Vaba eestlane , November 19, 1981

              Lk. 6 VABA EESTLAis ^ adjapäeval, 19. novembril 1981 — Thursday, November 19,1981 Nr. 82
Voldemar Veedam, Lurich
Ameerikas. Oma Press, Torom-
1. 141 lk.
Sajandi alul ja esimestel küm­nenditel
oli maailmas mitu eestla­sest'
jõukangelast, kes oma saavu­tustega
äratasid tähelepanu, ehkki *
nad pidid esinema tsaari'Venemaa
värvides. Neist on eriti Lurichi
osa oma keha valjaarendamiselj
tervislike eluviiside propageerimi­sel
ja maadluse'Eestisse toomisel
suure tähendusega eesti spordi
järelekasvule. V. Veedam julgeb
oma hiljuti ilmunud raamatus
„Lurich Ameerikas", alapealkir­jaks
„Hackensehmidti jälgedes,
Abergi varjus'* arvata, et eestlasist
ijõumehi võis Venemaal ja mujal
Euroopas ringi lükuvais tskkusis
oUa kuni saja ringis. Nende elukut­seliste
maadlejate kõrval oli eest­lasi
ka Venemaa amatöör-maadlus-spordiyõistlusil.
Lnrichi võidad maailmas vat-mnstasid
eesti noormehi, mille
Holemuseks^^oli .amatöör- . ja
dämppia-maadlnsspordi õitseaeg
koni Palusalu ja Kotkas olümpia­mängud
©! kuldmedalitega kroo-mlti.
-
Kuid V. Veedam ei vaatle eesti
maadlusspordi ajalugu. Ta 6n uuri-nud
õige kitsast, vaid mõneaastast
ajajärku, aastaid 1912 detsembrist
kuni kevadeni 1917, kui G. Lurich
võistles Ameerikas selleaegsete
maailma maadlustippudega.
V. Veedami uurimus on tohutu
mahuga: ta on kontrollinud läbi
selleaegsed suuremad ameerika
ajalehed, otsides igat teadet, mis
puudutas Lurichi ja teiste eestlas­te
võistlusi ja elü Ameerikas. Ar­vestades
Ameerika ühendriikide
ajalehtede arvukuse ja mahuga, tu­leb
seda tööd igati hinnata, mis on
andnud 140-leheküljelise elavalt
kirjutatud ja põnevusega loetava
raamatu, ka neile, kes pole otseselt
spordihuvilised.
Sajandi aM oli maadlussport
Ameerikas laialdaste masside hu­vialaks,
millele anti ka märki­misväärselt
ruumi ajalehtedes.
Autor on neid kirjutisi osalt ajajär­gu
ja võistluste kirjeldamiseks
täeilikult avaldanud, kus peale ot­seste
spordireportaazhide on ka
mõningaid eesti jõukangelastele
antud inimlikke iseloomustusi.
V. Veedam tutvustab oma raa­matus
kõigepealt Lurichi elukäiku
Ja isiksust,, vaatleb siis Lurichi esi­mesi
nädalaid Ameerikas, matshi
selleaegse maadlustippmehe poola­ka
Stanislaw Zbyszkogaj Gotch^Lu-richi
matshi ettevalmistamist, kir­jeldab
maailmameistrit Gotchi ja
Hackenschmidti, võisllust Gotchiga
Kansas Citys, kus Lurich osutus
kaotajaks. Järgnevad võistlused
Bostonis ja New-Yorgis, Abergi
saabumine Ameerikasse ja koos
võistlemised, kuni peetakse viima­sed
esinemised Ameerikas ja Ve^
ne ' 1917. veebruarirevolutsiooni
puhkemisel minnakse tagasi kodu­maale.
Sellejuures esines Aberg ameeri­ka
ajakirjandinses korduvalt eest­lasena.
Revolutsioonikeerises sattusid mõ­lemad
jõukangelased Kaukaasias­se
Armiviri, kus haigestusid tüüfu­sesse
ja-surid mõnenädalalise va-
V. Veedami vilunud ajakirjan­duslik
sulg on uurimustes Lurichi
isiksuse ta kaasaegsete ja sõprade
taustal jäädvustanud. Aastapikku­ne
väsimatu töö, otsimine, aga ka
leiud on andnud tulemuseks sisuka
raamatu maailmakuulsaks saanud
eesti majadlusspordi ühest rajajast.
