1979-08-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
?ÄBÄ EEOTANE teisipäeval, 21. augu0tü 18^9 — Tuesday, August 21, 1979 Nr. 62
TViiHimnBm:
YMJAMBSA: O/Ü Vaba Eestlane, 13S Tecums^
PEATOIMETAJA: larl Arro
m. te fD, Stn. G, Toroito \ OA .M8J 3M7
lELEFONID: toimetus 3M-7521,taüti;s(telliims^^
ekspeditsioon) 364-7S75
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas
veerandaastas $9.^, kiripostiga aastas $5S.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISEINNAD-^^Jasp]^! K a i u ^ Miass pS.'
tas $19.— ja yearandaastas $10J0. Kiripostiga USA-^:
poolaastas $30.— Ja jvebraadaastas $18.K).
LEPJUPOSTKxA'iüem^re^aadessei-aastas
$34.50'
Free Estoaian Publtshör, Ltd;V 135
Toronto 3. Oiit.MgJ 2H2
Nõukogude korra ajal okupeeritud
Eestis õppinud ajaloolaste
üheks tähtsamaks ülesandeks on
põhjalikult ära õppida ajaloo
võltsimise võtted nii nagE need
ette on kirjutatud N.Liidiii.kom-munistlilm
partei ekspertide vastavates
juliistes. Eriti tähtsaks ja
oluliseks peetakse sealjuure Eesti
territooriumi okupeerimist ja
nõukogude korra kehtestamist
Eestis Mosk\7a ajaloolaste retsepti
järele, kuna välismaalhhale on
vaja näidata, et Eestis tolmus
1940. aastal töörahva revolutsioon
ja et kodanline võim ja Iseseisev
Eesti Vabarük kukutati rahva
spontaanse Ülestõusu tulemusena.
Nendele eeskirjadele järgnevad
praeguse Eesti ajaloolased masinliku
täpsusega, nagu seda võime
ka 5. augustil Tallhmas ü-parteiajalehest-
; „Eahva
H ^ l " , kus T. Karjahärmi nimeline
ajalookandidaat annab eesti
•N. Liiduga liitmise 39. 'aastapäevas
I võltsitud ülevaate ajaloolisa
test sündniustest 1940. aastal,
Kuid nagu seHest ülevaatest nähtub,
ei tule praegustel ajaloolastel
tegeleda ainult tninevikusündmus-te
võltsimisega vaid., nad; peavad
näitama ka olevikku Moskvast
Eestile suunatud helgiheitjate, pu-
• naste.valrasvihkude. eredas val-sissevedu
ja tekib küsimus kuhu
on jäänud selle suure väljaveo
,IL.oomulilmlt võib meil ölla': Imue taine moratoorium' — sele ase ^ • mel.. et. põgenikke; merele, ajame • nad .• dzhungSisse."
See „sotsialistliku internatsionalismi"
hiilgus, millest ajalookandidaat
Karjahärm räägib, ei
ole leesti rahvale kaugeltki olnud
Selliseks õnnistuseks nagu seda
püüab väita kommunistlik propar
ganda. Eestlastele . pealesurutud
konimunistliku süsteemi tegelik
pale selgus di iti kujukalt äsja
tolmunud Eestimaa Kommunist-likii
Partei KesMsomitee koosolekul-
kus partei ^peasekretär K.
•Vaino pidas vajalikuks analüüsi^
da kõiki elusektoreid ja iioomida
eesti rahvast, et see ei ol^ andnud
partei poolt ettenähtud majanduslikku
panust suurele Venemaale
"ning ei ole arendanud ka
oma kultuurilist elu Kremlile
K|. Vaino mainis muu hulgas, et
eestlased kasutavad nõrgalt Leningradi
töölisklassi suuri toot-miskogemusi.
Leningradi parteiorganisatsiooni
Ideoloogiatöö kogemusi
ning resolutsiooni- ja
töötraditsioonide varal noorte
kasvatamise kogemus!. '
ka eriti vajalikuks vene keele propageerimist
ja õppimist, seda eriti
noorte hulgas, kuna ainult ve
ne keele tundmise kaudu saavad
noQrtest täisväärtuslikud komEesti
liued ajaloolased on oma munismiehitajad. Siit võib järel-töö
hästi wtä õppuiud. Seda võib ^ada, et ühef konummlstil ei ole
jjäreMada ka ,,Rahva Hääles^
inunud ajalookandidaadi artiklist,
•.Ims kinnitatakse, et Eesti Vaba^
4igi a'jal ei olnud Eestis mlda^.
