Vaba eestlane , May 12, 1977

              llatioml LiDrary
Ottawa, 0 *
KlA Qm
SeeoBd cl&ss re^
trath» nmiiber —
NrSS (2S83) XXVI aastalt N d j a ^ a l , 12. maa m -thm^y, May 12, IW Üksikkambri MBd ts MO^
Fresident Jimmy CcflH-er esin
?^ATÖ rilgipeöcieb
. LONDON — ÜheniMki^e presideal Jimmy iCartet esinesXoiadoais-NATO, riikide riigipeade ja kõrge­mate
sõjaväelaste ees kõnega, kinnitades, et NATO jääb ühendriikide välispolütika üheks *-
kandetalaks ning et aMeeriklased säilitavad oina truu j a usaldusväärse liitlase positsiooni.
K^eicidci post!'
feeümdyses
Gaitb^ tegi NATO • kõrgematele
sõjalistele juhtidele ettepaneku, et
nad uuriksid N. Liidu sõjaliste jõu­dude
kasvu ning selle ohtu Euroo­pale.
•• •
Ta pooldas NATO riikide juhtide
konverentsi kokkukutsumist Was-hingtom'
1980. aastal, kus plaanid
nõukogude edasitungi pidurdami­seks
tuleksid üksikasjaliselt ara-
Carter avaldas ka arvamist, et
NATO nõukogu pea^ korraldama
põhjaliku uurimuse ida ja lääne
vaheliste siüiete kohta ning kind­laks
i^äärairia N. Liidu ja Ida-
Euf^opa ri&ide- poliitilise arengu
suuna. Tema arvates on Varssavi
p ^ t i riikide konventsionaalsed šõ-ja
jõud Europas kavandatud ofen­siiviks
ning selleks peaksid NATO
riigid oma kaitseplaanide väljatöö­tamisel
arvestama.
President mainis lisaks, et ta
kiavatseb jätkata N. Liiduga de-tente
poliitikat vaatamata ras­kustele,
mis esinevad strateegi­liste
tuumairelvade
sõlmimisel.
Ta kaitses ka oma inimõiguste ra­kendamise
poliitikat, mainides, et
ta ei tah^ ühelegi riigile peale su-ruäa
Ameerika poliittlasi ja sot­siaalseid
filosoofiaid, vaid ainult
esile tuua neid väärtusi, mida
ameeriklased hindavad.
Kanada peamimster Pierre Tni-deau
ja välisminister Jamieson on
toetanud Carteri seisukohti N. l i i ­du
dissidentide toetamisel,
kuid Trimdeau arvab, et perekon­dade
ühendamisel peaks arenda­ma
N. kiidule tagasihoidlikMmat
Ehenemisvüa.
lell laaner
arirNs S8iyrriikid@ riigipoodegQ iiiBmõigiiste k^^imusi
LONDON —• ühen;dMäde president Gaii^
üe-Saksamaa rUgipead^a, et arutfidaLääne-Ber liini küsimust, mis hakkab taas kerkima yalispo-
MtiUste sündmuste tulipimkti. Nelja, riigi juhid pidasid vajs^Iikuks uue Mnnituse andmisi dekls^
ratsioonile, mille kohaselt mel! lääne suurriiM on valmis kaitsema Ii^e-3erlüni erilist staatust.
Bügipsad <mm detkHarateioonis
mainisid, et lÄäne-Bediuii puutu-
^^iafcus ja. jislgeölefe on tihedalt
i^sQ/bod deteinit^ p^ütika arez^uga
.ja levikuga.
Folütilised yaatSejad mainivad,
et see deklaratsioon oli hoiatu­seks
N, Liidule Ja Idä^ksar-maade,
kellede mõningad sam­mud
lasevad oletada, et I^äne-
Beriüni manöõverdatakse Jälle
Ida ja lääne vahelise tüliõuna
Läbiräälkimistest CaiTteriga võt­sid
osa» Prantsusmaa president
Vatery Giscaird <i'Estaiflg, Inglis-maa
peaministber James Callaghan
ja Mäne-Sal£sam£3ia lkds|it^6r Hel­mut
Scihmidt. Läbirääikimiste
kohta ei antud ül^Ükasijajlist in-fprmiatsiopni,
Jsoid J^uldayasstl a ^
riigipea vahel IMmdiguste
probleeme, detente küsimust
ja teisi päevakorral olevaid kü-
^ u s i , mis tõenäoliselt tulevad
arutusele ka järgmisel kuul
Belgradis toimuval Euroopa
Julgeolekukonverentsi järelfeon-verenisil.
