Vaba eestlane , May 12, 1977

              VABA E Ä m M : n ^ a p i Ä / ia.;iiiaffl J9T7-^ Kr. 36
m
^TOKHOLM (BJ»L) — Eesti
I feaduÄu Seltsi Rootsis aasta-Üldikoosoleila!
l öü huvitav^e^
ne dr. phil. A. SiocfinM XVII sa-1
jandi Vinimaa mõisat© ja maa­rahva
el-iis-oüiisit. Ettekande luges
autori haiguse tõttu ette ajaJoo-lane
Jafcob Koit.
KoosöleikvBl vailiti üksm^lselt
Seltsi auiüloneiks prof. Gustav
Rärtk ja fil. lic. Jaikob Koit.
Anianded näitasid liikmeskon­na
tagasihoidlikku juurdekasvu,
tegevuse (kindlat jätkumist ja lü-hesmas
perspektiivis rahuldavalt
majanduslikku' olukorda — tänu
eriti toeitajaite heataihtiikkusele.
Esile tõsteti süslu, et senised esi-
{?:örporatsiooii Fratemitas Estica Toronto koondise pere koos külalistega Toronto Eesti Majas
t•b•• lm-• unis•d ak-t u• sel.- • Foto: JKreüis Feetri kogiidüse leeripäey oli suureks siindmiiiseks H. yäUikm
perekonnas kus kolm noort õnnistati täisõiguslikeks kogäduse
mkiheiks. MdSl vasakidt^^^^
Vällik.
9. juunil 70. aastaseks saanud
Basti pinnal toodud esimene essti
korporatsioon Fratemitas Esti-ca
,pühitses möödunud nädalava-l^
usei kogu vabas maaitaias ak­tustega
ja pidustustega oma
suuittjuubeOit. Pidustuste üheks
täMsamaks -tsanftrumiks kujunes
Toronto, 'kus asub 'ülks suuremaid
ja tugevamaid Fraitemitas Estica
ikoondisi, 'mis hõlmab liikmeid ka
limberkaudsetest ^ väiksematest
keskustest — Hamiltonist, Otta-v/
ast ja kingstonist. Torontosse
oli saabunud peolisi ka kaugema^
test Kanada ja ühendriikide kes­kustest
— Detroidist, Baltimore'-
ist ja Montrealist, ,
Aastapäeva tähistamine algas
neljapäeval, 5. mail õhtul piduli­ku
jumalateenistusega Toronto
Vana-Andrese kirikus, kus teeni­sid
Ikoguduse õpetaja A. Taul ja
Chicagost kohale sõitnud Frater-nitas
Eštica vilistlane õp. E.
Pähn.
Kirikusse saabus suurel arvul
Fraternitas Estica ja teiste aka­deemiliste
organisatsioonide
liikmeid, kes elasid kaasa haa-ravale
teenistusele, mille kestel
kirikus oli frakkides auvalve
saatel FiratemStas Estica slni-rohelime-
valge lipp.
Õpetaja E. Palm cn^a yeenyas ja
tüsedakoeilises jutluses võrdles
meie raihva saatust iisraeli rahva
saatusega ning toonitas, ©tllõpiiks
saabub siiski aeg'kus vaim võidab
võimu. Jumalateenistust kaunis­tas
soololauluga Frat. Estica
vilistlane bariton A. Kitta-sik, ke­da
saatsis orelil J. Kivik.
Pärast jumalateenistust oli ki­riku
suures saalis ikoos külalis­tega
ühine kohvi.
Reedel, 6. mail toimus hotell
Toronto ballisaalis perekonhaõlji-tu.
Esinduslik ja-heast-tujust kül­lastatud
peoõhtu oli rooanUiStaval,
kombel kokku toonud eriti roh­kel
arvul noorema g-eneratsiooni
Juubeli kesksemaks sündiBM-seks
kujunes pidulik aktus, mis
toimus möŠdunud laupäeval
Toronto Eesti Maja suures saa-kului
oli kogunenud sma-algsed
lahendused ruumide küsi­mustele
ei ole raliüldavaä.
