Vaba eestlane , December 11, 1986

              Nr. 93
1
va all enne lahingu
eine võimumees Je-teisel
poolel Soome
araketid on viidud
em osa Leningradi
dest samuti ,5maha
Norra ja Taani kriisi
laksid vastu tuuma-aga
Taani ja Norra
ühineda Põhjala tuu­ba
vööndiga, lubas;
ohu [juhul jätta toetu-arvatakse
siiski, et L i -
oolt tehtud ettepanek .
nitte niivõrd sõjaliselt
iselt, Keskmaa-raketti-a
liigist Koola poo-mujal
Leningradi ja
sõjalises piirkonnas
vähe avalikke teateid,
imuva relvastusealali-matu
uus versioon ei
N\ Liidu poolt Koola •
paigutatudkeskmaa-
Ka USA*s ilmuv
itary Power** vaikib
e- keskmaa-rakettide
st. Ind aste aastaraa-'"
selt Leningradi sõja-as
pole keskmaa-mel
on Läänemere
piirkonnas ja seUe
innas Lääne andmetel
000 km kaugusele
SS-20 balüstilisi ra-uti
vananenud SS-4
[akette, mis ulatuvad
kaugusele.
!ähedal-asuväisse N-undadesse
jääb igal
sti tuumarelvi, niis
psasti sihtmärkidele
Põhjalas. Arvestada
a, et Murmanski on
urim lacvastikubaas,
D, et piirkond on ka;
alhelt tähtis. Samuti
as Balti riigid on ar-
>e Põhja tuumarelva-indissc,
N. Liidul ön
sti väga rohkesti rä-uid
Telvabaa-se.
m
4
p
1
Äi
• 'mi.
'-mi
I
: I
- 4
~ 5
J
eljapäeväl, 11. deisembriL 1986--— Thui^day,:December:,l l ,
Aystrlci fe^be
„ Austria politsei arreteeris
ühe Lätis sündinud Rootsi koda­niku
Nõukogude Liidu ausamba
vandaliseeriljiise eest. Gunarš
Pavulš, 59 aastat vana, on sün­dinud
Riias, Lätis^ kuid tema
kodukoht Rootsis ei ole teada.
Politsei teatas, et Pavüls oli
tünniständ ennast süüdi, seleta- fnd
des, et ta soovis oma aktsiooni-
's toiniüs
mis ori luba kolmas: selline vii­tas
tõlkes umbes järgmiselt: „ManiAesm%^^^^p
ga tuua tähelepanu N.
poolt pkupeeritüd Balti riikidele^ kooli j^Institute of Ellvl^^
Pavuis oli bensiiniga proovinud^^^^^^^^
ausammast, mis tunnustab N . ^ . . . . ^ . . W V . ... ,
Liidu abi Austria vabastamisel P«W^^^
Kohvilauas vasakult: G u i d o L a i k v e , Õnne L a i k v e , Alf- Teise maailmasõja ajal, põlema kuns^t^^^
red Sepa, Helene Sepa, Louis Tarandi, õp. Elmar Pahn. |^^^^
Seljaga vasakult: Riina Reinike-Lipp, õp. Kersti Kinimel, konverentsi a
härra Kimmel, Helmi Arukae. Ees: Ed.
ungla, Johannes Linamäeo
oma jm, 46
. ... külastades selgus, et ,,Kuubik 407-es'V esi
lossi lahedal Viini südalinnas. ^^^^j^ ^^Manivalde" võtsid sellest ra A; Jäger oma puust treitud
Politsei uttes, et mitu pange» veel osa kaks eestlast. tarbe-ja iluasjadega.^ V ^ ^
lau bensuni oli paigutatud au- ^^Küubik 704-es'' olid välja dud olid küürilalühtrid, laualam-
^^amba juurde ja sus põlema suu- pandud Piret Design^'loomin-bid, lillevaasid, kausikesed,^^^^^^k^^^^^^^^^^
datud. Ausammas asub Schwar- gud. Piret Sarapuu on noor eesti tikesed: ja taldrikud jne. Kõik
zenberg i platsil. ^ uletorjujaa i^unstnik, kes esitab käsitsi vär- puuesemed olid peensuseni vii-jõudsid
aegsasti kohale ja kustu- vitud siidist oma jooniste järele mistletud ja kõrge-kvaliteetsed;
tasid tule. Ausammas paases i l - valmistatud daamide riietusese- hinnad mõõdukad.^^^^^^^T^^
ma suurema kahjuta. Ausamba meid. Välja pandud oli kaks 75^^^^^^
pgakuljek oli;^k^^^ _ ^ i , Q^^^ P O H J H O . .