Läbirääikimiste kestel kütis Car­ter
heaifes (ka Praiitsusmaa abi
Zairete, muie andmtet ttend-riigid
teaitawti loobusid.
V.
"A
pekseti syriiyks
VARSSAV -
Ühest ikorterimajast
pdkstült 23-aastain©
Kraikowis leiti
surnuks
'üliõpilane
Ealev-Estiemie valikrühmade .esliaemine toimuih S?. Ja' 28, mati.
St Lawrence Centrels, kus antakse näitUk ülevaade tänapäeva
sõimlemise arengust Piletite eelmüük algas 30. aprillil St. Law-miceCentre'!.
kassas. Pildil tütarlaps inaStamas oinaa osavust rSn-
Stansilaw Pyjas, keled olid tihe­dad
teontajktid poola; dissidentide
komiteega ja ikes viimasel ajal oli
võtnud endate tilesandelks M t s -
ta neid töölisi, kes langesid valit­suse
tagaikiusamise ala pärast
äsjast (tööliste jrahutusi, mis tek­kisid
protestiks ftoiduaiinete hin­dade
tõstmisele. Pyjas oli märki­nud
juba varem, et ta on saanud
äihvarda/vaid ikirjü ning samuti on
ähvardatud dissidentide komitee
liikmeid, kelledest mitmed on lä­bi
petesetud. Pyjas, fees õppis Kra-kowi
ülikoolis, (korjas kaasüliõpi­lastelt
allkirju nendele töölistele
amnestia andmisöks, kes orretee-rit
pärast toiduainete hindade
tõstmise rahutusi ja mõisteti
vangi.
Kyybaldstd
freenivcid Äbessiif^ici
tdypoegcide €&rüie@d
ADDIS ABEBA Siin levinud
andmete kohaselt on Abessiiniasse
saabunud grupp kuuba sõjaväelasi,
kellede ülesandeks on treenida äs­ja
moodustatud , ,talupoegade ar­meed",
kes peab aitama toetada
Abesslinia sõjaväelaste kommu­nistlikku
rezhiimi. Mainitakse, et
ligemale 30 'kuubalast on juba ke­hale
saabunud, kuid nende arv ar­vatakse
lähemas tulevikus tõusvat
300 instruktorile.
USA kaHseoniüisf<i@«
rium ei taha teha
Moskvale järelaiidifiiisi
WASHING-TON — •ühendriikide
poliitilistes ringkoindades maini­takse,
et feaitseminisiteerimni ja
vMisministeeriumi v d i e l ^ ala­nud
äge viõitlus straibsegilisifce tuu-mareüivade
piiramise uuite ettepar
ndcut© väljajtöötamiseiks. Väide­takse,
et välisaninisteeriumi plaa­nide
fcohaseit talheta&s^ Mosikvale
teha kaugeleulajtuvaid kontsessi­oone,
kuna ifcaitsemimst^uim on
igasugusfoefe jämlasidmistdle vas-iu.
: :
Viimasel ajal. on "Kanada- postid
teeninduses taas erinenud suuri
liinkä ja inimesed ei saa korrali­kult
posti kätte. .,Vaba Eestlase"
lugejad kurdavad pidevalt, let leht
käib väga korratult ning kontrol­limisel
ou selgunud, et lüngad
posiiteeriinduses esinevad Toron­tos
näiteks postkontorite rajoo­nide
kaupa. Postivalitsusest sele­tatakse,
et posti hiline ja korra­tu
kättesaamine on tingitud uue­le
mehhaniseeritud süsteemile
üleminekust, kuid see ei ole kaht­lemata
ainus postiteeninduse la^
gunemise põhjus ning neid tuleb
otsida ka mujalt. Kanada posti-teeniudust
kritiseeritakse pide­valt
ka Kanada ajalehtedes, kuna
postivalitsus tõstab pidevalt po&.
tisaadetistelt hindasid, k ^ d sa­ma!
ajal muutub ..postiteenindus
armetumaks ja viletsamaks^
Eestlase*' talitus oh saat­nud
postivalitsusele pidevalt pro-testi-
ja kaebekirju ajalehe telli­jatel
© korratu kättetoimetamise
pärast kuid olukord ei ole näida­nud
seni paranemist.