VII aastaraamat läheb arvajta-vasti
tmkki, sügispoolaastal. Te-gevuslkavassie
Võeti muuhulgas
veel plaanid sidemöte parandami-kas
Fraternitas Estica lükmet©! teiste eesti ja balti .teaduslike
ja killaliste pere. organisatsioonidega. Eesti Kesik-raamatukogu
ja Arhiivi kogude
Põlevate küünalde ^ras juhatu- täiendamiseks ka oatud^a jä
se laua itaha asusid esimees vii! lüknielkskonna energüisfe suu-1 Kuna ,,Tuiltoul<i'V on
J. Palhapill, abiesimees ksvl p. rendamise^ meie ainsaks korrapäraselt Ümu-
'Hejnsar ija kirjatoimetaja ksv! Esimeheks valiti tagasi prof. vaks perioodiliseiks kuituuriaja-
O. Müllerbeok. Juhatuse laua kõr- Air^ Käärik. Juhatusse valiti uu- kirjaks, siis peaks täheilöpanu
vale jäi auvalves Frat, Estica tena õigusteadlane * Martinson, selle vastu olema suurem majan-lipp.
Pä-rast seda kui:iküMisi oli tekn. dr. Piütsep ja fil. lic Vallas, dusljkku toetust todiustajva M -
teiTvitanud esimees vill J. Paha- lijana ja lugejana, kes mingisugu-pill
ja koosolajaüit oli kõlanud JC® USÄ"S tlll^wdl se kommunikatsiooni eesti kui-ühine
„Gaudeaumus", asus ava- yj@|||0^^|.j^ ; | tuurielus selle kaudu säilitavad,
kõneks kõnetooli Toronto ülikoo-lis
^ i v tksv! O. Müllerbeck, kes Kiirusetähised föderaalteedel .Tulimulda" ^peatate mõnede
andis huvitava, hästikoostatud asendatakse tuleval aastal meetri- P^^*
ja põhijaliku analüüsi eesti kor- mõõdustikuga. Näit. südi asemel ^ " ^ ^ ^^^^^^^^^ ^
poratsioonide itekkimisesst ja nen- (küruse ülemmäär) 40 inph välde pohjendamalta. Kas on,^^^^^
de tegevuse i^õhialu^t ning fi- pannakse välja süt 64 l^h. Ka sil- servatüvsus seniste kogemuste
losoofiHtot /kandetaladest, dadele asetatakse läbipääsu kõr- paM^lesehitaitud foorum saili-
Järgmisest kõnest Miutas koos- guse mõõdud meetrites; Paljudes M^s^^»^!^^^^
oleõaid bariton vii! Avo Kitta&k osariikides on juba kauguste mär- ™ mendab^^^^ s^^ hoopis
soololauluga J. Kiviku 'klaveri- kimised meetrites ja niiilides. maailmavaatelist tõekspidamist,
saatel. Järgnes pikmx teadusliku Uute süüde väljapanemine algab PO^e seni selgitatud, kuigi viimane
sisuga aktusekõne vü! dir. A. 1. juulil 1978. 30. septenibrü 1978
Voitk'ilit, millega teõneleija andis peavad juba kõikjal väljas olema Välise kujundiise juures on ,,Tu-klassikaflise
näite, kuidas ladusa metrimõõdud. Ka autotööstused on limuld" jätkanud' ' veerandsaja
-kõnetehnikaga ning aine sobiva hakanud kürusemõõtjaid valmista- aasta jooksul kindlakskujunenud
käsitusega võib sellisest kuivast ma hüüd meetrimõõtud6s. ilmet otsimata tüpograafüisi
ainestikust nagu seda on kilp- —! / •' \. —-«uuendusi ja moodsust väljendä-nääjine
tegevus, kujundada haa-( ^ eansson'ilt P^^^ vormi; Senises lihtsas-asjaii-
Körporatsioon Fraternitas Esticia Toronto Koondise juhatus.
