Vaba eestlane , November 4, 1980

              I perekonnaga
Inmaa!
istakoosolek peeä
toosoleknst osavõtt
latas K. ITori, pro-fõtma
naisi, kes olid
steks õdedeks, staa-la
muudel sõjaväe
fohtadei.
kiiti senine esimees
|juiiatusse R. Mpks,
Tamre, J. Kirsi-
P. Kunstimees, A.
L Lindemaim ja A.
comisjoni_.ö. Raid-ja
P. Auksi.
Igatätud küsimuste
|emaid nõnpidamisi
Vormiriietusega
sobiva asukoha
tiV Maja juhatuse
[triin Muhi ruumi,
et peaks leidma
[illeks otsustati uu­esti
Maja juhatuse
)aremat kohta ei
iiannekeen Lake-jääh
mannekeen
müümata
Tähistel" levita-
,i!tes sellele vahele
semate aastajte te-mis
ilmuks ühin­eks.
asjalik ja kii-t)
lek lõppes Eesti
•it jagas juhatus
: abiesimees R.
[Tamre; abisekre-laekur
A. Too-
Kirsipuu, vara-jeskonna
juht P,
J tita-: juhatusliik-
^ala; E. Kirss jä
luse- tähistamise
pe vanem atepäe-laupaeval,
22,
IhtreäUE. Jaani
|ikes; ruumes,
jõitlejate Ühingu
mtide ja gaidide
iponia skautide
[alvus hundudelt
idmine, aktuse-
Imehelt Waiter
(ing deklamatsi-
Lõpuks hundu-
Ikalised ettekan-väijaandmine
li j. JLW.TUS
VABA EESTLANE teisipäeval, 4. novembril 1980 Xuesday, November 4, 1980
Sügistuuled-sasivad puid ja ka-histavad
värvilistes lehtedes. Hoia
eest! Jätkub neid isegi näkku pais­kamiseks.
Suvised mälestused haih­tuvad
lõuna poole. Stokhölmi ES-TO-
80 vaevas südant, kuid kelle
asi see on, et terve ülemaailmne
eesti kunsti. näitus võinuks olla
Stokholmi siidalinna avarates ruu­mides,
kus toünus vaid ESTÖ-80
Il(M)tsl eesti kims^
ülevaatenäitus. Kuna seUe avami­ne
rtoimus just päev enne ESTO-80
avamist, siis enamuse kuulajas­konnast
moodustasid ESTO-80-le
kokkusõitnud rahvas. Pahameelt
tekitas ka stokhohnlaste tepkarp-lik
Eesti Maja oma gallerü „Initer-nätsionaaliga",
kus toimus nii To­rontos
kui Baltmrores võimsana
tunduntid ülemaailmne eesti kunsti
näitus. Kas sihüikult või tõesti ko­gemata,
kuid see oli vist: üks vä-hemkäidavates
üritustest Stokhol-liiis.-
•
Kaks tuhat eestlast pressisid end
iga päev läbi Eesti Maja einelaua
ja mul võttis kaks päeva aega, en­ne
kui avastasin, et sama hoone
Järgmisel korrai W g i too PUridpis- 1(^,5^ ^^g^^ esjmese
tetud suurnäitus!
Lubamatu tundus ka omavolitse­mine
iildnäituse osas. Oli selgesti
öeldud, \ et valiknäitus toimub
. eraldi müüginäitusest jne.^ kuid ei,
üks või paar julget asjatundjat
laostäsid^ ülemaailmse kunstinäitu­se
tunde ja palge täielikult. '
Mis teha! Miehelangelo ja Da
Vinci võistlesid ka omavahel ja
üks õige kunstnik on alati täis
võistlusvaimii ja eneseldnder onia
Kunstnikud valmistavad Torontos juubeliiiäituseks. Mäitusel esinevaid kunstnikke väljapanekute keskel.
Istuvad vasakult Helmi HermaM, MaiJäpe^ Kimstnike .Eoomdl^ Mil-.
