ta koos sõjas oli. Vaenlase granaat viis mehel pea otsast, aga sõber ei Alles lahingu lõpus võttis pea kaenlassej ja pat seeris ambulantsi. Vaat s^^^ sõdur, issandiümair^^^^/^^ - Pension soetas jäärast ligart selles oma vaimukas ja ühe rühmavanema kohta äärmiselt teravmeelses loos jättis siis : piendamata mõningad ebatäpsused.; Nitiielt; et esiteks sellele sõbrale ei saadud ambulantsiski enam panna õigfet pead otsa; *vaid tehti talle puupea ja teiseks: see polnudki mingi sõber, lid oli Villigart ise. Kuid rühmavanema sõriu siiski: arvestas e^a joosriud enam a iga t ü h i s e asja p^ hommikul voodist tõustes ta femp kehaliikmed ükshaaval läbi, ^^s^ et ehk on mõnel neist ometi mingi viga. Kui iseekompi^mine tulemusi ei arinud>^^^^^^^^^fe^^^ sügavat hingetõmmet, jooksis ned sammud, väänas keha^^n^^ tarna. Tavaliselt leidis ta sell^ ekspertiisi järele ikka mõne Kord oli ninas kibe tunne, kord loksus põk^^^ olid kopsus pistedv mis õigustasid noorsõdurit pöörduma abi saamiseks anibulahtsi poole. Lõpuks vihastusid ambulantšimehedsell^ lastamise üle ja juhatasid m kohaselt uksest välja, kusjuures väeosa noorem arst talle mõista andis, et kui tema, noor Pensiön,^^^ i^^^^^^ uksest sisse ajab, siis juba leidub häid inimesiv kes talle kolmepäevase puhkuse garnisoni arestimajas võimaldavad^ . kiri Ludvig Juh| meenutadei 30 aastat meie muusik; Kontrabassivirtuoos ja helilod iiis 20. jaanuaril 1957 onia kuuel Tema kolmekümnendal surmapä< kuses ühe oma suurmehe elu ja t< ja suure eestlasena oli ta oma e| Isiksusi, eriti meie pagulasperiooi Nagu teisel varasel eesti kutse-muusikul Rudolf Tobiasel, jäid ka temale tolleaegsed kodumaa olud liiga kitsaks oma talendile raken-dusvõimaluste pakkumiseks. Nii ongi Ludvig Juht suure osa oma e l u s t e r i t i viimaseil aastaküm-; neil — elanud ja töötanud võõrsil: Soomes, Lätis, Saksamaal ja Inglismaal ^ ning kõige pikemalt Ühendriikides, kuulsa Bostoni sümfboniaorkestri liikmena ning muusikaprofessorina. Just Bostoni perioodil, alates 1934. aastast, kasvas Luvig Juht muusiku kõrval silmapaistvaks välis-eesti rahvuslikuks tegelaseks — Eesti ja eestlaste tutvustajaks 1? sit rit lõ sir Se vu ke õ ke tr se d ning hiljem pärast sõda põgenike abistajaks ületulekul USA-sse. Unustamatuks ja ületamatuks niihästi isikliku triumfina kui eest-lastb tutvustajana jääb tema 1947. aastal teostunud kontserdimatk Rootsi, sealse Eesti Rahvusfondi kutsel ja organiseerimisel, milleks muide Ludvig Juht ohverdas oma suvepuhkuse. NOORPÕLV-^ JA NfUUSIKU SÜN^^^^^^^^ Saatuse määramisel sündis Ludvig Juht eesti varase muusika häl 1 i — Tartu lähedal Väägvere küla Oja talu perepojana. Sünnipäevaks oli 24. juuli 1894 ja sünnipaigaks koht, kus pillimängu ja laulu kõlas piltlikult öeldes igal sammul..Nimelt töötas Väägvere külakoolis õpetaja ja juhatajana meie puhkpillimuusika isa — Da-vid Otto Virkhaüs (1837-1912) — esimeste eesti puhkpillikooride Organiseerija ja juht laulupidudel, ning tuntud Virkhaüside muusiku-tesuguvõsa vaarisa,ykelle mitmeid järglasi on ka USA4. Neist on silmapaistvamad Leo ja Taavo Virk-hausid, ning viimase isa Adalbert ai 0 n Ju m K K Pole siis ime, et niisuguses miljöös, kus muusikalist ergutust tuli l igast kandist, asus- Oja Ludvig p pillimängu proovima õige noorelt , gi - 7 7—8-aastasena. Oli võtnud pi käsile trompetipuhumise, kuna ta pill ja õpetaja olid omas majas, nimelt isa Peeter, kes oli trom-pe t i m ä n g i j a V i r k h a u š id e pilliorkestris. Peatselt õppis Ludvig ära veel klarneti-, trombooni-ja flöödimängü> Kui Ludvig alustas 8-aastaselt oma kooliteed Väägvere külakoolis, sai ta õpetajaks David Otto Virkhausi enda ning oli varsti ka mängumeheks oma õpetaja ja hiljem ta poja Peeter Virkhausi puhk- ja keelpiliiorkestrites, kui viimane oli üle võtnud kooliõpe-tajaameti Väägveres. Kui Väägvere külakool oli lõpetatud, jätkusid õpingud aastail 1905— m m k k- S' k ta le •' > m 0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-05-06