Keskel esimees vii! J Pahapill, vasakul abiesimees ksv! P. Hein-sar,
pareriial Mrjatoimetajä.ksy! O. MiiMefbec^^^
Foto: J. kreüis
rava ja köitva ettekande.
Pärast reb! C. Paihapilili Mavei;i.
pala järgnesid tervitused koos
kiiMde üleandmisega. Eesti Kor­poratsioonide
Liidu poolt tervitas
korp! Ugala senior R. Pajo, läti
koip! Lettonia poolt I. Alksins,
kõigi naiskorporatsioonide poolt
korp! India esimees Eva Ollino,
korp! Sakala poolt esimees 1.
Heinmaa ja Eesti üliõpilaste
Seltsi poolt esimees J. Kivik.
Peale selle oli saabunud kirjar
likke tervitusi teistelt korpo­ratsioonidelt
ja seltsidelt ning
2m
Vaiacouverist. kus laadis on ajakirjaniraibrid
olnud nieeldlvad.
Telegrammid kandis ette iladusalit 1 Sisulises osa pole toimetaja s©-
aktuse teadustaja osa täitnud letanud kuivõrd suuri võimalusi
iksv! P. Aruvald. : on kaasaöö valikuL Aastast kok-
Kinkide ja soojade tervitussõ- kuvõtet tehes on see olnud väga-nade
^ t tänas oma föppsõnas gi mitmekülgne. Kui luule on
vii! E. Soomet, miUe järele 'ühine puhtalt ilukirjanduslik, siis üu-
Eesti hümni kuulutas aktuse lõp- kirjandusliku proosa osas on ol-pu.
nud ainiilt üks novell. Memuaare
Pidustuseid jaitkusid laupäeval kaks, aga järgnevailmega. Lisato
piduliku 'koosofeku ja rõõmsa üks reisikiri. Jiist ilukirjandusli-vennastuspeoga
Tailiu CoMege-is ku lühiproosat peaks natuke roh-ning
pühapäeva honmiikui toimus kem ilmuma,
samas veel ühine kokkutulek, mis ArtiMeid on arhitektuurist, kir-kujunies
ühtlasi jUmMagajätuks jandüsest ja^^^^^te^ spor-kaugemalt
saabunutega. ' dist, muinasteadusest, psiihhol^^^^
giast, filosoofiast^ ajaloost, kuns­tist,
arhiividest jm. See on v ^ g i
osfcuisifeult kasutatud ajakirja
ruum andes igale teadusharule
midagi oma valdkonnast. Võibol­la
kui eesti teadlased ise katsuk­sid
kaasaaidata võiks seda vali­kut
mõnes osas laimdada.
Hoopis kokkukuivanud on 1976.
kriitika osa, on vaadeldud ainult
5—6 rašimaitut. Just siin tahaks
rohkem elavust; vähemalt iga
^eestikeelne ilmunud ziaamat
p^akš leidma ruumi ' lühemaks
retsensiooniks. Ajalehed ikax>vad
kerg^ti, aga selline heal paberil
olev ajaikiri on pikaajalise väär­tusega,
mistõttu muutub vaja-dussfce
korral kättesaadavate al-lüsmaterjalide
kohaks.. Ega ret­sensioonid
ei (tarvitse ollagi eriti
ulatuslikud, viõetagu ee^ujufcs I.
Ivas'ki 'toimetusel ilmuv World
Literature, Today", müline moo­dus
võamaldalks krütüist" ülevaa­det
rikastada ja laiendada. Ain­sa
kultuuriajakirjana on sel ain­sa
registreerija ja vaatleja kohus­tused,
kus midagi ei saa tegema­ta
ega ttelste teha jäitta.