Foto: Haamer
J D
e 0.0
Toronto Eesti Ühispanga jubatnse liikmed esimees J . Künnapuu, abiesimees V. NoolaEdi Ja a M a e to
E. Kuutma andsid möödunud reedel jutuajamise ajakirjanduse esindajatele ühispanga ftegevusžst käes­oleva
aasta esimese iiheksa kuu jooksul. Jutnajamlsest selgus, et pang?tl on ohud probleeme Kama^
Imtressinormide suure ja kiire üles ja alla kõikumisega, kuid vaatamata sellele on Toronto Eesti ÜMs-panga
majandus sumte reservide tõttu kindlal jalal ning olukord muutub tunduvalt paremaks Järgim-sel
aastal kui paljud madalaprotsendilised laenud tulevad kõrgemate intmsinormidegai iim!^^^
tenusele. —Esimees J . Künnapuu^m ' V.
^mmgus.
lüievaates Toronto Eesti Ühis- maksetavate intresside kõrguse ka;alustavad meie tulude kulude
panga 9 kuu tegevuse-kohta olgu määras rahaturg ja ühispangal a i w i , ^Ä
kõigepealt ära märgitud koosseisu- pok^ selle kohta midagi öelda tavad intressid uiuesti kontrollimsr
lised muuda,tiised nü juhatuse kui vaid turuga kaasa minna või kao- tult ei tõuse
TORONTO — Soomlastele Olli ja Helga EaaÄle Muluv VIMffig
Foods & Injports Inc. on tegutsenud Torontos veerandsada aastad
ja pühitses oktoobri teisel poolel oma aastapäeva nädalapik
dulikkusega. Kompanii on väga Mnnatnd ka Toronto e^šUaslehiiv
^/'.Vv-
Kompanü läbikäik aastas tõuseb teid müüakse kiimnde Toronto
ligemale milljomle dollarüe ja see ärile.
teoh süa mandrüe suurema osa - feii aasiaM
skandinaavia toitudest, kui ükski f ^ ^ ^ ^ f^f^^^
i . -r^-u- A M T - s ^ v ^« tagasi vaatasid kanadalased toore
teme P o h j a - A m Ä L i s ^ s _^ ^ ^ ^ j ^ kui h u U Ä , siis
selle juures taielikult kanada: , . , , , . ,
1 1 i 1 vi,«4.x>;.<.i„^«H« nuud on kanacfelased harjunud
soomlasele kuuluv lihatootlusosa- , . , -j
k d ' omaseks ja maitsvamaks pidama
^ ' soolatudlõhe. Üheks osaks tegevu-
Viimase viie aasta jooksul on sest on telliija üha ja kalade aiit-äri
läbikäik veerandi võrra suu- sutainine, millede arv tõuseb aasia
renenud ja nagu 0- Harelä ar- jooksul tuhandeisse.
vab, olnuks see veelgi suurem . . , u
kui mitte Kanada vaUtsus poleks
kodumaise toodangu kaitseks >sed fised, 1^
seadnud importeerttayale kõr- leibu ja kohvi, torn o^^^
geid kaitsetoUe tasuta kaasavotmiseiks vm na-kileiva
sort. tJksi vöüeibu oli v^^
Kui varem oli äri iilieks osaks To- mistatud selle aja jc<tod kaugelt
ronto sadamas olevate Soome lae- iile tuhande.
vade toiduga varustamine, siis on ^^^^^^^^^
see ära jäänud, kuna Toronto sa- : .•; : • ' : / . .: •
damas nähakse vinnäseil aastail @ Andres Kiing esines pühapäeval,
peamiselt N. Liidu ja teiste idarü- 28. septembril TV esimeses kana-kide
laevu. Põhjariikide laevad lis pooletunmlise programmiga
tühjendavad oma lasti Halifaxis oma vümasest Louna-Ameerika
või Montrealis, kust kaup raudteel reisist. See käsitleb matka Colum-
Torontosse tuuakse. Kanada sage- bia dzhunglitesse, kus ta kohtas in-dased
streigid ori muutnud skäiidi- diaani suguharusid ja rootsi pärit-riaavia
laevaühmgud ettevaatli- oluga miljonäri Bruce Olssöni. Vii-kuks,
kuna kaotused streigitsooni mase kohta on Küng teatavasti Mr-jaämisel
on t c M Ä raamatu.