••^alVei olnud .rahval tööd, leiba
•ega kultuuri. Iseseisval Eestil
puudus isegi suveräänsus-;; ning;, j
Eesti suveräänse arengu tagas alles
Eesti astumine N. Liidu rahvaste
perre. Selline väide on omamoodi
paradoks, kliid nõukogude
ajaloolastel on nähtavasti kõilj
võtted lubatud kui vaja on mus-tata
oma vastaseid ja konimunis-mi
vaenlasi. Kirjutise autor paneb
örilist rõhlm majandusliku arengu
ülistamisele okupeeritud Eestis
nõukogude korra ajal kuid läheb
oma suures kiitmise tuhinas
liiga kaugele, tunnistades üles, et
kuni 1950-nendate aastate keskpaigani
ületas sissevedu vennas-vabariikidest
Eestisse väljaveo.
Sellest võib järeldada, et väljave-
; duEestMon .j^^ Ilgemale 25
aasta. Jooksul olnud' suurem Iml
„tä!t väärtust" kui tal ei ole selge
venig keel.: ; . .
.. Nii-sils- — • eesti rahva" majanduslikku
ja kultuurilist tasalüll
tamisprötsessi on lakkamatu propaganda
trummipõrina ja ajalooliste
faktide võltsingute saatel viimasel
ajal märgatavalt kürenda;-
tud[ Seda kinnitavad ka vastavad
arvud, millised esitas K. Vaino.
Selgub, et Eestis on kõigi poliitilise
õppetöö vormidega hõlmatud
üle poole miljoni inimese—
s.o. kaks kolmandikku töötajatest,
ning ideelis-polütilise kasvatusega
tegeleb üle 14.000 ptropa-gandisti
ning rohkem kui 40.000
agitaatorit ja polütinformaatorit.
„t)ldkokkuvõttfes tehakse suurt,
vaevanÕudvat ja viljakat tööd,^
ütles partei peasekretär K. Vaino.
Seda arvame ka meie, kuid see
j,viÖakas töö" viib eesti rahva vastu
'kadumisele Ja'. hävingule..:..
N. Liidu ametlik ideoloogia taotleb kõikide inuneste võrdsust. Aga tegdikulto^^^ N. Liit riik,
kuhu ebavõrdsus on süsteemi sisse ehitatud. N. Liidu privileegide süsteemi kohta Ilmus hiljuti
raamat ,,Piivilege in theSoviet Union" Mervyii Matthevvsi sulest. Seal on põhjalikult kirjeldatud,
mis me hetkel teame nõukogude juhtide privileegidest. Kõik ei ole teada, kraia juhid varjavad
oma privileege avalikkuse silmade ©est nagu sm
N: Liit on üks maailma kõigeitea kasutada eri juuksureid, pesu-" mdse väga imdälal tasemel. Eri-tsentraliseeritumaid
maid.. Mis asutusi jne.
seal toimub, toimub toetivõitnu-de
teadmiseil ja heaikskiidiil. See
süsteem iseendast aimab jülitide-le
võimaluse suimata' ü3liskonria
varandust kellele and soovivad.
haiglate feõrval leidub s&üsteem
Praegu ;on kõrgemates kihti- j maksuliste ; haiglatega; Ainult ^
V Kuna süsteemi, on sisse ehitatud
tsensuur, siis saab privileege'jaoiada.
vsalaja... ,, •ft,v '
Maa, tootmisvahendite ;a maavarade
omamine on seaduslikult
keelatud. Aga; see on ainMt sõnademäng.
Eraomandus on tegelikult
Võim teatud objöMi üle. Ja
tegeliikult ori partei ja selle juhid
N.. Liidu omanikud, feuna neil on
võim määrata, mida nad soovivad.
„•.•••
Pilosoolilisest vai(te^t praktikale
edasi mimies selgub, et
peale kõigi võimaluste kõrgera?ir
tes ametites asju oma joont mööda
oijada, -leidub selle kõrval lai
isikliku heaolu privileegide süsteem.
Ametlike andmete ; järgi oli
keskmine palk kõiksugu booo^s-tega
a. 1972 130 rubla kuus:
.; • Hetkel võiks arvestada 15Ö: rub-
;ia;,keskmise; palgana.,.;
Tähtsamatel ametnikel on muidugi
hoopis kõrgemad palgad.
Täpseid aridimeid ei ole teada, kuna
kõik palgad, mis on kÕTgemad
kui 400—500 rubla, on tsensuuri
; Äsja lõppes Mosfcva
aad, mida peeti tuleval aastal toimuvate
oliimpianiängude pea^
pTOOviks. Neist paa
ja mitmes erikothas pestud võfeit-lustesi
võttis osa kä 2300 võistlejat
välisomaailmas, ikuigi spartakiaad
on peamiselt ctaud N. Liidu
oma siseanine spordiüritus.
"ü^ Läänest kohal vübinüd
ajakirjanik andis tulevikus' sinna
.olümipiamängudfile või :• muidu
minna kavatsetavaüe järgmised
näpaiinäited: vcftke kaasa vanni-'
pmi, seepi ja väga rohkesti kannatust!