Ajakirja rikkaim; osa on luule.
Seal on ligi kümnelt autorilt il-rhunud
kokku 59 luuletust. Paras
värsikogu norm. Need näitavad
meie värsikunsti arengut vahet­pidamata
muutuvas maailmas. \
„Tulimuld" täidab suuri kohus­tusi
meie kultuuri i^tlejana.
hindajana ja avaldajana. Kultuu- •.
rihuvilistel tuleb -täita oima ko­hustus
a,jakirja vastu tellijaina
ja lugejaina.
ÄRVl KORK
7.
„Aga kui need sandid küllalt kii­resti
ei lükunud, toodi mundrime­hed
ja buüdooserid ja mõned soo­musautod
— Ja lükati onnikohad
lagedaks, yes sirl On siis une, et
meid sün kõik vihkavad.. .passi
pe^e, ära käi üksi mööda pime­dat
tänavat, saad kohe tera selga,
gringosid süa ei sallita. Niüjaua
kui sa aga rahva hulgas ringi rän­dad,
taskud peesosid täis, oled aus-xatud
külalme... kui sa aga kus­kile
üksi jääd ja kell^agi juttu
püüad rääkida — vaata ette. Nad
ei räägi sinuga, või kui räägivad,
siis valetavad sulle näo täis, ja kui
sa kuskil iteed küsid, juhatavad
nad sind meelega valesti,.. Töijli-sed
teenivad 30 peesot päevas, see
on umbjes kaks ja pool dollarit,
selle eest saad poest kuus pudelit
õlut, hotellis muidugi ainult kolm
. . . Aga ega need tahmanäod õlut
ei joo, see maksab liiga palju...
! ei, nad viUivad ema pulqueM, seda
tehakse kÄusemaMast, maksab
vüs peesot gallon — ära seda proo­vima
hakka, see raisk teeb kõhu
lahti, hück.
Nümoodi jtftustas muUe sõber
Bül McGuiim oma hisigehäda. Ta
ei kannatanud, härra moodi elada,
kui ümterringi fcoik nälgisid ja te­da
vihkasid kui plutokraatlikku ka-
„Kaua sa siin olid?" küsisin mi­na-
„Nädar', urises Bül, „aga sel­lest
jätkus. Võibolla oled kühnema
südamega mees Ja kannatad välja,
aga minu närv ei pea vastu, loomä-präadi
ja vähisabasid sisse ajada,
ja läbi peegelklaasist akna vaada­ta,
kuidas indiaani naised oma
beebidele prügitünnid^t toitu otsi­vad
. . . Pean end järjest täis kaa-nima^
ainult siis kannatan välja.
Tervist!" Ja ta tõstis oma tequila-klaasi
minu poole.
„Baarimees", kamandas ta siis,
„too veel paar tükki, minule ja mu
sõbrale... Samahästi võin oma
viimased peesod siin sirgeks lüüa
kui neid Kanadasse tagasi vedama
hakata, eks ole?"
Meile toodi uued apelsinimahla­ga
segatud joogid ja me võtsimegi
siis koos seda kaktuse-destillaati.
Minu • iftöka järgi ses jook õieti
küll ei olnud, aga kui teine oma
hingehädas ostab, no siis... Kui
ta neüe vaestele nii kangesti kaasa
tundis, miks ei annud ta süs need
ülejäänud peesod kerjustele?