S i m r i m ^ d e l i k a t ^ ^ ^
se S o o n ^ osa teis- ^ . ^ j ^ . pühendamid neli
KmT^da^ ^^2^^^ ^^^ täda hoiused. Paljude eesti hoius- RÜklikud hoiutähed, mis tülid^^®^^ ^ peame kurbusega kahjatsuse- te i s e l o o m u d hilduti j a millistelt riik veoaut^,^^mill^a. kaup^^^^^^ Lehekülgedel tutvustatak-näitusi,
^ a h olenm aus ja eraik^
ietu, muidu esitab kunstinäitus ai­nult
korraldajate maitset.
itari—laekuri Arved P^jase M k u - vahe tõttu viiakse hoius sinna, tet maksmisega üks kordaastas, vas-mise
südameataki tagajärjel Te- saab kõrgemat intressi tavad oma Mukuselt meie hoiu-
. ... ma ärilised kogemused j a admi- Laen
iürjutades Mistmaitustest on jj^^j-^^^^^^ ^
ipaiistvad ja raskelt asendatavad, alla liikunud. Laenu intresside kõi- ühispanga äriseis 30. sept. 1980
Teisena lahkus alates 1. septenib^ ktpnise amplituud oli 15%% —12Vi: oli tasakaalus $24,649,000, selles
rist panga- juhatusest tervislikel % vahel ü^ie aastastelt obligatsio^ pangaarved $5,894,000,
põhjustel juhatuse esimees Volde- ni laenudelt. bondid ja muud investeeringud
inar Emesaks, kes; oli ühispanga Vaatamata mayan(Mselu madal- $6,528,000, laen^ $11425,000 ja
juhatuses alates ühispaaiga äsut^ seisule ja ebastabülsele raliatuni- muud aktivM
^^^^^^^ ; 1^^
inti^ssi- maksab löV^ aastas, kukiintre^^ se Eesti ajalugu, raamatuid, mis
mul heam^l teatada, et Eesti
Kunsfcike Koondis Torontos XXV
aastanäitiis toimub Peetri kiriku
näitustesaales 16.—23. novembrini^
kus esineb üksteist omapäratseda
iPüüdvat kunstnikku 45 teosega.
Elevust kunstinäitusele j^akstoo-^^^^;^^
: ma 1?^''Idilälislomstnikuna Aust­raaliast
esinev Vaike Lübus.T^
to kunstnikest ešmevad Helmi
Herman, Mai Järve, Tüu Kadak,
Kai Käärid, Arthur Mihkelsco,
Jaan Müjan, Ervui Müvek^ Eric
Pehap, Ants Vomm ja Benita
kuna üks^ osa saadetakse Kanada ^.äsitlevad Baltikumi ja tmiakse
laaneprovmtsidesse. ära mitu püU Esto festivali rong-Äri
oma saadusi, vorste, sinke, käigust. Forumi toimetaja on eest-soolatud
lõhe Ja nmidMatoo- lane Peeter Lukse
Tema
lisemail aastaE oli märkimis­väärne
ja hinnatav. Ühispanga
juhatus pidi tema lahkumisi
sega aktsepteerima.
ANTS VOMM •Kahe-viimase aasta jooksul era­korraliste
intressimäärade tõttu
on ühii^ank kahjuks olnud sun­nitud
maksma intresse hoiustelt
samal määral kui Kanada pän-
.gad.-.
oma kasvu 1980. aasta esi- $136,000, hoiusummad $23^^
^ . , . , . mese üheksa kuia jooksul. Nii oli muuä kobustused $801,000.
s e m m j s e l s ^^
seis tasakaalus 24,6 müjoni doUa- hoiustelt maksetavad intresshnää-riga
30. sept. 1980, seega kasv eel- rad on tavaliselt ohiud kõrgemad
tähendatud perioodil oli 1,5 m i l j O;^ kui Kanada pankade poolt makse-nit
dollarit^ mis oli peaasjalikult tavad intressimäärad.
Juhatuse koosseisu täienduseks iwsteeritü^
kutsuti juhatusse, peale A. Pedja- P^^^-
še lahkumise, mispanga. revisjoni Majanduselu .madalseisu-tõ
komisjoni esmiees Ants Kütt ja ; jaemide kasv esimese üfc
peale V . läbiastumise jooksul oli minimaalne,
kredudi komitee luge Sdver Kask.