Kaasa tuleb võtta ka tua-
>aberit (esmakordselt laja-
I. KelleJ puudus kannatusest,
; s^võtüeu. kaasa (ka^hommifeueirie.
Stokholmi Nybropavüjongenis
esineb 21.—23. augustini Eesti
Rüklik Noorsooteater Tallinnast.
Mängitakse näitemänge „Non-
Stop", „Krappi viimne pael" ja
,,Ramilda Bimaida".
Lavastajateks on veneMe Peeter
Volkonski ning eestlased Jüri'
Järvet ja Lembit Peterson. Teg&-
las?teks on Lisl Lindau, Süvia Leid-la,
Jüri järvelt, Kaie Müikelson"
Aleksander Eelmaa, Sulev Luik ja
Lembit Peterson. Kõik sräidendid
esita.takse
poolt keelatud aj akirjandušes
avaldamiseks. .Partei esimesel
sekretäril arvatakse ametlik palk
olevat umbes 1000 rubla kuus.
Maksud on N. Ludus väga madalad.
Harilikul töölisel võib olla
mõni protsent maksu maksta.
Kõige kõrgeim maiks on 13 protsenti.
Sellega imalosud vaevalt vähendavad
vahet madalate ja kõrgete
palkade vahel. Mitu korda
on seatud eesmärgiks koiik maksud
palkadelt kaotada.
des kujunenud kolmeteistküm-nerida
kuupalga siisteem.
See boonus tõstab tegelikult ametliku
palga taset kõrgemaile, aga
seda ei tooda ära statistikas—ka
mitte siis, kui see juhtub imõnel
juhul avalik olema. Vanemat lüki
süsteemi kuulusid nn. partei kingitused.
Kord kuus ifcäisid erikul-leirid
kõrg^ate ametnike juures
partei.kingitusi üle andmas suletud
^ümbrikutes, Partei kingitused
vastasid uriibes 50—100 protsendile
anietlikust palgast. Viimasel
ajal on see süsteem enamvähem
ära jäänud.
Hinnad erifcauplustes on nii
madalad, et arvatakse olevat või-nialik
viieliikmelisel perekonnal
ära elada umbes poole nõukogude
inimese kesikmiše palgaga.
, • 'Äga .'eelkõige.:ön neis kauplustes
kõik asjad olemas.
Peale suletud nomenMatuuri
kaupluste leidub igas suuremas
linnas, igal Ida-Euroopa maal nn.
valuutaärisid'. Nendes ärides on
väüisvaluuta eest võimalik osta
kvaliteetseid välismaalt sisse toodud
kaupu. Muidugi puudub harilikul
ködanikuil. välisvaluuta, aga
parteilasel tihti ön;'
Erikaupluste kõrval on erires-torane,
kus ainult kõrgemad tegelased
söömas võivad käia.
Kõik mainitud privileegid esinevad
muidugi mitmel: tasemel,
madalamatel tegelastel vüetsa-.
mad privil^gid jne.
Korteripinda on inimese peale
enamasti väga vähe. 1970-ndate
aastate algul oli isiku pealt keskmiselt
6 mutmeeriti elatispinda.
Sanitaarseks minimumiks oli
määratud 9 ruutmeetrit. Aga mit-
Moskvas leidus 19734nda aasta
telefonikatalogis üheksa (!) mai^
sulist haiglat. Tegelikult on ainult
tipptegelastel võimailik nende
haiglate rävihmdasid maksta.
Kuhu jäi võrdsus? '
Puhkekodud ja suvüad kuuluvad
sama privileegide süsteemi
aUa..';;^
Needj kellele jagatakse kange-lasmedaleid,
saavad peale hariliku
palga veel lisapalka. Lisapal-ga
suurus oleneb medali tähtsusest,
aga on '.enamasti väga suur.
yõrduse teoreetikast on saanud
privileegide praktika.
ÜLO I0NATS:
LONDON --Inglise rahvastiku,
statistik Maurice Kirk on jälginud
Euroopa rahvastikuprobleeme
mitnie aasta jooksul ja teeb
sellest huvitavaid järeldusi:
Xeskniine naiste va™ Euroopas
on 75—77 aastat,meestel; 68
-^70 aastat. See vanus võib vee!
pisut tõusta,
Sündivus on. viimastel aastatel
kiiresti langenud. 1965 sündis
Ihglismaar ligi müjon last, 1977
ainult 650 poo. Prantsusmaal langes
sündivus sama aja jooksul
886 000-lt 745 OÖO-le, Läähe-Saksa-maall
044 0004t 582 OOO^le. Tavaline
perekonna suuras^ on kaks
last. tJks põhjustest on, et vanemad
tarvitavad tihti tänapäevaseid
sündivust ärahoidvaid vahendeid.'