Nagu mu mõtteid lugedes lausus
McGuiisn: „Miks ei anna ma need
kapitalistlikud seeklid vaestele ja
lähe kainelt koju, mõtled sa kind­lasti,
sõber? KaUis mees, Mehhikos
on 58 müjonit inimest, nendest Qla-vad
võib olla kaheksa nailjonit
enam-vähem vüsakalt, viisküm­mend
miljonit aga elavad nagu
ussid kaijupragude vahel — jajah,
neü on söUe jaoks isegi oma sõna
~ gusano! Gusano on selline väike
valge ussike, kes end jäänuste-söö-misest
elatab — see oh nende rah­vuslik
sümbol. Mehhiko' vapU asu­vad
küll kotkas ja madu — The
Eagle and the Serpent — aga pä­riselt
peaks see kandma raisakulli
ja ussikest! Just mi! Ja ussikesi
on sada korda rohkem kui raisa­kulle,
j a . . . sina ja mina ei jõua
neid päästa . . . ainult nende tervi­seks
võime juua. Saludos amigos!"
Nii,jätsingi Kanada mehe Mc-
Guinni sinna El Matadori suure
baari äärde nukrutsema, võtsin
oma serape jälle õlgadele jä läksin
liftiga üles meie magamisruumi
poole tagasi. Küllap oim minagi
märganud, ©t Mehfiko pn vaene
maa, aga eks ole vaestes maades
ennegi oldud. Ega see Hispaaniagl
j mistahes rikas ei ohiud, aga kerju-seid
pohiud seal küli kuskü näha,
ega korjanud keegi omale pi-ügi-tünnidest
elatist ka. ;
„Viska püksid-särgid uuesti sel­ga",
kamandas Kiiv, kui meie
õhujahutusega kambrisse tagasi
jõudsin.
• „Misjaoks?" '
„Meü tuleb välja müma."
Ise näis ta juba redsivahsiis. Oli
oma flanell-ülikonna kerge troopi­lise
vastu vahetanud, mis koosnes
linastest laiadest pükstest ja suur­te
pealeõmmeldud taskutega lina-s^
t jakist, nü umbes võilüle-koHa-kat
värvi. Kingade asemel olid ta!
sandaalid jalas nagu mulgi, -aga
Mehhiko-moodi sombrerot ei paist­nud
tal olevat.
Ma ei l^akanud süs ka vaidlema,
et kus ja kuhu. Lõin oma eehnisel
aastal Hispa^iast toodud sinised
madrusepiisid jalga, lahtise
kraega valge spordisärgi selga ja
sinisest denim-rüdest sombrero
pähe. Oma meelest nägin rohkem
pärismaalase moodi välja kui Küv
oma linases gringo linnaülikonnas,
aga hagu hiljem aru sain, ei pida­nud
seepärast veel mind keegi
mehhikanoks. Olin ibnselt lüga
suure kere ja valge verega. Kesk­mine
mehhiklane on väikest kasvu,
tume ja tõmmu, lameda näoga,
jõhvjuustega ja silmad pieas kui
kaks musta kiaasitükki.
Jätsin mõningad peesod raha­kotti,
aga reisitshekid ja suuremad
rahatähed toppisin Kanada-maalt
toodud kingadesse ja lükkasin nad
siis voodi alla. Küv jälgis mis lii­gutusi
imestunud näoga.
„Kas kallaletungi kardad või?
Mina arvasin, et oled kibe politsei­mees,
kes igas olukorras hakkama
saab?" .
Patsutasin virila naeratusega
oma vöökohta.
Pidin oma julgestusvahendid
kõik kodumaale jätma, nagu ehk
mäletad? Ja püta machete-noa vas­tu
on palja käsi siiski natuke kõhe.
Võibolla peaksid sina ka oma suu­remad
rahad siia jätma?"
Aga iöiv oli suureline.
„Päris suuri rahasid mul pole",
ams ta, „ja seda vähest, mis mul
on, jõuan ma küll ise kaitsta,
peale selle mul on \ Ä e julges-tusvahend
ka." Ja ta tõi kuue kül­jetaskust
välja — pika liigendnoa!
„Kas sul nuga pole?" küsis ta.
Raputasin pead. Olin isegi oma
taskunoa maha jätnud.
„Siis peame sulle esimesel või­malusel
ühe ostma", aryas Kiiv,
„sest tulirelvad on Mehhikos kee­latud,
aga igat sorti noad on luba­tud.