R IS 7 ^ ^^^^ i ^1 Ni r. 1( 18
WUJtlllUIJiILl-
7 r
n 1 • m i •
m • II •
•
r IH • • li 17
L •
20 1 2(
• •
m 23 • 27 • • 26 2?
30 • •
l • 3Z • 1
MÜÜGIL ..VABA lESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ kola 0
2 ^
18.-
10*-
5--
Maailmcimeesteir
Johannes Vilber<||
Hannes Oja _ Fõikread: 1. Kuritegelik viis ra­ha
hankimiseks, 7. Veelind, 9.
Tööstuslinn OntarioSj 10. Paljas,
11. Tuntud Kanada poliitik lähe-
26. oktoobril suri Tallmnas Jo­hannes
Vilberg, kes on olnud üks
Eesti parimaid laskureid. Ta on
sündinud esimesel jõulupühal 1903
Kaiu mõisas. Ta alustas sportlas-teed
1925. aastal kergejõustikuga,
veidi hiljem sai ta meelisalaks
laskmine ning temast kujunes Eesti
suurlaskur, kes üle paarikümne
korra on kuulunud Eesti koond­võistkonda,
neist neli korda võistel­nud
maailmameistrivõistlustel.
1931. aasta maailmameistrivõist­lustel
Lvovis oli J. Vilberg eestlas­test
parim, saavutades armeepüs-sist
421 ja vabapüssist 1065 silma.
Need tulemused kinnitati ka esi­mesteks
Eesti laskespordirekordi-teks.
Põlvelasendist oli ta maail­makonkurentsis
370 silmaga kuues.
1935. aasta maailmameistrivõist­lustel
Roomas tuli J. Vilberg väi-kepüssi
lamadesasendis meeskond­likuks
maailmameistriks. Tagajärg
oli 1964, mis oli uueks maailmare­kordiks.
Individuaalselt andis 397
süma hõbemedali!
Eesti ulatusega laskevõistlustel
on ta olnud palju kordi Eesti
meistriks Ja rekordiomanikuks,
võisteldes veeM950. aastal^ jäädes
siis kohtunikuna tegutsema kuni
1956. aastani. J. Vilberg maeti
Tallinna Metsakalmistule;
£€STLAS€D mmLmmm
mas mmevikus, 12; Kära, lärm—
kõnekeeles, 13. Maitseaine, 15.
Mehenimi, 16. Haldjas eesti mü­toloogias,
19. Põllppidaja, 21. Mit­te
taha, 23. Faktori, 24. Keemili­ne
element, gaas, 27.' Lihaloom,
28. Määrsõna, märgib puudumist,
30. Endas, 31. Jõgi Venemaal, 32.
Saksa näitekirjanik.
EESTI SKAUTLUS VUSKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maaMJa
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
piibliteoIoogUisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimft
vaimulikke vaatlusi) ^
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T^. RahTa-tantsijate
Rühm) 15<^
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5®
Hanno Kompas - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
7.59
$1.«
SS
70
51
71
n—
JÄRELE
^ina Alimatova — Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson
Herbert Michelson
Herbert Michelson
®: Ühenduses Baltimore EELK
Markuse koguduse Õpetaja abi-praost
Max R. Saare surmaga on
koguduse hooldajateks-ÕpetaJateks
määratud praost Rudolf Reinaru
poolt õpetaja emeeritus Uno Plank
Ja õpeta ja Rudolf Troost. Pühapäe­val,
27. septembril toimus mäles­tusjumalateenistus
surma läbi lah­kunud
koguduse õpetaja mälestu­seks.
® Septembri lõpul avati Stokholmi
vanalinnas Välis-Eesti ruumes
Olev Mikiveri uuemate maalide
näitus. Välja oli pandud 14 suure­ma-
ja vähemamõõtmelist õlimaa­li,
üks väike akrüülmaal Ja mõned
linool-monotüüpiad; vümäse all
tuleb mõista linoolilõigatud sbab-looni
trükkimist igal Juhul erine­vas
värvikombinatsioonis. Mikiver
astub oma kunstiga pmarajatud
teed ja teeb seda omal viisil. Ta on
omale loonud ise-oma maailma
värvidest — rõõmsaist Jävarjundi-rohkeist,
kontrastseist ja kooskõla­listest,
pillavalt mitmekesiseist,
aga vaatamata rikkusele alati dist­siplineeritult.
5s 1. Poola tiitel, 2.
Tark, nupukas, 3. Purskav kuuma­veeallikas,
4. Väljend algaja, vä­heste
kogemustega isiku kohta, 5.