: Abiellutakse usinalt ja eriti
noorelt. Teatud maadel aga, eriti
Rootsis ja Taanis, elatakse palju
abiellumata koos ja abielulahutu-mel
pool ei võetud inimesi vastu sl pn palju.
isegi,
sa kord N.. Lüduš rlk-kaks
saanud, on. sul vähe muresid
rikkuse säilitamiseks.
Vairandusshakse •üldse ei esine.
Ainuke sedalaadi maks on 10-
protsendiline pär^diismaks.;
kes cm valitud'' mõnda nõuko^
gusse N. Ludus saab Iga kuu kas
50 või 1<K) rubla väga vähese töö
eest - - koosolekuid peetakse ena-uute
korterite järjekorda
kui neil oli ainult 4,5 ruutmeetrit
korteripinda. isiku peale. (Leningrad).';
•:• > • ..;::••
; Pisut 'suuremat^ korterite
omamine on sellel tagapõhjal
suur luksus ja privileeg, mida
antakse' ainult ;tähtsatele > .tege-damini
tööl.
käivad Ikka sage-
Juhtkonrial on oma ametiautod
sohvritega, süsteem, mida pole
masti vaid mõni üksik kord aas- katsutudki eriti piirata, nagu mõ-tas.
nel teisel maal IdarEuroopas.
Ametlike palikade kõrval esineb harilik tööline i^ab panema
nn. nomerildätuuri süsteem. Tea- üle kolme aastapalga auto
tud riigi poolt eriti hinnatud isi- ostmiseks ja siiski peab ta pärast
kud-seatalfee eri nimestikesse — n i ^ ^ ^ •
neid esineb onitmel tasemel ja ^^^^^^ aastat enne kui ta auto
mitmel alal. Kui on su nimi ikir- kätte saab.
i s ^ i kui ipeatuda luksushotellides jas, võid sa käia teatud erikaiup- Kõrgetel tegelastel on oma eri-kus
S-nädalase peatuse korteoi-i lustes, kus alati on kvaliteetset Üsed haiglad. See on tähtis ^lis.
Rahvastikupildi muudavad
Lõuna-Euroopast põhjapoole rändavad
töölised oma perekondadega.
Arvatakse, et praegu pn sisserändajaid
kolm
miljjonit, Lääne^Saksamaal neli
miljonit ja väikeses Shveitsis
miljon.; Nad elavad peamiselt
kesklinnades, kust omainimesed
välja eeslinnadesse kolivad. Sisserändajate
sündivus on suur, aga
näitab kiiret vähenemise tendentsi.
Esialgu pole rahvastiku vananemine'
veel • katastrofaalne —
vähemalt mitte sajandi lõpuni.
Siis aga võib - - samade tendentside
kestes — tulla probleieme
tööjõuga ja vanade inimeste
Omaaegsed Vietnami sõja vastased
ühendriikides ja Kanadas
on raskustes; Vietnami põgenike
tragöödia oh jalad alt ära löönud
kõigil nendel teooriatel, mis sõja
ajal Itembeldasid Ühendriikide
käitumise ebanormaalseks ja
mõistsid hukka ameeriklaste õhu-rünnakudLõüna-
Vietnamile kallale
tunginud Põhjä-Vietnamüe. See
iei tähenda veel kaugeltki seda, et
kõik sõja kritiseerijad ja noorte
ülesässitajad Ühendriikide valitsuse
vastu oleksid alla andnud,
kuid nende propagandaleemel ei
ole enam peal endist rasvakorda
ning nende väited on ..kaotanud
oma endise dünaamika ja Idilge-tämbejõu;
Terve rida endiseid sõjavasta-seid
ja punaste propagandat teeninud
ameeriklasi on nüüd oma
eksitusest aru saanud ning nendest
on saanud Vietnamis valitseva
kommunistliku korra vastsr
sed. Selliste ärganute hulgas on
ka tuntud laulja Joah Baez, kes
sõja ajal oli üks en^gilisemaid
punaste asja eest võitlejaid. Selle
vastu on oma Hanoi sõpradele
truuks jäänud tuntud filmlstaai'
Jane Fonda, kes poole suuga kiili
praotab, et ta ei poolda VietnamS
põgenikepoliitikat, kuid ei murra
truudust sealsele kommunistlikule
rezhiimile.
Oma truuduse eest pimasele
režhiimüe saab Jane Fonda ka
Moskvast tänu. Hiljuti avaldas
näiteks noorkominunistide häälekandja
,,Komšomolskäja Prav-da"
pllceiha artikli Jane Fonda
kohta, kes tembeldati Ameerika
vabadusvõitlejate sümboliks* ning
yõrreldi teda neegritarist marksisti
4a. mässaja Ängela Davisega.