Uurisin seUe välja juba enne
tulemist — igaüks näib siin kand­vat
nüngi sorti tera. Nii et ega
meiegi sitemad pruugi olla." r
Nojah, see võis ju olla. Isiklikult
pole ma kunagi suuremat asi noa-võitleja
olnud. Tuliriist juba, see
on teiisem asi.
Süs läksime, Küv ees nagu tat­suv
noor karil, käed taskus, õlad
edasi4agasi kõikumas, mina su­malt
jäffgi kui vana Hispaaniamaa
husaar, sinistes lehvivates pükstes
jä denim-riidest sombrerõs, valk­jad
juuksed äsjasest ujumisest
poolturris.
Allkorral küsisime senor Puta'lt
takso järgi, aga see raputas pead.
Kahju kull, härrad gringod, aga
praegu pole ühtegi käepärast. Min­ge
siit mööda mäekülge alla, kui
peatänavale jõuate leiate^ kindlasti
mõne. Meie taksodel pole raadio-sid,
nad ristlevad v nüsama oma
käe ja tahtmise peal, kus juhtub.
Siis läksimegi. Väljas oli nüüd
juba kottpime. Kitsas tänav, mis
hotelli tagant mööda keerles ja
mäekülge pidi aUa viis, oli halvas­ti
valgustatud. Siiji-seal välgatas
tulesid adobe-mümide takka.' Mõ­ned
tee-äärsed hooned paistsid
päris vusakad \dllad olevat, teüsed
jäUe olid röötsakil puukuuri-sarna-sed
ehitused, kust küünlatuli läbi
bambusmattidest ukseavause välja
vilkus. küUap tuleb varsti sõjavägi
ja peksab ka need hütid siin lame­daks,
mõtlesin, McGuinni juttu
meelde tuletacjes. Süs kui mõnda
wX fxotelU hakatate ehitama. In-dukad;
võivad ulgudes metsa ja
mägedesse tagasi minna, kui nad
tahavad. .
Tee ääres paistis üks suuremat
sorti ehitus süma, vist mingi suur-kaubämaja.
SeUe aknad olid elekt­rituledest
valgustatud ja kandsid
raudvõresid. Igat liiki pudeleid oli
sün reas, nü rummi, tequüait kui
ka igasuguseid välismaa viski-s«r-te.
Peatusime ja jäime neid pudeli-ridu
ügemalt sümitsenia, aga siis
astus väravakaare alt välja ül?s
tumedanäoline khaki-vormis tüüp,
nokkmüts otsaesisele tõmmatud ja
suur revolver põiki üle kõhu rip­pumas.
„Que pasa?" tahtis too tüüp tea­da.
Et mis'on juhtumas? Aga enne'
kui jõudsime vastata, kaalus ta
meid ja leidis meid kerged olevat.
„Gringos!" ütles ta ja see kõlas
kui tõeline välja-sülitatud sõünu-sõna.
Ja süs vüpas ta meid pöid­laga
mööda tänavat edasi.
„Arriba, arriba!" ütles ise suu­nurgast!
ja läks oma väravakaare
poole tagasi. Nagu sümanurgast
nägin, oli tal seal mingisugune tu­gitooli
moodi iste üles seatud.
,,Mida ta tahab?*^ hämmeldus
Küv. : \ • . ,
„Tahab, et me jalga laseksime,
kaBis kamraad... ümselt on ta
mõnda tähtsamat sorti ülem-öö-vaht
ja ta ei t^a et nie oma bi-nmtsevaid
pilke tema pudelüele
heidame."
„Sa mõtled, ta valvab seda koh­ta
^Arvatavasti — et k ^ i tellis­kivi
aknasse ei heidaks ja raudtrel­lidest
hoolünata endale korvitäit
tequüa-püdeleid kaasa ei kraa-