Revisjonikomisjoni koosseisu Kokku oli laemide seis 1980. aasta
täiendamiseks on kuitsutud proua ahü 11,422,000 dbUarit, 30. se^^^^ poolt lae-
Teatavasti on luuletaja ja ku-jaii- Liia Orav ja krediM komiteesse P. - 11,426,000 dollarit. Hoiuste kasv nudelt võetavad intressimäärad ka'
dusteadlane prof dr. Ivar IvaskÖk- Emola. Uute liikmete komplektee-seUelperioodü oli $836,000. Möö- viim^^^
iahomas väljaantava rahvusvaheli- rimisel panga organite koosseisu dunud 9 kuu jooksul on olnud era- nud madalamad kui Kanada pau­se
kirjandusajakirja „World Lite^ ^n^ümas peetud nupanga^^^OT^^^ kade laenude intresside määrad
rature Today" toimetaja. Tänu te- ^ ^ ^ ^ ^ tarvi- latsfooni vastu võitlemise poliitika i kuni 2%.
male bn ajakiri alati pühendanud «^"st kui ka kompetentsi ja hari- tulemusena, on Mresside mä^^^^ Eeltoodud infOrmatšioonüe lisaks
rohkesti tähelepanu kä väikerahvas- ^ ^ ^ t ^ ^ nühoiustdt kui ka laenudelt olnud olgu siinkoh^ ära märgitud, et
te Mrjandusele. Nn võib iias numb- ^^^le teostunud muudatuste M erakordselt kõrged. ^'S^^ homsel
ris leida arvustusi näit. eesti, läti, tuna on Kanada rahaaaitustel oi- on riiklikult kindlustatud kuni
leedu, soome, taani, rootsi, norra, nite tööjaotuse skeem järgmiseks nud probleeme oma majanduselu 20,000-00 doUarim igale hoiustajale.
kujunenudr Juhatus- juhatuse esi- juhtünisel, kuna tuhld ia kiihid
mees J . Künnapuu- abiesimees V. saadavate ja maksetavate mtressi-
Noolandi; juhatuse sekretär E . K u - de näol niii hoiustelt kui laenu-ris;
abisekretär S. Kask;' keka- Ä on ohiud vä^^
0^
Valimised toimuvad regulaarsel tööpäeval — esmaspäeval, 10.
novembril, 1980. Kõigile meestele ja naistele valimistest osa­võtu
võimaldamiseks palutakse tööandjaid kaas& aidata, et n ^
olevad valijad saaksid hääietada. ^
islandi, lioUandi, arnleenia, iisrae­li
j t raamatute kohta. 1980. a. esi­mene
number oli pühendatud suu­relt
osalt soome kirjan|usele.
Ivar Ivask teatavasti oh valinud boidja.K.RandlaM; abid E . K ^ tuste kontrolli. See olukord kehtib
oma uurimise erialaks austria kir- ma ja A. Kütt. Revisjoni komisjoni just pikemaajalise Mnnisvaralaenu-janduse.
Nüüd soovis ta tutvuda esimees on E.Runge; krediidi ko- de kohta, mis on välja antud möö-uuema
austria kirjandusega ja sel- m i t e e e s i^
le loojatega. Tal c^n kavatsus üht­lasi
anda välja„World Literature
Today" erinumbrit austria kirjan-
' dusešt;,'' •
'Nüüd määraski österreichische
Gesellschaft für Literatur I. Ivas-küe
vastava stipendiumi. Prof.
Ivask koos oma abikaasa luuletaja Näiteks tsihskikäibeta hoiustelt
Astrid Ivaskiga viibis Oktoobrikuus (oma erikaalult domineeriv jäfeu-
Vimis,: kus ta teostas vajalikke uu^iusjd määrav faktor) maksetav
rimusl jä eeltöid oma ajakirja aust-: intress kõikus 1^^^ aastal ja 1980.
^ ^ Möödunud lauoäevaV toimus New
dimud aastatel m a ^ ^ ^ intres- Yorgis Ülemaailmse Eesti Kesk-Äsudesiihis^
anagaäriMsekaj^ «o^ koosolek, millest »
vaatlemisele Ä s kõigepe^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ leplikku tahtaega.^^ ^ ^to Eestlaste Kesknõukogu Kana-
Eeltoodudoliikord on maksev ka :^smdajatena osa võtsid L. Lei-
Toronto Eesli Ühispanga kohta, ^aVIi.Lupp,H. Teder ja E. Sahi-kuid
need ebastabiilsused intres- f^: ^^solekul oli pamiseks arut-side
määrades ei ole meile iile- Jj^f-^' peatselt algav
pääsmatuid^ raskusi tekitamid, kokkulepete järelkom^e-kuna
meU on küUaldaselt reser- "ru^'^^^ nüüd selgunud, sõidab
ve kogutM aJMtise kiiluiUekaalu ^^^^^^^
katmiseks V na Madnidi E^^^ Rahvuskomitee;
• esimees J. Simonson, Kanadast
vaadelda mtressinormide> nii
hoiuste kui ka laenude alal, üles
— alla hüplemist viimastel
gadel.