Komsomolskaja Pravda" kirjutab,
et Jane Fonda nimi on Ühendriikides
igal pool mustas nimekirjas
— Pentagonis, CIA-s ja FBI-s,
kus temia tegevust teravalt jälgitakse.
Artikli autor peab va-jalilniks
juurde lisada, et Jane
Fondäle ei ahta iUmiosi ning temalt
on röövitud tema näitlejavõimete
hindamiseks Oscari auhind.
Lõpuks ütleb ajaleht, et
Jane Fondat võib võrrelda Jeanne
d'Arc'iga, ning et Fondat ähvardab
sama saatus.
Komsomoli ajakirja artikkel pn
kujukaks näiteks, kuidas N. Ludus
tõsiolusid võltsitakse ja neid
rahvamassidele serveeritakse. Tegelikult
on Jane Fonda vaatamata
oma riigivaenulisele poliitikale
jä Ühendriikide vaenlaste toetamisele
nautinud Hollywoodis kõigile
suuirtele filmistaaridele sülle langevaid
dollarite kuhilaid ning tal-on
odava hinna eest. Sa võid kuna haiglaravi seisab N. Liidus ^ t hoolitsemisega.
le on pidevalt antud peaosi suurfilmides.
Kui komsomoli tegelased
võrdlevad Jane Fondat Or-leansi
neitsiga, siis peavad nad
kommunismile sümpatiseerivat
filmistaari nähtavasti mingisuguseks
Ameerika „päästjaks", kuigi
artiklist kahjuks ei selgu, keda
Fonda peab päästma kelle küüsist,
õnneks on Ühendriüddes
(Järg lk. 3)
Nr. 62
VAI
25. ja 26;
922-3824.
1., 2. ja 3.|
teL 461-0912.
viimasel ajal
tijid ärkamist
tumise
oskab loode(
liste,päästjat]
Jane Ponda.
Äsja avaldij
hommikuleht
jiihtkirjä.
Liidu u u t l j l
nud kodakoi
nõudis Kani
deklareeriks
Kanada kodj
N. Lüdu ko(
yastuvõtmati
le pidasid vi
,«3ama ajalehj
Ottawas N.l
pressiatasliec
Lobanoy'i ai
nov näib ok
pert kõdakoij
Igor Lobai
kahjulM mi(
üleolevas stiil
kel läheb va j
musest, miltsj
le põgenenuc
dakondsuse
nende lapsi
tahtmist ikki
nikeks. Sellel
bahov nõiikol
propagandal
õhukeseks
,,Globe and
pime nõukoj
mis on vast
vahelisele üh^
te Ja informaj
le, olles seej
kokkulepete^
Kuld „Glo1
nud Lobanoj
kirjutas Idisil
kirja, millcsl
propagandafi
artikkel kärlf
kirjas öelc
peaks oma
valitsuse VJ
ja Ida-Eürot
kontrollivad J
ga, on ohtlilj
kokloileppeic
näiteid kiiidj
hcslovakkiasJ
teistes komij
des Helsingil
takse ja nem
jäid kaiistat^
taltse küll 01
©t Kanada 31
on selles m(
lismaalsühdl
ke lapsed oi
kuid samal
la, et: Lobar
mööda iihesi
Kanada ja'
se seaduste^
maale siirdi
kes võtab uul
kondsuse, loj
kondsusest,
kule ei. ole
kondsusest 11
tudi Ta võil
dakondsusesl
vene ködakj
ette nähtud
kirju, 'rnillei
sooviavaldus
šüt võibki t(
de inimeste
kogude valit
Liidu kodak|
on N. Lüdu
Ajaleht tw
peremeestelt
Liit ei kohtic
singi kokku]
vaimus. Juhf
jesurutiid nt
sus on eriti
Lüt on nat
Kui teie koj
sattunud j:i
number, siis|
ja. Lõpuks
valetab, peti
maaliliselt oi
Igor Loba^
tes Kanada
faktidest m^
N. Liidu k(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 21, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790821 |
Description
| Title | 1979-08-21-02 |
| OCR text |
?ÄBÄ EEOTANE teisipäeval, 21. augu0tü 18^9 — Tuesday, August 21, 1979 Nr. 62
TViiHimnBm:
YMJAMBSA: O/Ü Vaba Eestlane, 13S Tecums^
PEATOIMETAJA: larl Arro
m. te fD, Stn. G, Toroito \ OA .M8J 3M7
lELEFONID: toimetus 3M-7521,taüti;s(telliims^^
ekspeditsioon) 364-7S75
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas
veerandaastas $9.^, kiripostiga aastas $5S.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISEINNAD-^^Jasp]^! K a i u ^ Miass pS.'
tas $19.— ja yearandaastas $10J0. Kiripostiga USA-^:
poolaastas $30.— Ja jvebraadaastas $18.K).