Eesti KodulWest Hiilis, Scarborougb liiifiiai^m. Süte- kaunistatud Jõudes „Manivalde'' „Kuubik
amult algus) Torontos pidas juubelit — jakist jä lihtsast s^^^^^ kuuest. 319" juurde, nägin kahte last
OMA LUBA Eesti Kodus". •3Ö.
(EAK) suurprojekti ehitamise algus, ja
pealine eesM ühiskond m endale rajanud k^^^^^^^ f m^lga:^Ss;^;^ ;^'^r;:;nM
' Vdi^X^xm^. a Payuls 1 on ^jj^^i kahetooni- puuhobustel kiikumas põskede
aas. |uudsstatud au muster tumehallil õhetades ja silmade särades. Üks
katses. Ta karistuseks voib olla p5|^-^^^^ ansambli põ- hobune müüdi kohe ära. Kõikjal
kurn kaks aastat vangistust. hitooniks oli helehall, kaunista- oli näha puust valmistatud ilu- ja
Kahadas Ausammas kujutab uht^ ja tarbe-asju. Eriti hakkasid silma
Qgsungit-kandvat Punaarmee tume-hälli aplikatsiooni-mustri- puust nõud, mis meenutasid ko-nt.
Austria seaduste jargic^^ ^^rgelt vateeritud dumaal tarvitusel olnud külimit
laste ausambad riigi kaitse all. ^^j^j-^j^ade värvitoonidega ja semad, mitmest puuosastmaitsieV
ilustustega käekotid. Hinnad kalt kokku pandud ja kaunista-
$500.00—600.00. Minu sealöle- tud pöllulillede^ vanikuga; kus
ku ajal uuris üks daam, kumba esinesid rukkililled, karikakrad
kleidi-ansamblit ta sellel aastal ja põllümöonid.
ostab; ta olevat ka eelmisel aas- Üks ukraina daani seletas
tal snt peokleidi ostnud. mulle, et ta olla ühe suurema
Peale imeilusate pepkleitide^,Külimitü'' juba ostnud õuilte ja
oli veel välja pandud mahedate apelsinide tarvis,' nüüd soovib
värvidega ja käsitsi-värvitud ab- osta väiksemat pähklite jaoks,
strakt-mustritega siidisalle, pluu- Temale ja teistele ukrainlastele
sisid ja meestelipse. meeldivat just see põUulillede
Oleks soovitav ,,Pireti De- kaunistus mis meenutavat nende
Am AFmANCESEEYICl signi'' moeloomingut"ka laiemalt rahvariiete pluusi-mus^rit ja vär-|
kaasmaalaste hülgas tutvustada visid. Asjade kaunistused on pr,
ja selleks oleks sobiv just iga- Aesma joonistanud ja õliyärvs-aastane
Naisringi moenäitus, kus dega esemetele maalinud,
ta ise esineks modellina. Soovitasin pr. AesmaMtulevi-^
Jv
või @Uevõtetes,
H@lliiig762»f1fÕ
Litsents nr. E. 1044
Sündmust tähistati piduliku Ic leibkonnale.^ Eesti Kodust on
aktusega ja koosviibimisega 31. kasvanud „ V 3 * ^ Eesti võõrsil"
okt. '86 E. Kodu seltskonna- mi,^nagutoinietaja Karl Arro ja
ruumis saalitäie „onia" rahva ja majandusmees Hugo Urm seda
külaliste osavõtul. Koosviibimise 10 aastat tagasi soovisid ja en-avas
E. K. esimees Louis Taran- nustašid (Ühispanga Uudised
di tervitustega kokkutulnuile ja X X lk. 35---38). K. Arrõ nimc-aukiilalisile.