Saaremaa saksa keeles, 6. . . . hei-de-
spordiala, 7. Talent, .8. Büroo-ruum,
13. Mitte kindlad, 14. Nen­del,
17. õige kodumaata rahva lii­ge,
18. öeldakse istet pakkudes,
20. Kuju Vanas Testamendis, 21.
Enesearmastus, isekus, 22. USA
20. sajandi president, 25. Inglise
mehenimi, 26. Põlluvili, 29. Vilja-või
turbahunnik.
RISTSpNA Nr. 1981
LAHENDUS
- KODUMAAW VÕÕRSILE
- SKAUTLIKUL TEEL
- NOORSOOTÖÖ RADAIHi
Herbert Michelson -.EESTI RADADELT ,
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND— pilte Ja peegeMtasI
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletaskoga)
August Kubja — KADUNUD KODUD — mätestnsed
August Kobja - MÄLESTUS? KODUSAARELT
Ilona Laamea^ MIS NEED SIPELGAD (lualetoft-
^ogu)
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD (lunletnskoga)
Salme Ekbaum — AJATAR (lunletnskogn)
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiüne
jntastns kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm — RISTSÕNAD m
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (Inuletuskogia)
10^
3.-
3^
l! 4. Vares, 7. Puder, 9.
Sined, 11. Dokk, 12. Kiur, 13.'
Peos, 14. Villem, 16. Malle, 17.
Laap, 18. Lilla, 20. Imik, 23. Ru-loo,
26. Anuvad, 29. Siir, 30,
Guam, 31. Test, 32. Nerep, 33.
Rekad, 34. Neoon.
Püstread: 1. Hark, 2, Veski, 3.
Pudel, 4. Veksel, 5. Siil, 6. Korea,
8. Dool, 10. Null, 13. Paama, 14.
Võlad, 15. Major, 19. Arseen, 21.
Ingel, 22. Kuur, 24. lUisk, 25. L i ­tad,
27. Vaen, 28. Ampel, 31.
Troi.
5^-.
3. -^
4.-
Aarand Roos ^JUUTIDE KUNINGAS TALLINNi^ 6^
Johan Pitka ~ RAJUSÕLMED 8^
Urve Kamlffi — KODAKONDUR (knletaskogu) (I.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (Innletnskoga) 1^
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL(lnnletuskogu) 2.75
Andres Kting - MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Einar Sanden ^ LOOJANGUL LAHKUMINE TAL­LINNAST
162»
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME
85
41
90
30
39
51
31
4A
41
4»
4»
31
31
31
59
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG ( S l ^ ja tööraamat lastele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eel­kooliealistele
lastele värvitrükis) 4.—
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooltealiitele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTK I' 3^
PIKKE MEKKE — Tnttsaba ]a ynlttsaM 2.
Tumiid kulusid kiiresti ja aeg ei
tundunud pikana, sest huvitavat oli
piisavalt vadelda. Kell oli 2 peale­lõunat,
kui Juvonen nägi kaheme-helist
valveposti lähenevat, Selle
suund näis olevat otse tema vaat­luspunktile.
— Kas nad on siiski
teadlikud minu tegevusest? Ta tun­dis
pinget, mis otse kui pigistas ta
peanahka. Ta jälgis sõdurite tule­kut
püstol laskevalmina käes. Kui­gi
kahest sõdurist iseenesest polnud
suurt ohtu, tekitaks laskude kaja
sellise tsirkuse ja neilt aladelt kiire
lahkumise, et valgel ajal oleks ot­sene
ime, kui ta end sellest suudaks
lahti rebida.
Juvonen jälgis kohale kivistunu-na
sõdurite lähenemist, aga viima­sel
hetkel valvurid muutsid oma
suunda. Nad astusid kiirustamata
päris fjordi kaldale ja hakkasid
seal peatudes mahorkapläru keera­ma.
Sellejärel nad suitsetasid täie-
• likus ^ rahus, luvonen' rahunes, inär-gates
et sõdureil polnud aimmgi
tema juuresolekust. Ta teadis oma
kogemustest, et sel juhul nende lii­kumine
olnuks hoopis teistsugune.
Püssid olnuks laskevalmitena käe|
äga mitte hooletult selga heidetud
nagu praegu. Liigutused olnuksid
valvsad ja sihnad jälginuks hooli-^
kalt ümbrust
Juvonen lõtvus ja kontrollis jõu-deajal,
et filmirullide ümbrised:
olid hästi suletud. Need oli veeti­hedad,
et märjaks saaminegi ei
kahjustaks neid, kui tagasiminekul
ka läbi jõe tuli solistada.