LEPJUPOSTKxA'iüem^re^aadessei-aastas
$34.50'
Free Estoaian Publtshör, Ltd;V 135
Toronto 3. Oiit.MgJ 2H2
Nõukogude korra ajal okupeeritud
Eestis õppinud ajaloolaste
üheks tähtsamaks ülesandeks on
põhjalikult ära õppida ajaloo
võltsimise võtted nii nagE need
ette on kirjutatud N.Liidiii.kom-munistlilm
partei ekspertide vastavates
juliistes. Eriti tähtsaks ja
oluliseks peetakse sealjuure Eesti
territooriumi okupeerimist ja
nõukogude korra kehtestamist
Eestis Mosk\7a ajaloolaste retsepti
järele, kuna välismaalhhale on
vaja näidata, et Eestis tolmus
1940. aastal töörahva revolutsioon
ja et kodanline võim ja Iseseisev
Eesti Vabarük kukutati rahva
spontaanse Ülestõusu tulemusena.
Nendele eeskirjadele järgnevad
praeguse Eesti ajaloolased masinliku
täpsusega, nagu seda võime
ka 5. augustil Tallhmas ü-parteiajalehest-
; „Eahva
H ^ l " , kus T. Karjahärmi nimeline
ajalookandidaat annab eesti
•N. Liiduga liitmise 39. 'aastapäevas
I võltsitud ülevaate ajaloolisa
test sündniustest 1940. aastal,
Kuid nagu seHest ülevaatest nähtub,
ei tule praegustel ajaloolastel
tegeleda ainult tninevikusündmus-te
võltsimisega vaid., nad; peavad
näitama ka olevikku Moskvast
Eestile suunatud helgiheitjate, pu-
• naste.valrasvihkude. eredas val-sissevedu
ja tekib küsimus kuhu
on jäänud selle suure väljaveo
,IL.oomulilmlt võib meil ölla': Imue taine moratoorium' — sele ase ^ • mel.. et. põgenikke; merele, ajame • nad .• dzhungSisse."
See „sotsialistliku internatsionalismi"
hiilgus, millest ajalookandidaat
Karjahärm räägib, ei
ole leesti rahvale kaugeltki olnud
Selliseks õnnistuseks nagu seda
püüab väita kommunistlik propar
ganda. Eestlastele . pealesurutud
konimunistliku süsteemi tegelik
pale selgus di iti kujukalt äsja
tolmunud Eestimaa Kommunist-likii
Partei KesMsomitee koosolekul-
kus partei ^peasekretär K.
•Vaino pidas vajalikuks analüüsi^
da kõiki elusektoreid ja iioomida
eesti rahvast, et see ei ol^ andnud
partei poolt ettenähtud majanduslikku
panust suurele Venemaale
"ning ei ole arendanud ka
oma kultuurilist elu Kremlile
K|. Vaino mainis muu hulgas, et
eestlased kasutavad nõrgalt Leningradi
töölisklassi suuri toot-miskogemusi.
Leningradi parteiorganisatsiooni
Ideoloogiatöö kogemusi
ning resolutsiooni- ja
töötraditsioonide varal noorte
kasvatamise kogemus!. '
ka eriti vajalikuks vene keele propageerimist
ja õppimist, seda eriti
noorte hulgas, kuna ainult ve
ne keele tundmise kaudu saavad
noQrtest täisväärtuslikud komEesti
liued ajaloolased on oma munismiehitajad. Siit võib järel-töö
hästi wtä õppuiud. Seda võib ^ada, et ühef konummlstil ei ole
jjäreMada ka ,,Rahva Hääles^
inunud ajalookandidaadi artiklist,
•.Ims kinnitatakse, et Eesti Vaba^
4igi a'jal ei olnud Eestis mlda^.
••^alVei olnud .rahval tööd, leiba
•ega kultuuri. Iseseisval Eestil
puudus isegi suveräänsus-;; ning;, j
Eesti suveräänse arengu tagas alles
Eesti astumine N. Liidu rahvaste
perre. Selline väide on omamoodi
paradoks, kliid nõukogude
ajaloolastel on nähtavasti kõilj
võtted lubatud kui vaja on mus-tata
oma vastaseid ja konimunis-mi
vaenlasi. Kirjutise autor paneb
örilist rõhlm majandusliku arengu
ülistamisele okupeeritud Eestis
nõukogude korra ajal kuid läheb
oma suures kiitmise tuhinas
liiga kaugele, tunnistades üles, et
kuni 1950-nendate aastate keskpaigani
ületas sissevedu vennas-vabariikidest
Eestisse väljaveo.
Sellest võib järeldada, et väljave-
; duEestMon .j^^ Ilgemale 25
aasta. Jooksul olnud' suurem Iml
„tä!t väärtust" kui tal ei ole selge
venig keel.: ; . .