Parandatud Municlpa! Electlons Äcifc (19)77) sektstoosa 49 (2) (3) •
# — (2) Kui valimisteks kvaiifitseerunud teenistuja ei saa oma
töötundide tõttu köhne üksteisele järgnevat vabat ton­di
hääletamiseks valimiskastide lahtiolekQ ajal vali-mispäeväi,
siis peab tööandja;^astavalt oma äranäge­misele
võimaldama teenistig aega, va­jaduse
korral kolm üksteisele järgnevJtt tondi.
m ükski tööandja ei tohi selliste teenistujate palgast
teha mahaarvestuši või nõnda temalt kahjatasu töölt
äraoleku aja eest, mis tööandja on lubai^d hääleta^
ria kirjanduse erinumbri jaoks. aasta esimese 9 kuu jooksul 10 Meie oleme vaatamata eelpool^^m EKN-u liige Eneri Taul, Rootsist H.
I. Ivask pidas teisipäeval, 7. ok- j^orda järgmiselt: 1. jaan 1979 - nitud rahatuni ebakindhiselesuut- ^a^^ U. Ignats, Saksamaalt
toobril Viinis „österreichische Ge- g^Q/o- i . aug. 1979 - 10%; 1. sept. nud eesti ühiskonda rahuldavalt Ants Luik. Lätlased on Madriidis
seUschaft für Literatur" loengute^ 1979 10%%; 1. okt. 1979 — 10% teenindada. eriti tugevalt esindatud, kuna sinna
seerias ettekande teemal ,,Maail- q/ö-J jj(jy.^
ROY.y.
City Glerk ja
Hetuming Officer
, 1. apr. 1980
makirjandus täna ja selle austria- _ 130^^. 1. jnai — 1980 — I2V2- 1.
pektiiv"p. anus: üks ameerikt Pers- j9uyu4%ni j1a9 810: -o-k t1. 01%98; 0L— a 1u0g%.: .1 980—
Mude - kulude ebatasaka^l, sõidavad peale keskorganisatsiöo-mis
t Ä i s eriti 1979. aastal ja on veel umbes 30 isikut,
kestnud ka käesoleva aasta esi- ^^^^^^^^^ umbes 15 esindavad mit-
- mesel poolel, on jaosest muutumas
Seega oli intresside muudatusi normaalsemaks. Varematel aasta- - ^ v ^ . avanud Madnidis juba
1979. aastal viis korda ja 1980. aas- tel "väljaantud öbligatskK)nlaenud ^ ^"^^^',«iüle juhatajaks bn La­ta
9 kuu jooksul samuti viis korda, mmisteintressinor^ ^^(^'.tiMaaiimaludu esindaja J. Kade-
Sellejuures .kõrge intressinormi laekuvadl980. aasta lõpul ja 1981.
raskuspunkt asus 1980. aastale, aasta jooksul. Selliseid laene on • •• ——
WiIlowdale'is l¥z a. lapse juurde mülai viie kuu jooksul tuli maksta üle 4 milj. dollari. Need tulevad Inimene võib harilikult4kka kas
paariks päevaks nädalas. Kirj. hoiustelftintresse.12% ja rohkem, uuendamisele praeguste kehtivate vaikida ja miõelda või mõtlemisest
slt. märgusõnäga„Lapsehoidja". summadelt mis kõilcusid 15,7 ja intressidega ja annavad meile tun- Pääsemiseks kõnelda.
lyrray E. Newbiggifi^
Soovitakse
kogemus eestlaste teenimiseks OskmsBk Äaaa©
ja mõõdukad hinnad;
' M.. WAYNE HARÖLTOM -^^^/^ ' ' - •
Funeral Director
?23 Mount PleasantM
(lõunapool EglintomV
eelistada tel. 489-8811 ® 489-86(P2
17,4 miljoni dollari vahel. Nende duva tulude juurdekasvu, mis tasa- A,, H.. Tammsaare