Vahetevahel katsus Juvonen tukr
kuda soojas päiksepaistes, kui mi­dagi'erilist
ei olnud nähtaval. Aga
uni oli nüüd ergas ja väiksemgi
võõras^ heli äratas ta üles. Ta sõi
ja õnnitles ennast, et tä oli öösel
pidanud meeles välipudelit täita,
märgates väikest oja tulekumatkal
Nüüd oleks vee saamine võimatu,
kuigi vett oli läheduses.
Ta silmad vaatlesid kogu aja
oma ees avanevat vaatevälja, aga
mõtteis keerles juba järgmise m^t-kaosa
kavandamine. Juvonen ot­sustas
minna uuele vatluspaigäle
päris Petsamo fjordi rannale ja
jälgida sündmusi sealt. Kavatsuses
olev vaatluspunkt ei olnud kaugel,
ta jõuaks pimeduse ajal kohale
jõudes veel magadagi. '
Raskelt lastitud laevad liikusid
Petsamo suunast ja Juvonen arvas,
et need veavad niklikaevanduse
tooteid, sest laevad ujusid sügaval,
pardad vaid meetri võrra veepin-^
nast kõrgemal.
— On imelik see maailma elu;
arutles Juvonen. — Needki maa­alad
kuulusid Soomele ja nüüd
need rööviti suurema ^õigiise^a
väikselt rahvalt. Kus on õigiis?
Venelane ahnitseb oma väik^enr
naabreilt kõik nagu ennemuiste
mõisahärra oma popsnikelt.' Sega­mini
on elu läinud, mõtles ta.
õhtu lähenedes liiklus vähenes
ja ilm näis muutuvat, õhtusel tae­val
oli näha mõningaid pilvi ja ta­sane
Jdatuul lubas vihma. V
— ^õib tulla sobiv ilm liikumi­seks,
tõdes JuvoTT^n. Äkki tnnf^is
ta end nagu halvatuna ja kivistus
liikumatuks oma kohale. Ta kuulis
hääli ülevalt, kus.järsk kaljusein
tõusis paarikümne meetri kõrguse-;
le. Ta ei /julgenud end lii??utada.
Siis kuulis ta tugevat kolinat ja
paukumist oma pea kohal. Ta pöö­ras
pead ja rriärkas, kuidas pea
suurune kivi tuli hüpates mööda
kaljuseina alla ja sulpsatas natuke­se
aja pärast fjordi. Juvnen kuulis
kaljult naeru ja uusi kive veere
vat sama teed. — Saatan võtku,
mis see peaks^õige tähendama? hir­mus
Juronen.;;/---;; Kas: seal lüle^fal
on valvepost?
Fjordis oli samaaegselt valvepaat
eemaldunud sadamakaist ja libise­nud
piki fjordi päris Juvose vaat-luskoha
ette. Laevalt kuuldus hüü­deid
ja sellele vastati Juvose hir­muks
tema kohal asuvalt kaljuti-pult.
Juvonen jälgis :silmad peast
tungimas, ootel, mis nüüd võiks
juhtuda. Aga hetke pärast hakkas
laev vaikselt libisema Jäämere
suunas. Hääled vaikisid ja ühtki
sõdurit polnud enam nähtaval. Ju-vasele
selgus nüüd see karm tõeli­sus,
et valvepost oli tõeliselt tema
kohal üleval kaljul. Seal mängisid
valvest vabad valvurid ja veereta­sid
ajaviiteks kive alla fjordi, imõ-nikümmend
meetrit temast mööda
ja naersid ise oma tempude üle.
Oli otse ime, et teda ei oldud veel
märgatud. Ainus seletus oli, et val­vurid
ei pääsenud päris kafju ser­vale
alla piiluma. Juvonen oli õn­neks
„sumud nurgas".
Igal juhul oli olukord kergelt
öelduna tülikas. Sõdurid olid val­vepostil
ja otse nende kõrval võõ­ra
riigi spioon, kes teostas oma
ülesandeid. Sellise olukorra üle oli
Juvosel küllaltki mõtelda.
Juvonen märkas oma imestu­seks,
et õhtu oh* jälle tulemas. Ta
oli nagu aja mõiste kaotanud. Lii^
kurn ine fjordis lakkas ja varsti
oleks ka temal aeg lahkuda, aga
kuhu poole see peaks suunduma?