.. Nii-sils- — • eesti rahva" majanduslikku
ja kultuurilist tasalüll
tamisprötsessi on lakkamatu propaganda
trummipõrina ja ajalooliste
faktide võltsingute saatel viimasel
ajal märgatavalt kürenda;-
tud[ Seda kinnitavad ka vastavad
arvud, millised esitas K. Vaino.
Selgub, et Eestis on kõigi poliitilise
õppetöö vormidega hõlmatud
üle poole miljoni inimese—
s.o. kaks kolmandikku töötajatest,
ning ideelis-polütilise kasvatusega
tegeleb üle 14.000 ptropa-gandisti
ning rohkem kui 40.000
agitaatorit ja polütinformaatorit.
„t)ldkokkuvõttfes tehakse suurt,
vaevanÕudvat ja viljakat tööd,^
ütles partei peasekretär K. Vaino.
Seda arvame ka meie, kuid see
j,viÖakas töö" viib eesti rahva vastu
'kadumisele Ja'. hävingule..:..
N. Liidu ametlik ideoloogia taotleb kõikide inuneste võrdsust. Aga tegdikulto^^^ N. Liit riik,
kuhu ebavõrdsus on süsteemi sisse ehitatud. N. Liidu privileegide süsteemi kohta Ilmus hiljuti
raamat ,,Piivilege in theSoviet Union" Mervyii Matthevvsi sulest. Seal on põhjalikult kirjeldatud,
mis me hetkel teame nõukogude juhtide privileegidest. Kõik ei ole teada, kraia juhid varjavad
oma privileege avalikkuse silmade ©est nagu sm
N: Liit on üks maailma kõigeitea kasutada eri juuksureid, pesu-" mdse väga imdälal tasemel. Eri-tsentraliseeritumaid
maid.. Mis asutusi jne.
seal toimub, toimub toetivõitnu-de
teadmiseil ja heaikskiidiil. See
süsteem iseendast aimab jülitide-le
võimaluse suimata' ü3liskonria
varandust kellele and soovivad.
haiglate feõrval leidub s&üsteem
Praegu ;on kõrgemates kihti- j maksuliste ; haiglatega; Ainult ^
V Kuna süsteemi, on sisse ehitatud
tsensuur, siis saab privileege'jaoiada.
vsalaja... ,, •ft,v '
Maa, tootmisvahendite ;a maavarade
omamine on seaduslikult
keelatud. Aga; see on ainMt sõnademäng.
Eraomandus on tegelikult
Võim teatud objöMi üle. Ja
tegeliikult ori partei ja selle juhid
N.. Liidu omanikud, feuna neil on
võim määrata, mida nad soovivad.
„•.•••
Pilosoolilisest vai(te^t praktikale
edasi mimies selgub, et
peale kõigi võimaluste kõrgera?ir
tes ametites asju oma joont mööda
oijada, -leidub selle kõrval lai
isikliku heaolu privileegide süsteem.
Ametlike andmete ; järgi oli
keskmine palk kõiksugu booo^s-tega
a. 1972 130 rubla kuus:
.; • Hetkel võiks arvestada 15Ö: rub-
;ia;,keskmise; palgana.,.;
Tähtsamatel ametnikel on muidugi
hoopis kõrgemad palgad.
Täpseid aridimeid ei ole teada, kuna
kõik palgad, mis on kÕTgemad
kui 400—500 rubla, on tsensuuri
; Äsja lõppes Mosfcva
aad, mida peeti tuleval aastal toimuvate
oliimpianiängude pea^
pTOOviks. Neist paa
ja mitmes erikothas pestud võfeit-lustesi
võttis osa kä 2300 võistlejat
välisomaailmas, ikuigi spartakiaad
on peamiselt ctaud N. Liidu
oma siseanine spordiüritus.
"ü^ Läänest kohal vübinüd
ajakirjanik andis tulevikus' sinna
.olümipiamängudfile või :• muidu
minna kavatsetavaüe järgmised
näpaiinäited: vcftke kaasa vanni-'
pmi, seepi ja väga rohkesti kannatust!
Kaasa tuleb võtta ka tua-
>aberit (esmakordselt laja-
I. KelleJ puudus kannatusest,
; s^võtüeu. kaasa (ka^hommifeueirie.
Stokholmi Nybropavüjongenis
esineb 21.—23. augustini Eesti
Rüklik Noorsooteater Tallinnast.
Mängitakse näitemänge „Non-
Stop", „Krappi viimne pael" ja
,,Ramilda Bimaida".