Petrida Hearstä
Nns;fafi tingimusi
LOS ANGELES - Los Angelese
ülemkohtu kohtunik Talbot Cällis-ter
tegi teatavaks, ert; ta karistab
miljonäri tüta-rt Patricia Hearsti
tingimusi 5 aastase prooviaastaga
selle eest, et ta abistas teisi terro­riste
ühe spordiriistade äri röövi­misel.
Röövimise ajal tulistas Pat-ric;
ip, Hearst püstolkuulipildujast^
aidav^ sellega oma kaaslastel põ­geneda,
üliatuslikulit ühines kohtu­niku
arvamisega ka prokurör, kes
mainis, et Patricia Hearsti prot­sess
Ott erakorraline juhus kohtu
praksises ning ta avaldas ühtlasi
veendumust, et kaebealune ei ku­june
kmagi ohtlikuks ühiskonnale.
Lõuna-Äafrika ei
soovi näha ühend
riikide diplomaati
JOHANNESBURG - Lõuna-Äafc
rika valitsusel olid pikemad läbi-ääikimised
tJhendriikide välismi­nisteeriumiga
USA koiitroversiaal-se
diploraaadiN Andrew Youngi
Lõuna-Aafrikasse laskmiseks, And­rew
Young on teatavasti nee­ger,
kes nimetati president Carteri
>oolt ühendriikide peadelegaadiks
^"itunud Rahvaste Organisatsiooni.
Y>ung kavatses kuuldavasti Lõu-na-
Aafrikas pikemalt peatuda ning
sealsetes mustade linnaosades ela­nikele
kõnesid pidada kuid Lõuna-
; ^frika valitsus ei nõustunud hen-kavatsustega
ning lõpuks esitas
USA välisministeerium ettepaneku
Youngile ainult tihe päevase kest­vusega
viisa andmiseks.
uroop^ inimõiguste
Lakewoodi linnapea H. G. Buekwald „Tiüia*' fihni vahnistajailt
vastu võtmas kuulütus-plakatit. Pildil vasakult vanaema osa
mänginud Alma Amhre, Mari osa kandja Oudi Kalm, l U i ^ ^
linnapea, Valli Martin ja Edmund Martin; üleval nende kohal
korraldava organisatsiooni New Jersey Jaycees ahi]
.; W. Snyder III ja reklaami ala <^ik©8s ö. Pirestip.
JLakewoodi •päevai^t„0cean 'tJij«inty
onta 22. apriiU numbri esikilljel ilal kohal
film 8. P. M. fonight At Oceah Coun^ €011016** ja samal lehe-
Srfiljel 3-veeruIise foto ja kirjutuse yTiina'* valmistaja ja tegeter
sed said Lakewoodilt tänu". See oli esmakordne filmi esi^mfine
ingliskeelse alltekstiga, mille on teinud Virve Sdn-Etthiger.
Tegernsees, Lääne-Saksamaal
toinius reedest, 6. maist ikuni pü­hapäevani,
'8, maini Euroopa
inimõiguste ja enesemääramise
konverents, milles osa võtsid ka
eesti organisatsioonide esindajad,
samuti .eestlaste huviddcaitsja
Bonni 'liiduvabariigi valiteuse juu­res
E t o r Reisenberg ja Baiti
Selts Saksamaal .peasäkrets
Adam Grünbaum; tJlemaaitoise
Eesti Keaknõiulkogu Eiirobpa Bü­roost
Võtsid konveronitsisit osa bü­roo
juhataja Arnold Joonspn ja
liige-nõimsk dr. Olgred Aule.
Seekordne feokikutuiek c>li Lu­zernis
paar aastat tagasi asutatud
Euroopa inimõigustte ja enese­määramise
konverentsi jatik ja
peale liuzemi tegeüaste olid Te­gernsees
toHhunud konvemits
korraildaljatäkš ®t. GaHenis asuv
Communio Nova Bohemica ja
Ii41incteiis asuv Haams Seidel-
Stižtimg e. V.