Ta kontrollis oma kaarti ja maas-tikkit
ning arvas, et kui ta laskuks
oma väatluspaigast alla ja katsuks
liikuda vasakule, võidakse teda
vaevalt kalju tipust märgata. Kui
siin läheduses ei oleks ainult teisi
valveposte? Aga ta ei olnud päeva
jooksul märganud midagi sellele
viitavat. Igal juhul oli aeg varsti
50
4t
41
se
50
liikuma hakkamiseks* kividest ehitatud mingisugune var-
Ta istus veel hetke ja tegi plaa-jend. — Sa saatan, küll oji ime,
ne. õhtu hämardus kiiresti ja Ju- et nad midagi ei näinud päeval,
vonen mõtles, et pimeduse varjus hirmus Juvonen. Kui nüüd sel-võiks
tema plaan võibolla õnnestu- line rahulik kõrvutielamine veelgi
da. Nüüd tuleb hoida pea külm ja jätkuks niõne päeva!
arutada iga sammu suurima täpsu- Binokliga vaadeldes hakkas ta
sega. kuuUna Liinahamari suunast lähe-
Umbes tund oli möödunud ja neva auto mürinat. Tihe tectolm
Juvonen heitis koti selga. Aeg oli | näitas, et auto sõitis suure kiiruse-minna.
Jalad olid kangestunud pi- ga.' Juvonen arvestas, et auto oli
kast paigalolekust ja iga sammu teel sadamakaile, aga see jätkas
tuli astuda ettevaatusega, et ta ei oma teed piki Jäämere teed, vä-lendaks
kivistikus maoli. , hendas järsku kiirust ja peatas.
— Küll mu jalad jälle nõtkuma Kaks sõdurit hüppasid autokastist
hakkavad enne kui Norrasse jõuan, alla ja jäid oma kohtadele tee lähe-mõtles
ta. dale püssid laskevalmis käes. Auto
Kogu aja nõlvakut pidi laskudes i^tk^? teed ja natukese aja
pidas ta silmas kalju tippu, aga ci Parast hüppasid jälle kaks sõdu-märganud
seal mingisugust liiku- nt autokastist teele. Juvonen uuris
mist, väikseimgi hääl ei rikkunud öõbinokli läbi sündinut ja isi hak-õhtust
rahu. Varsti pääseski ta ta- kas talle koitma. Märguande lask
sasele maale. Jalad hakkasid jälle alarmeerinud sõdureid tema
omadena tunduma. Maantee oli jälgedele ja nüüd olid sõdurid me-ees
ja oma rõõmuks ta tõdes, et hitamas tee ääri. Teda oli siiski
teel ei olnud näha mingisugust lii- märgatud. Nüüd,algab armutu ta-kumist.
— See näib suurepärasena, gaajamine. Tuleb kiiresti^- sellest
tõdes Juvonen tee servale jõudes, piirkonnast kaduda, mõtles Juvo-
— Ei muud kui astu edasi ja vaa-ta
ringi nagu Õige turist. Aga õnneks oli ta täitnud lalJe
Samas kostis püssipauk Liinaha- antud ülesanded,
mari poolt. Juvonen arvas, et seda Enam ei olnud hetketki aega
ei tulistatud tema tõttu, vaid min- raisata. Auto seisis paarisaja mcet-gÜ
muul põhjusel. Hääl kuuldus ri kaugusel, nüüd tuli tegutseda
väga kaugena. Tä läks üle tee ja kiiruga. Juvonen võttis suuna Nor-jatkas
matka ees oleva ^eljandiku ra piiri poole. Minna ei olnudki
suunas. Sinna jõudes jäi ta kuula- rohkem kui 30 kilomeetrit,' aga
tama ja ümbrust vaatlema, sest maastik oli liikumiseks eriti raske,
mingit kiiret tal vei olnud, Ettenäh- Ta tundis end olevat üsna tugeva
tud vaatluskoht järgnevaks päevaks ja suudaks end klaarida juba täna-oli
lähedal. Nüüd võis ta näha eel- , sel ööl. Õnneks oli õhtu pilvine ja
mist vaatluspaika ja samal kaljul pime, mistpttu ta oli asunud vara-liikuvaid
valvureid. Kahe sõduri kult teele, aga-sellestki hoolimata'
siluetid joonistusid selgesti helen- ta teadis, et oU vaja palju vastupi­dava
taeva vastu. Binokliga vaa- davust enne kui Vuoremijõgi oÜ
dates nägi ta ka, et valvepaigal oli jälle ületatud. (Järgneb)