Lavastajateks on veneMe Peeter
Volkonski ning eestlased Jüri'
Järvet ja Lembit Peterson. Teg&-
las?teks on Lisl Lindau, Süvia Leid-la,
Jüri järvelt, Kaie Müikelson"
Aleksander Eelmaa, Sulev Luik ja
Lembit Peterson. Kõik sräidendid
esita.takse
poolt keelatud aj akirjandušes
avaldamiseks. .Partei esimesel
sekretäril arvatakse ametlik palk
olevat umbes 1000 rubla kuus.
Maksud on N. Ludus väga madalad.
Harilikul töölisel võib olla
mõni protsent maksu maksta.
Kõige kõrgeim maiks on 13 protsenti.
Sellega imalosud vaevalt vähendavad
vahet madalate ja kõrgete
palkade vahel. Mitu korda
on seatud eesmärgiks koiik maksud
palkadelt kaotada.
des kujunenud kolmeteistküm-nerida
kuupalga siisteem.
See boonus tõstab tegelikult ametliku
palga taset kõrgemaile, aga
seda ei tooda ära statistikas—ka
mitte siis, kui see juhtub imõnel
juhul avalik olema. Vanemat lüki
süsteemi kuulusid nn. partei kingitused.
Kord kuus ifcäisid erikul-leirid
kõrg^ate ametnike juures
partei.kingitusi üle andmas suletud
^ümbrikutes, Partei kingitused
vastasid uriibes 50—100 protsendile
anietlikust palgast. Viimasel
ajal on see süsteem enamvähem
ära jäänud.
Hinnad erifcauplustes on nii
madalad, et arvatakse olevat või-nialik
viieliikmelisel perekonnal
ära elada umbes poole nõukogude
inimese kesikmiše palgaga.
, • 'Äga .'eelkõige.:ön neis kauplustes
kõik asjad olemas.
Peale suletud nomenMatuuri
kaupluste leidub igas suuremas
linnas, igal Ida-Euroopa maal nn.
valuutaärisid'. Nendes ärides on
väüisvaluuta eest võimalik osta
kvaliteetseid välismaalt sisse toodud
kaupu. Muidugi puudub harilikul
ködanikuil. välisvaluuta, aga
parteilasel tihti ön;'
Erikaupluste kõrval on erires-torane,
kus ainult kõrgemad tegelased
söömas võivad käia.
Kõik mainitud privileegid esinevad
muidugi mitmel: tasemel,
madalamatel tegelastel vüetsa-.
mad privil^gid jne.
Korteripinda on inimese peale
enamasti väga vähe. 1970-ndate
aastate algul oli isiku pealt keskmiselt
6 mutmeeriti elatispinda.
Sanitaarseks minimumiks oli
määratud 9 ruutmeetrit. Aga mit-
Moskvas leidus 19734nda aasta
telefonikatalogis üheksa (!) mai^
sulist haiglat. Tegelikult on ainult
tipptegelastel võimailik nende
haiglate rävihmdasid maksta.
Kuhu jäi võrdsus? '
Puhkekodud ja suvüad kuuluvad
sama privileegide süsteemi
aUa..';;^
Needj kellele jagatakse kange-lasmedaleid,
saavad peale hariliku
palga veel lisapalka. Lisapal-ga
suurus oleneb medali tähtsusest,
aga on '.enamasti väga suur.
yõrduse teoreetikast on saanud
privileegide praktika.
ÜLO I0NATS:
LONDON --Inglise rahvastiku,
statistik Maurice Kirk on jälginud
Euroopa rahvastikuprobleeme
mitnie aasta jooksul ja teeb
sellest huvitavaid järeldusi:
Xeskniine naiste va™ Euroopas
on 75—77 aastat,meestel; 68
-^70 aastat. See vanus võib vee!
pisut tõusta,
Sündivus on. viimastel aastatel
kiiresti langenud. 1965 sündis
Ihglismaar ligi müjon last, 1977
ainult 650 poo. Prantsusmaal langes
sündivus sama aja jooksul
886 000-lt 745 OÖO-le, Läähe-Saksa-maall
044 0004t 582 OOO^le. Tavaline
perekonna suuras^ on kaks
last. tJks põhjustest on, et vanemad
tarvitavad tihti tänapäevaseid
sündivust ärahoidvaid vahendeid.'
: Abiellutakse usinalt ja eriti
noorelt. Teatud maadel aga, eriti
Rootsis ja Taanis, elatakse palju
abiellumata koos ja abielulahutu-mel
pool ei võetud inimesi vastu sl pn palju.
isegi,
sa kord N.. Lüduš rlk-kaks
saanud, on. sul vähe muresid
rikkuse säilitamiseks.
Vairandusshakse •üldse ei esine.
Ainuke sedalaadi maks on 10-
protsendiline pär^diismaks.;
kes cm valitud'' mõnda nõuko^
gusse N. Ludus saab Iga kuu kas
50 või 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-21-02