Fotol on Laikewoodi linnapea H.
George Budkwald õnnitlemas Ed­mund,
ja VaHli Martinit kõigi
Lakewoodi elanike poolt. „Tiina"
oli filmitud Lakewoodis ja seGle
esitamine korraldati Torn Rivers
Jaycees orgaiiisajtsiooni poc3lt, kel­le
esindaja StewartW. Snyder III
oli piduliku akti tunnistajaiks.
Pärast higliskeelse tekstiga
esietendust andis Lakewoodi
linnapea iile tunnustuskirjad
kohal olnud näitlejaile, kus
mainitakse, et film „Tiina**,
mis sai auhinna möödunud aas­ta
novembris New Yorgis pee­tud
Internatsionaalsel Filmi ja
W-pidustusel, on fihnitud pal­jude
Lakewoodis asuvate eest­laste
kaastegevusel,
kuna New Jersey on pealegi
Ameerika filmitööstuse iäünni-koht.
Järgnes 'üksikuile näitlejaüe
tunnustuse avaldamine. Näiteiks
öeldakse, et Oudi Kalm on tee­ninud
oma osa; tamstilise kujun­dusega
erilist tunnustust ja teda
õnnitieftakse Lalkewoodi linna
poolt. - Resolutsiooni lõpuosas
soovitataikse (kõigile Lakewoodi
elanikele minna filtmieteiridusi
vaatama,
.Selliseid r^iuitsioone oli kok­ku
lüžieikisale inimesele, kdle pa­nus
võimaldas filmi saaanise.
Lmnapea ütles, et selliste tunnus­tuste
andmine on tagasüioidlik
tänu, kes tegid selle filmi Lake­woodis.
Teised tunnustusikirjade
saajad olid dr. T. Virkhaus, Ed­mund
Martin, Valli Martin, Aleiks
Soosaar, Heinz Riivald, Veüli Ker­jan,
Ailma Ambre ja Tarvo Kass,
Ajaleht märgib, et eesti draa-lüiakirjaniku
Ä. Kitzbergi siu-e^
matu näidend, mida pn varem
tõlgitud mitmesse keelde, tuti
inglise keelde just selle fihni-versiooni
vahendusel. -
See on liigutav lugu ikõigile raii-vastale
kõigil aegadel ükskõik mil­lisel
maal. Tiina osa on
suur km Orleansi neitsi või Hed-da
Gabbleri oma. Kalie
arinab Vailli Martiri Tiina saatus-rasike
eludraama. K a kaasosali­sed
on professionaalsed, kes tu­lid
filmimiseks siia Kanadast.
Pilanletendiiseks oli välja antud
ka (kaunis kävaraamat, kus linna-'
pea ja -nõunikud õnnitlevad
sündmust linna poolt. Üihes kirju­tuses
kirjeldatakse Tiinat kui vair-badüsvaimukeliastust,
teises ar-tädis
vaadeldakse filmi teui küt­kestavat
19. sajandi kirjeldust
ehtsate kostüümidega, koflmandas
tuitvusfeytalsse
baliuntr*, siis antafese üksikasja­lik
'loetelu filmi tegelasikonnast ja
lõpuks 24ehekiüljeline ^Estonia
and its ipeople", liea ülevaade
võõrastele eesti ajaloost ja üksl-
'fcute eestlaste saavutusist koos '
Eesti asukohta näitava kaardiga.
Kirjutuste klõrvafl on rohkesti fo-/
tosid. :;.
,,Tünaie" on osaks saanud
haruldaselt hea ja soe vast­võtt
Lakewoodi linnapea ja
-nõunike ja korraldava organi­satsiooni
Tom Rivers ;?aycees
Pde vöal teada kuivõrd suurt tä-betopanu
on f t o i l e andnud foo-haiiteud
insmesed kevadesse sat­tunud
kinökülastaniise ajal.
EELE PEETiU KOGUDUS T O R O ^ ^
CANTÄTE DÕMIN©
mE¥ÄMINEMISPyHA KONI^Ei^
neljapäeval, 19. mail 1977 kell 8 õhtol Peetri ürikus
Kavas: eesti heliloosniognt ja klassikuid
Juhatab CHARLES KIPPER --Orelil ^GA-PM KOIUUS
KhrikakoTJaschis ,
xtec