Kodu ehitajatest tas E. K'le nurgakivi-panemist
olid kohal E A K juhatuse ja ehi- ühe vabade eestlaste suurima
tuskomisjoni esimees Alfred Se- ehitusprojekti teostamiseks ja
pa abikaasaga ja arhitekt Guido ideoloogiliseks ^ rahvuslikkudele
Laikve abikaasaga ning ehituse aspektid^ele toetuvaks vundamen-finantsecrija,:
kadunud E. Ühis- diks. K . A . soovis, et koostöö ja
panga president Artur Ekbaumi rahvuslik vaim garanteeriks edu
lesk, kirjanik Salme Ekbaum ka E. K. ellurakendamisel. Hugo
(püüd ka Eesti Kodu pere liige). Urm soovis samuti, et projekti^^^^^g^^
Õpetaja-Elmar Pahna südamli- krooniks edu ja et Eesti Kodu ., . , . kn^ ka küUmittnv^iH" Icannistada
kele palve-ja tänu-kõnadele laul- jääks kauaks püsima eestluse ^ 33 aastat tööphiktlkat * \ Kes soovib neid maitsekaid ja riiJ^X^
di: „Tuigem siis tänuga Jumala kantsina Kanada pinnale. J. H, kunstniku nimega varustatud * ^ ! ^ / ' ^ " ^ ' ^ V . .^
ette". Õpetaja mälpstas ka 5()-et lõpetas lootusega, et kõik osale-
E. K. pere liiget,' kes tänaseni jad kohtuvad jälle järgmisel juu-surma
läbi on lahkunud: Sopran belil, 3. juunil '88, siis, kui täi-
Lydia Kööp laulis }>alvuse järel tub 10 aastat juba valminud ma-kauni
laulu ;,Kui armsad on Su jade õnnistamisest,
hooned" {Psalm 84). Aktust kau- Oma tervituses Alfred Sepa
nislas E. K. Segakoor Ed. Tob- soovis õnne ja edu Eesti Kodule
relutsü juhatusel viiie isamaaliku ja head koostööd Ehatarega, rõ-lauluga,
naislauljad rahvariietes hutades eriti õp. B. Ederma pa-rõhutamaks
päeva pidulikkust nust mõlemale asutusele —
ja tähtsust eesti ühiskonnale. krundi ostmist, kus maad jätkus
ehitamiseks nii Eesti Kodule kui
TcL 533-9334
il „ n
riietus-esemeid osta, võib helis- ^^Hade motiividega,^a valja pan
na järgmise aasta „Etnograarilise
ringi'^ näitusel, Neid esemeid,
eriti äga puuhobüseid, mis tooks
nii jjalju jõulurõõmu lastele, on
veel saada Burks Falls, Ont.
POAlGO.;Tek (705) 382-2026.
u le Herma oma sõnavõtus Ehatarele.
meenutas E K. ehituse alguse-; ^^^^^J^J^JQ^J^^^ L^^JJ^^^
õnnistamist kadunud pastor Bru- tervitusi ja soove „juu-no
Ederma poolt; tema pooh bijarilc". T^ mainis, et ta vaatab
krundi leidmist ja ,i|stmist ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ rahuloluga selle vi-aastal
tagasi, samuti pikki aas- ^-^^^^^^^ ^-QJ^^J^
uud kestnud eeltöid ning paijusid .^j^^^^^^ joonestuslaual
idealiste, kelle töövilja nüüd " ;
naudime. Kuulajad mälestasid Aktuse lõpetas E.K. abiesi-auslusega
mehi, keda kõneleja nKx^s Ado Anelin hoogsate isa-nimelas^
tõelisteks nurgakivi-pa- maalike sõnadega ja Eesti Vaha-nijaiks,
kes aiia kõik äkilise sur- riigi hilmniga.
ma läbi töö^ juurest varisesid^^^^^^^ ^^^^^^^ . ^^^^^^.^ . ^
J.ihkunuic males useks ^^^^ albumeid Meta
Jumal, Sul ligemal . . . Liidemani ja Toivo Visnapuu
Äüšfr@cili€ii • ^ .
Reuteri teatel õn Austraalia
valitsuse erikomisjon himetanud
rohkem kui 60 ,,uusasunikkü'-
kahtlusaliisteks II maailmasõja
ajal toime pandud sõjäkuritegiir
des. Komisjoni esimees Andrew
Menzies soovitab •i)arlamendil
täiendada Austraalia Sõiakurite-gute
Seadust, et võimaldada nen-ne
inimeste kohtu alla äridrnist
kuritegude eest, mis on toimur
hud mujal kui Austraalias. Ko­misjon
nirnetati ametisse pärast
seda kui üks kohaHk raadio-
;: Aino Pahn, Jaak Haiba, Annette Koppel, jaam nõudis Wiesenthali rapordi Ä J J Ä Ä t - S f f k ^ t W Ä Meiu. Tarandi, Lidia Haljand. Miralda Plu.us. Armilde S S f - Ä T ÄÄ
mi, Ants Kersonit ja August Highland-oru pargist, E.K. o u ^ e l y o i k a vA vat natsi sõjakurjategijat.
Ruusauku. J. H. ütles, et Looja peetud iiiapidud^^^^^
on tõesti Eesti Kodu õnnistanud, heiskamistest eesti riiklike täht- *
Oma arhitektuuriga, iluaedadega, päevade Duhul fVabarii^i aasta-
-eskujuliku korra ja i)uhtuscga päev. Emadepäev, Võidupüha). Lõpuks kogunes koor veel dan SulF vanemate;
on Eesti Kodu kujunenud meel- Mustalindi-päeval olid hpud poo- klaveri juurde ühislauluks kallis K o d u m a a/
Kinkige sünnipäevaks
.VABA EESTLANE"
divaks ja rahulikuks koduks l34-;lcs vardas.